User:Ksaluvee - Revision history

Ksaluvee at 18:12, 15 October 2017

2017-10-15T18:12:00Z

← Older revision		Revision as of 21:12, 15 October 2017
Line 3:		Line 3:

	Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

	~~==Essee==~~

	Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline.

	Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.

	Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.

	Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.

	Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.

	Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>.

	Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks.

	Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref> välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks - parimad töökohad jagatakse ära just tagatubades.

	Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.

	==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==		==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

Ksaluvee: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2017-10-15T17:54:12Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 20:54, 15 October 2017
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	~~Autor: Kirstin Saluveer~~

	Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Ksaluvee: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-19T20:41:49Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 23:41, 19 October 2016
Line 4:		Line 4:

	Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016


	==Essee==		==Essee==

Ksaluvee: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-19T20:41:41Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 23:41, 19 October 2016
Line 5:		Line 5:
	Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

	~~Rühm: DK13~~

	==Essee==		==Essee==

Ksaluvee at 20:40, 19 October 2016

2016-10-19T20:40:45Z

← Older revision		Revision as of 23:40, 19 October 2016
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Kirstin Saluveer		Autor: Kirstin Saluveer
Line 23:		Line 23:
	Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks.		Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks.

	Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref> välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks~~. Kuna~~ parimad töökohad jagatakse ära tagatubades~~, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud~~.		Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref> välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks - parimad töökohad jagatakse ära just tagatubades.

	Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.		Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.

Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */

2016-10-19T20:29:40Z

Ülesanne 1

← Older revision		Revision as of 23:29, 19 October 2016
Line 60:		Line 60:
	: Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€		: Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€

	Vastus: ~~Õppekulud~~ tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.		Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.

	==Märkused==		==Märkused==

Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */

2016-10-19T20:29:04Z

Ülesanne 1

← Older revision		Revision as of 23:29, 19 October 2016
Line 53:		Line 53:
	'''Lahendus'''		'''Lahendus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]</ref>		Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>

	: Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP		: Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP

Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */

2016-10-19T20:28:32Z

Ülesanne 1

← Older revision		Revision as of 23:28, 19 October 2016
Line 53:		Line 53:
	'''Lahendus'''		'''Lahendus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]</ref>~~ ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/~~kkk/korgharidusreform-kkk~~/ ~~Kõrgharidusreform~~]</ref>		Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]</ref>

	: Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP		: Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP

Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */

2016-10-19T20:27:20Z

Ülesanne 1

← Older revision		Revision as of 23:27, 19 October 2016
Line 53:		Line 53:
	'''Lahendus'''		'''Lahendus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]</ref> ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]</ref>		Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]</ref> ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform]</ref>

	: Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP		: Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP

Ksaluvee: /* Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne */

2016-10-19T20:24:46Z

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

← Older revision		Revision as of 23:24, 19 October 2016
Line 33:		Line 33:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref>. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]</ref> ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref>. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref> maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.		Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref>. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]</ref> ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref>. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref> maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===