User:Kmaurer - Revision history

Kmaurer: Blanked the page

2018-06-14T13:06:13Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 16:06, 14 June 2018
Line 1:		Line 1:
	~~[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]~~

	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~

	~~'''Autor: Kersti Maurer, DK12'''~~

	~~Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2015~~

	Tegemist oli väga põneva loengute seeriaga. Huvitav oli just see pragmatism, mis vaatamata töö ja inimeste erinevusele igast ettekandest läbi kumas ning mida Tiina Seeman nimetas projektijuhtimiseks töö ja eraelus, Taavi Tuisk tervislikuks paranoiaks ja Elar Lang oma tõeotsinguks. Kõigi esinejate puhul oli tegemist omamoodi säravate isikutega, mistõttu kippusin ajuti rohkem otsima/kuulama seda inimest seal ettekande taga ning pöörasin märksa vähem tähelepanu sellele, mida mulle rääkida taheti. Aga vaieldamatult oli tegemist ka õppimise kohapealt kasuliku kuulamisega.

	Elari Langi esitlus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elari Lang) 10. september loengusalvestus]</ref>õppimisest ja õppimise kogemusest oli lohutav kõigile esmakursuslastele, kes arvavad, et nad on omadega põhjalikult sees. Märksõnadena jätsin meelde soovituse vaadata õppimist kui võimalust ning lahendada oma probleem (kui tunned, et ei suuda või ei jõua) osade kaupa. Kahtlen, kas ma hakkan Elari kombel kalendrit tegema, kus on näha tehtud ja tegemata kodutööde maht. Hetkel on tegemata tööde maht liiga masendav, et ma tahaksin seda lisaks ka pildina vaadelda.

	Tiina Seemani projektijuhtimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine " (Tiina Seeman) 03. september loengusalvestus]</ref> jäi märksõnana meelde vajadus teha alati project tükkideks, et oleks võimalik üles leida see „must-osa“ ning saada aru, mis on „additional“, samuti see, et „must“ ja „additional“ osas tuleb jõuda ka mõlemale poolele arusaadavale kokkuleppele. Tiina Seeman tõi kõige paremini välja ka kliendivaate olulisuse ja selle, kui tähtis on esitada miks-küsimusi.

	Taavi Tuisu ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> andis päris põneva pildi 90ndate süsteemihaldurite tööst ja sellest, kuidas mitte millestki on võimalik ikkagi midagi teha. Kuigi arvan, et paberimajandusega pole asjad korras ka tänapäeval. Märksõnana jäi meelde, et süsteemihaldur peab muuhulgas olema hea stressitaluvusega ning peaks tahtma otsida süsteemist ebakõlasid. On positiivne, et ta tõi välja süsteemihalduri töö köögipoole. Et süsteemihaldurilt oodatakse 24/7 kättesaadavust ning kui ta enne tavalist aega tööle tuleb, siis on asjad kehvasti. Positiivne sellepärast, et kõigil kuulajatel ei ole sellist kogemust ning kui ajakirjandus pidevalt räägib tööajast ja töötajate õigustest, siis kipuvad õigused, kohustused ning tegelikud töötamise eesmärgid hägustuma. Ka praktiline meeldetuletus- hoia paberid korras ning ära topi oma nina kliendi asjadesse ei jookse loodetavasti tulevastel itikatel külgi mööda maha.

	Kert Suvi ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> tõi väga selgelt välja, miks paljud arendused lonkavad mõlemat jalga. Tähtaeg surub peale ja aega testimiseks ei jäeta. Aga nagu Kert irooniaga viitas, siis aega paranduste tegemiseks ilmselt ikka on. Mulle meeldis, et ta tõi välja ka hea testija eeldused. Hea testija on skeptik, ei usu kõike, mida talle räägitakse, tal on väga hea analüüsivõime, suudab mõelda kastist väljapoole, st eristub selgelt massist. Tegelikult sobivad sellised omadused väga hästi ka audiitorile, kontrollerile, sisekontrollile ja teistele ametitele, mis eeldavad valmisolekut nokkida detailide kallal, kuni pildi selgeks saab. Esitluses tekitas kahtlust vaid väide, et maailmas kulutatakse testimisele kuni 25% ressurssidest. Oleks tahtnud Oliver Kadaku kombel küsida, et mis andmed sinna valimisse võeti?

	Meeldis Targo Tennisbergi väga praktiline ellujäämiskursus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Targo Tennisberg) 01. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis tõi muuhulgas esile selle, kui väga sõltub projektide edukus efektiivsest kommunikatsioonist. Praktilist teadmist andis tulu-kulu analüüs, mis selgitas tööandja kulusid ja seega tegelikku ootust töötajale. Tegelikult oodatakse ju töötajatelt märksa rohkem, kui nende ametijuhend ette näeb, samas palka saab algaja itikas sama palju kui hea poemüüja. See teadmine mõjus ilmselt nii mõnelegi kohalolijale kainestavalt.

	Tanel Undi kirjeldus eraettevõtja okkalisest teest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08. oktoober loengusalvestus]</ref> pigem kinnitas minu veendumust, et eraettevõtjat minust ei saa. Metsikud 90ndad ja ebaseaduslikud piiriületused oleksid võinud jääda enda teada. Igal ühel nii ei vea, eriti kui vaadata, millega Välisministeerium ja konsulid erinevates riikides tegelema peavad. Seega jätsin meelde, et hinnanguliselt kulub tal 50% ajast tüütutele igapäevaelulistele detailidele (mida nimetatakse juhtimiseks), et testimisele kulutab ta 1/5 ressurssidest (mis on rohkem kui Eestis keskmiselt) ning nägemuse A-, B-, jne inimestest.

	Võib-olla kõige kasinama mulje jättis mulle Oliver Kadaku esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak ) 15. oktoober loengusalvestus]</ref>. Oskus ennast müüa on kindlasti edukuse alus, kuid kui edevus hakkab ettekannet varjutama, siis hakkad sõnades kahtlema. Tabasin ennast isegi guugeldamas, et mis mees ta ikkagi on. Aga ilmselt moodustavad nad Oleg Bogdanoviga hea tandemi ning lõppeks pole ju oluline, kuidas neil omavahel see nišši täitmine jagatud on ning kas süvauuringud teostab rohkem Oleg ja tulemi müügiga tegeleb Oliver. Pigem jätan hetkel meelde märksõnad, et hea andmeanalüüsi tagab põhjalikkus ning oluline on leida oma nišš. Kõnetas ka Oleg Bogdanovi soovitus, et kui otsid midagi huvitavat, siis tegele IT äärealal olevate teemadega.

	Kokkuvõtlikult andsid need loengud päris häid ideid, mida oma tulevase IT haridusega peale võiks hakata. Samuti, mis ainetele tasuks rohkem tähelepanu pöörata, kui oled oma tulevase ameti enda jaoks välja mõelnud.

	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~

	~~===Küsimus 1===~~
	Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

	~~'''Vastus:'''~~
	Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks (5.2.1)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri "Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri" ]</ref>.
	~~Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele, sh põhisooritus ja 2 kordussooritust (5.2.12).~~
	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (5.2.13).
	~~Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (5.2.14).~~
	~~Eksamile/ arvestusele registreerumine toimub ÕISis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (5.2.8).~~
	~~Kordussooritus maksab nii riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal kui ka tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.~~

	~~===Küsimus 2===~~
	Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

	~~'''Vastus:'''~~
	~~Enne punase joone päeva peab olema tehtud: 1) õppekava muutmine; 2) õppevormi muutmine; 3) õppeaine valimine semestri/ õppeaasta piires; 4) avalduste/ taotluste esitamine teistest koolidest.~~
	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne (5.2.10).

	~~===Ülesanne===~~
	~~X = 20, Y =21.~~

	~~'''Vastus:'''~~
	~~Kevadel tuleb arve 350-le eurole (27-20=7p, 7 px 50 = 350 eurot).~~
	~~Teise semestri lõpuks laekub arve 950-le eurole (60-41=19 punkti ; 19x 50= 950 eurot).~~

	~~=Viited=~~
	~~'''<nowiki></nowiki>'''~~

Kmaurer at 15:13, 20 October 2015

2015-10-20T15:13:31Z

← Older revision		Revision as of 18:13, 20 October 2015
Line 1:		Line 1:
	Erialatutvustus 2015 kaugõpe		[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

	Erialatutvustuse aine arvestustöö		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

	'''Autor: Kersti Maurer, DK12'''		'''Autor: Kersti Maurer, DK12'''

Kmaurer at 05:48, 20 October 2015

2015-10-20T05:48:36Z

← Older revision		Revision as of 08:48, 20 October 2015
Line 49:		Line 49:

	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''

	Kevadel tuleb arve 350-le eurole (27-20=7p, 7 px 50 = 350 eurot).		Kevadel tuleb arve 350-le eurole (27-20=7p, 7 px 50 = 350 eurot).
	Teise semestri lõpuks laekub arve 950-le eurole (60-41=19 punkti ; 19x 50= 950 eurot).		Teise semestri lõpuks laekub arve 950-le eurole (60-41=19 punkti ; 19x 50= 950 eurot).

Kmaurer at 05:48, 20 October 2015

2015-10-20T05:48:13Z

← Older revision		Revision as of 08:48, 20 October 2015
Line 30:		Line 30:
	Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?		Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

	'''Vastus'''		'''Vastus:'''
	Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks (5.2.1)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri "Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri" ]</ref>.		Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks (5.2.1)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri "Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri" ]</ref>.
	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele, sh põhisooritus ja 2 kordussooritust (5.2.12).		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele, sh põhisooritus ja 2 kordussooritust (5.2.12).
Line 41:		Line 41:
	Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?		Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

	'''Vastus'''		'''Vastus:'''
	Enne punase joone päeva peab olema tehtud: 1) õppekava muutmine; 2) õppevormi muutmine; 3) õppeaine valimine semestri/ õppeaasta piires; 4) avalduste/ taotluste esitamine teistest koolidest.		Enne punase joone päeva peab olema tehtud: 1) õppekava muutmine; 2) õppevormi muutmine; 3) õppeaine valimine semestri/ õppeaasta piires; 4) avalduste/ taotluste esitamine teistest koolidest.
	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne (5.2.10).		Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne (5.2.10).
Line 48:		Line 48:
	X = 20, Y =21.		X = 20, Y =21.

	'''Vastus'''		'''Vastus:'''

	Kevadel tuleb arve 350-le eurole (27-20=7p, 7 px 50 = 350 eurot).		Kevadel tuleb arve 350-le eurole (27-20=7p, 7 px 50 = 350 eurot).

Kmaurer at 05:47, 20 October 2015

2015-10-20T05:47:39Z

← Older revision		Revision as of 08:47, 20 October 2015
Line 54:		Line 54:

	=Viited=		=Viited=
	'''<nowiki>/></nowiki>'''		'''<nowiki></nowiki>'''

Kmaurer at 05:47, 20 October 2015

2015-10-20T05:47:16Z

← Older revision		Revision as of 08:47, 20 October 2015
Line 54:		Line 54:

	=Viited=		=Viited=
	'''<nowiki>~~<references~~ /></nowiki>'''		'''<nowiki>/></nowiki>'''

Kmaurer at 05:46, 20 October 2015

2015-10-20T05:46:03Z

← Older revision		Revision as of 08:46, 20 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Tegemist oli väga põneva loengute seeriaga. Huvitav oli just see pragmatism, mis vaatamata töö ja inimeste erinevusele igast ettekandest läbi kumas ning mida Tiina Seeman nimetas projektijuhtimiseks töö ja eraelus, Taavi Tuisk tervislikuks paranoiaks ja Elar Lang oma tõeotsinguks. Kõigi esinejate puhul oli tegemist omamoodi säravate isikutega, mistõttu kippusin ajuti rohkem otsima/kuulama seda inimest seal ettekande taga ning pöörasin märksa vähem tähelepanu sellele, mida mulle rääkida taheti. Aga vaieldamatult oli tegemist ka õppimise kohapealt kasuliku kuulamisega.		Tegemist oli väga põneva loengute seeriaga. Huvitav oli just see pragmatism, mis vaatamata töö ja inimeste erinevusele igast ettekandest läbi kumas ning mida Tiina Seeman nimetas projektijuhtimiseks töö ja eraelus, Taavi Tuisk tervislikuks paranoiaks ja Elar Lang oma tõeotsinguks. Kõigi esinejate puhul oli tegemist omamoodi säravate isikutega, mistõttu kippusin ajuti rohkem otsima/kuulama seda inimest seal ettekande taga ning pöörasin märksa vähem tähelepanu sellele, mida mulle rääkida taheti. Aga vaieldamatult oli tegemist ka õppimise kohapealt kasuliku kuulamisega.

	Elari Langi esitlus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elari Lang) 10. ~~September~~ loengusalvestus]</ref>õppimisest ja õppimise kogemusest oli lohutav kõigile esmakursuslastele, kes arvavad, et nad on omadega põhjalikult sees. Märksõnadena jätsin meelde soovituse vaadata õppimist kui võimalust ning lahendada oma probleem (kui tunned, et ei suuda või ei jõua) osade kaupa. Kahtlen, kas ma hakkan Elari kombel kalendrit tegema, kus on näha tehtud ja tegemata kodutööde maht. Hetkel on tegemata tööde maht liiga masendav, et ma tahaksin seda lisaks ka pildina vaadelda.		Elari Langi esitlus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elari Lang) 10. september loengusalvestus]</ref>õppimisest ja õppimise kogemusest oli lohutav kõigile esmakursuslastele, kes arvavad, et nad on omadega põhjalikult sees. Märksõnadena jätsin meelde soovituse vaadata õppimist kui võimalust ning lahendada oma probleem (kui tunned, et ei suuda või ei jõua) osade kaupa. Kahtlen, kas ma hakkan Elari kombel kalendrit tegema, kus on näha tehtud ja tegemata kodutööde maht. Hetkel on tegemata tööde maht liiga masendav, et ma tahaksin seda lisaks ka pildina vaadelda.

	Tiina Seemani projektijuhtimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine " (Tiina Seeman) 03.september loengusalvestus]</ref> jäi märksõnana meelde vajadus teha alati project tükkideks, et oleks võimalik üles leida see „must-osa“ ning saada aru, mis on „additional“, samuti see, et „must“ ja „additional“ osas tuleb jõuda ka mõlemale poolele arusaadavale kokkuleppele. Tiina Seeman tõi kõige paremini välja ka kliendivaate olulisuse ja selle, kui tähtis on esitada miks-küsimusi.		Tiina Seemani projektijuhtimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine " (Tiina Seeman) 03. september loengusalvestus]</ref> jäi märksõnana meelde vajadus teha alati project tükkideks, et oleks võimalik üles leida see „must-osa“ ning saada aru, mis on „additional“, samuti see, et „must“ ja „additional“ osas tuleb jõuda ka mõlemale poolele arusaadavale kokkuleppele. Tiina Seeman tõi kõige paremini välja ka kliendivaate olulisuse ja selle, kui tähtis on esitada miks-küsimusi.

	Taavi Tuisu ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> andis päris põneva pildi 90ndate süsteemihaldurite tööst ja sellest, kuidas mitte millestki on võimalik ikkagi midagi teha. Kuigi arvan, et paberimajandusega pole asjad korras ka tänapäeval. Märksõnana jäi meelde, et süsteemihaldur peab muuhulgas olema hea stressitaluvusega ning peaks tahtma otsida süsteemist ebakõlasid. On positiivne, et ta tõi välja süsteemihalduri töö köögipoole. Et süsteemihaldurilt oodatakse 24/7 kättesaadavust ning kui ta enne tavalist aega tööle tuleb, siis on asjad kehvasti. Positiivne sellepärast, et kõigil kuulajatel ei ole sellist kogemust ning kui ajakirjandus pidevalt räägib tööajast ja töötajate õigustest, siis kipuvad õigused, kohustused ning tegelikud töötamise eesmärgid hägustuma. Ka praktiline meeldetuletus- hoia paberid korras ning ära topi oma nina kliendi asjadesse ei jookse loodetavasti tulevastel itikatel külgi mööda maha.		Taavi Tuisu ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> andis päris põneva pildi 90ndate süsteemihaldurite tööst ja sellest, kuidas mitte millestki on võimalik ikkagi midagi teha. Kuigi arvan, et paberimajandusega pole asjad korras ka tänapäeval. Märksõnana jäi meelde, et süsteemihaldur peab muuhulgas olema hea stressitaluvusega ning peaks tahtma otsida süsteemist ebakõlasid. On positiivne, et ta tõi välja süsteemihalduri töö köögipoole. Et süsteemihaldurilt oodatakse 24/7 kättesaadavust ning kui ta enne tavalist aega tööle tuleb, siis on asjad kehvasti. Positiivne sellepärast, et kõigil kuulajatel ei ole sellist kogemust ning kui ajakirjandus pidevalt räägib tööajast ja töötajate õigustest, siis kipuvad õigused, kohustused ning tegelikud töötamise eesmärgid hägustuma. Ka praktiline meeldetuletus- hoia paberid korras ning ära topi oma nina kliendi asjadesse ei jookse loodetavasti tulevastel itikatel külgi mööda maha.
Line 42:		Line 42:

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
	Enne punase joone päeva peab olema tehtud: 1)õppekava muutmine; 2) õppevormi muutmine; 3) õppeaine valimine semestri/ õppeaasta piires; 4) avalduste/ taotluste esitamine teistest koolidest.		Enne punase joone päeva peab olema tehtud: 1) õppekava muutmine; 2) õppevormi muutmine; 3) õppeaine valimine semestri/ õppeaasta piires; 4) avalduste/ taotluste esitamine teistest koolidest.
	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne (5.2.10).		Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne (5.2.10).

Kmaurer at 05:40, 20 October 2015

2015-10-20T05:40:06Z

← Older revision		Revision as of 08:40, 20 October 2015
Line 22:		Line 22:

	Võib-olla kõige kasinama mulje jättis mulle Oliver Kadaku esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak ) 15. oktoober loengusalvestus]</ref>. Oskus ennast müüa on kindlasti edukuse alus, kuid kui edevus hakkab ettekannet varjutama, siis hakkad sõnades kahtlema. Tabasin ennast isegi guugeldamas, et mis mees ta ikkagi on. Aga ilmselt moodustavad nad Oleg Bogdanoviga hea tandemi ning lõppeks pole ju oluline, kuidas neil omavahel see nišši täitmine jagatud on ning kas süvauuringud teostab rohkem Oleg ja tulemi müügiga tegeleb Oliver. Pigem jätan hetkel meelde märksõnad, et hea andmeanalüüsi tagab põhjalikkus ning oluline on leida oma nišš. Kõnetas ka Oleg Bogdanovi soovitus, et kui otsid midagi huvitavat, siis tegele IT äärealal olevate teemadega.		Võib-olla kõige kasinama mulje jättis mulle Oliver Kadaku esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak ) 15. oktoober loengusalvestus]</ref>. Oskus ennast müüa on kindlasti edukuse alus, kuid kui edevus hakkab ettekannet varjutama, siis hakkad sõnades kahtlema. Tabasin ennast isegi guugeldamas, et mis mees ta ikkagi on. Aga ilmselt moodustavad nad Oleg Bogdanoviga hea tandemi ning lõppeks pole ju oluline, kuidas neil omavahel see nišši täitmine jagatud on ning kas süvauuringud teostab rohkem Oleg ja tulemi müügiga tegeleb Oliver. Pigem jätan hetkel meelde märksõnad, et hea andmeanalüüsi tagab põhjalikkus ning oluline on leida oma nišš. Kõnetas ka Oleg Bogdanovi soovitus, et kui otsid midagi huvitavat, siis tegele IT äärealal olevate teemadega.

	Kokkuvõtlikult andsid need loengud päris häid ideid, mida oma tulevase IT haridusega peale võiks hakata. Samuti, mis ainetele tasuks rohkem tähelepanu pöörata, kui oled oma tulevase ameti enda jaoks välja mõelnud.		Kokkuvõtlikult andsid need loengud päris häid ideid, mida oma tulevase IT haridusega peale võiks hakata. Samuti, mis ainetele tasuks rohkem tähelepanu pöörata, kui oled oma tulevase ameti enda jaoks välja mõelnud.

Kmaurer at 05:39, 20 October 2015

2015-10-20T05:39:30Z

← Older revision		Revision as of 08:39, 20 October 2015
Line 8:		Line 8:

	Tegemist oli väga põneva loengute seeriaga. Huvitav oli just see pragmatism, mis vaatamata töö ja inimeste erinevusele igast ettekandest läbi kumas ning mida Tiina Seeman nimetas projektijuhtimiseks töö ja eraelus, Taavi Tuisk tervislikuks paranoiaks ja Elar Lang oma tõeotsinguks. Kõigi esinejate puhul oli tegemist omamoodi säravate isikutega, mistõttu kippusin ajuti rohkem otsima/kuulama seda inimest seal ettekande taga ning pöörasin märksa vähem tähelepanu sellele, mida mulle rääkida taheti. Aga vaieldamatult oli tegemist ka õppimise kohapealt kasuliku kuulamisega.		Tegemist oli väga põneva loengute seeriaga. Huvitav oli just see pragmatism, mis vaatamata töö ja inimeste erinevusele igast ettekandest läbi kumas ning mida Tiina Seeman nimetas projektijuhtimiseks töö ja eraelus, Taavi Tuisk tervislikuks paranoiaks ja Elar Lang oma tõeotsinguks. Kõigi esinejate puhul oli tegemist omamoodi säravate isikutega, mistõttu kippusin ajuti rohkem otsima/kuulama seda inimest seal ettekande taga ning pöörasin märksa vähem tähelepanu sellele, mida mulle rääkida taheti. Aga vaieldamatult oli tegemist ka õppimise kohapealt kasuliku kuulamisega.

	Elari Langi esitlus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elari Lang) 10. September loengusalvestus]</ref>õppimisest ja õppimise kogemusest oli lohutav kõigile esmakursuslastele, kes arvavad, et nad on omadega põhjalikult sees. Märksõnadena jätsin meelde soovituse vaadata õppimist kui võimalust ning lahendada oma probleem (kui tunned, et ei suuda või ei jõua) osade kaupa. Kahtlen, kas ma hakkan Elari kombel kalendrit tegema, kus on näha tehtud ja tegemata kodutööde maht. Hetkel on tegemata tööde maht liiga masendav, et ma tahaksin seda lisaks ka pildina vaadelda.		Elari Langi esitlus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elari Lang) 10. September loengusalvestus]</ref>õppimisest ja õppimise kogemusest oli lohutav kõigile esmakursuslastele, kes arvavad, et nad on omadega põhjalikult sees. Märksõnadena jätsin meelde soovituse vaadata õppimist kui võimalust ning lahendada oma probleem (kui tunned, et ei suuda või ei jõua) osade kaupa. Kahtlen, kas ma hakkan Elari kombel kalendrit tegema, kus on näha tehtud ja tegemata kodutööde maht. Hetkel on tegemata tööde maht liiga masendav, et ma tahaksin seda lisaks ka pildina vaadelda.

	Tiina Seemani projektijuhtimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine " (Tiina Seeman) 03.september loengusalvestus]</ref> jäi märksõnana meelde vajadus teha alati project tükkideks, et oleks võimalik üles leida see „must-osa“ ning saada aru, mis on „additional“, samuti see, et „must“ ja „additional“ osas tuleb jõuda ka mõlemale poolele arusaadavale kokkuleppele. Tiina Seeman tõi kõige paremini välja ka kliendivaate olulisuse ja selle, kui tähtis on esitada miks-küsimusi.		Tiina Seemani projektijuhtimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine " (Tiina Seeman) 03.september loengusalvestus]</ref> jäi märksõnana meelde vajadus teha alati project tükkideks, et oleks võimalik üles leida see „must-osa“ ning saada aru, mis on „additional“, samuti see, et „must“ ja „additional“ osas tuleb jõuda ka mõlemale poolele arusaadavale kokkuleppele. Tiina Seeman tõi kõige paremini välja ka kliendivaate olulisuse ja selle, kui tähtis on esitada miks-küsimusi.

	Taavi Tuisu ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> andis päris põneva pildi 90ndate süsteemihaldurite tööst ja sellest, kuidas mitte millestki on võimalik ikkagi midagi teha. Kuigi arvan, et paberimajandusega pole asjad korras ka tänapäeval. Märksõnana jäi meelde, et süsteemihaldur peab muuhulgas olema hea stressitaluvusega ning peaks tahtma otsida süsteemist ebakõlasid. On positiivne, et ta tõi välja süsteemihalduri töö köögipoole. Et süsteemihaldurilt oodatakse 24/7 kättesaadavust ning kui ta enne tavalist aega tööle tuleb, siis on asjad kehvasti. Positiivne sellepärast, et kõigil kuulajatel ei ole sellist kogemust ning kui ajakirjandus pidevalt räägib tööajast ja töötajate õigustest, siis kipuvad õigused, kohustused ning tegelikud töötamise eesmärgid hägustuma. Ka praktiline meeldetuletus- hoia paberid korras ning ära topi oma nina kliendi asjadesse ei jookse loodetavasti tulevastel itikatel külgi mööda maha.		Taavi Tuisu ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> andis päris põneva pildi 90ndate süsteemihaldurite tööst ja sellest, kuidas mitte millestki on võimalik ikkagi midagi teha. Kuigi arvan, et paberimajandusega pole asjad korras ka tänapäeval. Märksõnana jäi meelde, et süsteemihaldur peab muuhulgas olema hea stressitaluvusega ning peaks tahtma otsida süsteemist ebakõlasid. On positiivne, et ta tõi välja süsteemihalduri töö köögipoole. Et süsteemihaldurilt oodatakse 24/7 kättesaadavust ning kui ta enne tavalist aega tööle tuleb, siis on asjad kehvasti. Positiivne sellepärast, et kõigil kuulajatel ei ole sellist kogemust ning kui ajakirjandus pidevalt räägib tööajast ja töötajate õigustest, siis kipuvad õigused, kohustused ning tegelikud töötamise eesmärgid hägustuma. Ka praktiline meeldetuletus- hoia paberid korras ning ära topi oma nina kliendi asjadesse ei jookse loodetavasti tulevastel itikatel külgi mööda maha.

	Kert Suvi ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> tõi väga selgelt välja, miks paljud arendused lonkavad mõlemat jalga. Tähtaeg surub peale ja aega testimiseks ei jäeta. Aga nagu Kert irooniaga viitas, siis aega paranduste tegemiseks ilmselt ikka on. Mulle meeldis, et ta tõi välja ka hea testija eeldused. Hea testija on skeptik, ei usu kõike, mida talle räägitakse, tal on väga hea analüüsivõime, suudab mõelda kastist väljapoole, st eristub selgelt massist. Tegelikult sobivad sellised omadused väga hästi ka audiitorile, kontrollerile, sisekontrollile ja teistele ametitele, mis eeldavad valmisolekut nokkida detailide kallal, kuni pildi selgeks saab. Esitluses tekitas kahtlust vaid väide, et maailmas kulutatakse testimisele kuni 25% ressurssidest. Oleks tahtnud Oliver Kadaku kombel küsida, et mis andmed sinna valimisse võeti?		Kert Suvi ettekanne <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> tõi väga selgelt välja, miks paljud arendused lonkavad mõlemat jalga. Tähtaeg surub peale ja aega testimiseks ei jäeta. Aga nagu Kert irooniaga viitas, siis aega paranduste tegemiseks ilmselt ikka on. Mulle meeldis, et ta tõi välja ka hea testija eeldused. Hea testija on skeptik, ei usu kõike, mida talle räägitakse, tal on väga hea analüüsivõime, suudab mõelda kastist väljapoole, st eristub selgelt massist. Tegelikult sobivad sellised omadused väga hästi ka audiitorile, kontrollerile, sisekontrollile ja teistele ametitele, mis eeldavad valmisolekut nokkida detailide kallal, kuni pildi selgeks saab. Esitluses tekitas kahtlust vaid väide, et maailmas kulutatakse testimisele kuni 25% ressurssidest. Oleks tahtnud Oliver Kadaku kombel küsida, et mis andmed sinna valimisse võeti?

	Meeldis Targo Tennisbergi väga praktiline ellujäämiskursus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Targo Tennisberg) 01. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis tõi muuhulgas esile selle, kui väga sõltub projektide edukus efektiivsest kommunikatsioonist. Praktilist teadmist andis tulu-kulu analüüs, mis selgitas tööandja kulusid ja seega tegelikku ootust töötajale. Tegelikult oodatakse ju töötajatelt märksa rohkem, kui nende ametijuhend ette näeb, samas palka saab algaja itikas sama palju kui hea poemüüja. See teadmine mõjus ilmselt nii mõnelegi kohalolijale kainestavalt.		Meeldis Targo Tennisbergi väga praktiline ellujäämiskursus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Targo Tennisberg) 01. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis tõi muuhulgas esile selle, kui väga sõltub projektide edukus efektiivsest kommunikatsioonist. Praktilist teadmist andis tulu-kulu analüüs, mis selgitas tööandja kulusid ja seega tegelikku ootust töötajale. Tegelikult oodatakse ju töötajatelt märksa rohkem, kui nende ametijuhend ette näeb, samas palka saab algaja itikas sama palju kui hea poemüüja. See teadmine mõjus ilmselt nii mõnelegi kohalolijale kainestavalt.

	Tanel Undi kirjeldus eraettevõtja okkalisest teest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08. oktoober loengusalvestus]</ref> pigem kinnitas minu veendumust, et eraettevõtjat minust ei saa. Metsikud 90ndad ja ebaseaduslikud piiriületused oleksid võinud jääda enda teada. Igal ühel nii ei vea, eriti kui vaadata, millega Välisministeerium ja konsulid erinevates riikides tegelema peavad. Seega jätsin meelde, et hinnanguliselt kulub tal 50% ajast tüütutele igapäevaelulistele detailidele (mida nimetatakse juhtimiseks), et testimisele kulutab ta 1/5 ressurssidest (mis on rohkem kui Eestis keskmiselt) ning nägemuse A-, B-, jne inimestest.		Tanel Undi kirjeldus eraettevõtja okkalisest teest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08. oktoober loengusalvestus]</ref> pigem kinnitas minu veendumust, et eraettevõtjat minust ei saa. Metsikud 90ndad ja ebaseaduslikud piiriületused oleksid võinud jääda enda teada. Igal ühel nii ei vea, eriti kui vaadata, millega Välisministeerium ja konsulid erinevates riikides tegelema peavad. Seega jätsin meelde, et hinnanguliselt kulub tal 50% ajast tüütutele igapäevaelulistele detailidele (mida nimetatakse juhtimiseks), et testimisele kulutab ta 1/5 ressurssidest (mis on rohkem kui Eestis keskmiselt) ning nägemuse A-, B-, jne inimestest.

	Võib-olla kõige kasinama mulje jättis mulle Oliver Kadaku esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak ) 15. oktoober loengusalvestus]</ref>. Oskus ennast müüa on kindlasti edukuse alus, kuid kui edevus hakkab ettekannet varjutama, siis hakkad sõnades kahtlema. Tabasin ennast isegi guugeldamas, et mis mees ta ikkagi on. Aga ilmselt moodustavad nad Oleg Bogdanoviga hea tandemi ning lõppeks pole ju oluline, kuidas neil omavahel see nišši täitmine jagatud on ning kas süvauuringud teostab rohkem Oleg ja tulemi müügiga tegeleb Oliver. Pigem jätan hetkel meelde märksõnad, et hea andmeanalüüsi tagab põhjalikkus ning oluline on leida oma nišš. Kõnetas ka Oleg Bogdanovi soovitus, et kui otsid midagi huvitavat, siis tegele IT äärealal olevate teemadega.		Võib-olla kõige kasinama mulje jättis mulle Oliver Kadaku esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak ) 15. oktoober loengusalvestus]</ref>. Oskus ennast müüa on kindlasti edukuse alus, kuid kui edevus hakkab ettekannet varjutama, siis hakkad sõnades kahtlema. Tabasin ennast isegi guugeldamas, et mis mees ta ikkagi on. Aga ilmselt moodustavad nad Oleg Bogdanoviga hea tandemi ning lõppeks pole ju oluline, kuidas neil omavahel see nišši täitmine jagatud on ning kas süvauuringud teostab rohkem Oleg ja tulemi müügiga tegeleb Oliver. Pigem jätan hetkel meelde märksõnad, et hea andmeanalüüsi tagab põhjalikkus ning oluline on leida oma nišš. Kõnetas ka Oleg Bogdanovi soovitus, et kui otsid midagi huvitavat, siis tegele IT äärealal olevate teemadega.
	Kokkuvõtlikult andsid need loengud päris häid ideid, mida oma tulevase IT haridusega peale võiks hakata. Samuti, mis ainetele tasuks rohkem tähelepanu pöörata, kui oled oma tulevase ameti enda jaoks välja mõelnud.		Kokkuvõtlikult andsid need loengud päris häid ideid, mida oma tulevase IT haridusega peale võiks hakata. Samuti, mis ainetele tasuks rohkem tähelepanu pöörata, kui oled oma tulevase ameti enda jaoks välja mõelnud.

Kmaurer at 05:37, 20 October 2015

2015-10-20T05:37:56Z

← Older revision		Revision as of 08:37, 20 October 2015
Line 23:		Line 23:

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
	Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks (5.2.1) ~~'''<nowiki>~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]</ref>~~</nowiki>'''~~ .		Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks (5.2.1)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri "Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri" ]</ref>.
	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele, sh põhisooritus ja 2 kordussooritust (5.2.12).		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele, sh põhisooritus ja 2 kordussooritust (5.2.12).
	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (5.2.13).		Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (5.2.13).