User:Madimagi - Revision history

Madimagi: Blanked the page

2017-04-03T16:44:59Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 19:44, 3 April 2017
Line 1:		Line 1:
	~~[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]~~

	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~
	Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.

	Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>

	Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref>

	Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref>

	Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref>

	Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref>

	Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem.
	~~Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.~~
	Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref>

	Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref>

	Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref>

	~~Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.~~

	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~
	~~===Küsimus A===~~
	Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

	~~'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''~~

	Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

	~~'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''~~

	Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref>

	~~'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''~~

	~~Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.~~

	~~'''Mis on tähtajad?'''~~

	Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>

	~~'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''~~
	~~'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''~~

	~~Kordussoorituse tasu on 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo]</ref>~~

	~~===Küsimus 1===~~
	~~Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?~~
	Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

	~~'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''~~

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.]</ref>

	~~'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''~~

	Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri P1.3.6.]</ref>

	~~'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''~~

	~~===Ülesanne===~~
	~~Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?~~

	~~'''Vastus'''~~

	Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

	~~=Viited=~~
	~~<references />~~

Madimagi at 06:34, 23 October 2014

2014-10-23T06:34:53Z

← Older revision		Revision as of 09:34, 23 October 2014
Line 1:		Line 1:
	=~~See on heading~~=		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

			=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.		Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.

Madimagi: /* Küsimus A */

2014-10-23T06:33:23Z

Küsimus A

← Older revision		Revision as of 09:33, 23 October 2014
Line 45:		Line 45:
	'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''		'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

	~~Mõlemal juhul~~ on ~~kordussoorituse tasu~~ 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo]</ref>		Kordussoorituse tasu on 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo]</ref>

	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===

Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-23T06:31:59Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 09:31, 23 October 2014
Line 45:		Line 45:
	'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''		'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

	Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo</ref>		Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo]</ref>

	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===
Line 57:		Line 57:
	'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''		'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

	Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.]</ref>		Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri P1.3.6.]</ref>

	'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''		'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Madimagi: /* See on heading */

2014-10-23T06:31:03Z

See on heading

← Older revision		Revision as of 09:31, 23 October 2014
Line 53:		Line 53:
	'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''		'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.</ref>		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.]</ref>

	'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''		'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

	Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref>		Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.]</ref>

	'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''		'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Madimagi: /* See on heading */

2014-10-23T06:29:11Z

See on heading

← Older revision		Revision as of 09:29, 23 October 2014
Line 45:		Line 45:
	'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''		'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

	Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Finantsinfo</ref>		Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo</ref>

	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===

Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-23T06:28:30Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 09:28, 23 October 2014
Line 45:		Line 45:
	'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''		'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

	Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ ~~finantsinfo~~</ref>		Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Finantsinfo</ref>

	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===
Line 53:		Line 53:
	'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''		'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ~~õppekorralduse~~ eeskiri P7.2.1.</ref>		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.</ref>

	'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''		'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-23T06:27:07Z

Õpingukorralduse küsimused

Madimagi at 06:21, 23 October 2014

2014-10-23T06:21:51Z

← Older revision		Revision as of 09:21, 23 October 2014
Line 8:		Line 8:
	Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref>		Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref>

	Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref>		Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref>

	Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref>		Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref>

	Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem.		Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem.

Madimagi at 05:54, 23 October 2014

2014-10-23T05:54:04Z

← Older revision		Revision as of 09:27, 23 October 2014
Line 28:		Line 28:
	'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''		'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

	~~5.3.6.~~ Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.		Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

	'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''		'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''

	Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid ~~õppekorralduse~~ eeskiri]</ref>		Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref>

	'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''		'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''

	~~5.2.8.~~ Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.		Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.

	'''Mis on tähtajad?'''		'''Mis on tähtajad?'''

	Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ~~õppekorralduse~~ eeskiri]</ref>		Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>

	'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''		'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
Line 53:		Line 53:
	'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''		'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref>		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri P7.2.1.</ref>

	'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''		'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

	Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ~~õppekorralduse~~ eeskiri 1.3.6.</ref>		Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref>

	'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''		'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

← Older revision		Revision as of 08:54, 23 October 2014
Line 2:		Line 2:
	Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.		Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.

	Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.		Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>

	Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada.		Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref>

	Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.		Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref>

	Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt.		Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref>

	Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis.		Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref>

	Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem.		Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem.
	Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.		Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.
	Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.		Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref>

	Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.		Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref>

			Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref>

	Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada.
	Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.		Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.