Ksikkar at 05:32, 21 October 2015

2015-10-21T05:32:07Z

← Older revision		Revision as of 08:32, 21 October 2015
Line 44:		Line 44:


			==Ülesanne==
			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

			X = 27 EAP

			Y = 28 EAP

			''Ühes semestris peab koguma vähemalt 27 EAP-d, et õppekulu hüvitama ei peaks, s.t. kahe semestri peale 54 EAP-d. Kuna vaadeldavas näites on esimesel semestril kogutud EAP-de arv 27 ning teisel semestril 28, mis annab kokku 55 EAP-d, siis õppekulusid hüvitama ei pea, sest arve on null.''

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Ksikkar: Created page with "Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kristiina Sikkar Grupp: AK11 Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015 ==Essee== Esimes..."

2015-10-18T12:28:05Z

Created page with "Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kristiina Sikkar Grupp: AK11 Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015 ==Essee== Esimes..."

New page

[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristiina Sikkar

Grupp: AK11

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015

==Essee==
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493?ec=true] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. septembri loengusalvestus</ref> sai sisuliselt teada, kuidas vastav aine toimib. Kiirelt räägiti üle õppekorraldus ning sisekord, mille kohta tuli hiljem ise lähemalt lugeda IT kolledži kodulehelt. Lähemalt tehti juttu ka õppetöövälistest tegevustest – nt robootikaring, Pythoni programmeerimisklubi, üliõppilasesindus jt. Ning mis peamine – kuidas ainest läbi saada (analüüsiv essee ning küsimused õppekorralduse kohta).

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36] Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus </ref> rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tal endal on nii IT projektide kui ka ärijuhtimises aastatepikkune kogemus, mistõttu oli ettekanne üsna põhjalik ning tänu lihtsatele näidetele ka arusaadav. Loengus räägiti sellest, mis on projekt üldiselt, millega selle alustamisel ning läbiviimisel arvestada tuleb ning millised võiksid olla ootused. Leian, et üsna mitmed punktid, mille ta välja tõi, on võib-olla kõrvalseisjatele ilmselged, kuid mis projekti juhtimisel paraku ununeda võivad. Üheks selliseks punktiks oli tõik, et projekti luuakse kliendi jaoks ning seetõttu tuleb kliendi soov ning vaatepunkt enda jaoks võimalikult selgeks teha. Rangelt soovituslik on ka kliendiga aeg-ajalt kontaktis olla, et projekti progress läbi rääkida ning kuulata ära kliendi võimalikud pretensioonid või uued ideed. Kogu projekt toetub suuresti justnimelt selle juhile, sest tema ülesanne on jälgida projekti õnnestumist, aidata ning motiveerida inimesi, kes selle tegemisele kaasa aitavad, rääkida läbi erinevate osapooltega, et kõik saaksid asjadest samamoodi aru. IT projektide juhtimine ei ole kindlasti kõige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.

Kolmas loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true] Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus </ref> on arvatavasti värsketele tudengitele kõige õpetlikum ning vajalikum. Külalislektor Elar Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas sellest viimast võtta. Ta märgib ära, et algus võibki raske olla, kuid endale tuleks selgeks teha, miks sa kooli tulid ning mida sa sellega saavutada soovid. Kõige olulisem punkt on see, et koolis õpitakse õppima. Õppimine on oskus, mida tuleb terve elu jooksul praktiseerida. Kõige enam puututakse sellega kokku just koolis ning tööl. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust ning motivatsiooni alla viib. Soovitav on aga juba alguses leida enda jaoks inimesed, kellega koos õppida/töötada, et areneks tiimitöö oskus ning suure tõenäosusega on probleemide lahendamisel siiski mitu pead parem kui üks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et loeng oli hästi üles ehitatud ning tõesti tekitas motivatsiooni koolis edukas olla ning võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks.

Kuulates neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true] Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus </ref> võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad jooned, mis aja jooksul on arenenud ning paremaks läinud. See omakorda paneb tundma kergendust, et meie generatsioon ei pea enam nii palju aea kulutama töö peale, mida võiks kordades kiiremini ära teha. Tänapäeval ei kujuta enam väga ette, et üks inimene peab kõik ise ära tegema. Tundub olevat loogiline, et ülesanded on ära jaotatud tiimis, kus on oma ala spetsialistid, et protsess oleks efektiivsem ja kiirem. Sellele annavad muidugi oma osa ka erinevad süsteemid ja programmid. Siiski, mõnevõrra on süsteemiadministraatori ülesanded ka laienenud – üha tähtsamaks oskuseks on kujunenud programmeerimine. Teada peensusteni, kuidas üks või teine süsteem toimib, ning selle toimimise eest vastutada võib esialgu tunduda keeruline ning stressirohke ülesanne. Aga nagu loengus sai mainitud – ajaga ning teadmiste suurenemisega läheb ülesanne kergemaks.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus </ref> tuli juttu testijatest. Arvestades, et testijaid on nii vähe, võiks eeldada, et nende järele on turul suur puudujääk ning seetõttu oleks testijaks õppimine loogiline käik. Samas, kuna vastava valdkonna õppimisvõimalused on praegusel hetkel üsna kasinad, seletab see ka testijate väikest arvu. Kõige parem viis saada oma oskustele mingi tõend on praegusel juhul sertifikaadid. Iseenesest tundub palk aga igati konkurentsivõimeline ning ka testimise valdkond piisavalt lai, et potentsiaalsetes testijates huvi äratada.

Kuues loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true] Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus </ref> – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda? Sellele küsimusele otseselt mingit ühest vastust ei ole. Ühelt poolt tuleks probleemidega tegeleda tiimides, samas tähendaks liiga paljude inimeste projekti kaasamine suuremat võimalikku segadust. Teisalt peab tegelema väga paljude probleemidega, ent koolis ei pruugi sa kõiki teadmisi/oskusi omandada ning pahatihti ei pruugi ka ametijuhendis kõiki ülesandeid kirjas olla. Projektijuhtide, aga ka programmeerijate juures on oluline analüüsivõime, võime näha potentsiaalseid probleeme ette. Suureks plussiks on aga niiöelda „kastist välja mõtlemine“– valmisolek teha asju, mis ei ole ametikirjelduses kirjas – ning omavaheline kommunikatsioon. Kuigi soovitusi võib anda mitmeid, leian, et kõige paremaks õpetajaks jääb siiski kogemus, mis saadakse reaalsete olukordade läbielamise kaudu. Siiski tuleks meeles pidada, et pidevalt oma oskusi täendaval tiimimängijal läheb tööturul paremini.

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true] Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus</ref> räägiti eraettevõtlusest. Eraettevõtlus ei ole kergete killast, kuna probleeme ja ülesandeid on palju, samas aega või resurssi nendega tegelemiseks küllaltki vähe. Ka siinkohal rõhutati, et meeskond on tähtis ning inimesed, kes sinna kuuluvad, tuleb eelnevalt hoolikalt välja valida. Ent isegi olles ümbritsetud heast tiimist, tuleb ise väga palju pingutada. Mõnes mõttes on muidugi hea, kui oled oma aja peremees ning teed seda, mida sulle meeldib teha, kuid stressilevel on ettevõtjal hulga suurem kui palgatöölisel. Arvan, et see on ka põhjuseks, mis üldjuhul inimesed otsustavad kergema vastupanu teed minna ning kellegi alluvuses töötada, kuigi sel juhul ei pruugi töö enesele nii väga meeldida. Kui siiski otsutada ettevõtluse kasuks, tuleks olla kannatlik, entusiasmi täis ning vankumatu tahtejõuga.

Viimasest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true] Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus </ref> sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida. Kõige parem oleks juba idee tekkimisel teha eelanalüüs, et mõista, kas antud ideel on üldse tulevikku või ei ole. Ning kui toode on juba turul, tuleks seda järjepidevalt edasi analüüsida, et edukust suurendada. Näiteks on nii mõnegi lihtsa nipiga võimalik oma toodete müüki kahtlustamatute klientide arvelt suurendada.

Nii mõnelgi kuulatud loengutest oli ühiseid jooni. IT valdkond on omavahel väga seotud ning olenemata sellest, mis on sinu elukutsevalik (programmeerija, analüüsija, testija, andministreerija), puutud sa kokku ka teiste IT spetsialistidega. Üheks kõige tähtsamaks võikski pidada meeskonnatööd. Ent ka üksikisikul tuleb olla innovaatiline, järjekindel ning omada oskust õppida, et saada edukaks.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

''Kui kukkusid eksamil läbi, on seda järele võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevale semestrile ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodi jooksul vähemalt kaks korda (esimese õppeaasta ainete puhul ka aine toimumise semestrisse). Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is. Juhul, kui korduseksamit soovib sooritada akadeemilisel puhkusel olev tudeng, peab ta avalduse esitama õppeosakonda. Tasulisel õppekohal õppijatele on korduseksamid tasulised, riigifinantseeritaval õppekohal tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arvet näeb ÕISis.''

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

''Otsustades õppekava vahetada, tuleb hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ning nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. Deklareeritud aineid ei pea kolledži lõpetamiseks tingimata sooritama, küll tuleb deklareeritud, kuid sooritamata jäänud aine EAP-de eest maksta õppemaksu. Õppemaksu tuleb maksta ka EAP-de eest, mis lähevad üle õppekavas ettenähtava mahu, sealjuures on kuni kahe üle läinud EAP eest võimalus taotleda õppemaksu tagastamist.''

=Viited=
<references />

User:Ksikkar - Revision history

Ksikkar at 05:32, 21 October 2015

Ksikkar: Created page with "Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kristiina Sikkar Grupp: AK11 Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015 ==Essee== Esimes..."