User:KuKukk - Revision history

Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-11-05T22:15:25Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 01:15, 6 November 2014
Line 52:		Line 52:


	'''Küsimus 1		'''Küsimus 1'''
	Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?		'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
	Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''		Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (ÕKE, §7.2.1.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: akadeemiline liikumine]</ref>		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (ÕKE, §7.2.1.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: akadeemiline liikumine]</ref>

Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-11-05T22:14:56Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 01:14, 6 November 2014
Line 50:		Line 50:

	Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]</ref>		Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]</ref>


			'''Küsimus 1
			Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
			Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

			Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (ÕKE, §7.2.1.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: akadeemiline liikumine]</ref>

			Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (ÕKE, §1.3.6)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: alused]</ref> Järeldan siit, et kuna tegemist on valikainega, siis seda sooritada ei tule, kuna õppur määrab ise, millised ained ta üle kannab ja millised jätab eelmisesse õppekavasse. St tudeng saab valida uue ja sobiva valikaine.

			Üle nominaalmahu (180EAP) deklareerides tasun iga üle läinud punkti eest. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Kõrgharidusreform KKK - Vastus 2]</ref>

	==Ülesanne==		==Ülesanne==

Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-11-05T21:53:09Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:53, 6 November 2014
Line 36:		Line 36:

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==
	Viimane matriklinumber: 0		Viimane matriklinumber: 0. Kuna ei ole paaris ega paaritu, vastan nii A kui B küsimusele

	'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''		'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''
Line 43:		Line 43:
	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]</ref>		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]</ref>

	~~Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)<br>~~
	'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''		'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */

2014-11-05T21:51:10Z

Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest

← Older revision		Revision as of 00:51, 6 November 2014
Line 7:		Line 7:
	Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.		Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.

	Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (~~Vau, Varendi,~~ Ernits ~~2014;~~ Lang ~~2014~~) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref> Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]</ref>		Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (käsitlesid nii Margus Ernits kui Elar Lang) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref> Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]</ref>

	Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]</ref>		Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]</ref>

Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */

2014-11-05T21:49:25Z

Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest

← Older revision		Revision as of 00:49, 6 November 2014
Line 7:		Line 7:
	Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.		Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.

	Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref>~~(Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014).~~ Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]</ref>		Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref> Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]</ref>

	Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]</ref>		Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]</ref>

Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */

2014-11-05T21:49:07Z

Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest

← Older revision		Revision as of 00:49, 6 November 2014
Line 7:		Line 7:
	Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.		Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.

	Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref>(Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]</ref>~~(Ernits 2014(2); Fischer 2014)~~		Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref>(Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]</ref>

	Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.		Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]</ref>

	Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine.		Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14]</ref>

	Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo.		Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo.

	Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka.		Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14]</ref>

	Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.		Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14]</ref>

	Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi.		Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14]</ref>

	Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta.		Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte.

	Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte.

	'''Ühisosad loengutes'''		'''Ühisosad loengutes'''

	Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits ~~2014)~~. Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang ~~2014)~~		Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref> Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14]</ref>

	Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. ~~(Septer 2014)~~ Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes.		Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes.

	Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)		Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)
Line 36:		Line 34:

	Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.		Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.

	~~'''Kasutatud allikate loetelu'''<br>~~
	~~[1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.<br>~~
	~~[2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14<br>~~
	~~[3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14<br>~~
	~~[4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14<br>~~
	~~[5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14<br>~~
	~~[6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14<br>~~
	~~[7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14<br>~~
	~~[8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14<br>~~

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */

2014-11-05T21:42:00Z

Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest

← Older revision		Revision as of 00:42, 6 November 2014
Line 7:		Line 7:
	Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.		Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.

	Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~552b549b~~-~~da8b~~-~~48c4~~-~~9047~~-~~cf34af6e6188 Vau, I.~~, ~~Varendi M., Ernits~~ M. ~~Õppekorraldus~~ ja ~~sisekord~~. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref>(Ernits 2014(2); Fischer 2014)		Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref>(Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]</ref>(Ernits 2014(2); Fischer 2014)

	Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.		Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.

Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */

2014-11-05T21:41:14Z

Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest

← Older revision		Revision as of 00:41, 6 November 2014
Line 7:		Line 7:
	Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.		Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.

	Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014)		Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]</ref>(Ernits 2014(2); Fischer 2014)

	Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.		Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.

Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-11-05T21:37:51Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:37, 6 November 2014
Line 63:		Line 63:

	Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]</ref>		Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]</ref>

	~~'''Kasutatud allikad'''<br>~~
	~~[1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br>~~
	~~[2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131<br>~~

	==Ülesanne==		==Ülesanne==

Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */

2014-11-05T21:37:13Z

Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest

← Older revision		Revision as of 00:37, 6 November 2014
Line 4:		Line 4:

	==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==		==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==

			Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja.

	Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014)		Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014)
Line 44:		Line 46:
	[7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14<br>		[7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14<br>
	[8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14<br>		[8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14<br>



	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==