User:Llusi - Revision history

Llusi at 09:26, 19 October 2012

2012-10-19T09:26:25Z

← Older revision		Revision as of 12:26, 19 October 2012
Line 1:		Line 1:
	Lennart Lüsi<br />		Lennart Lüsi<br />
	Skype: dataflynaator<br />		Skype: dataflynaator<br />
	e-mail: ~~llusi~~@~~itcollege~~.ee<br />		e-mail: datafly@risk.ee<br />
	[[Peeter\|Robot "Peeter"]]<br />		[[Peeter\|Robot "Peeter"]]<br />
	[[Peeter_VR2\|Võrgurakendused 2 Meeskond "Peeter"]]		[[Peeter_VR2\|Võrgurakendused 2 Meeskond "Peeter"]]

Llusi at 22:07, 21 March 2012

2012-03-21T22:07:09Z

← Older revision		Revision as of 01:07, 22 March 2012
Line 1:		Line 1:
	~~nothing to see~~		Lennart Lüsi<br />
			Skype: dataflynaator<br />
			e-mail: llusi@itcollege.ee<br />
			[[Peeter\|Robot "Peeter"]]<br />
			[[Peeter_VR2\|Võrgurakendused 2 Meeskond "Peeter"]]

Llusi: Replaced content with 'nothing to see'

2012-02-26T12:03:04Z

Replaced content with 'nothing to see'

← Older revision		Revision as of 15:03, 26 February 2012
Line 1:		Line 1:
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~		nothing to see
	~~Autor: Lennart Lüsi<br>~~
	~~Esitamise kuupäev: 19. september 2011~~

	~~==Essee==~~

	~~Õpingukorraldus ja erialatutvustus~~

	Nagu ka nimest eeldada võis, sisaldas õppeaine huvitavaid loenguid erialatutvustuse ja ka õpingukorralduse teemadel. Loengud osutusid temaatiliselt võrdlemisi erinevateks kuid siiski omavahel seotuteks.

	Esimene loeng oli üks kahest õpingukorralduse kategooriasse langevast loengust. Tegemist oli tutvustava ja sissejuhatava loenguga kus võtsid sõna Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Ülevaade anti kooli töökorraldusest ning tutvustati õppeinfosüsteemi, moodlet ja ka ISIC tudengikaarti. Lisaks kõigele rääkis veel Jaan Kruusmaa üliõpilasesinduse plaanidest lähinädalatel. Tegemist oli kahtlematta vajaliku ja informeeriva loenguga esmakursuslastele ilma milleta ei oleks ma näiteks ilmselt kunagi raamatukogu ust õppinud avama. Samuti oli meeldiv tutvuda Infotehnoloogia kolledži erinevate töötajate ja õppejõududega.

	~~Teise loengu pidas õppejõud Linnar Viik teemal Innovatsiooni olemus ja juhtimine.~~
	Loengus tutvustas ta Euroopa digitaalse ühisturu olemust ja vajalikust tuues näited dvd regioonide, iTunesi ja andmeside kohalikeks võrkudeks jaotumise põhjal. Samuti rääkis ta põhjalikult innovatsioonist ning selle eri aspektidest, allikatest ja jaotumisest. See avardas silmaringi selle kohta kust ja kuidas võib sündida uus idee või lahendus ilma tihti seda ise taipamata. Toodi palju näiteid ning loengu esitus ja formaat oli äärmiselt kaasahaarav ning huvitav algusest lõpuni.

	Kolmandas loengus rääkis vilistlane Mart Mangus ideedest ja nende teostamiseni jõudmisest. Tegemist oli eelnevale loengule üsna loogilise jätkuga tuues esile erinevaid probleeme mis järgnevad uue innovaatilise idee väljatöötamisele. Tutvustati erinevaid ettevõtlusvorme ja üsna suur rõhk oli pandud infotehnoloogia seotusel ärimaailmaga. Mart tõi näited enda kogemustest, sealhulgas ka ebaõnnestumistest, millega ta rõhutas et ilma vigu tegemata ja nendest õppimata ei toimu arengut, mis oli samuti ühine joon eelneva loenguga. Toodi välja palgatöö plussid ja miinused ning tehti TNVO (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) analüüsi. Loengus läbivalt kaasati tudengeid näidete toomisel ning tehti ka rühmatööd TNVO analüüsi näol mis muutis loengu tunduvalt huvitavamaks.

	Loenguteseeria neljandaks teemaks oli robootika kus Margus Ernits tutvustas infotehnoloogia kolledži robootikaklubi. Rõhk aga loengus ei olnud pandud niivõrd aga mitte robootikaklubi detailsele tutvustusele, vaid pigem selle olulisule õppetöös kui motivaator kuiva teooria kõrvale. Seda seetõttu et tegeledes praktiliselt robotite või muu elektroonika ehitamisega tekib varem või hiljem vajadus füüsika teoreetiliste teadmiste järele. Olulisena toodi välja fakt et reaalained on endiselt võrdlemisi ebapopulaarsed ning seda võib muuta õppetöö praktilisemaks ja mängulisemaks muutmine. Sellega seonduvalt viidati robocode-ile mis on perfektne näide mängulisest programmeerimise harjutamisest. Tutvustati ka Robotexi ja Infotehnoloogia Kolledži robootikute järjepidevat edu seal. Soovitati kasutada õppetöös „veeb kaks nulli“ ja eriti just blogimist. Loeng oli kahtlemata huvitav ning selle tulemusena liitusin robootikaklubiga.

	~~Viienda loengu pidasid serverikeskuste võrguarhitektuuri teemal Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann.~~
	~~Tutvustati Net Groupi töid ja tegemisi ning neil kasutusel olevaid serveri- ja kommunikatsioonisüsteemide lahendusi.~~
	Pilk heideti ka minevikku vaadates millised juhtmepuntrad serverid olid veel mõni aeg tagasi ning nüüd vajades ainult kahte juhet. Räägiti cloud tehnoloogiast, selle arhitektuurist, kasvavast tähtsusest ja mõjust. Rõhutati IT sektori spetsialistide ajaga kaasaskäimise olulisusust. Loengust jäi mulje et püüti sisuvaegust korvata üleliigselt detailidesse laskumisega. Sellest hoolimata oli loengus nii mõndagi huvitavat mida meelde jätta.

	Kuuenda loengu teemaks oli „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ kus Agu Leinfeld kõneles viimase 10 aasta tehnoloogilisest arengust ning tagasilöökidest. Esile kerkis tõsiasi et tehnoloogia arenguga ei ole muutunud inimese elu kergemaks vaid pigem vastupidi. Elutempo on muutunud kiiremaks ja töö kaasaskantavamaks ning sõltuvus tehnikast on jätkuvalt kasvamas. Räägiti efektiivsuse tõusu dünaamikast ning mis seda mõjutavad. Toodi esile ka eelnevaga kaasnev küberkuritegevuse ning selle põhjustatava potentsiaalse kahju jätkuv kasv. Üldjoontes huvitav näidete rohke loeng kuid pisut pessimistliku vaatenurga alt esitatud.

	Järjekorras seismenda loengu pidas Anto Veldre tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Põgusal kirjeldas ta oma tööd CERT-is turvata olulisi veebilehti ning hoida ära küberrünnakuid. Anto sõnul nõuab ta töö paljude erinevate eluvaldkondade oskusi ühtlasi peab ta olema nii psühholoog, programmeerija, väitleja, maletaja kuid ka veel paljut muud. Läbivaks teemaks loengus oli küberkuritegevus ja viirused. Detailselt tutvustati viiruste tööpõhimõtteid, küberrünnakuid ja identiteedivargusi ning nende eesmärke. Mainiti ka et tõrjumine pole pooltki nii raske kui pahalaste tabamine hiljem ja paljud neist jäävad karistamata. Anti asjalikke soovitusi nende vältimiseks. Räägiti ka Eestist kui e-riigist kus taolise tõrjerühma töö on eriti tähtis. Loengul oli väga huvitav lähenemine asjale ning minu arvates temaatiliselt üks põnevamaid loenguid antud seerias.

	~~Kaheksanda ja ka viimase loengu pidas Kalle Tammemäe teemal „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“~~
	Anti detailne ülevaade Tallinna Tehnika Ülikooli edasiõppimisvõimalustest ja campusest.. Räägiti rakenduskõrghariduse ja bakalaureuse erinevustest. Selgitati ka mis vahe seisneb spetsialistil ja teadlasel. Võrdluse alla toodi Eesti ja Soome kõrgharidused ning sellega seonduvalt ülikoolide arvu vähenemine aga seevastu kõrgkoolide arvu kasv. Põgusalt räägiti ka üliõpilasorganisatsioonidest ja vaba aja veetmise võimalustest. Loeng oli sisutihe ja informatiivne kuid formaat oli pisut igavavõitu.

	Kokkuvõtvalt võib ütelda et kõigist loengutest oli nii mõndagi kõrva taha panna ja hetki kus märkimisväärselt igav hakkas ei olnud. Kõik esinejad olid tasemel oma ala eksperdid, võrguarhitektuuri teema oli vaid pisut liigselt detailne. Muu olulisema hulgas õppisin et ei tasu jätta märkmeid tegemata loengutes ja essee kirjutamist viimasele minutile lükata. Silmaring sai avardatud igal juhul ning õpitust on kindlasti tulevikus kasu.

	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~
	~~===Küsimus B===~~
	Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
	~~===Vastus===~~
	~~1.)Tuleb registreerida kordusarvestusele <br>~~
	~~2.)Ülejärgmise semestri punase joone päevani<br>~~
	~~3.)Õppejõuga<br>~~
	~~4.)Õppeosakonnas kirjutusvahendiga<br>~~
	~~5.)Registreerida tuleb hiljemalt 2 tööpäeva enne kordussooritust<br>~~
	~~6.)0euri<br>~~
	~~7.)13euri~~



	~~===Küsimus 5===~~
	Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

	~~===Vastus===~~

	~~1.)Saab minna akadeemilisele puhkusele juriidiliselt piiramata põhjusega<br>~~
	~~2.)Tuleb esitada avaldus rektori nimele enne punase joone päeva<br>~~
	~~3.)1 aasta<br>~~
	~~4.)Tuleb esitada avaldus rektori nimele<br>~~
	~~5.)Tuleb esitada avaldus rektori nimele<br>~~
	~~6.)Ei<br>~~
	~~7.)Jah~~

	~~[[Category:Erialatutvustus 2011]]~~

Llusi at 03:48, 19 October 2011

2011-10-19T03:48:01Z

← Older revision		Revision as of 06:48, 19 October 2011
Line 1:		Line 1:
	~~test test test test~~		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
			Autor: Lennart Lüsi<br>
			Esitamise kuupäev: 19. september 2011

			==Essee==

			Õpingukorraldus ja erialatutvustus

			Nagu ka nimest eeldada võis, sisaldas õppeaine huvitavaid loenguid erialatutvustuse ja ka õpingukorralduse teemadel. Loengud osutusid temaatiliselt võrdlemisi erinevateks kuid siiski omavahel seotuteks.

			Esimene loeng oli üks kahest õpingukorralduse kategooriasse langevast loengust. Tegemist oli tutvustava ja sissejuhatava loenguga kus võtsid sõna Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Ülevaade anti kooli töökorraldusest ning tutvustati õppeinfosüsteemi, moodlet ja ka ISIC tudengikaarti. Lisaks kõigele rääkis veel Jaan Kruusmaa üliõpilasesinduse plaanidest lähinädalatel. Tegemist oli kahtlematta vajaliku ja informeeriva loenguga esmakursuslastele ilma milleta ei oleks ma näiteks ilmselt kunagi raamatukogu ust õppinud avama. Samuti oli meeldiv tutvuda Infotehnoloogia kolledži erinevate töötajate ja õppejõududega.

			Teise loengu pidas õppejõud Linnar Viik teemal Innovatsiooni olemus ja juhtimine.
			Loengus tutvustas ta Euroopa digitaalse ühisturu olemust ja vajalikust tuues näited dvd regioonide, iTunesi ja andmeside kohalikeks võrkudeks jaotumise põhjal. Samuti rääkis ta põhjalikult innovatsioonist ning selle eri aspektidest, allikatest ja jaotumisest. See avardas silmaringi selle kohta kust ja kuidas võib sündida uus idee või lahendus ilma tihti seda ise taipamata. Toodi palju näiteid ning loengu esitus ja formaat oli äärmiselt kaasahaarav ning huvitav algusest lõpuni.

			Kolmandas loengus rääkis vilistlane Mart Mangus ideedest ja nende teostamiseni jõudmisest. Tegemist oli eelnevale loengule üsna loogilise jätkuga tuues esile erinevaid probleeme mis järgnevad uue innovaatilise idee väljatöötamisele. Tutvustati erinevaid ettevõtlusvorme ja üsna suur rõhk oli pandud infotehnoloogia seotusel ärimaailmaga. Mart tõi näited enda kogemustest, sealhulgas ka ebaõnnestumistest, millega ta rõhutas et ilma vigu tegemata ja nendest õppimata ei toimu arengut, mis oli samuti ühine joon eelneva loenguga. Toodi välja palgatöö plussid ja miinused ning tehti TNVO (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) analüüsi. Loengus läbivalt kaasati tudengeid näidete toomisel ning tehti ka rühmatööd TNVO analüüsi näol mis muutis loengu tunduvalt huvitavamaks.

			Loenguteseeria neljandaks teemaks oli robootika kus Margus Ernits tutvustas infotehnoloogia kolledži robootikaklubi. Rõhk aga loengus ei olnud pandud niivõrd aga mitte robootikaklubi detailsele tutvustusele, vaid pigem selle olulisule õppetöös kui motivaator kuiva teooria kõrvale. Seda seetõttu et tegeledes praktiliselt robotite või muu elektroonika ehitamisega tekib varem või hiljem vajadus füüsika teoreetiliste teadmiste järele. Olulisena toodi välja fakt et reaalained on endiselt võrdlemisi ebapopulaarsed ning seda võib muuta õppetöö praktilisemaks ja mängulisemaks muutmine. Sellega seonduvalt viidati robocode-ile mis on perfektne näide mängulisest programmeerimise harjutamisest. Tutvustati ka Robotexi ja Infotehnoloogia Kolledži robootikute järjepidevat edu seal. Soovitati kasutada õppetöös „veeb kaks nulli“ ja eriti just blogimist. Loeng oli kahtlemata huvitav ning selle tulemusena liitusin robootikaklubiga.

			Viienda loengu pidasid serverikeskuste võrguarhitektuuri teemal Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann.
			Tutvustati Net Groupi töid ja tegemisi ning neil kasutusel olevaid serveri- ja kommunikatsioonisüsteemide lahendusi.
			Pilk heideti ka minevikku vaadates millised juhtmepuntrad serverid olid veel mõni aeg tagasi ning nüüd vajades ainult kahte juhet. Räägiti cloud tehnoloogiast, selle arhitektuurist, kasvavast tähtsusest ja mõjust. Rõhutati IT sektori spetsialistide ajaga kaasaskäimise olulisusust. Loengust jäi mulje et püüti sisuvaegust korvata üleliigselt detailidesse laskumisega. Sellest hoolimata oli loengus nii mõndagi huvitavat mida meelde jätta.

			Kuuenda loengu teemaks oli „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ kus Agu Leinfeld kõneles viimase 10 aasta tehnoloogilisest arengust ning tagasilöökidest. Esile kerkis tõsiasi et tehnoloogia arenguga ei ole muutunud inimese elu kergemaks vaid pigem vastupidi. Elutempo on muutunud kiiremaks ja töö kaasaskantavamaks ning sõltuvus tehnikast on jätkuvalt kasvamas. Räägiti efektiivsuse tõusu dünaamikast ning mis seda mõjutavad. Toodi esile ka eelnevaga kaasnev küberkuritegevuse ning selle põhjustatava potentsiaalse kahju jätkuv kasv. Üldjoontes huvitav näidete rohke loeng kuid pisut pessimistliku vaatenurga alt esitatud.

			Järjekorras seismenda loengu pidas Anto Veldre tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Põgusal kirjeldas ta oma tööd CERT-is turvata olulisi veebilehti ning hoida ära küberrünnakuid. Anto sõnul nõuab ta töö paljude erinevate eluvaldkondade oskusi ühtlasi peab ta olema nii psühholoog, programmeerija, väitleja, maletaja kuid ka veel paljut muud. Läbivaks teemaks loengus oli küberkuritegevus ja viirused. Detailselt tutvustati viiruste tööpõhimõtteid, küberrünnakuid ja identiteedivargusi ning nende eesmärke. Mainiti ka et tõrjumine pole pooltki nii raske kui pahalaste tabamine hiljem ja paljud neist jäävad karistamata. Anti asjalikke soovitusi nende vältimiseks. Räägiti ka Eestist kui e-riigist kus taolise tõrjerühma töö on eriti tähtis. Loengul oli väga huvitav lähenemine asjale ning minu arvates temaatiliselt üks põnevamaid loenguid antud seerias.

			Kaheksanda ja ka viimase loengu pidas Kalle Tammemäe teemal „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“
			Anti detailne ülevaade Tallinna Tehnika Ülikooli edasiõppimisvõimalustest ja campusest.. Räägiti rakenduskõrghariduse ja bakalaureuse erinevustest. Selgitati ka mis vahe seisneb spetsialistil ja teadlasel. Võrdluse alla toodi Eesti ja Soome kõrgharidused ning sellega seonduvalt ülikoolide arvu vähenemine aga seevastu kõrgkoolide arvu kasv. Põgusalt räägiti ka üliõpilasorganisatsioonidest ja vaba aja veetmise võimalustest. Loeng oli sisutihe ja informatiivne kuid formaat oli pisut igavavõitu.

			Kokkuvõtvalt võib ütelda et kõigist loengutest oli nii mõndagi kõrva taha panna ja hetki kus märkimisväärselt igav hakkas ei olnud. Kõik esinejad olid tasemel oma ala eksperdid, võrguarhitektuuri teema oli vaid pisut liigselt detailne. Muu olulisema hulgas õppisin et ei tasu jätta märkmeid tegemata loengutes ja essee kirjutamist viimasele minutile lükata. Silmaring sai avardatud igal juhul ning õpitust on kindlasti tulevikus kasu.

			==Õpingukorralduse küsimused==
			===Küsimus B===
			Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
			===Vastus===
			1.)Tuleb registreerida kordusarvestusele <br>
			2.)Ülejärgmise semestri punase joone päevani<br>
			3.)Õppejõuga<br>
			4.)Õppeosakonnas kirjutusvahendiga<br>
			5.)Registreerida tuleb hiljemalt 2 tööpäeva enne kordussooritust<br>
			6.)0euri<br>
			7.)13euri



			===Küsimus 5===
			Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

			===Vastus===

			1.)Saab minna akadeemilisele puhkusele juriidiliselt piiramata põhjusega<br>
			2.)Tuleb esitada avaldus rektori nimele enne punase joone päeva<br>
			3.)1 aasta<br>
			4.)Tuleb esitada avaldus rektori nimele<br>
			5.)Tuleb esitada avaldus rektori nimele<br>
			6.)Ei<br>
			7.)Jah

			[[Category:Erialatutvustus 2011]]

Llusi: Created page with 'test test test test'

2011-10-05T17:21:46Z

Created page with 'test test test test'

New page

test test test test