User:Lpiirsal - Revision history

Lpiirsal: /* Essee */

2013-11-06T07:31:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:31, 6 November 2013
Line 7:		Line 7:
	==Essee==		==Essee==
	Eriala tutvustavates videoloengutes oli igas loengus eirnevad esinejad , et anda meile ülevaade IT maailma erinevatest tahkudest.		Eriala tutvustavates videoloengutes oli igas loengus eirnevad esinejad , et anda meile ülevaade IT maailma erinevatest tahkudest.
	Esimese loengu „Õppekorraldus ja sisekord“ - läbiviijateks Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tutvustati üldiselt IT Kolledžit, räägiti õppevormidest ja õppejõududest. Tutvustati ka klubilisi tegevusi.		Esimese loengu [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 „Õppekorraldus ja sisekord“] - läbiviijateks Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tutvustati üldiselt IT Kolledžit, räägiti õppevormidest ja õppejõududest. Tutvustati ka klubilisi tegevusi.
	Jäi meelde, et rakenduslik kõrgharidus ei ole sugugi halvem tavalisest kõrgharidusest, lihtsalt meil on praktilist osa rohkem ja teoreetilist veidi vähem. Edasi magistratuuri on samuti võimalik minna.		Jäi meelde, et rakenduslik kõrgharidus ei ole sugugi halvem tavalisest kõrgharidusest, lihtsalt meil on praktilist osa rohkem ja teoreetilist veidi vähem. Edasi magistratuuri on samuti võimalik minna.
	Oluline oli ka info, kus saab tutvuda IT Kolledži juhendite, eeskirjade, eetikakoodeksi ja kõrgharidust puudutavate seaduste ning määrustega. Samuti mainiti Moodle ja ÕIS-ga seonduvat. Oli hariv ja vajalik loeng.		Oluline oli ka info, kus saab tutvuda IT Kolledži juhendite, eeskirjade, eetikakoodeksi ja kõrgharidust puudutavate seaduste ning määrustega. Samuti mainiti Moodle ja ÕIS-ga seonduvat. Oli hariv ja vajalik loeng.

Lpiirsal: /* Ülesanne */

2013-10-31T23:52:04Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 02:52, 1 November 2013
Line 70:		Line 70:
	Arvet ei esitada, sest aastas kokku on täidetud 55 ainepunkti. Maksma peaks hakkama siis kui ainepunktide arv õppeaasta kohta on vähem kui 54 [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]		Arvet ei esitada, sest aastas kokku on täidetud 55 ainepunkti. Maksma peaks hakkama siis kui ainepunktide arv õppeaasta kohta on vähem kui 54 [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Lpiirsal at 23:49, 31 October 2013

2013-10-31T23:49:28Z

← Older revision		Revision as of 02:49, 1 November 2013
Line 69:		Line 69:

	Arvet ei esitada, sest aastas kokku on täidetud 55 ainepunkti. Maksma peaks hakkama siis kui ainepunktide arv õppeaasta kohta on vähem kui 54 [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]		Arvet ei esitada, sest aastas kokku on täidetud 55 ainepunkti. Maksma peaks hakkama siis kui ainepunktide arv õppeaasta kohta on vähem kui 54 [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]

			[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Lpiirsal: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus */

2013-10-31T23:48:30Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

← Older revision		Revision as of 02:48, 1 November 2013
Line 2:		Line 2:
	Autor: Liia Piirsalu <br>		Autor: Liia Piirsalu <br>
	Rühm: AK11<br>		Rühm: AK11<br>
	Esitamise kuupäev: 31.10.2013		Esitamise kuupäev: 01.11.2013

Lpiirsal at 23:46, 31 October 2013

2013-10-31T23:46:20Z

← Older revision		Revision as of 02:46, 1 November 2013
Line 26:		Line 26:
	Küberkuritegevusega võitlemiseks on vaja õppida, võtta turvalisusega seotud kursusi veebi kaudu, võimalusel käia koolitustel, otsida internetist jne [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 video 4]. Siinkohal peab ainult nõustuma, turvateadlikkust on vaja tõsta kõigil arvutikasutajatel.		Küberkuritegevusega võitlemiseks on vaja õppida, võtta turvalisusega seotud kursusi veebi kaudu, võimalusel käia koolitustel, otsida internetist jne [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 video 4]. Siinkohal peab ainult nõustuma, turvateadlikkust on vaja tõsta kõigil arvutikasutajatel.

	Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ Andres Käveri esituses. Kahtlemata huvitav kuulamine, sest ta on ise IT Kolledži alles lõpetanud. Tõi välja koolis ~~õpitavate~~ ja tegelikus elus vajaminevate asjade vahelised erinevused. Osaliselt võin sellega nõustuda, sest tegelikult ka ei lähe enamus koolis õpitavast otseselt vaja, samas õppimise käigus ei õpita mitte ainult fakte, vaid ka näiteks teadmisi omandama, areneb mälu, hiljem tekivad ka seosed koolis õpituga. Andis kasulikku nõu millele keskenduda, milliseid vigu vältida nii koolis kui ka väljaspool kooli. Veidi häiris pidev enesekiitmine.		Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ Andres Käveri esituses. Kahtlemata huvitav kuulamine, sest ta on ise IT Kolledži alles lõpetanud. Tõi välja koolis õpetavate ja tegelikus elus vajaminevate asjade vahelised erinevused. Osaliselt võin sellega nõustuda, sest tegelikult ka ei lähe enamus koolis õpitavast otseselt vaja, samas õppimise käigus ei õpita mitte ainult fakte, vaid ka näiteks teadmisi omandama, areneb mälu, hiljem tekivad ka seosed koolis õpituga. Andis kasulikku nõu millele keskenduda, milliseid vigu vältida nii koolis kui ka väljaspool kooli. Veidi häiris pidev enesekiitmine.

	Kuuenda loengu „Skype NOC Monitoring“ esitajad olid Skype töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. See loeng oli minu jaoks kõige keerulisem aru saada, jutt kippus vahepeal liiga tehniliseks minema, oli lünklik ja mitte eriti hästi esitatud. Arusaadav oli monitoorimise vajalikkus. Meelde jäi, et Skypes kasutatakse monitoorimiseks Nagios põhist süsteemi ja palju monitooringu tööriistu on ise arendatud. Mainiti ka, et suurtel firmadel peaks olema seire teamid, kelle ülessandeks on vähendada adminnide koormust ning intsidentide korral võtta ühendust õigete spetsialistidega ja muidugi pidev süsteemide seire [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef video 6].		Kuuenda loengu „Skype NOC Monitoring“ esitajad olid Skype töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. See loeng oli minu jaoks kõige keerulisem aru saada, jutt kippus vahepeal liiga tehniliseks minema, oli lünklik ja mitte eriti hästi esitatud. Arusaadav oli monitoorimise vajalikkus. Meelde jäi, et Skypes kasutatakse monitoorimiseks Nagios põhist süsteemi ja palju monitooringu tööriistu on ise arendatud. Mainiti ka, et suurtel firmadel peaks olema seire teamid, kelle ülessandeks on vähendada adminnide koormust ning intsidentide korral võtta ühendust õigete spetsialistidega ja muidugi pidev süsteemide seire [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef video 6].
Line 69:		Line 69:

	Arvet ei esitada, sest aastas kokku on täidetud 55 ainepunkti. Maksma peaks hakkama siis kui ainepunktide arv õppeaasta kohta on vähem kui 54 [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]		Arvet ei esitada, sest aastas kokku on täidetud 55 ainepunkti. Maksma peaks hakkama siis kui ainepunktide arv õppeaasta kohta on vähem kui 54 [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]

	~~==Kasutatud kirjandus==~~

Lpiirsal: /* Essee */

2013-10-31T23:44:31Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:44, 1 November 2013
Line 24:		Line 24:
	Huvitavad olid ka kurjategijate meetoditest toodud näiteid: Näiteks, kuidas toimub kaardiandmete varastamine, kuidas saab veebilehti maha võtta Tor`s Hammeriga, Spamhouse rünnaku tagamaid.<br>		Huvitavad olid ka kurjategijate meetoditest toodud näiteid: Näiteks, kuidas toimub kaardiandmete varastamine, kuidas saab veebilehti maha võtta Tor`s Hammeriga, Spamhouse rünnaku tagamaid.<br>
	Päris paha on see, et ka seaduslikud firmad kasutavad näiteks konkurentide vastu mittelegaalseid meetmeid. Ostetakse küberkurjategijatelt tasu eest teenuseid: näiteks botneti väljarentimine, võetakse konsultatsioone tasu eest ja müüakse veebilehe teatud ajaks mahavõtmist jne. Ilmselt pole kurjategijatel „tööpuudust“ niipea. Iseasi et samu võtteid kasutavad ka riikide luureteenistused, kahjuks ei nimetata neid küberpättideks ja põhjenduseks tuuakse kurikuulsad sõnad „terrorismi takistamine“ jms.<br>		Päris paha on see, et ka seaduslikud firmad kasutavad näiteks konkurentide vastu mittelegaalseid meetmeid. Ostetakse küberkurjategijatelt tasu eest teenuseid: näiteks botneti väljarentimine, võetakse konsultatsioone tasu eest ja müüakse veebilehe teatud ajaks mahavõtmist jne. Ilmselt pole kurjategijatel „tööpuudust“ niipea. Iseasi et samu võtteid kasutavad ka riikide luureteenistused, kahjuks ei nimetata neid küberpättideks ja põhjenduseks tuuakse kurikuulsad sõnad „terrorismi takistamine“ jms.<br>
	Küberkuritegevusega võitlemiseks on vaja õppida, võtta turvalisusega seotud kursusi veebi kaudu, võimalusel käia koolitustel, otsida internetist jne [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 video 4]. Siinkohal peab ainult nõustuma, turvateadlikkust on vaja tõsta kõigil arvutikasutajatel.		Küberkuritegevusega võitlemiseks on vaja õppida, võtta turvalisusega seotud kursusi veebi kaudu, võimalusel käia koolitustel, otsida internetist jne [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 video 4]. Siinkohal peab ainult nõustuma, turvateadlikkust on vaja tõsta kõigil arvutikasutajatel.

	Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ Andres Käveri esituses. Kahtlemata huvitav kuulamine, sest ta on ise IT Kolledži alles lõpetanud. Tõi välja koolis õpitavate ja tegelikus elus vajaminevate asjade vahelised erinevused. Osaliselt võin sellega nõustuda, sest tegelikult ka ei lähe enamus koolis õpitavast otseselt vaja, samas õppimise käigus ei õpita mitte ainult fakte, vaid ka näiteks teadmisi omandama, areneb mälu, hiljem tekivad ka seosed koolis õpituga. Andis kasulikku nõu millele keskenduda, milliseid vigu vältida nii koolis kui ka väljaspool kooli. Veidi häiris pidev enesekiitmine.		Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ Andres Käveri esituses. Kahtlemata huvitav kuulamine, sest ta on ise IT Kolledži alles lõpetanud. Tõi välja koolis õpitavate ja tegelikus elus vajaminevate asjade vahelised erinevused. Osaliselt võin sellega nõustuda, sest tegelikult ka ei lähe enamus koolis õpitavast otseselt vaja, samas õppimise käigus ei õpita mitte ainult fakte, vaid ka näiteks teadmisi omandama, areneb mälu, hiljem tekivad ka seosed koolis õpituga. Andis kasulikku nõu millele keskenduda, milliseid vigu vältida nii koolis kui ka väljaspool kooli. Veidi häiris pidev enesekiitmine.
Line 32:		Line 32:
	„Kuidas saada superstaariks?“ Esitajad olid Nortalist Ats Albre ja Helen Piirsalu.		„Kuidas saada superstaariks?“ Esitajad olid Nortalist Ats Albre ja Helen Piirsalu.
	Alustuseks tutvustati Nortali firmat, millega tegeletakse. Loeng oli huvitav ja sujuvalt esitatud.<br>		Alustuseks tutvustati Nortali firmat, millega tegeletakse. Loeng oli huvitav ja sujuvalt esitatud.<br>
	Palju uut sain teada tarkvaraarenduse kohta, millistest osadest see koosneb, kuidas toimub. Erinevate osapooltevahelise suhtluse olulisus. Rõhutati ka seda, selleks et saada IT valdkonnas tegijaks on vaja peale õppimise ka kogemusi. Kogemusi on võimalik hankida mitte ainult töö kaudu, vaid ka praktika, erinevatest projektidest osavõtuga jne [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 video 7]. Huvitav oli ka Nortali suveülikooli puudutav osa. Selgitati kuidas sinna kandideerida, millest see koosneb ja mis eesmärgid on. Tekitas huvi kunagi sinna proovida kandideerida.		Palju uut sain teada tarkvaraarenduse kohta, millistest osadest see koosneb, kuidas toimub. Erinevate osapooltevahelise suhtluse olulisus. Rõhutati ka seda, selleks et saada IT valdkonnas tegijaks on vaja peale õppimise ka kogemusi. Kogemusi on võimalik hankida mitte ainult töö kaudu, vaid ka praktika, erinevatest projektidest osavõtuga jne [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 video 7]. Huvitav oli ka Nortali suveülikooli puudutav osa. Selgitati kuidas sinna kandideerida, millest see koosneb ja mis eesmärgid on. Tekitas huvi kunagi sinna proovida kandideerida.

	Loengute seeria lõpetas „ Life is an Attitude“ Merle Liisu Lindma ettekandes. Kohe alguses pani auditooriumi kaasa mõtlema ja kaasa töötama. Loengupidaja oli väga energiline ja huvitav kuulata. Palju huvitavaid mõtteid elust, kuidas elada nii et oleksid rahul ja õnnelik, osad klišeelikud aga siiski kasulikud. Kahtlemata oli loengus hulganisti elulisi nõuandeid, paljusid teadsin ennegi aga lihtsalt polnud osadele asjadele sellise nurga alt vaadanud.<br>		Loengute seeria lõpetas „ Life is an Attitude“ Merle Liisu Lindma ettekandes. Kohe alguses pani auditooriumi kaasa mõtlema ja kaasa töötama. Loengupidaja oli väga energiline ja huvitav kuulata. Palju huvitavaid mõtteid elust, kuidas elada nii et oleksid rahul ja õnnelik, osad klišeelikud aga siiski kasulikud. Kahtlemata oli loengus hulganisti elulisi nõuandeid, paljusid teadsin ennegi aga lihtsalt polnud osadele asjadele sellise nurga alt vaadanud.<br>

Lpiirsal: /* Essee */

2013-10-31T23:43:17Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:43, 1 November 2013
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==
			Eriala tutvustavates videoloengutes oli igas loengus eirnevad esinejad , et anda meile ülevaade IT maailma erinevatest tahkudest.
			Esimese loengu „Õppekorraldus ja sisekord“ - läbiviijateks Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tutvustati üldiselt IT Kolledžit, räägiti õppevormidest ja õppejõududest. Tutvustati ka klubilisi tegevusi.
			Jäi meelde, et rakenduslik kõrgharidus ei ole sugugi halvem tavalisest kõrgharidusest, lihtsalt meil on praktilist osa rohkem ja teoreetilist veidi vähem. Edasi magistratuuri on samuti võimalik minna.
			Oluline oli ka info, kus saab tutvuda IT Kolledži juhendite, eeskirjade, eetikakoodeksi ja kõrgharidust puudutavate seaduste ning määrustega. Samuti mainiti Moodle ja ÕIS-ga seonduvat. Oli hariv ja vajalik loeng.

			Teine loeng “Õppimine ja motivatsioon”. Margus Ernits rääkis meile ainsas kontaktloengus, mida aine endast kujutab, mida selle läbimiseks tuleb teha. Kahtlemata oluline teema oli minu jaoks kaugõppes aja planeerimine ja enesemotiveerimine. Tunnista ausalt, et ajaplaaneerimisoskus on mul kogu aeg nõrk olnud ja ilmselt tuleb mul sellega kõvasti veel vaeva näha. Samuti kipub aega-ajalt õppejõu poolt mainitud motivatsioonipuudus kimbutama , eriti ainetes, millest on raske aru saada või minu puhul ka palju kirjutusosavust nõudvaid töid tehes. Anti palju asjalikke soovitusi kuidas paremini oma õppimist organiseerida, millele tähelepanu pöörata. Kindlasti on hea soovitus tegeleda IT valdkonnaga ka väljaspool kooliaega, katsetada erinevaid asju, programme jne. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/d84fe751-f9a8-4984-9c1f-251977303304 video 2]

			Kolmandas loengus “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” rääkis Linnar Viik Innovatsioonist, mida see endast kujutab, mismoodi on innovatsioon ajalooliselt muutunud, mida tänapäeval innovatsiooni all mõeldakse. Kuigi teema algul ei tundunud minu jaoks huvitav, siis pean tõdema, et loengupidaja suutis teemat huvitavalt ja kaasahaaravalt selgitada.<br>
			Teema on minu jaoks uus. Polegi varem mõelnud innovatsioonist ja sellest kui palju see meie elusid tänapäeval mõjutab. Sain teada, et innovatsioon see ei pruugi alati olla originaalne idee maailmas. Pigem on see ideede kasutusele võtmine [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 video 3]. Olen nõus sellega, et tänapäeva maailmas on eriti tehnoloogia areng niivõrd kiirenenud, et oluliseks on saanud koostöö erinevate arendajate, firmade ja ka kommuunide vahel. <br>
			Uudne oli minu jaoks “fail fast”- edukus sõltub kui tullakse kiiresti turule ja läbikukkumisel suudetakse kiiresti parandad vigu, sellega käib kaasa “fail small” – enne “ kiirteele” minemist tuleb asja vaiksemas kohas (väiksemas mõõdus) katsetada [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 video 3]. Tegelikult järele mõeldes on see loogiline ja IT arenduses palju kasutatav. Oleme ju kõik kuulnud näiteks beetaversioonidest.<br>
			Päris uus oli ka innovatsiooni juhtimine. Tänapäeval võiks see olla ettevõtete jaoks oluline, samuti töötajate kaasamine. Kahjuks pigem tundub paljude Eestis tegutsevate firmade jaoks olevat olulisem võimalikult odav tööjõud ja ülevalt alla käsuliin, mis mõlemad on innovatsiooni takistavad.
			Tehnoologia vallas on praegu eriti populaarne Inkrementaalne innovatsioon - üritatakse igalt väikeselt muudatuselt võimalikult palju raha välja võluda. Palju vähem on radikaalset innovatsiooni. Ja mulle tundub, et radikaalseid innovaatilisi muutusi üritatakse maha teha nii suurte firmade kui ka lausa riiklikul tasandil. Või ostetakse väike firma lihtsalt ära.
			Ei saa mainimata jätta, et praegune patendisüsteem on ajast ja arust, eriti ilmekalt näitavad seda suured kohtuvaidlused ja raha mis selle peale kulutatakse. Nagu ka Linnar Viik lõpetuseks mainis, et need on muutunud absurdseteks ja innovatsiooni takistavateks [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 video 3]

			Neljandat loengut “IT-profid küberpättide vastu!” pidas Tarmo Randel. Teema oli huvitav ja loengupidaja valdab seda väga hästi, ainult esimemisoskus on veidi lünklik.<br>
			Loengust jäi meelde tõdemus, et alati kui tuleb välja uus tehnoloogia, siis leidub inimesi, kes üritavad seda kuritegelikul viisil kasutada [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 video 4]. Ja tõsi ta on, iga uue asja või teenuse ilmumisel on jaol ka häkkerid ja kräkkerid, et seade või teenus lahti murda, piirangutest mööda hiilida. Põhjused muidugi erinevad - uudishimu, tahtmine oma oskusi testida või teiselt pool omakasu, raha teenimine leitud vigade pealt, vigade ärakasutamine poliitilistel vms eesmärkidel. Sain teada erinevatest küberkuritegude liikidest nagu carding- kaardiandmete vargus, väljapressimised – ei teadnudki, et on Euroopas laialdselt levinud, kliki-pettused jne. <br>
			Huvitavad olid ka kurjategijate meetoditest toodud näiteid: Näiteks, kuidas toimub kaardiandmete varastamine, kuidas saab veebilehti maha võtta Tor`s Hammeriga, Spamhouse rünnaku tagamaid.<br>
			Päris paha on see, et ka seaduslikud firmad kasutavad näiteks konkurentide vastu mittelegaalseid meetmeid. Ostetakse küberkurjategijatelt tasu eest teenuseid: näiteks botneti väljarentimine, võetakse konsultatsioone tasu eest ja müüakse veebilehe teatud ajaks mahavõtmist jne. Ilmselt pole kurjategijatel „tööpuudust“ niipea. Iseasi et samu võtteid kasutavad ka riikide luureteenistused, kahjuks ei nimetata neid küberpättideks ja põhjenduseks tuuakse kurikuulsad sõnad „terrorismi takistamine“ jms.<br>
			Küberkuritegevusega võitlemiseks on vaja õppida, võtta turvalisusega seotud kursusi veebi kaudu, võimalusel käia koolitustel, otsida internetist jne [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 video 4]. Siinkohal peab ainult nõustuma, turvateadlikkust on vaja tõsta kõigil arvutikasutajatel.

			Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ Andres Käveri esituses. Kahtlemata huvitav kuulamine, sest ta on ise IT Kolledži alles lõpetanud. Tõi välja koolis õpitavate ja tegelikus elus vajaminevate asjade vahelised erinevused. Osaliselt võin sellega nõustuda, sest tegelikult ka ei lähe enamus koolis õpitavast otseselt vaja, samas õppimise käigus ei õpita mitte ainult fakte, vaid ka näiteks teadmisi omandama, areneb mälu, hiljem tekivad ka seosed koolis õpituga. Andis kasulikku nõu millele keskenduda, milliseid vigu vältida nii koolis kui ka väljaspool kooli. Veidi häiris pidev enesekiitmine.

			Kuuenda loengu „Skype NOC Monitoring“ esitajad olid Skype töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. See loeng oli minu jaoks kõige keerulisem aru saada, jutt kippus vahepeal liiga tehniliseks minema, oli lünklik ja mitte eriti hästi esitatud. Arusaadav oli monitoorimise vajalikkus. Meelde jäi, et Skypes kasutatakse monitoorimiseks Nagios põhist süsteemi ja palju monitooringu tööriistu on ise arendatud. Mainiti ka, et suurtel firmadel peaks olema seire teamid, kelle ülessandeks on vähendada adminnide koormust ning intsidentide korral võtta ühendust õigete spetsialistidega ja muidugi pidev süsteemide seire [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef video 6].

			„Kuidas saada superstaariks?“ Esitajad olid Nortalist Ats Albre ja Helen Piirsalu.
			Alustuseks tutvustati Nortali firmat, millega tegeletakse. Loeng oli huvitav ja sujuvalt esitatud.<br>
			Palju uut sain teada tarkvaraarenduse kohta, millistest osadest see koosneb, kuidas toimub. Erinevate osapooltevahelise suhtluse olulisus. Rõhutati ka seda, selleks et saada IT valdkonnas tegijaks on vaja peale õppimise ka kogemusi. Kogemusi on võimalik hankida mitte ainult töö kaudu, vaid ka praktika, erinevatest projektidest osavõtuga jne [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 video 7]. Huvitav oli ka Nortali suveülikooli puudutav osa. Selgitati kuidas sinna kandideerida, millest see koosneb ja mis eesmärgid on. Tekitas huvi kunagi sinna proovida kandideerida.

			Loengute seeria lõpetas „ Life is an Attitude“ Merle Liisu Lindma ettekandes. Kohe alguses pani auditooriumi kaasa mõtlema ja kaasa töötama. Loengupidaja oli väga energiline ja huvitav kuulata. Palju huvitavaid mõtteid elust, kuidas elada nii et oleksid rahul ja õnnelik, osad klišeelikud aga siiski kasulikud. Kahtlemata oli loengus hulganisti elulisi nõuandeid, paljusid teadsin ennegi aga lihtsalt polnud osadele asjadele sellise nurga alt vaadanud.<br>
			Kokkuvõtteks võib öelda, et enamus loengutest toodi välja õppimise ja pideva enesetäienduse vajalikkuses, samuti kogemuste omandamise tähtsus. Rõhutati suhtlemise olulisust nii tavelus kui tööl ja koolis. Sain enda jaoks kasulikke ideid ja mõtteid kuidas edasi minna, kuhu areneda.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Lpiirsal: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus */

2013-10-31T12:03:54Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

← Older revision		Revision as of 15:03, 31 October 2013
Line 1:		Line 1:
	=Õpingukorraldus ja erialatutvustus=		=Õpingukorraldus ja erialatutvustus=
	Autor: Liia Piirsalu		Autor: Liia Piirsalu <br>
	Rühm: AK11		Rühm: AK11<br>
	Esitamise kuupäev: 31.10.2013		Esitamise kuupäev: 31.10.2013

Lpiirsal at 12:01, 31 October 2013

2013-10-31T12:01:35Z

← Older revision		Revision as of 15:01, 31 October 2013
Line 1:		Line 1:
			=Õpingukorraldus ja erialatutvustus=
			Autor: Liia Piirsalu
			Rühm: AK11
			Esitamise kuupäev: 31.10.2013


	==Essee==		==Essee==

Lpiirsal: /* Kasutatud kirjandus */

2013-10-31T11:56:34Z

Kasutatud kirjandus

← Older revision		Revision as of 14:56, 31 October 2013
Line 35:		Line 35:

	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==
	~~http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete <br>~~
	~~http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ <br>~~
	~~http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/~~