User:Kpurru - Revision history

Kpurru: /* Essee */

2015-10-17T19:34:42Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:34, 17 October 2015
Line 11:		Line 11:

	Olles värskelt tulnud keskkoolist, ei suuda võib-olla mõni veel ette kujutada, mis teda ülikoolis ees ootab. Peas käivad ringi küsimused: „Kas see on see, mida ma õppida tahan? Kas ma olen valinud õige eriala enda jaoks? Kas ma saan hakkama ja tulevikus tööd?“. Tegu on ainega, mis vastab nendele küsimustele väga edukalt ning saan enesekindlalt kõikidele küsimustele jaatavalt vastata.<br>		Olles värskelt tulnud keskkoolist, ei suuda võib-olla mõni veel ette kujutada, mis teda ülikoolis ees ootab. Peas käivad ringi küsimused: „Kas see on see, mida ma õppida tahan? Kas ma olen valinud õige eriala enda jaoks? Kas ma saan hakkama ja tulevikus tööd?“. Tegu on ainega, mis vastab nendele küsimustele väga edukalt ning saan enesekindlalt kõikidele küsimustele jaatavalt vastata.<br>

	Esimene loeng toimus kooli eelnädalal ning esines mitu õppejõudu, kes tutvustasid IT kolledžit tudengitele lähemalt ning rääkisid koolis toimuvast. Eriline rõhk oli siiski õppekorralduse eeskirjal, mille iga tudeng peab vähemalt korra läbi lugema, et üldse koolis hakkama saada, kui tekib mingi küsimus seoses õppimisega. Oluline on meeles pidada, et iga tudeng saaks täis vajalikud EAP-d, et puudulike EAP-de eest ei peaks maksma juurde. <br>		Esimene loeng toimus kooli eelnädalal ning esines mitu õppejõudu, kes tutvustasid IT kolledžit tudengitele lähemalt ning rääkisid koolis toimuvast. Eriline rõhk oli siiski õppekorralduse eeskirjal, mille iga tudeng peab vähemalt korra läbi lugema, et üldse koolis hakkama saada, kui tekib mingi küsimus seoses õppimisega. Oluline on meeles pidada, et iga tudeng saaks täis vajalikud EAP-d, et puudulike EAP-de eest ei peaks maksma juurde. <br>

	Teisel loengul käis rääkimas Tiia Seeman projektijuhtimisest. Loengust jäi meelde just see, et kuigi olen tulnud gümnaasiumist, mille mentaliteet oli see, et sa pead olema teistest parem, siis IT on ala, kus on oluline olla koostöövalmis. Ükski projekt ei õnnestu, kui üksi millegi kallal nokitsed ja ei oska vastutust võtta. Mulle meeldis see, et ta tõi välja selle, et paljud projektid kukuvad just läbi selle pärast, et inimesed ei suhtle omavahel. Väga oluline on, et IT-alal töötav inimene oleks valmis muutusteks ning oskaks ette mõelda.		Teisel loengul käis rääkimas Tiia Seeman projektijuhtimisest. Loengust jäi meelde just see, et kuigi olen tulnud gümnaasiumist, mille mentaliteet oli see, et sa pead olema teistest parem, siis IT on ala, kus on oluline olla koostöövalmis. Ükski projekt ei õnnestu, kui üksi millegi kallal nokitsed ja ei oska vastutust võtta. Mulle meeldis see, et ta tõi välja selle, et paljud projektid kukuvad just läbi selle pärast, et inimesed ei suhtle omavahel. Väga oluline on, et IT-alal töötav inimene oleks valmis muutusteks ning oskaks ette mõelda.
	Kolmanda loengu lektoriks oli Elar Lang, kes rääkis kui oluline on siiski õppida ning kes jäi ka mu lemmiklektoriks kogu aine vältel. Ta mitte ainult ei motiveerinud mind paremini õppima, vaid tekitas ka tunde, et ma saan hakkama kõigega, mis mu teele IT-alal võib tulla. Ta rõhutas kui oluline on omada õiget mõttelaadi ning õpetas siis ka õigesti õppimist: tuleb välja mõelda eesmärk ning vigadest õppida. <br>		Kolmanda loengu lektoriks oli Elar Lang, kes rääkis kui oluline on siiski õppida ning kes jäi ka mu lemmiklektoriks kogu aine vältel. Ta mitte ainult ei motiveerinud mind paremini õppima, vaid tekitas ka tunde, et ma saan hakkama kõigega, mis mu teele IT-alal võib tulla. Ta rõhutas kui oluline on omada õiget mõttelaadi ning õpetas siis ka õigesti õppimist: tuleb välja mõelda eesmärk ning vigadest õppida. <br>

	Tihtipeale tudengid annavadki just seepärast alla, et nad jätavad asjad viimasele minutile ning esimeste raskuste korral nad ei oska midagi enam teha. Elar Lang ütles: „Probleemid vajavad pühendumist, distsipliini ja tahtmist“ ning ma nõustun temaga täielikult. Kui inimene jääb pidevalt mõtlema, et küll kõik laabub, aga probleemide lahendamiseks ette ei võta, siis ta ei saa hakkama enam ning ülikoolis võib asi lõppeda lihtsalt eksmatrikuleerimisega. Tuleb pühenduda, sest muidu ei saa selgeks ühtegi eriala ning tööl puudub kvaliteet. Kõik on inimese enda suhtumises kinni.<br>		Tihtipeale tudengid annavadki just seepärast alla, et nad jätavad asjad viimasele minutile ning esimeste raskuste korral nad ei oska midagi enam teha. Elar Lang ütles: „Probleemid vajavad pühendumist, distsipliini ja tahtmist“ ning ma nõustun temaga täielikult. Kui inimene jääb pidevalt mõtlema, et küll kõik laabub, aga probleemide lahendamiseks ette ei võta, siis ta ei saa hakkama enam ning ülikoolis võib asi lõppeda lihtsalt eksmatrikuleerimisega. Tuleb pühenduda, sest muidu ei saa selgeks ühtegi eriala ning tööl puudub kvaliteet. Kõik on inimese enda suhtumises kinni.<br>

	Neljanda loengu külalisesinejaks oli Taavi Tuisk, kes tegeleb süsteemide haldamisega. Kuna tulingi just IT-süsteemide administreerimist õppima, siis tänu temale sain aru, et olen enda jaoks valinud õige eriala. Sain ka teada aspektidest, mida pean veel enda juures arendama nagu seda on kõrge stressitaluvus, sest probleeme võib tekkida palju ja korraga.		Neljanda loengu külalisesinejaks oli Taavi Tuisk, kes tegeleb süsteemide haldamisega. Kuna tulingi just IT-süsteemide administreerimist õppima, siis tänu temale sain aru, et olen enda jaoks valinud õige eriala. Sain ka teada aspektidest, mida pean veel enda juures arendama nagu seda on kõrge stressitaluvus, sest probleeme võib tekkida palju ja korraga.
	Sarnaselt Tiia Seemaniga, rõhutas Taavi Tuisk seda, kui oluline on suhtlemine. Tihti lahenevad paljud probleemid palju kiiremini, kui inimesed omavahel räägivad ning meeskonnatööd kasutavad. Administreerimisel ongi suur osa just tiimis töötamisel, sest erinevad inimesed saavad kasutada probleemide lahendamiseks just neid oskusi, mis neil endal on. Tuues sarnasusi Elar Langiga välja, siis mõlemad mehed rõhutavad, kui oluline on pühendumine: lohakust ei saa selle ameti juures kohe kindlasti mitte endale lubada. Oluline on, et inimesel on olemas huvi ja nokitsemisvajadus, mida Tuisk kutsus „nokitsemisvajaduseks“.<br>		Sarnaselt Tiia Seemaniga, rõhutas Taavi Tuisk seda, kui oluline on suhtlemine. Tihti lahenevad paljud probleemid palju kiiremini, kui inimesed omavahel räägivad ning meeskonnatööd kasutavad. Administreerimisel ongi suur osa just tiimis töötamisel, sest erinevad inimesed saavad kasutada probleemide lahendamiseks just neid oskusi, mis neil endal on. Tuues sarnasusi Elar Langiga välja, siis mõlemad mehed rõhutavad, kui oluline on pühendumine: lohakust ei saa selle ameti juures kohe kindlasti mitte endale lubada. Oluline on, et inimesel on olemas huvi ja nokitsemisvajadus, mida Tuisk kutsus „nokitsemisvajaduseks“.<br>

	Järgmises tunnis rääkis Kert Suvi testimises ja tarkvara kvaliteedist. Tema loengus sai teada kui oluline tarkvara testimine ning nende erinevatest aspektidest. Ta tõi näite sellest, mis juhtub siis, kui tarkvara ei testita ning kõige drastilisem näide oligi see, et inimene võib kaotada oma elu lihtsalt selle pärast, et keegi ei testinud mõnda programmi, enne kui see tööandjale edasi anti. Kuigi tegu oli huvitava ning ka vajaliku teemaga, siis antud loeng endal silma särama ei pannud, kuid see oli tähtis loeng, et siiski IT-d paremini mõista ning silmaringi laiendada.<br>		Järgmises tunnis rääkis Kert Suvi testimises ja tarkvara kvaliteedist. Tema loengus sai teada kui oluline tarkvara testimine ning nende erinevatest aspektidest. Ta tõi näite sellest, mis juhtub siis, kui tarkvara ei testita ning kõige drastilisem näide oligi see, et inimene võib kaotada oma elu lihtsalt selle pärast, et keegi ei testinud mõnda programmi, enne kui see tööandjale edasi anti. Kuigi tegu oli huvitava ning ka vajaliku teemaga, siis antud loeng endal silma särama ei pannud, kuid see oli tähtis loeng, et siiski IT-d paremini mõista ning silmaringi laiendada.<br>

	Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg, kes andis nõuandeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tuues välja sarnasuse Elar Langi loenguga, siis nii Targo kui ka Elar rõhutasid, kui oluline on õppida oma vigadest ning mitte meelt heita, kui projekt välja ei tule, sest paljud projektid ongi mõeldud läbikukkumisele ning sarnaselt Taavi Tuisule, rõhutasid mõlemad mehed, et programmeerimisel on ettemõtlemine väga oluline. . Mees tõi välja, et programmeerimine ei ole kõigest arvuti taga trükkimine, vaid tuleb tegeleda mitme asjaga korraga ning olla valmis vigadeks, mis programmi kirjutamisel võib tekkida. Töömaht on kindlasti palju suurem, kui alguses tunduda võib. Tähtis ei ole see, et oskad hästi programmeerida, vaid sellel, et oskad leida probleemidele lahendusi. <br>		Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg, kes andis nõuandeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tuues välja sarnasuse Elar Langi loenguga, siis nii Targo kui ka Elar rõhutasid, kui oluline on õppida oma vigadest ning mitte meelt heita, kui projekt välja ei tule, sest paljud projektid ongi mõeldud läbikukkumisele ning sarnaselt Taavi Tuisule, rõhutasid mõlemad mehed, et programmeerimisel on ettemõtlemine väga oluline. . Mees tõi välja, et programmeerimine ei ole kõigest arvuti taga trükkimine, vaid tuleb tegeleda mitme asjaga korraga ning olla valmis vigadeks, mis programmi kirjutamisel võib tekkida. Töömaht on kindlasti palju suurem, kui alguses tunduda võib. Tähtis ei ole see, et oskad hästi programmeerida, vaid sellel, et oskad leida probleemidele lahendusi. <br>

	Eelviimases loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma IT ettevõtte loomisest ning mida kujutab IT ettevõtja elu. Saan tuua jälle sarnasuse Elar Langi esitlusega, sest mõlemad tõid välja selle, et tuleb asjadesse suhtuda entusiasmiga. Oluline on ise juurde õppida, sest IT-alal muutub kõik väga kähku ning valmis tuleb olla vigadeks. Nagu paljud teised esinejad, ütles ka Tanel Unt, et tähtis on osata suhelda ning olla meeskonnas mõistva suhtumisega. Tuleb teistega kindlasti arvestada.		Eelviimases loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma IT ettevõtte loomisest ning mida kujutab IT ettevõtja elu. Saan tuua jälle sarnasuse Elar Langi esitlusega, sest mõlemad tõid välja selle, et tuleb asjadesse suhtuda entusiasmiga. Oluline on ise juurde õppida, sest IT-alal muutub kõik väga kähku ning valmis tuleb olla vigadeks. Nagu paljud teised esinejad, ütles ka Tanel Unt, et tähtis on osata suhelda ning olla meeskonnas mõistva suhtumisega. Tuleb teistega kindlasti arvestada.
	Viimases loengus oli kaks esinejat: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Rohkem rääkis siiski viimane meesterahvas, kes tutvustas IT 13 käsku ehk rääkis põhiliselt andmeanalüüsi olulisusest ning tutvustas erinevaid valdkondi, kus andmeanalüüsi kasutatakse. Tuli välja, et tegelikult kasutatakse andmeanalüüsi pea igas valdkonnas ning selleta ei saakski hakkama. Kahjuks antud valdkond mind nii väga ei paelunud, kuid huvitav oli kuulata sellegi poolest.<br>		Viimases loengus oli kaks esinejat: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Rohkem rääkis siiski viimane meesterahvas, kes tutvustas IT 13 käsku ehk rääkis põhiliselt andmeanalüüsi olulisusest ning tutvustas erinevaid valdkondi, kus andmeanalüüsi kasutatakse. Tuli välja, et tegelikult kasutatakse andmeanalüüsi pea igas valdkonnas ning selleta ei saakski hakkama. Kahjuks antud valdkond mind nii väga ei paelunud, kuid huvitav oli kuulata sellegi poolest.<br>

	Võttes kõiki esitlusi arvesse, siis pea kõik rõhutasid, et inimene peab oskama IT-alal teistega suhelda ning on valmis probleemideks, mis võivad tekkida mõne projekti tegemisel. Tuleb olla ettenägelik ning kui asi huvitab, ei saa kohe kindlasti alla anda kui tekib esimene takistus.		Võttes kõiki esitlusi arvesse, siis pea kõik rõhutasid, et inimene peab oskama IT-alal teistega suhelda ning on valmis probleemideks, mis võivad tekkida mõne projekti tegemisel. Tuleb olla ettenägelik ning kui asi huvitab, ei saa kohe kindlasti alla anda kui tekib esimene takistus.

Kpurru at 19:33, 17 October 2015

2015-10-17T19:33:54Z

← Older revision		Revision as of 22:33, 17 October 2015
Line 10:		Line 10:


	Olles värskelt tulnud keskkoolist, ei suuda võib-olla mõni veel ette kujutada, mis teda ülikoolis ees ootab. Peas käivad ringi küsimused: „Kas see on see, mida ma õppida tahan? Kas ma olen valinud õige eriala enda jaoks? Kas ma saan hakkama ja tulevikus tööd?“. Tegu on ainega, mis vastab nendele küsimustele väga edukalt ning saan enesekindlalt kõikidele küsimustele jaatavalt vastata.		Olles värskelt tulnud keskkoolist, ei suuda võib-olla mõni veel ette kujutada, mis teda ülikoolis ees ootab. Peas käivad ringi küsimused: „Kas see on see, mida ma õppida tahan? Kas ma olen valinud õige eriala enda jaoks? Kas ma saan hakkama ja tulevikus tööd?“. Tegu on ainega, mis vastab nendele küsimustele väga edukalt ning saan enesekindlalt kõikidele küsimustele jaatavalt vastata.<br>
	Esimene loeng toimus kooli eelnädalal ning esines mitu õppejõudu, kes tutvustasid IT kolledžit tudengitele lähemalt ning rääkisid koolis toimuvast. Eriline rõhk oli siiski õppekorralduse eeskirjal, mille iga tudeng peab vähemalt korra läbi lugema, et üldse koolis hakkama saada, kui tekib mingi küsimus seoses õppimisega. Oluline on meeles pidada, et iga tudeng saaks täis vajalikud EAP-d, et puudulike EAP-de eest ei peaks maksma juurde.		Esimene loeng toimus kooli eelnädalal ning esines mitu õppejõudu, kes tutvustasid IT kolledžit tudengitele lähemalt ning rääkisid koolis toimuvast. Eriline rõhk oli siiski õppekorralduse eeskirjal, mille iga tudeng peab vähemalt korra läbi lugema, et üldse koolis hakkama saada, kui tekib mingi küsimus seoses õppimisega. Oluline on meeles pidada, et iga tudeng saaks täis vajalikud EAP-d, et puudulike EAP-de eest ei peaks maksma juurde. <br>
	Teisel loengul käis rääkimas Tiia Seeman projektijuhtimisest. Loengust jäi meelde just see, et kuigi olen tulnud gümnaasiumist, mille mentaliteet oli see, et sa pead olema teistest parem, siis IT on ala, kus on oluline olla koostöövalmis. Ükski projekt ei õnnestu, kui üksi millegi kallal nokitsed ja ei oska vastutust võtta. Mulle meeldis see, et ta tõi välja selle, et paljud projektid kukuvad just läbi selle pärast, et inimesed ei suhtle omavahel. Väga oluline on, et IT-alal töötav inimene oleks valmis muutusteks ning oskaks ette mõelda.		Teisel loengul käis rääkimas Tiia Seeman projektijuhtimisest. Loengust jäi meelde just see, et kuigi olen tulnud gümnaasiumist, mille mentaliteet oli see, et sa pead olema teistest parem, siis IT on ala, kus on oluline olla koostöövalmis. Ükski projekt ei õnnestu, kui üksi millegi kallal nokitsed ja ei oska vastutust võtta. Mulle meeldis see, et ta tõi välja selle, et paljud projektid kukuvad just läbi selle pärast, et inimesed ei suhtle omavahel. Väga oluline on, et IT-alal töötav inimene oleks valmis muutusteks ning oskaks ette mõelda.
	Kolmanda loengu lektoriks oli Elar Lang, kes rääkis kui oluline on siiski õppida ning kes jäi ka mu lemmiklektoriks kogu aine vältel. Ta mitte ainult ei motiveerinud mind paremini õppima, vaid tekitas ka tunde, et ma saan hakkama kõigega, mis mu teele IT-alal võib tulla. Ta rõhutas kui oluline on omada õiget mõttelaadi ning õpetas siis ka õigesti õppimist: tuleb välja mõelda eesmärk ning vigadest õppida.		Kolmanda loengu lektoriks oli Elar Lang, kes rääkis kui oluline on siiski õppida ning kes jäi ka mu lemmiklektoriks kogu aine vältel. Ta mitte ainult ei motiveerinud mind paremini õppima, vaid tekitas ka tunde, et ma saan hakkama kõigega, mis mu teele IT-alal võib tulla. Ta rõhutas kui oluline on omada õiget mõttelaadi ning õpetas siis ka õigesti õppimist: tuleb välja mõelda eesmärk ning vigadest õppida. <br>
	Tihtipeale tudengid annavadki just seepärast alla, et nad jätavad asjad viimasele minutile ning esimeste raskuste korral nad ei oska midagi enam teha. Elar Lang ütles: „Probleemid vajavad pühendumist, distsipliini ja tahtmist“ ning ma nõustun temaga täielikult. Kui inimene jääb pidevalt mõtlema, et küll kõik laabub, aga probleemide lahendamiseks ette ei võta, siis ta ei saa hakkama enam ning ülikoolis võib asi lõppeda lihtsalt eksmatrikuleerimisega. Tuleb pühenduda, sest muidu ei saa selgeks ühtegi eriala ning tööl puudub kvaliteet. Kõik on inimese enda suhtumises kinni.		Tihtipeale tudengid annavadki just seepärast alla, et nad jätavad asjad viimasele minutile ning esimeste raskuste korral nad ei oska midagi enam teha. Elar Lang ütles: „Probleemid vajavad pühendumist, distsipliini ja tahtmist“ ning ma nõustun temaga täielikult. Kui inimene jääb pidevalt mõtlema, et küll kõik laabub, aga probleemide lahendamiseks ette ei võta, siis ta ei saa hakkama enam ning ülikoolis võib asi lõppeda lihtsalt eksmatrikuleerimisega. Tuleb pühenduda, sest muidu ei saa selgeks ühtegi eriala ning tööl puudub kvaliteet. Kõik on inimese enda suhtumises kinni.<br>
	Neljanda loengu külalisesinejaks oli Taavi Tuisk, kes tegeleb süsteemide haldamisega. Kuna tulingi just IT-süsteemide administreerimist õppima, siis tänu temale sain aru, et olen enda jaoks valinud õige eriala. Sain ka teada aspektidest, mida pean veel enda juures arendama nagu seda on kõrge stressitaluvus, sest probleeme võib tekkida palju ja korraga.		Neljanda loengu külalisesinejaks oli Taavi Tuisk, kes tegeleb süsteemide haldamisega. Kuna tulingi just IT-süsteemide administreerimist õppima, siis tänu temale sain aru, et olen enda jaoks valinud õige eriala. Sain ka teada aspektidest, mida pean veel enda juures arendama nagu seda on kõrge stressitaluvus, sest probleeme võib tekkida palju ja korraga.
	Sarnaselt Tiia Seemaniga, rõhutas Taavi Tuisk seda, kui oluline on suhtlemine. Tihti lahenevad paljud probleemid palju kiiremini, kui inimesed omavahel räägivad ning meeskonnatööd kasutavad. Administreerimisel ongi suur osa just tiimis töötamisel, sest erinevad inimesed saavad kasutada probleemide lahendamiseks just neid oskusi, mis neil endal on. Tuues sarnasusi Elar Langiga välja, siis mõlemad mehed rõhutavad, kui oluline on pühendumine: lohakust ei saa selle ameti juures kohe kindlasti mitte endale lubada. Oluline on, et inimesel on olemas huvi ja nokitsemisvajadus, mida Tuisk kutsus „nokitsemisvajaduseks“.		Sarnaselt Tiia Seemaniga, rõhutas Taavi Tuisk seda, kui oluline on suhtlemine. Tihti lahenevad paljud probleemid palju kiiremini, kui inimesed omavahel räägivad ning meeskonnatööd kasutavad. Administreerimisel ongi suur osa just tiimis töötamisel, sest erinevad inimesed saavad kasutada probleemide lahendamiseks just neid oskusi, mis neil endal on. Tuues sarnasusi Elar Langiga välja, siis mõlemad mehed rõhutavad, kui oluline on pühendumine: lohakust ei saa selle ameti juures kohe kindlasti mitte endale lubada. Oluline on, et inimesel on olemas huvi ja nokitsemisvajadus, mida Tuisk kutsus „nokitsemisvajaduseks“.<br>
	Järgmises tunnis rääkis Kert Suvi testimises ja tarkvara kvaliteedist. Tema loengus sai teada kui oluline tarkvara testimine ning nende erinevatest aspektidest. Ta tõi näite sellest, mis juhtub siis, kui tarkvara ei testita ning kõige drastilisem näide oligi see, et inimene võib kaotada oma elu lihtsalt selle pärast, et keegi ei testinud mõnda programmi, enne kui see tööandjale edasi anti. Kuigi tegu oli huvitava ning ka vajaliku teemaga, siis antud loeng endal silma särama ei pannud, kuid see oli tähtis loeng, et siiski IT-d paremini mõista ning silmaringi laiendada.		Järgmises tunnis rääkis Kert Suvi testimises ja tarkvara kvaliteedist. Tema loengus sai teada kui oluline tarkvara testimine ning nende erinevatest aspektidest. Ta tõi näite sellest, mis juhtub siis, kui tarkvara ei testita ning kõige drastilisem näide oligi see, et inimene võib kaotada oma elu lihtsalt selle pärast, et keegi ei testinud mõnda programmi, enne kui see tööandjale edasi anti. Kuigi tegu oli huvitava ning ka vajaliku teemaga, siis antud loeng endal silma särama ei pannud, kuid see oli tähtis loeng, et siiski IT-d paremini mõista ning silmaringi laiendada.<br>
	Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg, kes andis nõuandeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tuues välja sarnasuse Elar Langi loenguga, siis nii Targo kui ka Elar rõhutasid, kui oluline on õppida oma vigadest ning mitte meelt heita, kui projekt välja ei tule, sest paljud projektid ongi mõeldud läbikukkumisele ning sarnaselt Taavi Tuisule, rõhutasid mõlemad mehed, et programmeerimisel on ettemõtlemine väga oluline. . Mees tõi välja, et programmeerimine ei ole kõigest arvuti taga trükkimine, vaid tuleb tegeleda mitme asjaga korraga ning olla valmis vigadeks, mis programmi kirjutamisel võib tekkida. Töömaht on kindlasti palju suurem, kui alguses tunduda võib. Tähtis ei ole see, et oskad hästi programmeerida, vaid sellel, et oskad leida probleemidele lahendusi.		Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg, kes andis nõuandeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tuues välja sarnasuse Elar Langi loenguga, siis nii Targo kui ka Elar rõhutasid, kui oluline on õppida oma vigadest ning mitte meelt heita, kui projekt välja ei tule, sest paljud projektid ongi mõeldud läbikukkumisele ning sarnaselt Taavi Tuisule, rõhutasid mõlemad mehed, et programmeerimisel on ettemõtlemine väga oluline. . Mees tõi välja, et programmeerimine ei ole kõigest arvuti taga trükkimine, vaid tuleb tegeleda mitme asjaga korraga ning olla valmis vigadeks, mis programmi kirjutamisel võib tekkida. Töömaht on kindlasti palju suurem, kui alguses tunduda võib. Tähtis ei ole see, et oskad hästi programmeerida, vaid sellel, et oskad leida probleemidele lahendusi. <br>
	Eelviimases loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma IT ettevõtte loomisest ning mida kujutab IT ettevõtja elu. Saan tuua jälle sarnasuse Elar Langi esitlusega, sest mõlemad tõid välja selle, et tuleb asjadesse suhtuda entusiasmiga. Oluline on ise juurde õppida, sest IT-alal muutub kõik väga kähku ning valmis tuleb olla vigadeks. Nagu paljud teised esinejad, ütles ka Tanel Unt, et tähtis on osata suhelda ning olla meeskonnas mõistva suhtumisega. Tuleb teistega kindlasti arvestada.		Eelviimases loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma IT ettevõtte loomisest ning mida kujutab IT ettevõtja elu. Saan tuua jälle sarnasuse Elar Langi esitlusega, sest mõlemad tõid välja selle, et tuleb asjadesse suhtuda entusiasmiga. Oluline on ise juurde õppida, sest IT-alal muutub kõik väga kähku ning valmis tuleb olla vigadeks. Nagu paljud teised esinejad, ütles ka Tanel Unt, et tähtis on osata suhelda ning olla meeskonnas mõistva suhtumisega. Tuleb teistega kindlasti arvestada.
	Viimases loengus oli kaks esinejat: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Rohkem rääkis siiski viimane meesterahvas, kes tutvustas IT 13 käsku ehk rääkis põhiliselt andmeanalüüsi olulisusest ning tutvustas erinevaid valdkondi, kus andmeanalüüsi kasutatakse. Tuli välja, et tegelikult kasutatakse andmeanalüüsi pea igas valdkonnas ning selleta ei saakski hakkama. Kahjuks antud valdkond mind nii väga ei paelunud, kuid huvitav oli kuulata sellegi poolest.		Viimases loengus oli kaks esinejat: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Rohkem rääkis siiski viimane meesterahvas, kes tutvustas IT 13 käsku ehk rääkis põhiliselt andmeanalüüsi olulisusest ning tutvustas erinevaid valdkondi, kus andmeanalüüsi kasutatakse. Tuli välja, et tegelikult kasutatakse andmeanalüüsi pea igas valdkonnas ning selleta ei saakski hakkama. Kahjuks antud valdkond mind nii väga ei paelunud, kuid huvitav oli kuulata sellegi poolest.<br>
	Võttes kõiki esitlusi arvesse, siis pea kõik rõhutasid, et inimene peab oskama IT-alal teistega suhelda ning on valmis probleemideks, mis võivad tekkida mõne projekti tegemisel. Tuleb olla ettenägelik ning kui asi huvitab, ei saa kohe kindlasti alla anda kui tekib esimene takistus.		Võttes kõiki esitlusi arvesse, siis pea kõik rõhutasid, et inimene peab oskama IT-alal teistega suhelda ning on valmis probleemideks, mis võivad tekkida mõne projekti tegemisel. Tuleb olla ettenägelik ning kui asi huvitab, ei saa kohe kindlasti alla anda kui tekib esimene takistus.

Kpurru: /* Essee */

2015-10-17T19:33:11Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:33, 17 October 2015
Line 10:		Line 10:


			Olles värskelt tulnud keskkoolist, ei suuda võib-olla mõni veel ette kujutada, mis teda ülikoolis ees ootab. Peas käivad ringi küsimused: „Kas see on see, mida ma õppida tahan? Kas ma olen valinud õige eriala enda jaoks? Kas ma saan hakkama ja tulevikus tööd?“. Tegu on ainega, mis vastab nendele küsimustele väga edukalt ning saan enesekindlalt kõikidele küsimustele jaatavalt vastata.
			Esimene loeng toimus kooli eelnädalal ning esines mitu õppejõudu, kes tutvustasid IT kolledžit tudengitele lähemalt ning rääkisid koolis toimuvast. Eriline rõhk oli siiski õppekorralduse eeskirjal, mille iga tudeng peab vähemalt korra läbi lugema, et üldse koolis hakkama saada, kui tekib mingi küsimus seoses õppimisega. Oluline on meeles pidada, et iga tudeng saaks täis vajalikud EAP-d, et puudulike EAP-de eest ei peaks maksma juurde.
			Teisel loengul käis rääkimas Tiia Seeman projektijuhtimisest. Loengust jäi meelde just see, et kuigi olen tulnud gümnaasiumist, mille mentaliteet oli see, et sa pead olema teistest parem, siis IT on ala, kus on oluline olla koostöövalmis. Ükski projekt ei õnnestu, kui üksi millegi kallal nokitsed ja ei oska vastutust võtta. Mulle meeldis see, et ta tõi välja selle, et paljud projektid kukuvad just läbi selle pärast, et inimesed ei suhtle omavahel. Väga oluline on, et IT-alal töötav inimene oleks valmis muutusteks ning oskaks ette mõelda.
			Kolmanda loengu lektoriks oli Elar Lang, kes rääkis kui oluline on siiski õppida ning kes jäi ka mu lemmiklektoriks kogu aine vältel. Ta mitte ainult ei motiveerinud mind paremini õppima, vaid tekitas ka tunde, et ma saan hakkama kõigega, mis mu teele IT-alal võib tulla. Ta rõhutas kui oluline on omada õiget mõttelaadi ning õpetas siis ka õigesti õppimist: tuleb välja mõelda eesmärk ning vigadest õppida.
			Tihtipeale tudengid annavadki just seepärast alla, et nad jätavad asjad viimasele minutile ning esimeste raskuste korral nad ei oska midagi enam teha. Elar Lang ütles: „Probleemid vajavad pühendumist, distsipliini ja tahtmist“ ning ma nõustun temaga täielikult. Kui inimene jääb pidevalt mõtlema, et küll kõik laabub, aga probleemide lahendamiseks ette ei võta, siis ta ei saa hakkama enam ning ülikoolis võib asi lõppeda lihtsalt eksmatrikuleerimisega. Tuleb pühenduda, sest muidu ei saa selgeks ühtegi eriala ning tööl puudub kvaliteet. Kõik on inimese enda suhtumises kinni.
			Neljanda loengu külalisesinejaks oli Taavi Tuisk, kes tegeleb süsteemide haldamisega. Kuna tulingi just IT-süsteemide administreerimist õppima, siis tänu temale sain aru, et olen enda jaoks valinud õige eriala. Sain ka teada aspektidest, mida pean veel enda juures arendama nagu seda on kõrge stressitaluvus, sest probleeme võib tekkida palju ja korraga.
			Sarnaselt Tiia Seemaniga, rõhutas Taavi Tuisk seda, kui oluline on suhtlemine. Tihti lahenevad paljud probleemid palju kiiremini, kui inimesed omavahel räägivad ning meeskonnatööd kasutavad. Administreerimisel ongi suur osa just tiimis töötamisel, sest erinevad inimesed saavad kasutada probleemide lahendamiseks just neid oskusi, mis neil endal on. Tuues sarnasusi Elar Langiga välja, siis mõlemad mehed rõhutavad, kui oluline on pühendumine: lohakust ei saa selle ameti juures kohe kindlasti mitte endale lubada. Oluline on, et inimesel on olemas huvi ja nokitsemisvajadus, mida Tuisk kutsus „nokitsemisvajaduseks“.
			Järgmises tunnis rääkis Kert Suvi testimises ja tarkvara kvaliteedist. Tema loengus sai teada kui oluline tarkvara testimine ning nende erinevatest aspektidest. Ta tõi näite sellest, mis juhtub siis, kui tarkvara ei testita ning kõige drastilisem näide oligi see, et inimene võib kaotada oma elu lihtsalt selle pärast, et keegi ei testinud mõnda programmi, enne kui see tööandjale edasi anti. Kuigi tegu oli huvitava ning ka vajaliku teemaga, siis antud loeng endal silma särama ei pannud, kuid see oli tähtis loeng, et siiski IT-d paremini mõista ning silmaringi laiendada.
			Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg, kes andis nõuandeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tuues välja sarnasuse Elar Langi loenguga, siis nii Targo kui ka Elar rõhutasid, kui oluline on õppida oma vigadest ning mitte meelt heita, kui projekt välja ei tule, sest paljud projektid ongi mõeldud läbikukkumisele ning sarnaselt Taavi Tuisule, rõhutasid mõlemad mehed, et programmeerimisel on ettemõtlemine väga oluline. . Mees tõi välja, et programmeerimine ei ole kõigest arvuti taga trükkimine, vaid tuleb tegeleda mitme asjaga korraga ning olla valmis vigadeks, mis programmi kirjutamisel võib tekkida. Töömaht on kindlasti palju suurem, kui alguses tunduda võib. Tähtis ei ole see, et oskad hästi programmeerida, vaid sellel, et oskad leida probleemidele lahendusi.
			Eelviimases loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma IT ettevõtte loomisest ning mida kujutab IT ettevõtja elu. Saan tuua jälle sarnasuse Elar Langi esitlusega, sest mõlemad tõid välja selle, et tuleb asjadesse suhtuda entusiasmiga. Oluline on ise juurde õppida, sest IT-alal muutub kõik väga kähku ning valmis tuleb olla vigadeks. Nagu paljud teised esinejad, ütles ka Tanel Unt, et tähtis on osata suhelda ning olla meeskonnas mõistva suhtumisega. Tuleb teistega kindlasti arvestada.
			Viimases loengus oli kaks esinejat: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Rohkem rääkis siiski viimane meesterahvas, kes tutvustas IT 13 käsku ehk rääkis põhiliselt andmeanalüüsi olulisusest ning tutvustas erinevaid valdkondi, kus andmeanalüüsi kasutatakse. Tuli välja, et tegelikult kasutatakse andmeanalüüsi pea igas valdkonnas ning selleta ei saakski hakkama. Kahjuks antud valdkond mind nii väga ei paelunud, kuid huvitav oli kuulata sellegi poolest.
			Võttes kõiki esitlusi arvesse, siis pea kõik rõhutasid, et inimene peab oskama IT-alal teistega suhelda ning on valmis probleemideks, mis võivad tekkida mõne projekti tegemisel. Tuleb olla ettenägelik ning kui asi huvitab, ei saa kohe kindlasti alla anda kui tekib esimene takistus.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Kpurru: /* Essee */

2015-10-17T16:17:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:17, 17 October 2015
Line 11:		Line 11:





	~~==Essee==~~

Kpurru: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2015-10-17T16:17:38Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 19:17, 17 October 2015
Line 11:		Line 11:





	~~==Erialatutvustuse aine arvestustöö==~~

	~~Autor: Katariina Purru~~

	~~Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015~~

Kpurru: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-17T16:17:22Z

Õpingukorralduse küsimused

@@ Line 11: / Line 11: @@
@@ Line 21: / Line 33: @@
 '''Vastus'''
@@ Line 31: / Line 62: @@
 '''Vastus'''
 ===Ülesanne===
 Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
 (X väärtus - 20 ja Y väärtus 21)

Kpurru at 15:22, 17 October 2015

2015-10-17T15:22:58Z

← Older revision		Revision as of 18:22, 17 October 2015
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Katariina Purru		Autor: Katariina Purru

Kpurru: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Katariina Purru Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015 ==Essee== ==Õpingukorralduse küsimused== ===Küsimus A=== Kukkus..."

2015-10-15T15:40:12Z

Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Katariina Purru Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015 ==Essee== ==Õpingukorralduse küsimused== ===Küsimus A=== Kukkus..."

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Katariina Purru

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
(X väärtus - 20 ja Y väärtus 21)