User:Kkello - Revision history

Kkello at 21:08, 9 November 2016

2016-11-09T21:08:09Z

← Older revision		Revision as of 00:08, 10 November 2016
Line 1:		Line 1:

			== ITSPEA Kirjatöö, Reklaamid internetis, Grupp 14 ==


	Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.		Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.

Kkello: /* ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14 */

2016-11-09T21:04:01Z

ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14

← Older revision		Revision as of 00:04, 10 November 2016
Line 1:		Line 1:
	~~== '''ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14''' ==~~		Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.

	Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ~~ühistraspordis~~. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.

	Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. 1978 saadeti esimene elektrooniline inimesi tüütav reklaam maailmas. See saadeti umbes neljasajale Lääne-Ameerika tehnoloogiahuvilistele. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Enamus inimestest, kes said emaili, olid kurjad, kuna 1978nda aasta arvutid ei olnud just kõige kiiremad ja võimsamad ning suuremahulise emaili tõttu jooksid arvutid kokku. See tõi kaasa palju pahandust emaili saatja suhtes ning peaaegu ülejäänud sajandi jooksul ei saadetud ühtegi spam emaili. 1980ndal aastal, kui USENET lõi veebikasutajatele foorumi, hakkasid inimesed emaili asemel foorumi kaudu teistele kasutajatele hulgaliselt spämmi saatma.		Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. 1978 saadeti esimene elektrooniline inimesi tüütav reklaam maailmas. See saadeti umbes neljasajale Lääne-Ameerika tehnoloogiahuvilistele. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Enamus inimestest, kes said emaili, olid kurjad, kuna 1978nda aasta arvutid ei olnud just kõige kiiremad ja võimsamad ning suuremahulise emaili tõttu jooksid arvutid kokku. See tõi kaasa palju pahandust emaili saatja suhtes ning peaaegu ülejäänud sajandi jooksul ei saadetud ühtegi spam emaili. 1980ndal aastal, kui USENET lõi veebikasutajatele foorumi, hakkasid inimesed emaili asemel foorumi kaudu teistele kasutajatele hulgaliselt spämmi saatma.
Line 26:		Line 24:

	Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>		Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

			Novembri alguses avaltas uudisteportaal Postimees artikli “Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse”. <ref>[http://tehnika.postimees.ee/v2/3895443/braendid-votsid-youtuber-itelt-sueuetuse So Facebook allegedly reads your private messages. Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse]</ref>. Artikkel räägib Eestis üha rohkem kuulsust koguvast youtuberite kommuunist, et kuidas brändid ja ettevõtted reklaamivad väga odavalt oma tooteid ja teenuseid. Aastaga on eestlastest youtuberite videote vaatamiste arv mitmekordistunud ning seal kus on inimesi (vaatajaid), seal on ka inimesed, kes tahavad neid vaatamisi ära kasutada. Tihti on need reklaamid hästi peidetud või videosse põimunud, et raske on aru saada, et tegemist on mingi eseme promomisega. Eesti youtuberite kommuuni suurimad fännid on lapsed ja noored ning tänu reklaamidele muutuvad lapsevanemad kurjaks, kuna nemad on need, kelle rahakotid vaikselt tühjenevad. Kuid lapsevanemad pole ainukesed, kes seda reklaamiteemat YouTubes kriitilise pilguga vaatavad. Tarbijakaitseamet vaatab kriitilise pilguga just laps-youtubereid, kelle reklaamitööd nimetatakse lapstööjõu lubamatuks kasutamiseks. Seega, kui lapsed langevad reklaamide ohvriks, naudivad ettevõtjad tasuta reklaamimist. Seaduses on paika pandud, et sponsoreeritud sisuga reklaamklipid ehk olukord, kus vlogger’id ja youtuber’id saavad raha kaubamärkide tutvustamise eest, kuulub kindlasti reklaami valdkonda. Tarbijakaitseamet on tõdenud, et kuna tehnoloogia ja digitaalse meediaturu areng on kiiresti arenenud, on enamus riikide seadustest ette jõudnud. Hea näide firmadest, kes on Eesti youtubereid ära kasutanud on Swedbank. Selle aasta sügisel korraldas Swedbank Eesti, Eesti youtuberite seas videokonkursi, kus oli vaja luua Swedbanki mobiilirakendust reklaamiv video. Tänu sellele konkursile sai Swedbank sotsiaalmeediasse levitama 54 reklaam võistlusvideot. Nendel videotel on kokku üle 465 000 vaatamise. Mobiilirakenduse kasutus peale konkursi ja konkursi ajal tõusis meeledult. Swedbank aga pole ainus firma, kes on sihikule võtnud youtuberid ja nende noore vaatajaskonna. Sama on teinud ka Telia. Telia on kasutanud oma telereklaamides, Eestis tuntud youtubereid, on maksnud neile oma toote reklaamimise eest YouTube videos.

	Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.		Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.


	== '''Essee''' ==		== '''Essee''' ==

Kkello at 12:08, 2 November 2016

2016-11-02T12:08:57Z

← Older revision		Revision as of 15:08, 2 November 2016
Line 17:		Line 17:
	Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Advent of Pay Per Click Advertising Model]</ref>		Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Advent of Pay Per Click Advertising Model]</ref>

	2000ndeta aastate alguses, mil pildile tekkisid esimesed sotsiaalmeediakanalid muutus totaalselt reklaamide tööstus. Reklaamide osakaal ja võimsus on tänu sotsiaalmeediale drastiliselt kasvanud. Kuna 7.3% maailma populatsioonist kasutab Facebooki, kasutasid turundusjuhid selle rahvahulga ära ja tegid sotsiaalmeediakanalist turundusliku töörista. Uuringud on näidanud, et Facebookis reklaamide näitamiseks on kulutatud rohkem kui 4 miljardit dollarit. Esimesed kaks algusaastat keeldus Facebook reklaamide näitamisest, aga kuna nägi suurt raha teenimise võimalust, hakati lõpuks reklaamiäriga tegelema. Aastal 2009 lisas Facebook regioonipõhised reklaamid, mis näitavad reklaame asukoha põhiselt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>		2000ndeta aastate alguses, mil pildile tekkisid esimesed sotsiaalmeediakanalid muutus totaalselt reklaamide tööstus. Reklaamide osakaal ja võimsus on tänu sotsiaalmeediale drastiliselt kasvanud. Kuna 7.3% maailma populatsioonist kasutab Facebooki, kasutasid turundusjuhid selle rahvahulga ära ja tegid sotsiaalmeediakanalist turundusliku töörista. Uuringud on näidanud, et Facebookis reklaamide näitamiseks on kulutatud rohkem kui 4 miljardit dollarit. Esimesed kaks algusaastat keeldus Facebook reklaamide näitamisest, aga kuna nägi suurt raha teenimise võimalust, hakati lõpuks reklaamiäriga tegelema. Aastal 2009 lisas Facebook regioonipõhised reklaamid, mis näitavad reklaame asukoha põhiselt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

	Kui maailmapilti tekkis Twitter, ei näidatud ka sellel leheküljel reklaame. Kuna reklaamid on väga suur osa internetist, pidi ka Twitter ajaga kaasas käima ja reklaame näitama. 2009ndal aastal maksti väidetavalt Kim Kardashianile ühe sponsoreerimis tweedi pealt 10 000 dollarit. See tähendas, et Kim Kardashianile maksti 10 000 dollarit tweedi eest, kui ta kiitis ehk promos mingit teatud eset või teenust. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>		Kui maailmapilti tekkis Twitter, ei näidatud ka sellel leheküljel reklaame. Kuna reklaamid on väga suur osa internetist, pidi ka Twitter ajaga kaasas käima ja reklaame näitama. 2009ndal aastal maksti väidetavalt Kim Kardashianile ühe sponsoreerimis tweedi pealt 10 000 dollarit. See tähendas, et Kim Kardashianile maksti 10 000 dollarit tweedi eest, kui ta kiitis ehk promos mingit teatud eset või teenust. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Kkello at 12:08, 2 November 2016

2016-11-02T12:08:43Z

Kkello: /* ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14 */

2016-11-02T11:56:15Z

ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14

@@ Line 1: / Line 1: @@
 == '''ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14''' ==
-Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistraspordis. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaamide kohta.
+Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistraspordis. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.
-Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti USENETi poolt esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame?
+Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. 1978 saadeti esimene elektrooniline inimesi tüütav reklaam maailmas. See saadeti umbes neljasajale Lääne-Ameerika tehnoloogiahuvilistele. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Enamus inimestest, kes said emaili, olid kurjad, kuna 1978nda aasta arvutid ei olnud just kõige kiiremad ja võimsamad ning suuremahulise emaili tõttu jooksid arvutid kokku. See tõi kaasa palju pahandust emaili saatja suhtes ning peaaegu ülejäänud sajandi jooksul ei saadetud ühtegi spam emaili. 1980ndal aastal, kui USENET lõi veebikasutajatele foorumi, hakkasid inimesed emaili asemel foorumi kaudu teistele kasutajatele hulgaliselt spämmi saatma.
 Eestalsed on nutirahvas ja pea pool miljonit kodanikest on leidnud tee Facebooki. Arvestades Eesti rahvaarvu on ~500 000 inimest päris hea tulemus. Tänu nutirahvusele on enamus ettevõtteid oma tegemistega kolinud sotsiaalmeediasse ning oma firma ja toodete promomiseks kasutataksegi Facebooki.  <ref>[http://www.wsionline.ee/kuidas-suurendada-brandi-vaartust-sotsiaalmeedia-abil/ Kuidas suurendada brändi väärtust sotsiaalmeedia abil?]</ref>  Kuna Facebook on nii maailma kui ka Eesti enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab veebileht mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame.  <ref>[http://lifehacker.com/5994380/how-facebook-uses-your-data-to-target-ads-even-offline  How Facebook Uses Your Data to Target Ads, Even Offline ]</ref>Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust.  <ref>[https://www.quora.com/How-does-Facebook-know-what-I-looked-at-on-Amazon How does Facebook know what I looked at on Amazon? ]</ref>

Kkello: /* ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14 */

2016-10-30T14:03:36Z

ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14

← Older revision		Revision as of 17:03, 30 October 2016
Line 9:		Line 9:
	Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>		Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

	Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.		Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.

	== '''Essee''' ==		== '''Essee''' ==

Kkello: /* ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14 */

2016-10-30T11:05:43Z

ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14

← Older revision		Revision as of 14:05, 30 October 2016
Line 1:		Line 1:
	== '''ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14''' ==		== '''ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14''' ==

	Reklaamid on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. ~~Reklaame~~ saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaamide kohta.		Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistraspordis. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaamide kohta.

	Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”.<ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame.		Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti USENETi poolt esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame?

	Facebook, maailma enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. <ref>[http://lifehacker.com/5994380/how-facebook-uses-your-data-to-target-ads-even-offline How Facebook Uses Your Data to Target Ads, Even Offline ]</ref>Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust. <ref>[https://www.quora.com/How-does-Facebook-know-what-I-looked-at-on-Amazon How does Facebook know what I looked at on Amazon? ]</ref>		Eestalsed on nutirahvas ja pea pool miljonit kodanikest on leidnud tee Facebooki. Arvestades Eesti rahvaarvu on ~500 000 inimest päris hea tulemus. Tänu nutirahvusele on enamus ettevõtteid oma tegemistega kolinud sotsiaalmeediasse ning oma firma ja toodete promomiseks kasutataksegi Facebooki. <ref>[http://www.wsionline.ee/kuidas-suurendada-brandi-vaartust-sotsiaalmeedia-abil/ Kuidas suurendada brändi väärtust sotsiaalmeedia abil?]</ref> Kuna Facebook on nii maailma kui ka Eesti enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab veebileht mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. <ref>[http://lifehacker.com/5994380/how-facebook-uses-your-data-to-target-ads-even-offline How Facebook Uses Your Data to Target Ads, Even Offline ]</ref>Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust. <ref>[https://www.quora.com/How-does-Facebook-know-what-I-looked-at-on-Amazon How does Facebook know what I looked at on Amazon? ]</ref>

	Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>		Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

Kkello: /* ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14 */

2016-10-25T16:41:32Z

ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14

← Older revision		Revision as of 19:41, 25 October 2016
Line 5:		Line 5:
	Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”.<ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame.		Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”.<ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame.

	Facebook, maailma enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust.		Facebook, maailma enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. <ref>[http://lifehacker.com/5994380/how-facebook-uses-your-data-to-target-ads-even-offline How Facebook Uses Your Data to Target Ads, Even Offline ]</ref>Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust. <ref>[https://www.quora.com/How-does-Facebook-know-what-I-looked-at-on-Amazon How does Facebook know what I looked at on Amazon? ]</ref>

	Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>		Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

	Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.		Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.


	== '''Essee''' ==		== '''Essee''' ==

Kkello at 16:32, 25 October 2016

2016-10-25T16:32:30Z

← Older revision		Revision as of 19:32, 25 October 2016
Line 3:		Line 3:
	Reklaamid on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaame saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaamide kohta.		Reklaamid on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaame saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaamide kohta.

	Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”.<ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame.		Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”.<ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame.

	Facebook, maailma enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust.		Facebook, maailma enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust.

	Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib.		Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

	Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.		Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.

Kkello at 16:21, 25 October 2016

2016-10-25T16:21:04Z

← Older revision		Revision as of 19:21, 25 October 2016
Line 1:		Line 1:
			== '''ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14''' ==

			Reklaamid on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaame saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaamide kohta.

			Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse. 1978 saadeti esimene elektrooniline reklaam maailmas. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm”.<ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 2000nda aastate alguses, mil tekkisid esimesed otsingumootorid, tekkisid koos nendega ka search ads ehk see mida otsingumootoriga otsid, seda sulle ka reklaamitakse. Samuti tekkisid 2000ndate alguses ja keskel ka sotsiaalmeediakanalid (Myspace, Facebook, Twitter), kuid algusaastatel näidati reklaame nendel lehtedel vähe. Facebooki buumiajaga (umbes aastal 2007/8) nägid turundusjuhid, et sotsiaalmeediakanalitega on suurem võimalus, läbi reklaamide, raha teenida. Kuidas aga suuremad interneti lehed, Google ja Facebook, soovitavad reklaame.

			Facebook, maailma enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust.

			Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib.

			Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.


	== '''Essee''' ==		== '''Essee''' ==