User:Lkauksi - Revision history

Lkauksi: /* Essee */

2013-10-24T11:10:13Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:10, 24 October 2013
Line 12:		Line 12:
	Linnar Viik, jällegi üks meie õppejõududest, teemaga "innovatsiooni olemus ja juhtimine" oli kolmas loengutest. Oma teatud viisil algas ka see loeng motiveerimisega, aga mitte enam kooli teemadel vaid see kord oli suureks teemaks julgustus proovida. Proovida teha midagi enda jaoks uut. Räägiti idee väärtusest, jagamisest ning selle elluviimisest ning selle teemaga on vist igaüks kokku puutunud. Ideede üleväärtustamine ning nende salajas hoidmine ei vii meid kedagi ja nende jagamine ning inimeste ideesse kaasamine on kasulikum nii endale kui ka teistele. See on lausa hädavajalik tänapäevases kiires maailmas, kus toodete eluiga muutub järjest lühemaks ja lühemaks. Samas peab arvestama, et toode võib läbikukkuda ja see tähendab, et palju aega oma ideede peale ei maksa kulutada. Läbikukutakse palju ning tasub läbikukuda kiiresti ja pigem õrnalt, et õppida. Kõrva jäi väide, et "edulugudest ei õpita". Räägiti ka tänapäeva firmades (meie tuleviku töökohtadest) ning sealsetest strateegiatest, mis käsitlevad ning toetavad innovatsiooni.		Linnar Viik, jällegi üks meie õppejõududest, teemaga "innovatsiooni olemus ja juhtimine" oli kolmas loengutest. Oma teatud viisil algas ka see loeng motiveerimisega, aga mitte enam kooli teemadel vaid see kord oli suureks teemaks julgustus proovida. Proovida teha midagi enda jaoks uut. Räägiti idee väärtusest, jagamisest ning selle elluviimisest ning selle teemaga on vist igaüks kokku puutunud. Ideede üleväärtustamine ning nende salajas hoidmine ei vii meid kedagi ja nende jagamine ning inimeste ideesse kaasamine on kasulikum nii endale kui ka teistele. See on lausa hädavajalik tänapäevases kiires maailmas, kus toodete eluiga muutub järjest lühemaks ja lühemaks. Samas peab arvestama, et toode võib läbikukkuda ja see tähendab, et palju aega oma ideede peale ei maksa kulutada. Läbikukutakse palju ning tasub läbikukuda kiiresti ja pigem õrnalt, et õppida. Kõrva jäi väide, et "edulugudest ei õpita". Räägiti ka tänapäeva firmades (meie tuleviku töökohtadest) ning sealsetest strateegiatest, mis käsitlevad ning toetavad innovatsiooni.

	Tarmo Randeli esitlus küberkuritegevusest oli üks huvitavamaid selles seerias. Tarmo ise töötab CERT-EEs, mis on riiklikul tasemel küberturve ~~organisatsioonis~~ ja oli näha, et küberohtudest rääkimiseks on ta üks parimaid Eestis. Kuigi tundus, et loeng puudutas pigem süsteemi administraatoreid, siis ikkagi oli arendajana seda poolt hea kuulata. Tutvustati küberkuritegevuse aspekte, millest ma polnud ennem kuulnudki ja üllatav oli pigem kui populaarsed on teatud rünnaku liigid vs. see, mida meedias kisa-käraga kajastatakse. Küberkuritegevus ei toimu ainult meie personaalsete arvutite taga vaid kõikjal kus inimene tehnoloogiaga kokku puutub. Hea näide oli "Carding" ja ka konkureerivate firmade vahelised "DoS" rünnakud, mida pakuvad kuritegelikud IT-spetsialistid väga sarnaselt just kui legaalse teenusena. Tekkinud on selline seaduse piiri all olev ökosüsteem. Hea oli kuulda näidetest, mis on tulnud sellisest igapäeva tihedast küber-elust, mis skeemide järgi need kurjategijad tegutsevad ning mis numbreid nad selle tegevusega sisse toovad või on toonud.		Tarmo Randeli esitlus küberkuritegevusest oli üks huvitavamaid selles seerias. Tarmo ise töötab CERT-EEs, mis on riiklikul tasemel küberturve organisatsioon ja oli näha, et küberohtudest rääkimiseks on ta üks parimaid Eestis. Kuigi tundus, et loeng puudutas pigem süsteemi administraatoreid, siis ikkagi oli arendajana seda poolt hea kuulata. Tutvustati küberkuritegevuse aspekte, millest ma polnud ennem kuulnudki ja üllatav oli pigem kui populaarsed on teatud rünnaku liigid vs. see, mida meedias kisa-käraga kajastatakse. Küberkuritegevus ei toimu ainult meie personaalsete arvutite taga vaid kõikjal kus inimene tehnoloogiaga kokku puutub. Hea näide oli "Carding" ja ka konkureerivate firmade vahelised "DoS" rünnakud, mida pakuvad kuritegelikud IT-spetsialistid väga sarnaselt just kui legaalse teenusena. Tekkinud on selline seaduse piiri all olev ökosüsteem. Hea oli kuulda näidetest, mis on tulnud sellisest igapäeva tihedast küber-elust, mis skeemide järgi need kurjategijad tegutsevad ning mis numbreid nad selle tegevusega sisse toovad või on toonud.

	Eelmise aasta IT Kolledzi lõpetaja Andres Käveri loeng oli igati vajalik, et kuulda arendajast ettevõtja perspektiivist, mis toimub IT maastikul Eestis hetkel. Natuke nagu eelmine esitlus. Räägiti, mis ootused ja lootused seatakse meile kui tudengitele sellise tugeva IT-spetsialisti poolt, kes õigustatult võis ennast igati kiita. Räägiti päris projekti tegemisest peale kooli ning Andres oli piisavalt lahke, et oma ja ka teiste vigadest, et meie neid saaks vältida või vähemalt mõtleks ennem kui ignoreerime tema sõnu. Andres Käveri jutt oma elust koolis, õppimismetoodikast ja eelkõige "tudengisündroomist", kattus hästi meie teise loenguga seerias ning võib-olla oligi hea aeg seda uuesti meele tuletada.		Eelmise aasta IT Kolledzi lõpetaja Andres Käveri loeng oli igati vajalik, et kuulda arendajast ettevõtja perspektiivist, mis toimub IT maastikul Eestis hetkel. Natuke nagu eelmine esitlus. Räägiti, mis ootused ja lootused seatakse meile kui tudengitele sellise tugeva IT-spetsialisti poolt, kes õigustatult võis ennast igati kiita. Räägiti päris projekti tegemisest peale kooli ning Andres oli piisavalt lahke, et oma ja ka teiste vigadest, et meie neid saaks vältida või vähemalt mõtleks ennem kui ignoreerime tema sõnu. Andres Käveri jutt oma elust koolis, õppimismetoodikast ja eelkõige "tudengisündroomist", kattus hästi meie teise loenguga seerias ning võib-olla oligi hea aeg seda uuesti meele tuletada.

Lkauksi: /* Essee */

2013-10-24T11:08:53Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:08, 24 October 2013
Line 14:		Line 14:
	Tarmo Randeli esitlus küberkuritegevusest oli üks huvitavamaid selles seerias. Tarmo ise töötab CERT-EEs, mis on riiklikul tasemel küberturve organisatsioonis ja oli näha, et küberohtudest rääkimiseks on ta üks parimaid Eestis. Kuigi tundus, et loeng puudutas pigem süsteemi administraatoreid, siis ikkagi oli arendajana seda poolt hea kuulata. Tutvustati küberkuritegevuse aspekte, millest ma polnud ennem kuulnudki ja üllatav oli pigem kui populaarsed on teatud rünnaku liigid vs. see, mida meedias kisa-käraga kajastatakse. Küberkuritegevus ei toimu ainult meie personaalsete arvutite taga vaid kõikjal kus inimene tehnoloogiaga kokku puutub. Hea näide oli "Carding" ja ka konkureerivate firmade vahelised "DoS" rünnakud, mida pakuvad kuritegelikud IT-spetsialistid väga sarnaselt just kui legaalse teenusena. Tekkinud on selline seaduse piiri all olev ökosüsteem. Hea oli kuulda näidetest, mis on tulnud sellisest igapäeva tihedast küber-elust, mis skeemide järgi need kurjategijad tegutsevad ning mis numbreid nad selle tegevusega sisse toovad või on toonud.		Tarmo Randeli esitlus küberkuritegevusest oli üks huvitavamaid selles seerias. Tarmo ise töötab CERT-EEs, mis on riiklikul tasemel küberturve organisatsioonis ja oli näha, et küberohtudest rääkimiseks on ta üks parimaid Eestis. Kuigi tundus, et loeng puudutas pigem süsteemi administraatoreid, siis ikkagi oli arendajana seda poolt hea kuulata. Tutvustati küberkuritegevuse aspekte, millest ma polnud ennem kuulnudki ja üllatav oli pigem kui populaarsed on teatud rünnaku liigid vs. see, mida meedias kisa-käraga kajastatakse. Küberkuritegevus ei toimu ainult meie personaalsete arvutite taga vaid kõikjal kus inimene tehnoloogiaga kokku puutub. Hea näide oli "Carding" ja ka konkureerivate firmade vahelised "DoS" rünnakud, mida pakuvad kuritegelikud IT-spetsialistid väga sarnaselt just kui legaalse teenusena. Tekkinud on selline seaduse piiri all olev ökosüsteem. Hea oli kuulda näidetest, mis on tulnud sellisest igapäeva tihedast küber-elust, mis skeemide järgi need kurjategijad tegutsevad ning mis numbreid nad selle tegevusega sisse toovad või on toonud.

	Eelmise aasta IT Kolledzi lõpetaja Andres Käveri loeng oli igati vajalik, et kuulda arendajast ettevõtja ~~persvektiivist~~, mis toimub IT maastikul Eestis hetkel. Natuke nagu eelmine esitlus. Räägiti, mis ootused ja lootused seatakse meile kui tudengitele sellise tugeva IT-spetsialisti poolt, kes õigustatult võis ennast igati kiita. Räägiti päris projekti tegemisest peale kooli ning Andres oli piisavalt lahke, et oma ja ka teiste vigadest, et meie neid saaks vältida või vähemalt mõtleks ennem kui ignoreerime tema sõnu. Andres Käveri jutt oma elust koolis, õppimismetoodikast ja eelkõige "tudengisündroomist", kattus hästi meie teise loenguga seerias ning võib-olla oligi hea aeg seda uuesti meele tuletada.		Eelmise aasta IT Kolledzi lõpetaja Andres Käveri loeng oli igati vajalik, et kuulda arendajast ettevõtja perspektiivist, mis toimub IT maastikul Eestis hetkel. Natuke nagu eelmine esitlus. Räägiti, mis ootused ja lootused seatakse meile kui tudengitele sellise tugeva IT-spetsialisti poolt, kes õigustatult võis ennast igati kiita. Räägiti päris projekti tegemisest peale kooli ning Andres oli piisavalt lahke, et oma ja ka teiste vigadest, et meie neid saaks vältida või vähemalt mõtleks ennem kui ignoreerime tema sõnu. Andres Käveri jutt oma elust koolis, õppimismetoodikast ja eelkõige "tudengisündroomist", kattus hästi meie teise loenguga seerias ning võib-olla oligi hea aeg seda uuesti meele tuletada.

	Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi Sype NOC moninteeringust oli teine selline spetsiifilisematest loengutest ( esimene neist Tarmo Randeli esitlus), mis tutvustas suures osas nende töö olemust ja metoodikat, mis pisut üle minu pea lendas. Loeng oli lühike, aga sain teada sellise suurfirma probleemidest, millest muidu ei oleks kuulnud. Kuigi esitlus oli vist pigem administraatoritele suunatud, oli see siiski silmaringi avardamiseks hea. Mis veel sellise kahe mehe esitlusest veel välja tuli oli selline hea tilluke vaade töökultuuri sellises 10 (5+5) töötajaga tiimis.		Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi Sype NOC moninteeringust oli teine selline spetsiifilisematest loengutest (esimene neist Tarmo Randeli esitlus), mis tutvustas suures osas nende töö olemust ja metoodikat, mis pisut üle minu pea lendas. Loeng oli lühike, aga sain teada sellise suurfirma probleemidest, millest muidu ei oleks kuulnud. Kuigi esitlus oli vist pigem administraatoritele suunatud, oli see siiski silmaringi avardamiseks hea. Mis veel sellise kahe mehe esitlusest veel välja tuli oli selline hea tilluke vaade töökultuuri sellises 10 (5+5) töötajaga tiimis.

	Eelviimaseks loenguks mina kohale ei jõudnud, aga minu asemel olid platsis Ats Albre ja Helen Piirsalu firmast Nortal, mis on rahvusvaheline tarkvaraarendus firma. Võib öelda, et see loeng oli arendajate analoog eelmise esitlusega. See kord rääkis vaid oma tööst projektijuht. Alguses tutvustati meile üldiselt tarkvaraarenduse projekt elu. Alustades selle tellimisest kliendi poolt ja projekti jätkumisest peale seda, kui toode on laivi läinud. Nagu ka Andres Käver rõhutas Ats Albre, et arenduses ainut arendus oskustest ei piisa. Vaja läheb ka suhtlemisoskust, sest suhelda on vaja nii kliendi kui ka siseselt tiimiga. Ning ka kogemuse tähtsusest ja ka selle omandamisest tarkvaraarendajana. Kogemuse omandamiseks promoti ka Nortali suveülikooli, mis tundus suhteliselt põnev. Inimressursidest pärit Helen Piirsalu sai ka rääkida, mida firma tööle kandideerjalt otseselt otsitakse ning mida Nortal saab pakkuda töötajale.		Eelviimaseks loenguks mina kohale ei jõudnud, aga minu asemel olid platsis Ats Albre ja Helen Piirsalu firmast Nortal, mis on rahvusvaheline tarkvaraarendus firma. Võib öelda, et see loeng oli arendajate analoog eelmise esitlusega. See kord rääkis vaid oma tööst projektijuht. Alguses tutvustati meile üldiselt tarkvaraarenduse projekt elu. Alustades selle tellimisest kliendi poolt ja projekti jätkumisest peale seda, kui toode on laivi läinud. Nagu ka Andres Käver rõhutas Ats Albre, et arenduses ainut arendus oskustest ei piisa. Vaja läheb ka suhtlemisoskust, sest suhelda on vaja nii kliendi kui ka siseselt tiimiga. Ning ka kogemuse tähtsusest ja ka selle omandamisest tarkvaraarendajana. Kogemuse omandamiseks promoti ka Nortali suveülikooli, mis tundus suhteliselt põnev. Inimressursidest pärit Helen Piirsalu sai ka rääkida, mida firma tööle kandideerjalt otseselt otsitakse ning mida Nortal saab pakkuda töötajale.

	Ja lõpetuseks esines meile lõpmatult positiivne ning särav inimene Merle Liisu Lindma teemaga "Life is an Attitude". See loeng oli eelnevatest niivõrd erinev. Kui varasemad loengud käsitlesid, kas kooli või tööd, siis see loeng keskendus puhtalt inimesele ja ellusuhtumisele. Räägiti kui tähtis on olla õnnelik ning ka kuidas sellele ise kaasa aidata. Peale selle loengu lõppedes lahkusin auditooriumist hea tujuga.		Ja lõpetuseks esines meile lõpmatult positiivne ning särav inimene Merle Liisu Lindma teemaga "Life is an Attitude". See loeng oli eelnevatest niivõrd erinev. Kui varasemad loengud käsitlesid, kas kooli või tööd, siis see loeng keskendus puhtalt inimesele ja ellusuhtumisele. Räägiti kui tähtis on olla õnnelik ning ka kuidas sellele ise kaasa aidata. Peale selle loengu lõppedes lahkusin auditooriumist hea tujuga.

	Ma arvan, et aine oma eesmärgi ka täitis. Saime aimu paljudest eri vaatenurkadest inimeste käest, kes kõik siin väikses Eestis selles ühes kindlas sektoris töötavad ning kuhu loodetavasti ka enamus meist suunduvad. Kuulsime jutte ja nägemusi inimestelt, kes töötavad suurtes globaalsetes firmas, sellises keskmise suurusega internatsionaalses firmas ning ka kogemustega eraettevõtjalt. Sinna listi oleks väga hästi sobinud ka selline noor(<1 aasta vana) start-up, et kuulda ka nende kogemusest ning raskustest. Sellega oleks mina asendanud mõne õppejõu loengu, sest nendega me puutume veel kindlasti veel kokku. Üldiselt olid loengud huvitavad, aga selle essee kirjutamine mulle väga ei meeldi.		Ma arvan, et aine oma eesmärgi ka täitis. Saime aimu paljudest eri vaatenurkadest inimeste käest, kes kõik siin väikses Eestis selles ühes kindlas sektoris töötavad ning kuhu loodetavasti ka enamus meist suunduvad. Kuulsime jutte ja nägemusi inimestelt, kes töötavad suurtes globaalsetes firmas, sellises keskmise suurusega internatsionaalses firmas ning ka kogemustega eraettevõtjalt. Sinna listi oleks väga hästi sobinud ka selline noor(<1 aasta vana) start-up, et kuulda ka nende kogemusest ning raskustest. Sellega oleks mina asendanud mõne õppejõu loengu, sest nendega me puutume veel kindlasti veel kokku. Üldiselt olid loengud huvitavad, aga selle essee kirjutamine mulle väga ei meeldi.




	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Lkauksi at 11:05, 24 October 2013

2013-10-24T11:05:18Z

Lkauksi at 11:04, 24 October 2013

2013-10-24T11:04:13Z

← Older revision		Revision as of 14:04, 24 October 2013
Line 44:		Line 44:
	Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]		Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]
	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
	Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?		Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Lkauksi at 11:03, 24 October 2013

2013-10-24T11:03:50Z

← Older revision		Revision as of 14:03, 24 October 2013
Line 65:		Line 65:

	==Viited==		==Viited==
	[1](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.3.6. <br>		[1](http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.3.6. <br>
	[2](www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 9 <br>		[2](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 9 <br>
	[3](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.2.7. <br>		[3](http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.2.7. <br>
	[4](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 6 <br>		[4](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 6 <br>
	[5](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 2.1 <br>		[5](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 2.1 <br>

Lkauksi at 11:03, 24 October 2013

2013-10-24T11:03:14Z

← Older revision		Revision as of 14:03, 24 October 2013
Line 65:		Line 65:

	==Viited==		==Viited==
	[1](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.3.6.		[1](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.3.6. <br>
	[2](www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 9		[2](www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 9 <br>
	[3](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.2.7.		[3](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.2.7. <br>
	[4](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 6		[4](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 6 <br>
	[5](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 2.1		[5](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 2.1 <br>
	[6](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 3		[6](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 3 <br>

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Lkauksi at 11:02, 24 October 2013

2013-10-24T11:02:21Z

← Older revision		Revision as of 14:02, 24 October 2013
Line 8:		Line 8:
	Esimeses loengus räägiti eelkõige IT Kolledzi õppekorraldusest, reeglitest ja võimalustest sh. stipendiumitest. Siin kohal peaks mainima, et sellesse loengusse ma kohale ei jõudnud ja vaatasin seda kodus 14.09.13. Mainin seda, sest selleks hetkeks olin kogu loengus räägitavast infost passiivselt omandanud. Niisiis arvasin algul, et see loeng oli mõttetu, aga mõistsin, et võib-olla just tänu sellele loengule sain ma infot läbi kolmandate isikute, kes olid seda esitlust kas siis kohapeal või lihtsalt varem vaadanud.		Esimeses loengus räägiti eelkõige IT Kolledzi õppekorraldusest, reeglitest ja võimalustest sh. stipendiumitest. Siin kohal peaks mainima, et sellesse loengusse ma kohale ei jõudnud ja vaatasin seda kodus 14.09.13. Mainin seda, sest selleks hetkeks olin kogu loengus räägitavast infost passiivselt omandanud. Niisiis arvasin algul, et see loeng oli mõttetu, aga mõistsin, et võib-olla just tänu sellele loengule sain ma infot läbi kolmandate isikute, kes olid seda esitlust kas siis kohapeal või lihtsalt varem vaadanud.

	Teine loeng jätkus kooli teemadel ning see kord oli esinejaks oma kooli õppejõud Margus Ernits. Teemaks oli motivatsioon koolis ja õppimine. Peamine teema, mis mul meelde jäi oli aga üliõpilase eetikakoodeks ja selle põhjendatud seos motivatsiooniga. Mulle meeldis Margus Ernitsa väide, et tudengite motivatsioon on õppejõudude vastutus ja samamoodi õppejõudude motivatsioon sõltub suuresti tudengitest. Tere tulnud oli ka näide praktiliste probleemide lahendamist, milleks kasutati "sumo" robotit. Kuigi näide oli lihtne, ( sain ka ise pisut robotit ja mootorit näppida ) tõstatas see üles mõtte, mis ei olnud mul ennem peast läbi käinud, et akadeemilised ülesanded ning probleemid, millega isik puutub kokku hiljem, on fundamentaalselt erinevad oma püstituse poolest.		Teine loeng jätkus kooli teemadel ning see kord oli esinejaks oma kooli õppejõud Margus Ernits. Teemaks oli motivatsioon koolis ja õppimine. Peamine teema, mis mul meelde jäi oli aga üliõpilase eetikakoodeks ja selle põhjendatud seos motivatsiooniga. Mulle meeldis Margus Ernitsa väide, et tudengite motivatsioon on õppejõudude vastutus ja samamoodi õppejõudude motivatsioon sõltub suuresti tudengitest. Tere tulnud oli ka näide praktiliste probleemide lahendamist, milleks kasutati "sumo" robotit. Kuigi näide oli lihtne, (sain ka ise pisut robotit ja mootorit näppida) tõstatas see üles mõtte, mis ei olnud mul ennem peast läbi käinud, et akadeemilised ülesanded ning probleemid, millega isik puutub kokku hiljem, on fundamentaalselt erinevad oma püstituse poolest.

	Linnar Viik, jällegi üks meie õppejõududest, teemaga "innovatsiooni olemus ja juhtimine" oli kolmas loengutest. Oma teatud viisil algas ka see loeng motiveerimisega, aga mitte enam kooli teemadel vaid see kord oli suureks teemaks julgustus proovida. Proovida teha midagi enda jaoks uut. Räägiti idee väärtusest, jagamisest ning selle elluviimisest ning selle teemaga on vist igaüks kokku puutunud. Ideede üleväärtustamine ning nende salajas hoidmine ei vii meid kedagi ja nende jagamine ning inimeste ideesse kaasamine on kasulikum nii endale kui ka teistele. See on lausa hädavajalik tänapäevases kiires maailmas, kus toodete eluiga muutub järjest lühemaks ja lühemaks. Samas peab arvestama, et toode võib läbikukkuda ja see tähendab, et palju aega oma ideede peale ei maksa kulutada. Läbikukutakse palju ning tasub läbikukuda kiiresti ja pigem õrnalt, et õppida. Kõrva jäi väide, et "edulugudest ei õpita". Räägiti ka tänapäeva firmades (meie tuleviku töökohtadest) ning sealsetest strateegiatest, mis käsitlevad ning toetavad innovatsiooni.		Linnar Viik, jällegi üks meie õppejõududest, teemaga "innovatsiooni olemus ja juhtimine" oli kolmas loengutest. Oma teatud viisil algas ka see loeng motiveerimisega, aga mitte enam kooli teemadel vaid see kord oli suureks teemaks julgustus proovida. Proovida teha midagi enda jaoks uut. Räägiti idee väärtusest, jagamisest ning selle elluviimisest ning selle teemaga on vist igaüks kokku puutunud. Ideede üleväärtustamine ning nende salajas hoidmine ei vii meid kedagi ja nende jagamine ning inimeste ideesse kaasamine on kasulikum nii endale kui ka teistele. See on lausa hädavajalik tänapäevases kiires maailmas, kus toodete eluiga muutub järjest lühemaks ja lühemaks. Samas peab arvestama, et toode võib läbikukkuda ja see tähendab, et palju aega oma ideede peale ei maksa kulutada. Läbikukutakse palju ning tasub läbikukuda kiiresti ja pigem õrnalt, et õppida. Kõrva jäi väide, et "edulugudest ei õpita". Räägiti ka tänapäeva firmades (meie tuleviku töökohtadest) ning sealsetest strateegiatest, mis käsitlevad ning toetavad innovatsiooni.
Line 15:		Line 15:

	Eelmise aasta IT Kolledzi lõpetaja Andres Käveri loeng oli igati vajalik, et kuulda arendajast ettevõtja persvektiivist, mis toimub IT maastikul Eestis hetkel. Natuke nagu eelmine esitlus. Räägiti, mis ootused ja lootused seatakse meile kui tudengitele sellise tugeva IT-spetsialisti poolt, kes õigustatult võis ennast igati kiita. Räägiti päris projekti tegemisest peale kooli ning Andres oli piisavalt lahke, et oma ja ka teiste vigadest, et meie neid saaks vältida või vähemalt mõtleks ennem kui ignoreerime tema sõnu. Andres Käveri jutt oma elust koolis, õppimismetoodikast ja eelkõige "tudengisündroomist", kattus hästi meie teise loenguga seerias ning võib-olla oligi hea aeg seda uuesti meele tuletada.		Eelmise aasta IT Kolledzi lõpetaja Andres Käveri loeng oli igati vajalik, et kuulda arendajast ettevõtja persvektiivist, mis toimub IT maastikul Eestis hetkel. Natuke nagu eelmine esitlus. Räägiti, mis ootused ja lootused seatakse meile kui tudengitele sellise tugeva IT-spetsialisti poolt, kes õigustatult võis ennast igati kiita. Räägiti päris projekti tegemisest peale kooli ning Andres oli piisavalt lahke, et oma ja ka teiste vigadest, et meie neid saaks vältida või vähemalt mõtleks ennem kui ignoreerime tema sõnu. Andres Käveri jutt oma elust koolis, õppimismetoodikast ja eelkõige "tudengisündroomist", kattus hästi meie teise loenguga seerias ning võib-olla oligi hea aeg seda uuesti meele tuletada.


	Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi Sype NOC moninteeringust oli teine selline spetsiifilisematest loengutest ( esimene neist Tarmo Randeli esitlus), mis tutvustas suures osas nende töö olemust ja metoodikat, mis pisut üle minu pea lendas. Loeng oli lühike, aga sain teada sellise suurfirma probleemidest, millest muidu ei oleks kuulnud. Kuigi esitlus oli vist pigem administraatoritele suunatud, oli see siiski silmaringi avardamiseks hea. Mis veel sellise kahe mehe esitlusest veel välja tuli oli selline hea tilluke vaade töökultuuri sellises 10 (5+5) töötajaga tiimis.		Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi Sype NOC moninteeringust oli teine selline spetsiifilisematest loengutest ( esimene neist Tarmo Randeli esitlus), mis tutvustas suures osas nende töö olemust ja metoodikat, mis pisut üle minu pea lendas. Loeng oli lühike, aga sain teada sellise suurfirma probleemidest, millest muidu ei oleks kuulnud. Kuigi esitlus oli vist pigem administraatoritele suunatud, oli see siiski silmaringi avardamiseks hea. Mis veel sellise kahe mehe esitlusest veel välja tuli oli selline hea tilluke vaade töökultuuri sellises 10 (5+5) töötajaga tiimis.

Lkauksi: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Laur Kauksi
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mis pidi meile andma …"

2013-10-24T11:01:38Z

Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Laur Kauksi<br> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mis pidi meile andma …"

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Laur Kauksi<br>
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

==Essee==
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mis pidi meile andma ülevaate IT Kolledzist, IT erinevatest aspektidest ja ka üldiselt Eesti IT maastiku üldisest pildist(muideks kas aine üldkirjelduses ÕISs on kirjaviga? ). Selle saavutamiseks korraldati loenguseeria, kus iga nädal rääkis neljapäeva varahommikul keegi uus, kas kooli või IT üldiselt seotud inimene.

Esimeses loengus räägiti eelkõige IT Kolledzi õppekorraldusest, reeglitest ja võimalustest sh. stipendiumitest. Siin kohal peaks mainima, et sellesse loengusse ma kohale ei jõudnud ja vaatasin seda kodus 14.09.13. Mainin seda, sest selleks hetkeks olin kogu loengus räägitavast infost passiivselt omandanud. Niisiis arvasin algul, et see loeng oli mõttetu, aga mõistsin, et võib-olla just tänu sellele loengule sain ma infot läbi kolmandate isikute, kes olid seda esitlust kas siis kohapeal või lihtsalt varem vaadanud.

Teine loeng jätkus kooli teemadel ning see kord oli esinejaks oma kooli õppejõud Margus Ernits. Teemaks oli motivatsioon koolis ja õppimine. Peamine teema, mis mul meelde jäi oli aga üliõpilase eetikakoodeks ja selle põhjendatud seos motivatsiooniga. Mulle meeldis Margus Ernitsa väide, et tudengite motivatsioon on õppejõudude vastutus ja samamoodi õppejõudude motivatsioon sõltub suuresti tudengitest. Tere tulnud oli ka näide praktiliste probleemide lahendamist, milleks kasutati "sumo" robotit. Kuigi näide oli lihtne, ( sain ka ise pisut robotit ja mootorit näppida ) tõstatas see üles mõtte, mis ei olnud mul ennem peast läbi käinud, et akadeemilised ülesanded ning probleemid, millega isik puutub kokku hiljem, on fundamentaalselt erinevad oma püstituse poolest.

Linnar Viik, jällegi üks meie õppejõududest, teemaga "innovatsiooni olemus ja juhtimine" oli kolmas loengutest. Oma teatud viisil algas ka see loeng motiveerimisega, aga mitte enam kooli teemadel vaid see kord oli suureks teemaks julgustus proovida. Proovida teha midagi enda jaoks uut. Räägiti idee väärtusest, jagamisest ning selle elluviimisest ning selle teemaga on vist igaüks kokku puutunud. Ideede üleväärtustamine ning nende salajas hoidmine ei vii meid kedagi ja nende jagamine ning inimeste ideesse kaasamine on kasulikum nii endale kui ka teistele. See on lausa hädavajalik tänapäevases kiires maailmas, kus toodete eluiga muutub järjest lühemaks ja lühemaks. Samas peab arvestama, et toode võib läbikukkuda ja see tähendab, et palju aega oma ideede peale ei maksa kulutada. Läbikukutakse palju ning tasub läbikukuda kiiresti ja pigem õrnalt, et õppida. Kõrva jäi väide, et "edulugudest ei õpita". Räägiti ka tänapäeva firmades (meie tuleviku töökohtadest) ning sealsetest strateegiatest, mis käsitlevad ning toetavad innovatsiooni.

Tarmo Randeli esitlus küberkuritegevusest oli üks huvitavamaid selles seerias. Tarmo ise töötab CERT-EEs, mis on riiklikul tasemel küberturve organisatsioonis ja oli näha, et küberohtudest rääkimiseks on ta üks parimaid Eestis. Kuigi tundus, et loeng puudutas pigem süsteemi administraatoreid, siis ikkagi oli arendajana seda poolt hea kuulata. Tutvustati küberkuritegevuse aspekte, millest ma polnud ennem kuulnudki ja üllatav oli pigem kui populaarsed on teatud rünnaku liigid vs. see, mida meedias kisa-käraga kajastatakse. Küberkuritegevus ei toimu ainult meie personaalsete arvutite taga vaid kõikjal kus inimene tehnoloogiaga kokku puutub. Hea näide oli "Carding" ja ka konkureerivate firmade vahelised "DoS" rünnakud, mida pakuvad kuritegelikud IT-spetsialistid väga sarnaselt just kui legaalse teenusena. Tekkinud on selline seaduse piiri all olev ökosüsteem. Hea oli kuulda näidetest, mis on tulnud sellisest igapäeva tihedast küber-elust, mis skeemide järgi need kurjategijad tegutsevad ning mis numbreid nad selle tegevusega sisse toovad või on toonud.

Eelmise aasta IT Kolledzi lõpetaja Andres Käveri loeng oli igati vajalik, et kuulda arendajast ettevõtja persvektiivist, mis toimub IT maastikul Eestis hetkel. Natuke nagu eelmine esitlus. Räägiti, mis ootused ja lootused seatakse meile kui tudengitele sellise tugeva IT-spetsialisti poolt, kes õigustatult võis ennast igati kiita. Räägiti päris projekti tegemisest peale kooli ning Andres oli piisavalt lahke, et oma ja ka teiste vigadest, et meie neid saaks vältida või vähemalt mõtleks ennem kui ignoreerime tema sõnu. Andres Käveri jutt oma elust koolis, õppimismetoodikast ja eelkõige "tudengisündroomist", kattus hästi meie teise loenguga seerias ning võib-olla oligi hea aeg seda uuesti meele tuletada.

Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi Sype NOC moninteeringust oli teine selline spetsiifilisematest loengutest ( esimene neist Tarmo Randeli esitlus), mis tutvustas suures osas nende töö olemust ja metoodikat, mis pisut üle minu pea lendas. Loeng oli lühike, aga sain teada sellise suurfirma probleemidest, millest muidu ei oleks kuulnud. Kuigi esitlus oli vist pigem administraatoritele suunatud, oli see siiski silmaringi avardamiseks hea. Mis veel sellise kahe mehe esitlusest veel välja tuli oli selline hea tilluke vaade töökultuuri sellises 10 (5+5) töötajaga tiimis.

Eelviimaseks loenguks mina kohale ei jõudnud, aga minu asemel olid platsis Ats Albre ja Helen Piirsalu firmast Nortal, mis on rahvusvaheline tarkvaraarendus firma. Võib öelda, et see loeng oli arendajate analoog eelmise esitlusega. See kord rääkis vaid oma tööst projektijuht. Alguses tutvustati meile üldiselt tarkvaraarenduse projekt elu. Alustades selle tellimisest kliendi poolt ja projekti jätkumisest peale seda, kui toode on laivi läinud. Nagu ka Andres Käver rõhutas Ats Albre, et arenduses ainut arendus oskustest ei piisa. Vaja läheb ka suhtlemisoskust, sest suhelda on vaja nii kliendi kui ka siseselt tiimiga. Ning ka kogemuse tähtsusest ja ka selle omandamisest tarkvaraarendajana. Kogemuse omandamiseks promoti ka Nortali suveülikooli, mis tundus suhteliselt põnev. Inimressursidest pärit Helen Piirsalu sai ka rääkida, mida firma tööle kandideerjalt otseselt otsitakse ning mida Nortal saab pakkuda töötajale.

Ja lõpetuseks esines meile lõpmatult positiivne ning särav inimene Merle Liisu Lindma teemaga "Life is an Attitude". See loeng oli eelnevatest niivõrd erinev. Kui varasemad loengud käsitlesid, kas kooli või tööd, siis see loeng keskendus puhtalt inimesele ja ellusuhtumisele. Räägiti kui tähtis on olla õnnelik ning ka kuidas sellele ise kaasa aidata. Peale selle loengu lõppedes lahkusin auditooriumist hea tujuga.
Ma arvan, et aine oma eesmärgi ka täitis. Saime aimu paljudest eri vaatenurkadest inimeste käest, kes kõik siin väikses Eestis selles ühes kindlas sektoris töötavad ning kuhu loodetavasti ka enamus meist suunduvad. Kuulsime jutte ja nägemusi inimestelt, kes töötavad suurtes globaalsetes firmas, sellises keskmise suurusega internatsionaalses firmas ning ka kogemustega eraettevõtjalt. Sinna listi oleks väga hästi sobinud ka selline noor(<1 aasta vana) start-up, et kuulda ka nende kogemusest ning raskustest. Sellega oleks mina asendanud mõne õppejõu loengu, sest nendega me puutume veel kindlasti veel kokku. Üldiselt olid loengud huvitavad, aga selle essee kirjutamine mulle väga ei meeldi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Vastus===
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''
Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida tudeng saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”[2]
'''Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF õppekohal on järeleksamile registreerimine tasuta. [3]
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]
===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
'''Millised on tegevused? Millised on tähtajad?'''
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. [4]

'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus [4}

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

(27 EAP[5]+27 EAP)-(19 EAP+25 EAP) = 10 EAP

10 EAP * 50 EUR[6] = 500 EUR

==Viited==
[1](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.3.6.
[2](www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 9
[3](www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri), punkt 5.2.7.
[4](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk), punkt 6
[5](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 2.1
[6](http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/), punkt 3

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

← Older revision		Revision as of 14:05, 24 October 2013
Line 32:		Line 32:
	===Vastus===		===Vastus===
	'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''		'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

	Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]		Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

	'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''		'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''

	Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]		Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]

	'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''		'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''

	Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida tudeng saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”[2]		Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida tudeng saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”[2]

	'''Mis on tähtajad?'''		'''Mis on tähtajad?'''

	Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]		Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

	'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''		'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

	RF õppekohal on järeleksamile registreerimine tasuta. [3]		RF õppekohal on järeleksamile registreerimine tasuta. [3]

	'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''		'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

	Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]		Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]
	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 49:		Line 60:
	===Vastus===		===Vastus===
	'''Millised on tegevused? Millised on tähtajad?'''		'''Millised on tegevused? Millised on tähtajad?'''

	Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.		Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
	Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. [4]		Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. [4]

	'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''		'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''

	Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus [4}		Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus [4}

User:Lkauksi - Revision history

Lkauksi: /* Essee */

Lkauksi: /* Essee */

Lkauksi at 11:05, 24 October 2013

Lkauksi at 11:04, 24 October 2013

Lkauksi at 11:03, 24 October 2013

Lkauksi at 11:03, 24 October 2013

Lkauksi at 11:02, 24 October 2013

Lkauksi: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Laur Kauksi Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mis pidi meile andma …"

Lkauksi: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Laur Kauksi
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mis pidi meile andma …"