User:Kroasto - Revision history

Kroasto at 11:31, 20 October 2013

2013-10-20T11:31:13Z

← Older revision		Revision as of 14:31, 20 October 2013
Line 66:		Line 66:

	Töö autor: Kadri Roasto		Töö autor: Kadri Roasto


			[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Kroasto at 11:30, 20 October 2013

2013-10-20T11:30:42Z

← Older revision		Revision as of 14:30, 20 October 2013
Line 66:		Line 66:

	Töö autor: Kadri Roasto		Töö autor: Kadri Roasto

	~~[[Category:Erialatutvustus 2013]]~~

Kroasto: /* Õpingukorraldus ja erialatuvustus */

2013-10-20T11:29:47Z

Õpingukorraldus ja erialatuvustus

← Older revision		Revision as of 14:29, 20 October 2013
Line 1:		Line 1:
	==Õpingukorraldus ja ~~erialatuvustus~~==		==Õpingukorraldus ja erialatutvustus==





	== Essee ==		== Essee ==

Kroasto at 11:29, 20 October 2013

2013-10-20T11:29:19Z

← Older revision		Revision as of 14:29, 20 October 2013
Line 70:		Line 70:

	Töö autor: Kadri Roasto		Töö autor: Kadri Roasto

			[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Kroasto: /* Ülesanne */

2013-10-20T11:19:36Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 14:19, 20 October 2013
Line 67:		Line 67:
	y=27		y=27
	Esimese semestri lõppedes peab tasuma: 400 eurot (arve esitatakse 8 EAP eest), sama peab tasuma teise semestri lõppedes.		Esimese semestri lõppedes peab tasuma: 400 eurot (arve esitatakse 8 EAP eest), sama peab tasuma teise semestri lõppedes.


			Töö autor: Kadri Roasto

Kroasto: /* Küsimus 5 vastus */

2013-10-20T11:19:04Z

Küsimus 5 vastus

← Older revision		Revision as of 14:19, 20 October 2013
Line 60:		Line 60:
	c) sissetulek 140,01–280 eurot- toetus 75 eurot		c) sissetulek 140,01–280 eurot- toetus 75 eurot

	Taotleda saab läbi riigiportaali www.eesti.ee. Taotlusi ~~sab~~ esitada semestri esimese kuu jooksul 1.-30. september ja 1.-28.(29.) veebruar. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega.		Taotleda saab läbi riigiportaali www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimese kuu jooksul 1.-30. september ja 1.-28.(29.) veebruar. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Kroasto: /* Küsimus 5 vastus */

2013-10-20T11:18:30Z

Küsimus 5 vastus

← Older revision		Revision as of 14:18, 20 October 2013
Line 53:		Line 53:

	Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ kolledži koduleht]		Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ kolledži koduleht]

	a) sissetulek kuni 70 eurot- toetus 220 eurot		a) sissetulek kuni 70 eurot- toetus 220 eurot

	b) sissetulek 70,01–140 eurot- toetus 135 eurot		b) sissetulek 70,01–140 eurot- toetus 135 eurot

	c) sissetulek 140,01–280 eurot- toetus 75 eurot		c) sissetulek 140,01–280 eurot- toetus 75 eurot

	Taotleda saab läbi riigiportaali www.eesti.ee. Taotlusi sab esitada semestri esimese kuu jooksul 1.-30. september ja 1.-28.(29.) veebruar. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega.		Taotleda saab läbi riigiportaali www.eesti.ee. Taotlusi sab esitada semestri esimese kuu jooksul 1.-30. september ja 1.-28.(29.) veebruar. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega.

Kroasto: /* Küsimus 5 vastus */

2013-10-20T11:18:11Z

Küsimus 5 vastus

← Older revision		Revision as of 14:18, 20 October 2013
Line 43:		Line 43:

	2.2 Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		2.2 Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

	a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

	b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;		b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

	c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.		c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

Kroasto: /* Küsimus A vastus */

2013-10-20T11:17:37Z

Küsimus A vastus

← Older revision		Revision as of 14:17, 20 October 2013
Line 31:		Line 31:

	5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.		5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

	5.2.8.1. Eksamile registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.		5.2.8.1. Eksamile registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

	5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.		5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

	Kordussoorituse tasu õppeaastal 2013/2014 on REV/ OF tudengil 20 eurot. (Käskkiri: Nr 3A-1/13-105)		Kordussoorituse tasu õppeaastal 2013/2014 on REV/ OF tudengil 20 eurot. (Käskkiri: Nr 3A-1/13-105)

Kroasto: /* Essee */

2013-10-20T11:15:12Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:15, 20 October 2013
Line 20:		Line 20:
	Kuna järjest enam on meie andmeid veebis, siis nende andmete kaitsmine peaks olema ka üheks prioriteediks. Samuti noorte harimine veebimaailma suhtes. Teadmine, et kõik mida me veebi paneme mõjutab meid, võib tulla mõnedele inimestele liiga hilja. Seda kirjeldab loengust kuuldud fakt teismeliste enesetappudest sotsiaalmeedia kaasabil. Me oleme infotehnoloogia maailmast sõltuvad. Nii eraelus, töises elus kui ka riigi tasandil. Seega enda kaitsmine seal peab olema ka nii meil eraisikutena, ettevõtetena kui riigil prioriteediks. Kuritegevuse kasvu IT maailmas illustreerib [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Tarmo Randeli loengus] öeldud fakt, et küberkuritegevusest saadud tulu on suurem kui narkokuritegevusest saadud tulu. Kurjategijatel on võimalik oma jälgi peita ja jääda anonüümseks, samuti ei sea riigipiirid mingeid füüsilisi piire. Nii kaitse kui seadusandlus peavad ajale järgi jõudma.		Kuna järjest enam on meie andmeid veebis, siis nende andmete kaitsmine peaks olema ka üheks prioriteediks. Samuti noorte harimine veebimaailma suhtes. Teadmine, et kõik mida me veebi paneme mõjutab meid, võib tulla mõnedele inimestele liiga hilja. Seda kirjeldab loengust kuuldud fakt teismeliste enesetappudest sotsiaalmeedia kaasabil. Me oleme infotehnoloogia maailmast sõltuvad. Nii eraelus, töises elus kui ka riigi tasandil. Seega enda kaitsmine seal peab olema ka nii meil eraisikutena, ettevõtetena kui riigil prioriteediks. Kuritegevuse kasvu IT maailmas illustreerib [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Tarmo Randeli loengus] öeldud fakt, et küberkuritegevusest saadud tulu on suurem kui narkokuritegevusest saadud tulu. Kurjategijatel on võimalik oma jälgi peita ja jääda anonüümseks, samuti ei sea riigipiirid mingeid füüsilisi piire. Nii kaitse kui seadusandlus peavad ajale järgi jõudma.

	[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Linnar Viigi loeng] innovatsioonist pani mõtlema, et ka mina ise saan teha midagi innovaatilist, et see ei pea juhtuma kusagil kaugel kellegi teisega. Nii nagu [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Merle Liisu Lindma] loengus nii ka siin loengus oli üheks peategelaseks MINA. Mõte, et selleks, et teha midagi innovaatilist või üldse teha midagi ei tohi karta ebaõnnestumist, on väga oluline. Tõenäoliselt on siin koolis väga raske hakkama saada, kui me kardaksime ebaõnnestuda, sest sellisel juhul me ei katsetaks ega prooviks midagi uut. Meie areng seiskuks. Ühe mõttena siit loengust võtan mina endaga kaasa selle, et proovimine ja katsetamine viivad meid edasi. Ja nii nagu loengust ka kõlas, ei piisa ainult uuest mõttest, see mõte tuleb ka teoks teha. Siis on tegemist innovatsiooniga. Uute mõtete genereerimise ja nende teostamise juures on oluline roll meeskonnal. See mõte on oluline nii IT valdkonna kui terviku töös ja arengus. Kuid see on oluline ka siin koolis õppides, see mõte oli ka [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Margus Ernitsa loengus]. Ja erinevates loengutes oli oluline küsimus MIKS~~, see~~ aitab meil jõuda asja tuumani, nii isiklikus arnegus kui töö mõistes. Miks mina teen midagi ja miks me teeme seda projekti nii nagu me seda praegu teeme.		[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Linnar Viigi loeng] innovatsioonist pani mõtlema, et ka mina ise saan teha midagi innovaatilist, et see ei pea juhtuma kusagil kaugel kellegi teisega. Nii nagu [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Merle Liisu Lindma] loengus nii ka siin loengus oli üheks peategelaseks MINA. Mõte, et selleks, et teha midagi innovaatilist või üldse teha midagi ei tohi karta ebaõnnestumist, on väga oluline. Tõenäoliselt on siin koolis väga raske hakkama saada, kui me kardaksime ebaõnnestuda, sest sellisel juhul me ei katsetaks ega prooviks midagi uut. Meie areng seiskuks. Ühe mõttena siit loengust võtan mina endaga kaasa selle, et proovimine ja katsetamine viivad meid edasi. Ja nii nagu loengust ka kõlas, ei piisa ainult uuest mõttest, see mõte tuleb ka teoks teha. Siis on tegemist innovatsiooniga. Uute mõtete genereerimise ja nende teostamise juures on oluline roll meeskonnal. See mõte on oluline nii IT valdkonna kui terviku töös ja arengus. Kuid see on oluline ka siin koolis õppides, see mõte oli ka [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Margus Ernitsa loengus]. Ja erinevates loengutes oli oluline küsimus MIKS. See lühike kuid mõjuvõimas küsimus aitab meil jõuda asja tuumani, nii isiklikus arnegus kui töö mõistes. Miks mina teen midagi ja miks me teeme seda projekti nii nagu me seda praegu teeme.

	Et õppida pean ma katsetama ja proovima. Mina ise olen see, kes kujundab milliseks minu õpingud kujunevad, õppejõud saavad olla minu teejuhiks, aga kui ma neilt juhiseid ei küsi, siis nad ei saa ka mind sel teel toetada.		Et õppida pean ma katsetama ja proovima. Mina ise olen see, kes kujundab milliseks minu õpingud kujunevad, õppejõud saavad olla minu teejuhiks, aga kui ma neilt juhiseid ei küsi, siis nad ei saa ka mind sel teel toetada.