User:Lteder - Revision history

Lteder: /* Essee */

2015-01-10T12:14:04Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:14, 10 January 2015
Line 15:		Line 15:


	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja ~~olulismad~~ õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu kaasüliõpilase abistamisega? Leian, et siin tuleks selgelt vahet teha kellegi abistamisel, kes on ise vaeva näinud, ent ainega mingil põhjusel siiski hätta jäänud ning nende inimeste abistamisel, kes loodavadki sellele, et keegi asjad nende eest ära teeks. Viimasel juhul oleks see selgelt karuteene, mis ei aitaks õppurit õpingutes tegelikult edasi ning vähendaks veelgi enam tema motivatsiooni õppimisega vaeva näha. Et praktilise töö läbi õpib kõige paremini, soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Olen täiesti nõus, et hea ajaplaneerimine ja ajakasutus on üks olulisemaid eduka inimese omadusi. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja olulisimad õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu kaasüliõpilase abistamisega? Leian, et siin tuleks selgelt vahet teha kellegi abistamisel, kes on ise vaeva näinud, ent ainega mingil põhjusel siiski hätta jäänud ning nende inimeste abistamisel, kes loodavadki sellele, et keegi asjad nende eest ära teeks. Viimasel juhul oleks see selgelt karuteene, mis ei aitaks õppurit õpingutes tegelikult edasi ning vähendaks veelgi enam tema motivatsiooni õppimisega vaeva näha. Et praktilise töö läbi õpib kõige paremini, soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Olen täiesti nõus, et hea ajaplaneerimine ja ajakasutus on üks olulisemaid eduka inimese omadusi. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.


Line 21:		Line 21:


	Aine neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käsitles meile kõnelema tulnud Janika Liiv programmeerimise kui loovkirjutamise ning IT-alaste kogukondade teemat. Kui üldjuhul rõhutatakse reaalainete olulisust ~~programeerimises~~, siis tema tõi välja programmeerimise ja humanitaaralade vahelise seotuse, tuues välja programmi kirjutamise sarnasuse filmistsenaariumi kirjutamisega. Oluline on luua selline programm, mis suunab selle kasutajat, programmi soovitud viisil kasutama, seega peab kõik olema kasutaja jaoks lihtne ja intuitiivne. Kogukondadest kõneles Liiv enim Ruby programmeerimiskeele ümber tekkinud kogukonnast, mille looja Yukihiro Matsumoto vastutulelikkus ja abivalmidus kandus mentaliteedina üle kogu Ruby kogukonnale. Arvestades negatiivsuse sagedast esinemist võrdlemisi anonüümses internetikeskkonnas, oli tõeliselt positiivne kuulda, kui palju programmeerijad on internetikogukonnas valmis teineteist abistama ja toetama ning kui suur positiivne mõju on olnud kogukonnale selle üksikutel silmapaistvamatel liikmetel. Ka Eestis on oma Ruby arendajate kogukond, mis varem korraldas sagedamaid meetup'e, ent ka praegu toimuvad mõningad nende üritused. Peale selle tõi ta välja näiteks Eesti organisatsiooni Techsisters, mille eemärk on tuua eeskujuks edukaid naisprogrammeerijaid, ning üritustesarja Garage48, kus tiimitööna luuakse 48 tunni jooksul kas valmis toode või selle prototüüp.		Aine neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käsitles meile kõnelema tulnud Janika Liiv programmeerimise kui loovkirjutamise ning IT-alaste kogukondade teemat. Kui üldjuhul rõhutatakse reaalainete olulisust programmeerimises, siis tema tõi välja programmeerimise ja humanitaaralade vahelise seotuse, tuues välja programmi kirjutamise sarnasuse filmistsenaariumi kirjutamisega. Oluline on luua selline programm, mis suunab selle kasutajat programmi soovitud viisil kasutama, seega peab kõik olema kasutaja jaoks lihtne ja intuitiivne. Kogukondadest kõneles Liiv enim Ruby programmeerimiskeele ümber tekkinud kogukonnast, mille looja Yukihiro Matsumoto vastutulelikkus ja abivalmidus kandus mentaliteedina üle kogu Ruby kogukonnale. Arvestades negatiivsuse sagedast esinemist võrdlemisi anonüümses internetikeskkonnas, oli tõeliselt positiivne kuulda, kui palju programmeerijad on internetikogukonnas valmis teineteist abistama ja toetama ning kui suur positiivne mõju on olnud kogukonnale selle üksikutel silmapaistvamatel liikmetel. Ka Eestis on oma Ruby arendajate kogukond, mis varem korraldas sagedamaid meetup'e, ent ka praegu toimuvad mõningad nende üritused. Peale selle tõi ta välja näiteks Eesti organisatsiooni Techsisters, mille eemärk on tuua eeskujuks edukaid naisprogrammeerijaid, ning üritustesarja Garage48, kus tiimitööna luuakse 48 tunni jooksul kas valmis toode või selle prototüüp.


Line 27:		Line 27:


	Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi kirjutades vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi. Üldiselt arvan ma, et testimisoskused ei jookse ka ühelgi arendajal mööda külge maha, sest nii palju kui ma enda ~~programmerijatest~~ tuttavaid kõrvalt olen kuulnud, peavad nad üldiselt enda programme ikkagi ise testima ning selleks jääb sageli enne uue süsteemi laiviminemist vaid paar tundi aega.		Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi kirjutades vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi. Üldiselt arvan ma, et testimisoskused ei jookse ka ühelgi arendajal mööda külge maha, sest nii palju kui ma enda programmeerijatest tuttavaid kõrvalt olen kuulnud, peavad nad üldiselt enda programme ikkagi ise testima ning selleks jääb sageli enne uue süsteemi laiviminemist vaid paar tundi aega.


	Eelviimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> pidas Andres Septer, kes on IT alal töötanud nii palgatöötajana mitmetes erinevates ettevõtetes kui ettevõtjana. Ettevõtete vahel liikudes on tema sõnul lihtsam olla pigem veidi laiema profiiliga, mis võib ühest küljest kaasa tuua küll mõningate keerukamate ülesannetega hättajäämise, kuid väga spetsiifiliste teadmistega võib Eesti tööturul nõudlus sinu järele puududa. Suurtes firmades on reeglina suurem IT eelarve, paremad tehnoloogiad ja tehnika, sageli helpdesk ja parem organiseeritus (kuid mitte alati) ning võimalus tegeleda suhteliselt ~~keerustiste~~ ja suurte projektidega. Negatiivse külje pealt on Septeri sõnul suurfirmades palju ebakompetentseid töötajaid ning neid, kelle töö teevad ära teised, mis aga demotiveerib kompetentseid ning töökaid spetsialiste. Riigiasutustes olevat sarnane töökeskkond suurfirmadele, ent niisama tühjalt istumist olevat seal veelgi enam, mida olen ka varem kuulnud. Väiksemates ettevõtetes on eelarve üldiselt väike, mistõttu pole aega teha asju korralikult ning pidevalt käib nö tulekahju kustutamine. Väike inimressurss tähendab seda, et pead teadma kõigest natuke midagi ning tegelema ka teiste töötajate tehnikamuredega. Kindlasti soovitas Septer aga vähemalt korra elus lüüa kaasa mõnes startupis, kus on tema väitel tõesti meeldiv töötada ning tekib tunne, et ollakse osa millesti olulisest. Negatiivse külje pealt võib valitseda teatav organiseerimatus, seega tuleb olla aktiivsem asjadele suuna andmisel. Ehkki esineja ise rõhutas oma ettekande pessimismi, ei tekitanud see minus sugugi lootusetuse tunnet meeldiva töökoha leidmise osas, vaid hoopiski suurendas soovi omandada tulevikus töökogemus mitmest eri suuruse ja suunitlusega firmast, sest poleks arvanudki, kuivõrd suured erinevused neis töötamisel võivad valitseda.		Eelviimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> pidas Andres Septer, kes on IT alal töötanud nii palgatöötajana mitmetes erinevates ettevõtetes kui ka ettevõtjana. Ettevõtete vahel liikudes on tema sõnul lihtsam olla pigem veidi laiema profiiliga, mis võib ühest küljest kaasa tuua küll mõningate keerukamate ülesannetega hättajäämise, kuid väga spetsiifiliste teadmistega võib Eesti tööturul nõudlus sinu järele puududa. Suurtes firmades on reeglina suurem IT eelarve, paremad tehnoloogiad ja tehnika, sageli helpdesk ja parem organiseeritus (kuid mitte alati) ning võimalus tegeleda suhteliselt keeruliste ja suurte projektidega. Negatiivse külje pealt on Septeri sõnul suurfirmades palju ebakompetentseid töötajaid ning neid, kelle töö teevad ära teised, mis aga demotiveerib kompetentseid ning töökaid spetsialiste. Riigiasutustes olevat sarnane töökeskkond suurfirmadele, ent niisama tühjalt istumist olevat seal veelgi enam, mida olen ka varem kuulnud. Väiksemates ettevõtetes on eelarve üldiselt väike, mistõttu pole aega teha asju korralikult ning pidevalt käib nö tulekahju kustutamine. Väike inimressurss tähendab seda, et pead teadma kõigest natuke midagi ning tegelema ka teiste töötajate tehnikamuredega. Kindlasti soovitas Septer aga vähemalt korra elus lüüa kaasa mõnes startupis, kus on tema väitel tõesti meeldiv töötada ning tekib tunne, et ollakse osa millesti olulisest. Negatiivse külje pealt võib valitseda teatav organiseerimatus, seega tuleb olla aktiivsem asjadele suuna andmisel. Ehkki esineja ise rõhutas oma ettekande pessimismi, ei tekitanud see minus sugugi lootusetuse tunnet meeldiva töökoha leidmise osas, vaid hoopiski suurendas soovi omandada tulevikus töökogemus mitmest eri suuruse ja suunitlusega firmast, sest poleks arvanudki, kuivõrd suured erinevused neis töötamisel võivad valitseda.

Lteder: /* Essee */

2014-10-22T14:45:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:45, 22 October 2014
Line 27:		Line 27:


	Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi kirjutades vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi.		Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi kirjutades vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi. Üldiselt arvan ma, et testimisoskused ei jookse ka ühelgi arendajal mööda külge maha, sest nii palju kui ma enda programmerijatest tuttavaid kõrvalt olen kuulnud, peavad nad üldiselt enda programme ikkagi ise testima ning selleks jääb sageli enne uue süsteemi laiviminemist vaid paar tundi aega.


	Eelviimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> pidas Andres Septer, kes on IT alal töötanud nii palgatöötajana mitmetes erinevates ettevõtetes kui ettevõtjana. Ettevõtete vahel liikudes on tema sõnul lihtsam olla pigem veidi laiema profiiliga, mis võib ühest küljest kaasa tuua küll mõningate keerukamate ülesannetega hättajäämise, kuid väga spetsiifiliste teadmistega võib Eesti tööturul nõudlus sinu järele puududa. Suurtes firmades on reeglina suurem IT eelarve, paremad tehnoloogiad ja tehnika, sageli helpdesk ja parem organiseeritus (kuid mitte alati) ning võimalus tegeleda suhteliselt keerustiste ja suurte projektidega. Negatiivse külje pealt on Septeri sõnul suurfirmades palju ebakompetentseid töötajaid ning neid, kelle töö teevad ära teised, mis aga demotiveerib kompetentseid ning töökaid spetsialiste. Riigiasutustes olevat sarnane töökeskkond suurfirmadele, ent niisama tühjalt istumist olevat seal veelgi enam, mida olen ka varem kuulnud. Väiksemates ettevõtetes on eelarve üldiselt väike, mistõttu pole aega teha asju korralikult ning pidevalt käib nö tulekahju kustutamine. Väike inimressurss tähendab seda, et pead teadma kõigest natuke midagi ning tegelema ka teiste töötajate tehnikamuredega. Kindlasti soovitas Septer aga vähemalt korra elus lüüa kaasa mõnes startupis, kus on tema väitel tõesti meeldiv töötada ning tekib tunne, et ollakse osa millesti olulisest. Negatiivse külje pealt võib valitseda teatav organiseerimatus, seega tuleb olla aktiivsem asjadele suuna andmisel.		Eelviimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> pidas Andres Septer, kes on IT alal töötanud nii palgatöötajana mitmetes erinevates ettevõtetes kui ettevõtjana. Ettevõtete vahel liikudes on tema sõnul lihtsam olla pigem veidi laiema profiiliga, mis võib ühest küljest kaasa tuua küll mõningate keerukamate ülesannetega hättajäämise, kuid väga spetsiifiliste teadmistega võib Eesti tööturul nõudlus sinu järele puududa. Suurtes firmades on reeglina suurem IT eelarve, paremad tehnoloogiad ja tehnika, sageli helpdesk ja parem organiseeritus (kuid mitte alati) ning võimalus tegeleda suhteliselt keerustiste ja suurte projektidega. Negatiivse külje pealt on Septeri sõnul suurfirmades palju ebakompetentseid töötajaid ning neid, kelle töö teevad ära teised, mis aga demotiveerib kompetentseid ning töökaid spetsialiste. Riigiasutustes olevat sarnane töökeskkond suurfirmadele, ent niisama tühjalt istumist olevat seal veelgi enam, mida olen ka varem kuulnud. Väiksemates ettevõtetes on eelarve üldiselt väike, mistõttu pole aega teha asju korralikult ning pidevalt käib nö tulekahju kustutamine. Väike inimressurss tähendab seda, et pead teadma kõigest natuke midagi ning tegelema ka teiste töötajate tehnikamuredega. Kindlasti soovitas Septer aga vähemalt korra elus lüüa kaasa mõnes startupis, kus on tema väitel tõesti meeldiv töötada ning tekib tunne, et ollakse osa millesti olulisest. Negatiivse külje pealt võib valitseda teatav organiseerimatus, seega tuleb olla aktiivsem asjadele suuna andmisel. Ehkki esineja ise rõhutas oma ettekande pessimismi, ei tekitanud see minus sugugi lootusetuse tunnet meeldiva töökoha leidmise osas, vaid hoopiski suurendas soovi omandada tulevikus töökogemus mitmest eri suuruse ja suunitlusega firmast, sest poleks arvanudki, kuivõrd suured erinevused neis töötamisel võivad valitseda.

Lteder: /* Essee */

2014-10-22T14:25:41Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:25, 22 October 2014
Line 15:		Line 15:


	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja olulismad õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu kaasüliõpilase abistamisega? Leian, et siin tuleks selgelt vahet teha kellegi abistamisel, kes on ise vaeva näinud, ent ainega mingil põhjusel siiski hätta jäänud ning nende inimeste abistamisel, kes loodavadki sellele, et keegi asjad nende eest ära teeks. Viimasel juhul oleks see selgelt karuteene, mis ei aitaks õppurit õpingutes tegelikult edasi ning vähendaks veelgi enam tema motivatsiooni õppimisega vaeva näha. Et praktilise töö läbi õpib kõige paremini, soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Olen täiesti nõus, et hea ajaplaneerimine ja ajakasutus on üks olulisemaid eduka inimese ~~tunnuseid~~. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja olulismad õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu kaasüliõpilase abistamisega? Leian, et siin tuleks selgelt vahet teha kellegi abistamisel, kes on ise vaeva näinud, ent ainega mingil põhjusel siiski hätta jäänud ning nende inimeste abistamisel, kes loodavadki sellele, et keegi asjad nende eest ära teeks. Viimasel juhul oleks see selgelt karuteene, mis ei aitaks õppurit õpingutes tegelikult edasi ning vähendaks veelgi enam tema motivatsiooni õppimisega vaeva näha. Et praktilise töö läbi õpib kõige paremini, soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Olen täiesti nõus, et hea ajaplaneerimine ja ajakasutus on üks olulisemaid eduka inimese omadusi. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.


Line 21:		Line 21:


	Aine neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käsitles meile kõnelema tulnud Janika Liiv programmeerimise kui loovkirjutamise ning IT-alaste kogukondade teemat. Kui üldjuhul rõhutatakse reaalainete olulisust programeerimises, siis tema tõi välja programmeerimise ja humanitaaralade vahelise seotuse, tuues välja programmi kirjutamise sarnasuse filmistsenaariumi kirjutamisega. Oluline on luua selline programm, mis suunab selle kasutajat, programmi soovitud viisil kasutama, seega peab kõik olema kasutaja jaoks lihtne ja intuitiivne. Kogukondadest kõneles Liiv enim Ruby programmeerimiskeele ümber tekkinud kogukonnast, mille looja Yukihiro Matsumoto vastutulelikkus ja abivalmidus kandus mentaliteedina üle kogu Ruby kogukonnale. Ka Eestis on oma Ruby arendajate kogukond, mis varem korraldas sagedamaid meetup'e, ent ka praegu toimuvad mõningad nende üritused. Peale selle tõi ta välja näiteks Eesti organisatsiooni Techsisters, mille eemärk on tuua eeskujuks edukaid naisprogrammeerijaid, ning üritustesarja Garage48, kus tiimitööna luuakse 48 tunni jooksul kas valmis toode või selle prototüüp.		Aine neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käsitles meile kõnelema tulnud Janika Liiv programmeerimise kui loovkirjutamise ning IT-alaste kogukondade teemat. Kui üldjuhul rõhutatakse reaalainete olulisust programeerimises, siis tema tõi välja programmeerimise ja humanitaaralade vahelise seotuse, tuues välja programmi kirjutamise sarnasuse filmistsenaariumi kirjutamisega. Oluline on luua selline programm, mis suunab selle kasutajat, programmi soovitud viisil kasutama, seega peab kõik olema kasutaja jaoks lihtne ja intuitiivne. Kogukondadest kõneles Liiv enim Ruby programmeerimiskeele ümber tekkinud kogukonnast, mille looja Yukihiro Matsumoto vastutulelikkus ja abivalmidus kandus mentaliteedina üle kogu Ruby kogukonnale. Arvestades negatiivsuse sagedast esinemist võrdlemisi anonüümses internetikeskkonnas, oli tõeliselt positiivne kuulda, kui palju programmeerijad on internetikogukonnas valmis teineteist abistama ja toetama ning kui suur positiivne mõju on olnud kogukonnale selle üksikutel silmapaistvamatel liikmetel. Ka Eestis on oma Ruby arendajate kogukond, mis varem korraldas sagedamaid meetup'e, ent ka praegu toimuvad mõningad nende üritused. Peale selle tõi ta välja näiteks Eesti organisatsiooni Techsisters, mille eemärk on tuua eeskujuks edukaid naisprogrammeerijaid, ning üritustesarja Garage48, kus tiimitööna luuakse 48 tunni jooksul kas valmis toode või selle prototüüp.


	Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> andis Carolyn Fischer, kes töötab Skypes süsteemiadministraatorina, sissevaate süsteemiadministraatori töösse. Sarnaselt mitmetele õppejõududele, rõhutas ka tema Linuxi tundmise olulisust. Samas tõi ta välja selle, et tööandja tahab näha pigem just pühendumist ja pingutamist, sest ehkki koolis õpitakse küll, saadakse kinnistatud teadmised ikkagi töökohalt ning selleks tuleb oma töösse suhtuda tõsiselt ja huviga. Ta tõi välja ühe IT spetsialistide probleemi, millest rääkis eelnevas loengus ka Janika Liiv (nimetades seda petise sündroomiks) – nimelt antakse selles töös tihtipeale väga vähe tagasisidet, mis paneb töötajat eriti algusaastatel endas ja enda tehtud töös kahtlema, tundes, et see on vaid õnn, et asjad töötavad. Carolyn Fischer tõi välja ka omapoolse arvamuse, et lähitulevikus kaob vajadus süsteemiadministraatorite järele peaaegu ära, sest kõik muutub üha automatiseeritumaks.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> andis Carolyn Fischer, kes töötab Skypes süsteemiadministraatorina, sissevaate süsteemiadministraatori töösse. Sarnaselt mitmetele õppejõududele, rõhutas ka tema Linuxi tundmise olulisust. Samas tõi ta välja selle, et tööandja tahab näha pigem just pühendumist ja pingutamist, sest ehkki koolis õpitakse küll, saadakse kinnistatud teadmised ikkagi töökohalt ning selleks tuleb oma töösse suhtuda tõsiselt ja huviga. Ta tõi välja ühe IT spetsialistide probleemi, millest rääkis eelnevas loengus ka Janika Liiv (nimetades seda petise sündroomiks) – nimelt antakse selles töös tihtipeale väga vähe tagasisidet, mis paneb töötajat eriti algusaastatel endas ja enda tehtud töös kahtlema, tundes, et see on vaid õnn, et asjad töötavad. Ehkki võib karta, et sellise tundmuse eest pole keegi meist päris kaitstud, on siiski hea omada sellekohast eelinfot, sest kui peaksin kunagi ise sellisesse olukorda sattuma, siis ma arvan, et on kuidagi julgustav ja lohutav mõelda, et viga pole minus, vaid tegu on levinud ja tavapärase nähtusega. Carolyn Fischer tõi välja ka omapoolse arvamuse, et lähitulevikus kaob vajadus süsteemiadministraatorite järele peaaegu ära, sest kõik muutub üha automatiseeritumaks.


	Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi ~~kirjtades~~ vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi.		Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi kirjutades vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi.

Lteder: /* Essee */

2014-10-22T14:06:23Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:06, 22 October 2014
Line 15:		Line 15:


	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja olulismad õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu kaasüliõpilase abistamisega? Et praktilise töö läbi õpib kõige paremini, soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja olulismad õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu kaasüliõpilase abistamisega? Leian, et siin tuleks selgelt vahet teha kellegi abistamisel, kes on ise vaeva näinud, ent ainega mingil põhjusel siiski hätta jäänud ning nende inimeste abistamisel, kes loodavadki sellele, et keegi asjad nende eest ära teeks. Viimasel juhul oleks see selgelt karuteene, mis ei aitaks õppurit õpingutes tegelikult edasi ning vähendaks veelgi enam tema motivatsiooni õppimisega vaeva näha. Et praktilise töö läbi õpib kõige paremini, soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Olen täiesti nõus, et hea ajaplaneerimine ja ajakasutus on üks olulisemaid eduka inimese tunnuseid. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.

Lteder: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-19T21:03:33Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 00:03, 20 October 2014
Line 5:		Line 5:
	Autor: Laura Katariina Teder		Autor: Laura Katariina Teder

	Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

	==Essee==		==Essee==

Lteder: /* Essee */

2014-10-19T21:03:21Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:03, 20 October 2014
Line 33:		Line 33:


	Sarnaselt Margus Ernitsa seisukohale tema õpimotivatsioonist kõnelevas loengus, tõi ka Elar Lang<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> välja ülikooli olulisuse valdkonnast laiema ja üldisema pildi loomisel, mis on kasuks nii uute teadmiste omandmisel kui ka näiteks töösuhtluses vajaliku erialase terminoloogia õppimisel. Ehkki Lang oli IT-alased teadmised omandanud peamiselt iseseisvalt, tundis ta ühel hetkel vajadust erialase akadeemilise hariduse järele. Samuti sarnaselt mitmetele eelnevatele loengupidajatele, tõi temagi välja selle, kuivõrd oluline on tööle asumisel motiveeritus ja soov end arendada, kohusetundlikkus ning punktuaalsus, sest vastava suhtumise korral omandatakse vajaminevad teadmised kiiresti ka siis, kui tööle asumise hetkel veel kõike vajalikku ei osata. Samamoodi pidas ta suhtumist tähtsaimaks õppetöö juures, sest ~~samamoodi~~ nagu suhtutakse õppetöösse, suhtutakse suure tõenäosusega hiljem ka töösse. Teise teemana rääkis ta paroolide turvalisusest, selgitades lihtsate näidetega ära, millise turvariski loob sama parooli kasutamine mitmes kohas ning kuivõrd lihtne on vaid minutitega ~~lahtimurda~~ lühikesi paroole, ~~samamoodi~~ näiteks sõnastikusõnu või nimesid sisaldavaid paroole.		Sarnaselt Margus Ernitsa seisukohale tema õpimotivatsioonist kõnelevas loengus, tõi ka Elar Lang<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> välja ülikooli olulisuse valdkonnast laiema ja üldisema pildi loomisel, mis on kasuks nii uute teadmiste omandmisel kui ka näiteks töösuhtluses vajaliku erialase terminoloogia õppimisel. Ehkki Lang oli IT-alased teadmised omandanud peamiselt iseseisvalt, tundis ta ühel hetkel vajadust erialase akadeemilise hariduse järele. Samuti sarnaselt mitmetele eelnevatele loengupidajatele, tõi temagi välja selle, kuivõrd oluline on tööle asumisel motiveeritus ja soov end arendada, kohusetundlikkus ning punktuaalsus, sest vastava suhtumise korral omandatakse vajaminevad teadmised kiiresti ka siis, kui tööle asumise hetkel veel kõike vajalikku ei osata. Samamoodi pidas ta suhtumist tähtsaimaks õppetöö juures, sest nii nagu suhtutakse õppetöösse, suhtutakse suure tõenäosusega hiljem ka töösse. Teise teemana rääkis ta paroolide turvalisusest, selgitades lihtsate näidetega ära, millise turvariski loob sama parooli kasutamine mitmes kohas ning kuivõrd lihtne on vaid minutitega lahti murda lühikesi paroole, aga ka näiteks sõnastikusõnu või nimesid sisaldavaid paroole.


	Kokkuvõtvalt saab öelda, et loengutesari oli ülimalt kasulik ning silmaringi avardav, luues selgema perspektiivi tulevikust ning sellest, mille nimel me ~~siis~~ praegu õppides pingutame. Ehkki kõigil on hetki, mil tuntakse end mingis osas ebapädevana, oli suureks innustuseks ja julgustuseks loengutest läbikõlanud mõte, et tähtsaimad pole mitte niivõrd juba olemasolevad oskused ja teadmised, kuivõrd õppimise ja arenemise soov, motiveeritus ning tõsine töössesuhtumine. Samuti kõlas olulise joonena läbi õppimine läbi tegemise, mistõttu sain kindlalt aru, et selleks, et IT spetsialistiks saada, tuleb hakata kas iseseisvalt või mõne klubi liikmena ~~mingi~~ projekti kallal juba töötama, sest raamatutarkusest ITs ei piisa.		Kokkuvõtvalt saab öelda, et loengutesari oli ülimalt kasulik ning silmaringi avardav, luues selgema perspektiivi tulevikust ning sellest, mille nimel me praegu õppides pingutame. Ehkki kõigil on hetki, mil tuntakse end mingis osas ebapädevana, oli suureks innustuseks ja julgustuseks loengutest läbikõlanud mõte, et tähtsaimad pole mitte niivõrd juba olemasolevad oskused ja teadmised, kuivõrd õppimise ja arenemise soov, motiveeritus ning tõsine töössesuhtumine. Samuti kõlas olulise joonena läbi õppimine läbi tegemise, mistõttu sain kindlalt aru, et selleks, et IT spetsialistiks saada, tuleb hakata kas iseseisvalt või mõne klubi liikmena mõne projekti kallal juba töötama, sest raamatutarkusest ITs ei piisa.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Lteder: /* Essee */

2014-10-19T20:59:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:59, 19 October 2014
Line 9:		Line 9:
	==Essee==		==Essee==

	Antud essee on koostatud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal, mida käisid pidamas Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning EIK vilistlased erinevatest IT ettevõtetest. Loengutest sain aimu, kuidas erinevate IT valdkondade inimesed oma tööd näevad ja millele soovitavad õpingutes ning erialast tööd alustades rõhku panna. Samuti sai parema arusaama, mida täpsemalt kujutab endast töö erinevates infotehnoloogiaga seotud ametites~~, olgu selleks siis programmeerija, süsteemiadministraator, tarkvara vigade või turvaaukude testija töö, põgusalt mainiti ka analüütiku ja projektijuhi ametit~~. Tööturu mõttes informatiivseimaks pean Andres Septeri loengut, milles ta tõi väga põhjalikult välja nii suurettevõtetes, väiksemates firmades kui startup'ides töötamise plussid ja miinused.		Antud essee on koostatud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal, mida käisid pidamas Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning EIK vilistlased erinevatest IT ettevõtetest. Loengutest sain aimu, kuidas erinevate IT valdkondade inimesed oma tööd näevad ja millele soovitavad õpingutes ning erialast tööd alustades rõhku panna. Samuti sai parema arusaama, mida täpsemalt kujutab endast töö erinevates infotehnoloogiaga seotud ametites. Tööturu mõttes informatiivseimaks pean Andres Septeri loengut, milles ta tõi väga põhjalikult välja nii suurettevõtetes, väiksemates firmades kui startup'ides töötamise plussid ja miinused.


	Esimeses sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau haridustasemetest ning õppekorraldusest, Margus Ernits erinevatest klubidest, Merle Varendi tagasisidest ja stipendiumitest ning Juri Tretjakov e-õppest ning õpet toetavatest multimeedia lahendustest. Toodi välja üliõpilasi puudutavad seadused, määrused, eeskirjad ja muud dokumendid, millest olulisima ja kokkuvõtlikumana nimetati õppekorralduse eeskirja. Mulle meeldis, et tudengite poolne panus õppekeskkonna parandamiseks ning tagasiside õppeainete kohta oli väga tervitatav, juba esmakursuslasi innustati osa võtma erinevate laborite tööst ja klubidest, isegi kui ei tunta end veel pädevana, samuti ~~motiveerti~~ hästi õppima stipendiumite saamise võimaluse kaudu. Julgustati vajadusel tegema ~~isegi~~ ettepanekuid õppekorralduseeskirja muutmiseks. Samas innustasid kõnelejad ise palju vaeva nägema ja pingutama, et pakutavaid soodustusi ja hüvesid maksimaaselt kasutada saaks. Kokkuvõttes jäi IT Kolledžist mulje kui väga tudengisõbralikust kõrgkoolist, mis samas eeldab üliõpilastelt suurt omapoolset panust ja korrektsust ning endapoolset initsiatiivi probleemide korral ühenduse võtmiseks. Meelde jäid ka soovitused teha tööd nii, et see õppimist ei segaks ning väljaspool õpinguid pöörata enam tähelepanu suhtlemis-, eneseväljendus- ja meeskonnatöö oskuste arendamisele, sest just neid on tööandjad toonud välja IT Kolledži lõpetajate nõrkade külgedena. Magistrantuuri edasimineku soovi korral soovitati hakata mingil hetkel magistrieriala peale mõtlema, et selle järgi valikaineid valida.		Esimeses sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau haridustasemetest ning õppekorraldusest, Margus Ernits erinevatest IT Kolledžis tegutsevatest klubidest, Merle Varendi tagasisidest ja stipendiumitest ning Juri Tretjakov e-õppest ning õpet toetavatest multimeedia lahendustest. Toodi välja üliõpilasi puudutavad seadused, määrused, eeskirjad ja muud dokumendid, millest olulisima ja kokkuvõtlikumana nimetati õppekorralduse eeskirja. Mulle meeldis, et tudengite poolne panus õppekeskkonna parandamiseks ning tagasiside õppeainete kohta oli väga tervitatav, juba esmakursuslasi innustati osa võtma erinevate laborite tööst ja klubidest, isegi kui ei tunta end veel pädevana, samuti motiveeriti hästi õppima stipendiumite saamise võimaluse kaudu. Julgustati vajadusel tegema ettepanekuid koguni õppekorralduseeskirja muutmiseks. Samas innustasid kõnelejad meid ise palju vaeva nägema ja pingutama, et pakutavaid soodustusi ja hüvesid maksimaaselt kasutada saaks. Kokkuvõttes jäi IT Kolledžist mulje kui väga tudengisõbralikust kõrgkoolist, mis samas eeldab üliõpilastelt suurt omapoolset panust ja korrektsust ning endapoolset initsiatiivi probleemide korral ühenduse võtmiseks. Meelde jäid ka soovitused teha tööd nii, et see õppimist ei segaks ning väljaspool õpinguid pöörata enam tähelepanu suhtlemis-, eneseväljendus- ja meeskonnatöö oskuste arendamisele, sest just neid on tööandjad toonud välja IT Kolledži lõpetajate nõrkade külgedena. Magistrantuuri edasimineku soovi korral soovitati hakata mingil hetkel magistrieriala peale mõtlema, et selle järgi valikaineid valida.


	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja olulismad õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas nö liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu ~~abiga~~?		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel. Loengus toodi välja olulismad õpioskused ja -strateegiad selleks, et lõpetada kõrgkool edukalt. Põhiline on teha asju ise ning hoiduda esialgu teiste seljas liugulaskmisest, sest hilisemates õpingutes maksab see kahtlemata kätte ning suure tõenäosusega võib ülikool lõpetamata jääda. Samamoodi tuleks mõelda teiste eest asju ära tehes – kas pikas perspektiivis on ikka tegu kaasüliõpilase abistamisega? Et praktilise töö läbi õpib kõige paremini, soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.
	~~Praktilise~~ töö läbi õpib kõige paremini, ~~seega~~ soovitati kindlasti hakata kas kodus ise midagi programmeerima või osaleda klubide töös. IT Kolledž annab silmaringi ja baasi selleks, et tööl vajaminevaid tehnoloogiaid võimalikult kiiresti omandada, kuid ainult ise midagi reaalselt tehes saab kunagi heaks spetsialistiks saada ja süveneb huvi valdkonna vastu. Üheks olulisimaks oskuseks, mis tuleks omandada enne tööleminekut, on ajaplaneerimine, sest vastasel korral läheb õpingute kõrvalt tööle minnes olukord ainult hullemaks. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud, mille tegevustes osalemine tuleb kasuks nii teadmiste ja kontaktide saamisel kui CVs.


Line 22:		Line 21:


	Aine neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käsitles meile kõnelema tulnud Janika Liiv ~~programmeerimist loovkirjutamisena~~ ning IT-alaste kogukondade teemat. Kui üldjuhul rõhutatakse reaalainete olulisust programeerimises, siis tema tõi välja programmeerimise ja humanitaaralade vahelise seotuse, tuues välja~~, et~~ programmi kirjutamise sarnasuse filmistsenaariumi kirjutamisega. Oluline on luua selline programm, mis suunab selle kasutajat, programmi soovitud viisil kasutama, seega peab kõik olema kasutaja jaoks lihtne ja intuitiivne. Kogukondadest kõneles Liiv enim Ruby programmeerimiskeele ümber tekkinud kogukonnast, mille looja Yukihiro Matsumoto vastutulelikkus ja abivalmidus kandus mentaliteedina üle kogu Ruby kogukonnale. Ka Eestis on oma Ruby arendajate kogukond, mis varem korraldas sagedamaid meetup'e, ent ka praegu toimuvad mõningad nende üritused. Peale selle tõi ta välja näiteks Eesti organisatsiooni Techsisters, mille eemärk on tuua eeskujuks edukaid naisprogrammeerijaid, ning üritustesarja Garage48, kus tiimitööna luuakse 48 tunni jooksul kas valmis toode või selle prototüüp.		Aine neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käsitles meile kõnelema tulnud Janika Liiv programmeerimise kui loovkirjutamise ning IT-alaste kogukondade teemat. Kui üldjuhul rõhutatakse reaalainete olulisust programeerimises, siis tema tõi välja programmeerimise ja humanitaaralade vahelise seotuse, tuues välja programmi kirjutamise sarnasuse filmistsenaariumi kirjutamisega. Oluline on luua selline programm, mis suunab selle kasutajat, programmi soovitud viisil kasutama, seega peab kõik olema kasutaja jaoks lihtne ja intuitiivne. Kogukondadest kõneles Liiv enim Ruby programmeerimiskeele ümber tekkinud kogukonnast, mille looja Yukihiro Matsumoto vastutulelikkus ja abivalmidus kandus mentaliteedina üle kogu Ruby kogukonnale. Ka Eestis on oma Ruby arendajate kogukond, mis varem korraldas sagedamaid meetup'e, ent ka praegu toimuvad mõningad nende üritused. Peale selle tõi ta välja näiteks Eesti organisatsiooni Techsisters, mille eemärk on tuua eeskujuks edukaid naisprogrammeerijaid, ning üritustesarja Garage48, kus tiimitööna luuakse 48 tunni jooksul kas valmis toode või selle prototüüp.

Lteder: /* Essee */

2014-10-19T20:49:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:49, 19 October 2014
Line 34:		Line 34:


	Sarnaselt Margus Ernitsa seisukohale tema õpimotivatsioonist kõnelevas loengus, tõi ka Elar Lang<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> välja ülikooli olulisuse valdkonnast laiema ja üldisema pildi loomisel, mis on kasuks nii uute teadmiste omandmisel kui ka näiteks töösuhtluses vajaliku erialase terminoloogia õppimisel. Ehkki Lang oli IT-alased teadmised omandanud peamiselt iseseisvalt, tundis ta ühel hetkel vajadust erialase akadeemilise hariduse järele. Samuti sarnaselt mitmetele eelnevatele loengupidajatele, tõi temagi välja selle, kuivõrd oluline on tööle asumisel motiveeritus ja soov end arendada, kohusetundlikkus ning punktuaalsus, sest vastava suhtumise korral omandatakse vajaminevad teadmised kiiresti ka siis, kui tööle asumise hetkel veel kõike vajalikku ei osata. Samamoodi pidas ta suhtumist tähtsaimaks õppetöö juures, sest samamoodi nagu suhtutakse õppetöösse, suhtutakse suure tõenäosusega hiljem ka töösse. Teise teemana rääkis ta paroolide turvalisusest, selgitades lihtsate näidetega ära, millise turvariski loob sama parooli kasutamine mitmes kohas ning kuivõrd lihtne on vaid minutitega lahtimurda lühikesi paroole, samamoodi näiteks sõnastikusõnu või nimesid sisaldavaid paroole.		Sarnaselt Margus Ernitsa seisukohale tema õpimotivatsioonist kõnelevas loengus, tõi ka Elar Lang<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> välja ülikooli olulisuse valdkonnast laiema ja üldisema pildi loomisel, mis on kasuks nii uute teadmiste omandmisel kui ka näiteks töösuhtluses vajaliku erialase terminoloogia õppimisel. Ehkki Lang oli IT-alased teadmised omandanud peamiselt iseseisvalt, tundis ta ühel hetkel vajadust erialase akadeemilise hariduse järele. Samuti sarnaselt mitmetele eelnevatele loengupidajatele, tõi temagi välja selle, kuivõrd oluline on tööle asumisel motiveeritus ja soov end arendada, kohusetundlikkus ning punktuaalsus, sest vastava suhtumise korral omandatakse vajaminevad teadmised kiiresti ka siis, kui tööle asumise hetkel veel kõike vajalikku ei osata. Samamoodi pidas ta suhtumist tähtsaimaks õppetöö juures, sest samamoodi nagu suhtutakse õppetöösse, suhtutakse suure tõenäosusega hiljem ka töösse. Teise teemana rääkis ta paroolide turvalisusest, selgitades lihtsate näidetega ära, millise turvariski loob sama parooli kasutamine mitmes kohas ning kuivõrd lihtne on vaid minutitega lahtimurda lühikesi paroole, samamoodi näiteks sõnastikusõnu või nimesid sisaldavaid paroole.

Lteder: /* Essee */

2014-10-19T20:49:00Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:49, 19 October 2014
Line 31:		Line 31:


	Sarnaselt Margus Ernitsa seisukohale tema õpimotivatsioonist kõnelevas loengus, tõi ka Elar Lang[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus] välja ülikooli olulisuse valdkonnast laiema ja üldisema pildi loomisel, mis on kasuks nii uute teadmiste omandmisel kui ka näiteks töösuhtluses vajaliku erialase terminoloogia õppimisel. Ehkki Lang oli IT-alased teadmised omandanud peamiselt iseseisvalt, tundis ta ühel hetkel vajadust erialase akadeemilise hariduse järele. Samuti sarnaselt mitmetele eelnevatele loengupidajatele, tõi temagi välja selle, kuivõrd oluline on tööle asumisel motiveeritus ja soov end arendada, kohusetundlikkus ning punktuaalsus, sest vastava suhtumise korral omandatakse vajaminevad teadmised kiiresti ka siis, kui tööle asumise hetkel veel kõike vajalikku ei osata. Samamoodi pidas ta suhtumist tähtsaimaks õppetöö juures, sest samamoodi nagu suhtutakse õppetöösse, suhtutakse suure tõenäosusega hiljem ka töösse. Teise teemana rääkis ta paroolide turvalisusest, selgitades lihtsate näidetega ära, millise turvariski loob sama parooli kasutamine mitmes kohas ning kuivõrd lihtne on vaid minutitega lahtimurda lühikesi paroole, samamoodi näiteks sõnastikusõnu või nimesid sisaldavaid paroole.		Eelviimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> pidas Andres Septer, kes on IT alal töötanud nii palgatöötajana mitmetes erinevates ettevõtetes kui ettevõtjana. Ettevõtete vahel liikudes on tema sõnul lihtsam olla pigem veidi laiema profiiliga, mis võib ühest küljest kaasa tuua küll mõningate keerukamate ülesannetega hättajäämise, kuid väga spetsiifiliste teadmistega võib Eesti tööturul nõudlus sinu järele puududa. Suurtes firmades on reeglina suurem IT eelarve, paremad tehnoloogiad ja tehnika, sageli helpdesk ja parem organiseeritus (kuid mitte alati) ning võimalus tegeleda suhteliselt keerustiste ja suurte projektidega. Negatiivse külje pealt on Septeri sõnul suurfirmades palju ebakompetentseid töötajaid ning neid, kelle töö teevad ära teised, mis aga demotiveerib kompetentseid ning töökaid spetsialiste. Riigiasutustes olevat sarnane töökeskkond suurfirmadele, ent niisama tühjalt istumist olevat seal veelgi enam, mida olen ka varem kuulnud. Väiksemates ettevõtetes on eelarve üldiselt väike, mistõttu pole aega teha asju korralikult ning pidevalt käib nö tulekahju kustutamine. Väike inimressurss tähendab seda, et pead teadma kõigest natuke midagi ning tegelema ka teiste töötajate tehnikamuredega. Kindlasti soovitas Septer aga vähemalt korra elus lüüa kaasa mõnes startupis, kus on tema väitel tõesti meeldiv töötada ning tekib tunne, et ollakse osa millesti olulisest. Negatiivse külje pealt võib valitseda teatav organiseerimatus, seega tuleb olla aktiivsem asjadele suuna andmisel.


			Sarnaselt Margus Ernitsa seisukohale tema õpimotivatsioonist kõnelevas loengus, tõi ka Elar Lang<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> välja ülikooli olulisuse valdkonnast laiema ja üldisema pildi loomisel, mis on kasuks nii uute teadmiste omandmisel kui ka näiteks töösuhtluses vajaliku erialase terminoloogia õppimisel. Ehkki Lang oli IT-alased teadmised omandanud peamiselt iseseisvalt, tundis ta ühel hetkel vajadust erialase akadeemilise hariduse järele. Samuti sarnaselt mitmetele eelnevatele loengupidajatele, tõi temagi välja selle, kuivõrd oluline on tööle asumisel motiveeritus ja soov end arendada, kohusetundlikkus ning punktuaalsus, sest vastava suhtumise korral omandatakse vajaminevad teadmised kiiresti ka siis, kui tööle asumise hetkel veel kõike vajalikku ei osata. Samamoodi pidas ta suhtumist tähtsaimaks õppetöö juures, sest samamoodi nagu suhtutakse õppetöösse, suhtutakse suure tõenäosusega hiljem ka töösse. Teise teemana rääkis ta paroolide turvalisusest, selgitades lihtsate näidetega ära, millise turvariski loob sama parooli kasutamine mitmes kohas ning kuivõrd lihtne on vaid minutitega lahtimurda lühikesi paroole, samamoodi näiteks sõnastikusõnu või nimesid sisaldavaid paroole.


			Kokkuvõtvalt saab öelda, et loengutesari oli ülimalt kasulik ning silmaringi avardav, luues selgema perspektiivi tulevikust ning sellest, mille nimel me siis praegu õppides pingutame. Ehkki kõigil on hetki, mil tuntakse end mingis osas ebapädevana, oli suureks innustuseks ja julgustuseks loengutest läbikõlanud mõte, et tähtsaimad pole mitte niivõrd juba olemasolevad oskused ja teadmised, kuivõrd õppimise ja arenemise soov, motiveeritus ning tõsine töössesuhtumine. Samuti kõlas olulise joonena läbi õppimine läbi tegemise, mistõttu sain kindlalt aru, et selleks, et IT spetsialistiks saada, tuleb hakata kas iseseisvalt või mõne klubi liikmena mingi projekti kallal juba töötama, sest raamatutarkusest ITs ei piisa.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Lteder: /* Essee */

2014-10-19T20:24:22Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:24, 19 October 2014
Line 29:		Line 29:

	Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi kirjtades vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi.		Kristjan Karmo rääkis kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> tarkvara testijate tööst, kes otsivad teiste loodud programmidest vigu. Ehkki ühest küljest on vigade ostimine teiste töös tunduvalt rahulikum, kui ise koodi kirjtades vigade tegemine ja nende eest pähe saamine, kõlas siiski loengu edenedes läbi ka tõsiasi, et testijatel lasub nö halbade uudiste toomise kohustus, millesse ajanappuse korral sugugi positiivselt ei pruugita suhtuda. Samas on Karmo sõnul tegu loomingulise ja vaheldusrikka tööga, mis nõuab süsteemset lähenemist, kogemusi ning oskust näha suurt pilti. Ta tõi välja mitmeid näiteid, kus tarkvara korralikult testimatajätmine võib minna vea esinemise korral üüratuid summasid maksma, ehkki arvestama peab sellega, et päris kõiki vigu ei leita kunagi.


			Sarnaselt Margus Ernitsa seisukohale tema õpimotivatsioonist kõnelevas loengus, tõi ka Elar Lang[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus] välja ülikooli olulisuse valdkonnast laiema ja üldisema pildi loomisel, mis on kasuks nii uute teadmiste omandmisel kui ka näiteks töösuhtluses vajaliku erialase terminoloogia õppimisel. Ehkki Lang oli IT-alased teadmised omandanud peamiselt iseseisvalt, tundis ta ühel hetkel vajadust erialase akadeemilise hariduse järele. Samuti sarnaselt mitmetele eelnevatele loengupidajatele, tõi temagi välja selle, kuivõrd oluline on tööle asumisel motiveeritus ja soov end arendada, kohusetundlikkus ning punktuaalsus, sest vastava suhtumise korral omandatakse vajaminevad teadmised kiiresti ka siis, kui tööle asumise hetkel veel kõike vajalikku ei osata. Samamoodi pidas ta suhtumist tähtsaimaks õppetöö juures, sest samamoodi nagu suhtutakse õppetöösse, suhtutakse suure tõenäosusega hiljem ka töösse. Teise teemana rääkis ta paroolide turvalisusest, selgitades lihtsate näidetega ära, millise turvariski loob sama parooli kasutamine mitmes kohas ning kuivõrd lihtne on vaid minutitega lahtimurda lühikesi paroole, samamoodi näiteks sõnastikusõnu või nimesid sisaldavaid paroole.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==