User:Klindstr - Revision history

Klindstr: Blanked the page

2017-02-23T17:10:32Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 20:10, 23 February 2017
Line 1:		Line 1:
	~~[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]~~
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~
	~~Autor: Kaisa Lindström~~

	~~Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016~~

	~~==Essee==~~

	Tänapäeva maailmas on IT läbipõimunud pea iga eluvaldkonnaga. Võib ennustada, et tulevikus on see võrk veel tihedam. IT valdkonnast on võrsunud niivõrd palju uusi harusid, et on raske määrata, mis kuulub rohkem IT alla ja mis mõne muu valdkonna alla. IT ei ole enam vaid kitsas, reaalsuunitlusega eriala, see on tööriist ja küsimuste/probleemide lahendamise viis. Mulle meeldis, et loengud peegeldasid IT valdkonna mitmekesisust ja rõhutasid koostööd teiste valdkondadega.

	Esimeses loengus tutvustati IT Kolledži õppekorraldust. Loengust jäi kõlama mõte, et kui tudengil on huvi ja soov õppida, siis teeb kool kõikvõimaliku, et teda selles toetada. Mulle meeldis, et kvaliteedijuht Merle Varendi innustas tudengeid tagasisidet andma ning rõhutas, kuivõrd oluline see kooli arengu seisukohalt on. Samuti jäi meelde, kui õppekavade arendusjuhi Merike Spitsõni sõnad akadeemilise puhkuse teemal, et “kõige olulisem on tervis.” See veenis mind, et olen sattunud hoolivasse õpikeskkonda. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus (24.08.2016)]</ref><br>

	Andres Kütt tutvustas arhitekti elukutset. Ta seletas, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust ning sellega tuleb tegeleda nii tarkvara, riistvara, organisatsiooni kui ka ärimudelite tasemel. Siinkohal on oluline, et organisatsiooni/tarkvara/riistvara keerukus on seda juhtivate inimeste pädevuses. Kui keerukus läheb üle piiri, siis ei suuda inimesed seda enam kontrollida. Andres rõhutas, et üks tähtsamaid omadusi on suhtlemisoskus. Kuna arhitekt hindab ja annab tagasisidet teiste inimeste tööle, siis on oluline, et tema seisukohtasid võetakse kuulda. Andrese tsitaat: „arhitekt kutsutakse siis, kui asi on vussis.” näitab, et arhitekt võib sageli olla halva sõnumi tooja, kuid ta peab sõnumi edastama selliselt, et töötajatel säilib soov koostööd teha ja süsteemi parandada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus (31.08.2016)]</ref><br>

	Kristel ja Marko Kruustüki loeng ja Testlio arenemise lugu oli kahtlemata inspireeriv. Nad rõhutasid, et idufirma loomisel ja arendamisel on kõige olulisem meeskond. Isegi olulisem, kui idufirma idee, mis võib protsessi käigus muutuda. Oli huvitav kuulata, et idee sündis rahulolematusest testimistööga, mis ühelt poolt (Kristelile) väga meeldis, kuid mille süsteemis oli suuri vigasid. See aitas paremini mõista, miks ja kuidas see idee neid pidevalt motiveeris edasi tegutsema. Samuti on oluline ära märkida, et nad andsid endale aru, et mitmed mõisted võivad olla kuulajatele võõrad ning oskasid neid arusaadavalt selgitada. See oli meeldiv kogemus ka viimases, Hedi Mardisoo loengus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük "Testimine ja startupid" loengusalvestus (07.09.2016)]</ref><br>

	Lembitu Ling andis ülevaate süsteemiadministreerimisest. Ta kasutas tabavat lööklauset, et “hea süsteemiadministraator on nähtamatu.” Kuid see hea omadus võib muutuda puuduseks, sest kui ümbritsevad inimesed, teiste hulgas ülemus, ei mõista selle omaduse väärtust, võivad nad süsteemiadministraatorile ette heita tegevusetust, nagu Lembitu puhul ka juhtus. Lembitu tõi välja ka teisi hea süsteemiadministraatori omadusi: on hea partner arendajale, suudab selgitada, mis ja miks katki läks ning oskab tulevikus seda vältida. On oluline teostada pidevalt monitooringut, et mõista, mis süsteemis toimub suvalisel ajahetkel. Samuti jagas ta enda isiklikku nippi, et hea süsteemiadministraator on laisk ega tee üle kolme korra mingit asja käsitsi, vaid loob töö kiirendamiseks skripti. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling "Süsadminnimisest" loengusalvestus (14.09.2016)]</ref><br>

	Andres Septer andis ülevaate IT tööturu maastikust ja analüüsis erinevate võimaluste häid ning halbu külgi. Kõige õpetlikumaks pean Andrese ja Einari praktilisi soovitusi välismaal töötamise teemal. Nad rõhutasid, et on oluline kontrollida ettevõtte tausta, mõista pakutud palga ja elatustase suhet ning küsida tuttavatelt nende kogemuste kohta. Einar julgustas inimesi liikuma ühelt erialalt teisele või kasvõi ühe eriala raames vahetama töökohti. Samuti ta tutvustas IT ja äri kokkupuutepunkte. Väljatoodud ideedes leidus palju ühist Hedi Mardisoo kokkuvõttega IT ja äri koostööst. Kõige olulisem on koostöö ning kogu ettevõtte terviklik kuvand ja ühine visioon. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" loengusalvestus (21.09.2016)]</ref><br>

	Ivar Laur rääkis andmetest ja andmeanalüüsist EMTA-s. Ivar selgitas, et andmete analüüs aitab objektiivsemaid otsuseid teha. Seda tõestas värvikas näide, milles neile esitati nõue tegeleda teatud kurikaeladega, sest need tekitavad Eesti riigile kahju 500 000 krooni ulatuses. See oleks nõudnud aga osakonna kontrollijate aastapikkust tööd, kes muidu toovad oma töös Eesti riigile 100 miljoni krooni ulatuses väärtust. Andmeanalüüs aitab seada prioriteete ja otsustada, mida teha ja mida mitte. Huvitav oli kuulda, kuidas nad maksupettuse avastamise eesmärgil mängivad oma peas läbi stsenaariumid, kuidas oleks võimalik petta. Siin on tabav ka küberkaitse kontekstis kasutatud Jaanus Priisalu kasutatud väljendit, et “tunne ennast ja oma vaenlast.” <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus (28.09.2016)]</ref><br>

	Jaan Priisalu andis ülevaate küberkaitsest Eesti kontekstis. Ta rõhutas, kui väärtuslik digiallkirjastamise võimalus. Sisuliselt oli see algus Eesti kui digiriigi kuvandi arendamisele. Jaanus tõi välja, et antud staatus on väga oluline Eestile, sest annab mitmeid väärtuslikke võimalusi koostööks välisriikidega. Kõige meeldivama näite koostööst tõi ta hoopis ärimaailmast, kuidas kaks panka ühendasid jõud küberkaitse tugevdamiseks. Nad mõistsid, et kõige olulisem on pankade usaldusväärsus, seejärel tuleb nendevaheline konkurents. Kui emba-kumba sisse murtakse, tabaks usalduskriis neid mõlemat. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus (05.10.2016)]</ref><br>

	Hedi Mardisoo andis ülevaate IT ja turunduse koostööst. Samuti purustas ta mitmed tavaarusaamad brändimisest, mis minus juurdunud olid. Näiteks sihtgrupistamise efektiivsus sõltub kasutatud meetodist. Näiteks klassikalise viisi põhjal võivad Wales’i prints Charles ja Ozzy Osbourne sattuda samasse sihtgruppi, kuid ilmselgelt nõuavad nende isikud erinevaid lähenemisviise. Sel põhjusel on hakatud analüüsima käitumismustreid, mille põhjal selgitatakse välja kliendi huvid ja soovid. Teine huvitav näide käsitles toote turustamise vajalikkust. Toode suudab ennast ilma turustamiseta müüa, kuid tavaliselt on selline olukord ajutine. Mõne aja möödudes tekivad konkurendid, muutuvad ettevõtete huvid vms. Olulise väärtusena toob Hedi välja koostöö- ja empaatiavõime. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo "IT ja turundus" loengusalvestus (12.10.2016)]</ref><br>

	Kõikides loengutes rõhutati suhtlemisoskuse ja koostöövalmiduse olulisust. See eeldab laia silmaringi ning soovi teistsuguse taustaga inimeselt õppida. See omakorda eeldab, et inimesel on sügavamad teadmised mitmest valdkonnast. Aina olulisemaks muutub oskus siduda IT’d mõne teise erialaga ja nii on normaalsuseks muutumas hariduse omandamine nii IT kui ka mõnel muul alal. Ennustan, et see on aina kasvav trend. Järgmise aasta loenguseeriale mõeldes võiks kutsuda mõne esineja, kes oleks huvitatud arutlemisest, mis võib juhtuda järgmise paarikümne aasta jooksul IT ja teiste erialade edasisel põimumisel.

	~~'''~~

	~~== Õpingukorralduse küsimused ==~~


	~~'''Küsimus A'''~~

	'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

	Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref> Kordussoorituse tegemise tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 </ref> Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 </ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 </ref> Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.1 </ref> Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

	~~'''Küsimus 2'''~~

	~~'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''~~

	~~1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.~~
	~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>~~

	2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
	~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref>~~

	~~3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.~~
	~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4 </ref>~~

	4) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.
	~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 3.1.1. </ref>~~


	~~'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''~~

	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid] Õppekorralduse eeskiri 5.3.10 </ref>

	~~== Ülesanne ==~~

	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAP-d ja teise semestri lõpuks 20 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?

	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref> Ühe EAP hind on 50 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref>

	~~Lahendus:~~
	~~Kui ühes semestris tuleb saada 27 EAP-d, siis kahe semestri peale kokku tuleb saada 27*2 = 54 (EAP-d)~~

	~~Kokku EAP-sid: 20 + 21 = 41~~

	~~54 - 41 = 13~~

	~~13 x 50 = 650~~

	~~'''Vastus:'''~~
	~~Esitatav arve on 650 €~~

	~~== Viited ==~~

	~~<references />~~
	~~'''~~

Klindstr: /* Essee */

2016-10-19T04:15:23Z

Essee

← Older revision		Revision as of 07:15, 19 October 2016
Line 25:		Line 25:
	Hedi Mardisoo andis ülevaate IT ja turunduse koostööst. Samuti purustas ta mitmed tavaarusaamad brändimisest, mis minus juurdunud olid. Näiteks sihtgrupistamise efektiivsus sõltub kasutatud meetodist. Näiteks klassikalise viisi põhjal võivad Wales’i prints Charles ja Ozzy Osbourne sattuda samasse sihtgruppi, kuid ilmselgelt nõuavad nende isikud erinevaid lähenemisviise. Sel põhjusel on hakatud analüüsima käitumismustreid, mille põhjal selgitatakse välja kliendi huvid ja soovid. Teine huvitav näide käsitles toote turustamise vajalikkust. Toode suudab ennast ilma turustamiseta müüa, kuid tavaliselt on selline olukord ajutine. Mõne aja möödudes tekivad konkurendid, muutuvad ettevõtete huvid vms. Olulise väärtusena toob Hedi välja koostöö- ja empaatiavõime. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo "IT ja turundus" loengusalvestus (12.10.2016)]</ref><br>		Hedi Mardisoo andis ülevaate IT ja turunduse koostööst. Samuti purustas ta mitmed tavaarusaamad brändimisest, mis minus juurdunud olid. Näiteks sihtgrupistamise efektiivsus sõltub kasutatud meetodist. Näiteks klassikalise viisi põhjal võivad Wales’i prints Charles ja Ozzy Osbourne sattuda samasse sihtgruppi, kuid ilmselgelt nõuavad nende isikud erinevaid lähenemisviise. Sel põhjusel on hakatud analüüsima käitumismustreid, mille põhjal selgitatakse välja kliendi huvid ja soovid. Teine huvitav näide käsitles toote turustamise vajalikkust. Toode suudab ennast ilma turustamiseta müüa, kuid tavaliselt on selline olukord ajutine. Mõne aja möödudes tekivad konkurendid, muutuvad ettevõtete huvid vms. Olulise väärtusena toob Hedi välja koostöö- ja empaatiavõime. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo "IT ja turundus" loengusalvestus (12.10.2016)]</ref><br>

	Kõikides loengutes rõhutati suhtlemisoskuse ja koostöövalmiduse olulisust. See eeldab laia silmaringi ning soovi teistsuguse taustaga inimeselt õppida. See omakorda eeldab, et inimesel on sügavamad teadmised mitmest valdkonnast. Aina olulisemaks muutub oskus IT’d ~~siduda~~ mõne teise erialaga ja nii on ~~muutunud normaalseks omandada haridus~~ nii IT kui ka mõnel muul alal. Ennustan, et see on aina kasvav trend. Järgmise aasta loenguseeriale mõeldes võiks kutsuda mõne esineja, kes oleks huvitatud arutlemisest, mis võib juhtuda paarikümne aasta jooksul IT ja teiste erialade edasisel põimumisel.		Kõikides loengutes rõhutati suhtlemisoskuse ja koostöövalmiduse olulisust. See eeldab laia silmaringi ning soovi teistsuguse taustaga inimeselt õppida. See omakorda eeldab, et inimesel on sügavamad teadmised mitmest valdkonnast. Aina olulisemaks muutub oskus siduda IT’d mõne teise erialaga ja nii on normaalsuseks muutumas hariduse omandamine nii IT kui ka mõnel muul alal. Ennustan, et see on aina kasvav trend. Järgmise aasta loenguseeriale mõeldes võiks kutsuda mõne esineja, kes oleks huvitatud arutlemisest, mis võib juhtuda järgmise paarikümne aasta jooksul IT ja teiste erialade edasisel põimumisel.

	'''		'''

Klindstr: /* Essee */

2016-10-19T04:12:48Z

Essee

← Older revision		Revision as of 07:12, 19 October 2016
Line 25:		Line 25:
	Hedi Mardisoo andis ülevaate IT ja turunduse koostööst. Samuti purustas ta mitmed tavaarusaamad brändimisest, mis minus juurdunud olid. Näiteks sihtgrupistamise efektiivsus sõltub kasutatud meetodist. Näiteks klassikalise viisi põhjal võivad Wales’i prints Charles ja Ozzy Osbourne sattuda samasse sihtgruppi, kuid ilmselgelt nõuavad nende isikud erinevaid lähenemisviise. Sel põhjusel on hakatud analüüsima käitumismustreid, mille põhjal selgitatakse välja kliendi huvid ja soovid. Teine huvitav näide käsitles toote turustamise vajalikkust. Toode suudab ennast ilma turustamiseta müüa, kuid tavaliselt on selline olukord ajutine. Mõne aja möödudes tekivad konkurendid, muutuvad ettevõtete huvid vms. Olulise väärtusena toob Hedi välja koostöö- ja empaatiavõime. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo "IT ja turundus" loengusalvestus (12.10.2016)]</ref><br>		Hedi Mardisoo andis ülevaate IT ja turunduse koostööst. Samuti purustas ta mitmed tavaarusaamad brändimisest, mis minus juurdunud olid. Näiteks sihtgrupistamise efektiivsus sõltub kasutatud meetodist. Näiteks klassikalise viisi põhjal võivad Wales’i prints Charles ja Ozzy Osbourne sattuda samasse sihtgruppi, kuid ilmselgelt nõuavad nende isikud erinevaid lähenemisviise. Sel põhjusel on hakatud analüüsima käitumismustreid, mille põhjal selgitatakse välja kliendi huvid ja soovid. Teine huvitav näide käsitles toote turustamise vajalikkust. Toode suudab ennast ilma turustamiseta müüa, kuid tavaliselt on selline olukord ajutine. Mõne aja möödudes tekivad konkurendid, muutuvad ettevõtete huvid vms. Olulise väärtusena toob Hedi välja koostöö- ja empaatiavõime. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo "IT ja turundus" loengusalvestus (12.10.2016)]</ref><br>


	Kõikides loengutes rõhutati suhtlemisoskuse ja koostöövalmiduse olulisust. See eeldab laia silmaringi ning soovi teistsuguse taustaga inimeselt õppida. See omakorda eeldab, et inimesel on sügavamad teadmised mitmest valdkonnast. Aina olulisemaks muutub oskus IT’d siduda mõne teise erialaga ja nii on muutunud normaalseks omandada haridus nii IT kui ka mõnel muul alal. Ennustan, et see on aina kasvav trend. Järgmise aasta loenguseeriale mõeldes võiks kutsuda mõne esineja, kes oleks huvitatud arutlemisest, mis võib juhtuda paarikümne aasta jooksul IT ja teiste erialade edasisel põimumisel.		Kõikides loengutes rõhutati suhtlemisoskuse ja koostöövalmiduse olulisust. See eeldab laia silmaringi ning soovi teistsuguse taustaga inimeselt õppida. See omakorda eeldab, et inimesel on sügavamad teadmised mitmest valdkonnast. Aina olulisemaks muutub oskus IT’d siduda mõne teise erialaga ja nii on muutunud normaalseks omandada haridus nii IT kui ka mõnel muul alal. Ennustan, et see on aina kasvav trend. Järgmise aasta loenguseeriale mõeldes võiks kutsuda mõne esineja, kes oleks huvitatud arutlemisest, mis võib juhtuda paarikümne aasta jooksul IT ja teiste erialade edasisel põimumisel.

Klindstr: /* Ülesanne */

2016-10-19T04:10:40Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 07:10, 19 October 2016
Line 62:		Line 62:
	== Ülesanne ==		== Ülesanne ==

	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 ~~EAPd~~ ja teise semestri lõpuks 20 ~~EAPd~~? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAP-d ja teise semestri lõpuks 20 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?

	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref> Ühe EAP hind on 50 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref>		IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref> Ühe EAP hind on 50 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref>

Klindstr: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-19T04:09:36Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 07:09, 19 October 2016
Line 44:		Line 44:

	1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.		1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.
	~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>~~

	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>

Klindstr: /* Ülesanne */

2016-10-19T04:08:22Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 07:08, 19 October 2016
Line 66:		Line 66:
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref> Ühe EAP hind on 50 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref>		IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref> Ühe EAP hind on 50 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref>

	Lahendus:		Lahendus:

Klindstr: /* Ülesanne */

2016-10-19T04:07:12Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 07:07, 19 October 2016
Line 66:		Line 66:
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/~~#Teine~~] Kõrgharidusreform KKK</ref> Ühe EAP hind on 50 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/~~#Teine~~] Kõrgharidusreform KKK</ref>		IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref> Ühe EAP hind on 50 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/] Kõrgharidusreform KKK</ref>

	Lahendus:		Lahendus:

Klindstr: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-19T04:05:51Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 07:05, 19 October 2016
Line 44:		Line 44:

	1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.		1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.
	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/~~#Õppuri õigused ja kohustused~~] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>

	2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.		2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/~~#Eksamite ja arvestuste korraldus~~] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref>

	3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.		3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/~~#Õpingute peatamine ja katkestamine~~] Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4 </ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4 </ref>

	4) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.		4) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.
	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/~~#Õppuri õigused ja kohustused~~] Õppekorralduse eeskiri 3.1.1. </ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri 3.1.1. </ref>

Klindstr: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-19T04:03:57Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 07:03, 19 October 2016
Line 43:		Line 43:
	'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''		'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''

	1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. <ref>[~~https~~://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>		1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>

	2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.		2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
	<ref>[~~https~~://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref>

	3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.		3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
	<ref>[~~https~~://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpingute peatamine ja katkestamine] Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4 </ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpingute peatamine ja katkestamine] Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4 </ref>

	4) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.		4) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.
	<ref>[~~https~~://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.1.1. </ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.1.1. </ref>

Klindstr: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-19T04:01:29Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 07:01, 19 October 2016
Line 43:		Line 43:
	'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''		'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''

	1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>		1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>

	2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.		2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.