User:Maus - Revision history

Maus at 18:07, 30 October 2015

2015-10-30T18:07:05Z

← Older revision		Revision as of 21:07, 30 October 2015
Line 1:		Line 1:
	~~<nowiki>~~[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]~~</nowiki>~~		[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Marven Aus<br>		Autor: Marven Aus<br>

Maus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2015-10-30T18:06:51Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:06, 30 October 2015
Line 3:		Line 3:
	Autor: Marven Aus<br>		Autor: Marven Aus<br>
	Kood: ******05<br>		Kood: ******05<br>
	Esitamise kuupäev: -		Esitamise kuupäev: 30.10.2015

	==Essee==		==Essee==

Maus: /* Essee */

2015-10-30T18:06:25Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:06, 30 October 2015
Line 13:		Line 13:
	Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang oma kogemusest õppima õppimisest ja erinevatest probleemidest ja raskustest, mis meid ees ootab. Kuigi Elar ei sõnastanud seda kordagi selliselt, et meil saab raske olema, vastupidiselt ta hoopis motiveeris erinevalt, kuidas sellega hakkama saada. Julgen arvata, et kaugõppe tudengid on pisut teadlikumad IT Kolledžisse õppima asudes. Nendes vähestes loengutes, mis on ette nähtud keritakse vähem Facebooki seina ja loetakse uudiseid, kontakttundidest proovitakse võtta maksimumi. Isiklikult ei olnud mul peale gümnaasiumi lõpetamist mingit survet, et pean nüüd kindlasti ülikooli minema, sest sellepärast sai gümnaasiumisse mindud ja vanemad soovivad seda, aga kindlasti oli see loogiline ja mõistlik samm. Samas ikkagi tundsin kohustust ja omamoodi survet, et tuleb otsustada, millega tegelema hakata, isegi kui päris kindel oma otsuses ei olnud. Nüüd uuesti ülikooli astudes on see aga teistmoodi, olen rohkem teadlikum ja oman pisut konkreetsemat pilti tuleviku osas. Elar Langi meetodid õppimiseks ja planeerimiseks on väga head, kasutan ise palju to-do liste, hoian silma peal oma hinnetel, jälgin tähtaegu - TTÜ ajal kasutasin õppekava täitmise jälgimiseks samuti Exceli tabelit. Osalt on see tingitud sellest, et õppeprotsessi jälgimine ja ülevaate omamine on minu jaoks olulised. Nõustun täielikult sellega, et eesmärkide seadmisega on edu lihtsam saavutada. Need ei pea üldse olema suured, cum laude, mis käis ettekandest kordi läbi, on üpris suur eesmärk, kuid miks ka mitte. Tead kedagi, kes on sellega hakkama saanud nagu ütles Elar Lang, siis miks sina ei peaks saama. Aga siiski, piisab ka eesmärkidest semestri või isegi aine raames.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang oma kogemusest õppima õppimisest ja erinevatest probleemidest ja raskustest, mis meid ees ootab. Kuigi Elar ei sõnastanud seda kordagi selliselt, et meil saab raske olema, vastupidiselt ta hoopis motiveeris erinevalt, kuidas sellega hakkama saada. Julgen arvata, et kaugõppe tudengid on pisut teadlikumad IT Kolledžisse õppima asudes. Nendes vähestes loengutes, mis on ette nähtud keritakse vähem Facebooki seina ja loetakse uudiseid, kontakttundidest proovitakse võtta maksimumi. Isiklikult ei olnud mul peale gümnaasiumi lõpetamist mingit survet, et pean nüüd kindlasti ülikooli minema, sest sellepärast sai gümnaasiumisse mindud ja vanemad soovivad seda, aga kindlasti oli see loogiline ja mõistlik samm. Samas ikkagi tundsin kohustust ja omamoodi survet, et tuleb otsustada, millega tegelema hakata, isegi kui päris kindel oma otsuses ei olnud. Nüüd uuesti ülikooli astudes on see aga teistmoodi, olen rohkem teadlikum ja oman pisut konkreetsemat pilti tuleviku osas. Elar Langi meetodid õppimiseks ja planeerimiseks on väga head, kasutan ise palju to-do liste, hoian silma peal oma hinnetel, jälgin tähtaegu - TTÜ ajal kasutasin õppekava täitmise jälgimiseks samuti Exceli tabelit. Osalt on see tingitud sellest, et õppeprotsessi jälgimine ja ülevaate omamine on minu jaoks olulised. Nõustun täielikult sellega, et eesmärkide seadmisega on edu lihtsam saavutada. Need ei pea üldse olema suured, cum laude, mis käis ettekandest kordi läbi, on üpris suur eesmärk, kuid miks ka mitte. Tead kedagi, kes on sellega hakkama saanud nagu ütles Elar Lang, siis miks sina ei peaks saama. Aga siiski, piisab ka eesmärkidest semestri või isegi aine raames.

	Süsteemiadministraatorite tööd oli kutsutud neljandasse loengusse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref> tutvustama pikaajalise kogemusega Taavi Tuisk. Lektor tutvustas süsteemiadministraatorite eluolu nüüd ja 15 aastat tagasi, kuidas süsteemid ja riistvara on arenenud ning kuidas on muutunud süsteemiadministraatorite töö läbi aastate. Võrreldes aastate taguse ajaga on süsteemiadminsitraatorite töö suuresti seotud programmeerimise ja automatiseerimisega, käsitsi tööd on tänapäeval väga väheks jäänud~~. Sellest~~ tulenevalt peavad administraatorid oskama programmeerida~~, seda on mainitud ka eelnevates loengutes~~. Andres Septer tutvustas põgusalt tulevasi süsteemide haldamisega seotud aineid, mis samuti pidid võimalikult suures mahus sisaldama automatiseerimise osa, kuid põhirõhk on siiski algteadmiste juurutamisel. Tanel Tuisk kasutas väga palju erialaseid termineid, kuna ainet loetakse esmakursuslastele, siis mõne koha peal oleks oodanud pikemat seletust. Samas oli see väga hea näide, milleni on vaja jõuda ja mida peab teadma, et saada heaks spetsialistiks IT valdkonnas. Ka Elar Langi üheks põhjuseks IT Kolledžisse astuda oli enda erialase sõnavara täiendamine. Loengust tuli hästi välja, et ilma pideva õppimise ja enestäiendamiseta võib jääda areng lühikeseks, valdkond ja süsteemid on kiiresti arenevad ning sellega on vaja kaasas käia.		Süsteemiadministraatorite tööd oli kutsutud neljandasse loengusse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref> tutvustama pikaajalise kogemusega Taavi Tuisk. Lektor tutvustas süsteemiadministraatorite eluolu nüüd ja 15 aastat tagasi, kuidas süsteemid ja riistvara on arenenud ning kuidas on muutunud süsteemiadministraatorite töö läbi aastate. Võrreldes aastate taguse ajaga on süsteemiadminsitraatorite töö suuresti seotud programmeerimise ja automatiseerimisega, käsitsi tööd on tänapäeval väga väheks jäänud ja sellest tulenevalt peavad ka administraatorid järjest rohkem oskama programmeerida. Andres Septer tutvustas põgusalt tulevasi süsteemide haldamisega seotud aineid, mis samuti pidid võimalikult suures mahus sisaldama automatiseerimise osa, kuid põhirõhk on siiski algteadmiste juurutamisel. Tanel Tuisk kasutas väga palju erialaseid termineid ja kuna ainet loetakse esmakursuslastele, siis mõne koha peal oleks oodanud pikemat seletust. Samas oli see väga hea näide, milleni on vaja jõuda ja mida peab teadma, et saada heaks spetsialistiks IT valdkonnas. Ka Elar Langi üheks põhjuseks IT Kolledžisse astuda oli enda erialase sõnavara täiendamine. Loengust tuli hästi välja, et ilma pideva õppimise ja enestäiendamiseta võib jääda areng lühikeseks, valdkond ja süsteemid on kiiresti arenevad ning sellega on vaja kaasas käia.

	Testimise maailmast rääkis viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref> Kert Suvi, kes alustas sellega, et testijad on suured kassisõbrad, kuigi sel pole ilmselt mingit uurimuslikku alust, siis ka mina olen kassiinimene ja loengu edenedes süvenes huvi testimise vastu ning muutus ~~asrusaam testimisest~~. Loengust tuleb välja testimise suurteks probleemideks on, et ~~puudub et puudub spetsialiste~~ ja testitakse liiga vähe, kuigi see on oluline erinevatest vaatevinklitest, nii informatsiooni saamiseks kui riskide maandamiseks. Samas Taavi Tuisk mainis eelmises loengus, et kuna arendusprotsessid muutuvad järjest rohkem agiilsemaks, siis seis selles mõttes on paremaks läinud, et pidev testimine toimub juba arenduse käigus meeskonnasiseselt. Samas ei pruugi see alati hõlmata kõiki testimise staadiumeid ja osapooli, nt. tellijapoolne testimine, lõppkasutaja. Oluline on, et testimine maandab riske, tuleb hinnata, kui suurt kahju mingi rakenduse mitte toimimine võib teha, kuid nagu välja tuli, siis testitakse ~~ikkagi~~ väga vähe. Olenemata sellest, kas testitakse või mitte võib viga väljaandmise ajal sees olla, sest kõike lihtsalt ei jõuta testida – järeldus, et testija on ilmtingimata süüdi ei pea alati paika, viga võib olla ka näiteks puudulikus analüüsis, kiires ajagraafikus või ka siis mitte testimises.		Testimise maailmast rääkis viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref> Kert Suvi, kes alustas sellega, et testijad on suured kassisõbrad, kuigi sel pole ilmselt mingit uurimuslikku alust, siis ka mina olen kassiinimene ja loengu edenedes süvenes huvi testimise vastu ning muutus arusaam sellest valdkonnast. Loengust tuleb välja, et testimise suurteks probleemideks on, et puuduvad spetsialistid ja testitakse liiga vähe, kuigi see on oluline erinevatest vaatevinklitest nii informatsiooni saamiseks kui riskide maandamiseks. Samas Taavi Tuisk mainis eelmises loengus, et kuna arendusprotsessid muutuvad järjest rohkem agiilsemaks, siis seis selles mõttes on paremaks läinud, et pidev testimine toimub juba arenduse käigus meeskonnasiseselt. Samas ei pruugi see alati hõlmata kõiki testimise staadiumeid ja osapooli (nt. tellijapoolne testimine, lõppkasutaja). Oluline on, et testimine maandab riske ja tuleb hinnata, kui suurt kahju mingi rakenduse mitte toimimine võib teha, kuid nagu välja tuli, siis ka olenemata riskidets testitakse väga vähe, paarikümne protsendi ulatuses. Olenemata sellest, kas testitakse või mitte võib viga koodi väljaandmise ajal sees olla, sest kõike lihtsalt ei jõuta testida – järeldus, et testija on ilmtingimata süüdi ei pea alati paika, viga võib olla ka näiteks puudulikus analüüsis, kiires ajagraafikus või ka siis mitte testimises.
	Loeng oli kergesti jälgitav ja andis valdkonnast sissejuhatava ülevaate. Lisaks tutvustati tuleviku võimalusi tööturul ning Kert Suvi proovis ümber lükata mõningaid aspekte, miks ei ole testimine tööturul väga atraktiivne ja tegi seda minu jaoks edukalt.

	Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref> külaline oli Targo Tennisberg, kes rääkis IT valdkonna olemusest ja keerukusest ning kuidas tarkvaratootmise protsessis tuleb lisaks programmeerimisele tegelede paljude muude teemade ja probleemidega. Targo loeng oli huvitav, lihtsasti jälgitav, läbi väikese testi erinevate aspektide seletamine oli hea lähenemine. Näited pealtnäha lihtsate operatsioonide keerukusest ja IT valdkonna kümnetest erinevatest ametikohtadest iseloomustavad valdkonna keerukust hästi. Tervitatav oli kuulda, et erineva oskused lisaks programmeerimisele, tulevad IT valdkonnas kasuks. Sama märkis ka Kert Suvi, et hetkel IT valdkonnas mitte töötavad tudengid saavad hinnalisi kogemusi tuleviku jaoks. Peab olema hea meeskonnamängija, taiplik ja huvitatud uutest ~~asjadest~~ ning ~~asjad peavad tehtud saama~~ – üks täiendab teist~~, märksõnad~~ kehtivad kindlasti paljudes valdkondades ~~ja töösuhtes ongi just need, mis tagavad edu~~. ~~Loeng arenes selles suunas, et lektor arutles~~ teemal, mis saab tulevikust tehnoloogia arenedes, loeng lõppes noodiga, et elame huvitaval ajal, mil töökohad kaovad kiiremini kui uued asemele tulevad.		Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref> külaline oli Targo Tennisberg, kes rääkis IT valdkonna olemusest ja keerukusest ning kuidas tarkvaratootmise protsessis tuleb lisaks programmeerimisele tegelede paljude muude teemade ja probleemidega. Targo loeng oli huvitav, lihtsasti jälgitav, läbi väikese testi erinevate aspektide seletamine oli hea lähenemine. Näited pealtnäha lihtsate operatsioonide keerukusest ja IT valdkonna kümnetest erinevatest ametikohtadest iseloomustavad valdkonna keerukust hästi. Tervitatav oli kuulda, et erineva oskused lisaks programmeerimisele, tulevad IT valdkonnas kasuks. Sama märkis ka Kert Suvi, et hetkel IT valdkonnas mitte töötavad tudengid saavad hinnalisi kogemusi tuleviku jaoks. Peab olema hea meeskonnamängija, taiplik ja huvitatud uutest teadmistest ning kohusetundlik – üks täiendab teist ja kehtivad kindlasti paljudes valdkondades. Loengu arenedes arutleti teemal, mis saab tulevikust tehnoloogia arenedes ja loeng lõppes noodiga, et elame huvitaval ajal, mil töökohad kaovad kiiremini kui uued asemele tulevad.

	Oma tegemistest IT ettevõtlusest rääkis eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT-ettevõte" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref> Tanel Unt. Kuigi Tanel Unt ei ole ülikooli lõpetanud, siis ta tõi välja asjaolu, mida rõhutati ka varasemates loengutes, et kool peaks õpetama õppima. Oma ettevõtte loomisega kaasnevad erinevad probleemid, millega tuleb kokku puutuda on just need, mille pärast on vaja reaalset kogemust, kuna üheski koolis ei suudeta kõike õpetada. Räägiti eduka ettevõtluse erinevatest alustest, eriti just väikesemate startup-ide puhul ning seda Tanel Unt rõhutas, et väikeses ettevõttes õige meeskonnaga töötamine on lust. Samas alati kõik ettevõtmised ei õnnestu, mis on ikka ettevõtlusele omane, aga ~~Tanel Unt~~ tõi enda ebaõnnestunud projektidest välja huvitavaid ja isegi uskumatuid seiku (Kosovo näide). Erinevad näited muutsidki loengu väga huvitavaks, ettekanded ilma slaideta on siiani minu jaoks kõige paremini mõjunud.		Oma tegemistest IT ettevõtlusest rääkis eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT-ettevõte" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref> Tanel Unt. Kuigi Tanel Unt ei ole ülikooli lõpetanud, siis ta tõi välja asjaolu, mida rõhutati ka varasemates loengutes, et kool peaks õpetama õppima. Oma ettevõtte loomisega kaasnevad erinevad probleemid, millega tuleb kokku puutuda on just need, mille pärast on vaja reaalset kogemust, kuna üheski koolis ei suudeta kõike õpetada. Räägiti eduka ettevõtluse erinevatest alustest, eriti just väikesemate startup-ide puhul ning seda Tanel Unt rõhutas, et väikeses ettevõttes õige meeskonnaga töötamine on lust. Samas alati kõik ettevõtmised ei õnnestu, mis on ikka ettevõtlusele omane, aga külaline tõi enda ebaõnnestunud projektidest välja huvitavaid ja isegi uskumatuid seiku (Kosovo näide). Erinevad näited muutsidki loengu väga huvitavaks ja ettekanded ilma slaideta on siiani minu jaoks kõige paremini mõjunud, mis ei vähenda mingil määrel teiste loengute taset.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oliver Kadak, Oleg Bogdanov) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref> olid külalisteks Oliver Kadarik ja Oleg Bogdanov, loengut vedas Oliver Kadarik, kes rääkis statistika tähtsusest või pigem sellest, mida statistika ja analüütika võimaldavad. Loeng oli kaasahaarav, palju oli näiteid Eesti erinevatest ettevõtetest ja ametitest, mis kõik olid rohkem või vähem seotud andmekaevandamisega. Loengutesarja lõpetuseks jäi viimasest esitlusest kõlama, et palju võimalusi on äärealadel, mis on IT valdkonnaga seotud või mis vajavad IT-d, et tulemust saavutada nagu ka näiteks analüütika.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oliver Kadak, Oleg Bogdanov) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref> olid külalisteks Oliver Kadarik ja Oleg Bogdanov, loengut vedas Oliver Kadarik, kes rääkis statistika tähtsusest või pigem sellest, mida statistika ja analüütika võimaldavad. Loeng oli kaasahaarav, palju oli näiteid Eesti erinevatest ettevõtetest ja ametitest, mis kõik olid rohkem või vähem seotud andmekaevandamisega. Loengutesarja lõpetuseks jäi viimasest esitlusest kõlama, et palju võimalusi on äärealadel, mis on IT valdkonnaga seotud või mis vajavad IT-d, et tulemust saavutada nagu ka näiteks analüütika.

	IT valdkonna tutvustamiseks toimib selline aine ülesehitus, et igas loengus on uued inimesed, kes räägivad põhiliselt sellest, millega nad igapäevaselt tegelevad, väga hästi~~, tegemist~~ oli justkui koverentsiga, mille kõik esinejad olid väga huvitavad. Tõelise algajana IT valdkonda sisenemisel jäi nii mõnigi hetk tunne, et saada IT-s edukaks, oleks tulnud alustada aastaid tagasi või isegi kümme~~. Samas~~ oli ka vastupidiseid näiteid ning kõik ettekanded olid igati motiveerivad ja ideid tulevikuks sai küllaga.		IT valdkonna tutvustamiseks toimib selline aine ülesehitus, et igas loengus on uued inimesed, kes räägivad põhiliselt sellest, millega nad igapäevaselt tegelevad, väga hästi. Tegemist oli justkui pika koverentsiga, mille kõik esinejad olid väga huvitavad. Tõelise algajana IT valdkonda sisenemisel jäi nii mõnigi hetk tunne, et saada IT-s edukaks, oleks tulnud alustada aastaid tagasi või isegi kümme, kuid oli ka vastupidiseid näiteid ning kõik ettekanded olid igati motiveerivad ja ideid tulevikuks sai küllaga.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Maus: /* Essee */

2015-10-30T17:52:41Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:52, 30 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.		Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.

	Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true Õppeaine "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>.		Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab kõikjal rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true Õppeaine "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>.

	Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang oma kogemusest õppima õppimisest ja erinevatest probleemidest ja raskustest, mis meid ees ootab. Kuigi Elar ei sõnastanud seda kordagi selliselt, et meil saab raske olema, vastupidiselt ta hoopis motiveeris erinevalt, kuidas sellega hakkama saada. Julgen arvata, et kaugõppe tudengid on pisut teadlikumad IT Kolledžisse õppima asudes. Nendes vähestes loengutes, mis on ette nähtud keritakse vähem Facebooki seina ja loetakse uudiseid, kontakttundidest proovitakse võtta maksimumi. Isiklikult ei olnud mul peale gümnaasiumi lõpetamist mingit survet, et pean nüüd kindlasti ülikooli minema, sest sellepärast sai gümnaasiumisse mindud ja vanemad ~~kindlasti~~ soovivad seda, aga kindlasti oli see loogiline ja mõistlik samm. Samas ikkagi tundsin kohustust ja omamoodi survet, et tuleb otsustada, millega tegelema hakata ~~ja siis selle nimel vaeva näha~~, isegi kui päris kindel oma otsuses ei olnud. Nüüd uuesti ülikooli astudes on see aga teistmoodi, ma olen rohkem ~~huvitatud (kuigi olin ka TTÜ-sse astudes ehitusest huvitatud, aga siiski)~~ ja ~~tunnen, et teen seda iseenda ja võimaliku teistsuguse tuleviku jaoks, eriti omades nüüd~~ pisut konkreetsemat pilti tuleviku osas. Elar Langi meetodid õppimiseks ja planeerimiseks on väga head, kasutan ise palju to-do liste, hoian silma peal oma hinnetel, jälgin tähtaegu, TTÜ ajal kasutasin õppekava täitmise jälgimiseks samuti Exceli tabelit. Osalt on see ~~ilmselt~~ tingitud sellest, et õppeprotsessi jälgimine ja ülevaate omamine on minu jaoks olulised. Nõustun täielikult sellega, et ~~ilma~~ eesmärkide seadmisega on edu lihtsam saavutada~~, need~~ ei pea üldse olema suured, cum laude, mis käis ettekandest kordi läbi, on üpris suur eesmärk, kuid miks ka mitte. Tead kedagi, kes on sellega hakkama saanud ~~(tean isegi kahte)~~, siis miks sina ei peaks saama. Aga siiski, piisab ka eesmärkidest semestri või isegi aine raames.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang oma kogemusest õppima õppimisest ja erinevatest probleemidest ja raskustest, mis meid ees ootab. Kuigi Elar ei sõnastanud seda kordagi selliselt, et meil saab raske olema, vastupidiselt ta hoopis motiveeris erinevalt, kuidas sellega hakkama saada. Julgen arvata, et kaugõppe tudengid on pisut teadlikumad IT Kolledžisse õppima asudes. Nendes vähestes loengutes, mis on ette nähtud keritakse vähem Facebooki seina ja loetakse uudiseid, kontakttundidest proovitakse võtta maksimumi. Isiklikult ei olnud mul peale gümnaasiumi lõpetamist mingit survet, et pean nüüd kindlasti ülikooli minema, sest sellepärast sai gümnaasiumisse mindud ja vanemad soovivad seda, aga kindlasti oli see loogiline ja mõistlik samm. Samas ikkagi tundsin kohustust ja omamoodi survet, et tuleb otsustada, millega tegelema hakata, isegi kui päris kindel oma otsuses ei olnud. Nüüd uuesti ülikooli astudes on see aga teistmoodi, olen rohkem teadlikum ja oman pisut konkreetsemat pilti tuleviku osas. Elar Langi meetodid õppimiseks ja planeerimiseks on väga head, kasutan ise palju to-do liste, hoian silma peal oma hinnetel, jälgin tähtaegu - TTÜ ajal kasutasin õppekava täitmise jälgimiseks samuti Exceli tabelit. Osalt on see tingitud sellest, et õppeprotsessi jälgimine ja ülevaate omamine on minu jaoks olulised. Nõustun täielikult sellega, et eesmärkide seadmisega on edu lihtsam saavutada. Need ei pea üldse olema suured, cum laude, mis käis ettekandest kordi läbi, on üpris suur eesmärk, kuid miks ka mitte. Tead kedagi, kes on sellega hakkama saanud nagu ütles Elar Lang, siis miks sina ei peaks saama. Aga siiski, piisab ka eesmärkidest semestri või isegi aine raames.

	Süsteemiadministraatorite tööd oli kutsutud neljandasse loengusse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref> tutvustama pikaajalise kogemusega Taavi Tuisk. Lektor tutvustas süsteemiadministraatorite eluolu nüüd ja 15 aastat tagasi, kuidas süsteemid ja riistvara on arenenud ning kuidas on muutunud süsteemiadministraatorite töö läbi aastate. Võrreldes aastate taguse ajaga on süsteemiadminsitraatorite töö suuresti seotud programmeerimise ja automatiseerimisega, käsitsi tööd on tänapäeval väga väheks jäänud. Sellest tulenevalt peavad administraatorid oskama programmeerida, seda on mainitud ka eelnevates loengutes. Andres Septer tutvustas põgusalt tulevasi süsteemide haldamisega seotud aineid, mis samuti pidid võimalikult suures mahus sisaldama automatiseerimise osa, kuid põhirõhk on siiski algteadmiste juurutamisel. Tanel Tuisk kasutas väga palju erialaseid termineid, kuna ainet loetakse esmakursuslastele, siis mõne koha peal oleks oodanud pikemat seletust. Samas oli see väga hea näide, milleni on vaja jõuda ja mida peab teadma, et saada heaks spetsialistiks IT valdkonnas. Ka Elar Langi üheks põhjuseks IT Kolledžisse astuda oli enda erialase sõnavara täiendamine. Loengust tuli hästi välja, et ilma pideva õppimise ja enestäiendamiseta võib jääda areng lühikeseks, valdkond ja süsteemid on kiiresti arenevad ning sellega on vaja kaasas käia.		Süsteemiadministraatorite tööd oli kutsutud neljandasse loengusse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref> tutvustama pikaajalise kogemusega Taavi Tuisk. Lektor tutvustas süsteemiadministraatorite eluolu nüüd ja 15 aastat tagasi, kuidas süsteemid ja riistvara on arenenud ning kuidas on muutunud süsteemiadministraatorite töö läbi aastate. Võrreldes aastate taguse ajaga on süsteemiadminsitraatorite töö suuresti seotud programmeerimise ja automatiseerimisega, käsitsi tööd on tänapäeval väga väheks jäänud. Sellest tulenevalt peavad administraatorid oskama programmeerida, seda on mainitud ka eelnevates loengutes. Andres Septer tutvustas põgusalt tulevasi süsteemide haldamisega seotud aineid, mis samuti pidid võimalikult suures mahus sisaldama automatiseerimise osa, kuid põhirõhk on siiski algteadmiste juurutamisel. Tanel Tuisk kasutas väga palju erialaseid termineid, kuna ainet loetakse esmakursuslastele, siis mõne koha peal oleks oodanud pikemat seletust. Samas oli see väga hea näide, milleni on vaja jõuda ja mida peab teadma, et saada heaks spetsialistiks IT valdkonnas. Ka Elar Langi üheks põhjuseks IT Kolledžisse astuda oli enda erialase sõnavara täiendamine. Loengust tuli hästi välja, et ilma pideva õppimise ja enestäiendamiseta võib jääda areng lühikeseks, valdkond ja süsteemid on kiiresti arenevad ning sellega on vaja kaasas käia.

Maus: /* Küsimus 3 */

2015-10-30T17:47:16Z

Küsimus 3

← Older revision		Revision as of 20:47, 30 October 2015
Line 46:		Line 46:

	Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üheks aastaks ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel põhjustel (kuni üheks aastaks), omast vabast tahtest, akadeemilise puhkuse võtmine on võimalik alates teisest õppeaastast.<br>		Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üheks aastaks ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel põhjustel (kuni üheks aastaks), omast vabast tahtest, akadeemilise puhkuse võtmine on võimalik alates teisest õppeaastast.<br>
	Akadeemilise puhkuse taotlemiseks on vaja esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele, avaldusele tuleb vajadusel juurde panna lisadokumendid (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse).~~<br>~~		Akadeemilise puhkuse taotlemiseks on vaja esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele, avaldusele tuleb vajadusel juurde panna lisadokumendid (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse).
	Maksimaalne akadeemilise puhkuse pikkus on 3 aastat ja see on seotud lapse hooldamiseks võetud akadeemilise puhkusega. Puhkuse lõpetamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele akadeemilise puhkuse lõpetamiseks hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.~~<br>~~
			Maksimaalne akadeemilise puhkuse pikkus on 3 aastat ja see on seotud lapse hooldamiseks võetud akadeemilise puhkusega. Puhkuse lõpetamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele akadeemilise puhkuse lõpetamiseks hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

	Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br>		Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br>
	a) keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br>		a) keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br>
	b) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br>		b) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br>
	c) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.~~<br>~~		c) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

	Alates 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud tudengitel ei ole lubatud akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. eelpool välja toodud juhul).<br>		Alates 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud tudengitel ei ole lubatud akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. eelpool välja toodud juhul).<br>
	Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud tudengitel on kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni akadeemilise puhkuse ajal lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.		Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud tudengitel on kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni akadeemilise puhkuse ajal lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.
	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline puhkus]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline puhkus]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

Maus: /* Küsimus B */

2015-10-30T17:45:56Z

Küsimus B

← Older revision		Revision as of 20:45, 30 October 2015
Line 32:		Line 32:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.~~<br>~~		Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
	Kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.~~<br>~~
	Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse lisaks eelnevalt mainitule ka aine toimumise semestrisse. Kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks päeva.~~<br>~~		Kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

			Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse lisaks eelnevalt mainitule ka aine toimumise semestrisse. Kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks päeva.

	Kordussooritusel osalemine õppides riigi finantseeritaval õppekohal on tasuta, tasulisel õppekohal maksab kordussoorituse tasu 20€. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kordussoorituse eest kuvatakse ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Õppekorralduse eeskiri, Õpisooritused]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>		Kordussooritusel osalemine õppides riigi finantseeritaval õppekohal on tasuta, tasulisel õppekohal maksab kordussoorituse tasu 20€. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kordussoorituse eest kuvatakse ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Õppekorralduse eeskiri, Õpisooritused]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

Maus: /* Essee */

2015-10-30T17:45:16Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:45, 30 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.		Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.

	Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true ~~Aine~~ "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>.		Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true Õppeaine "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>.

	Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang oma kogemusest õppima õppimisest ja erinevatest probleemidest ja raskustest, mis meid ees ootab. Kuigi Elar ei sõnastanud seda kordagi selliselt, et meil saab raske olema, vastupidiselt ta hoopis motiveeris erinevalt, kuidas sellega hakkama saada. Julgen arvata, et kaugõppe tudengid on pisut teadlikumad IT Kolledžisse õppima asudes. Nendes vähestes loengutes, mis on ette nähtud keritakse vähem Facebooki seina ja loetakse uudiseid, kontakttundidest proovitakse võtta maksimumi. Isiklikult ei olnud mul peale gümnaasiumi lõpetamist mingit survet, et pean nüüd kindlasti ülikooli minema, sest sellepärast sai gümnaasiumisse mindud ja vanemad kindlasti soovivad seda, aga kindlasti oli see loogiline ja mõistlik samm. Samas ikkagi tundsin kohustust ja omamoodi survet, et tuleb otsustada, millega tegelema hakata ja siis selle nimel vaeva näha, isegi kui päris kindel oma otsuses ei olnud. Nüüd uuesti ülikooli astudes on see aga teistmoodi, ma olen rohkem huvitatud (kuigi olin ka TTÜ-sse astudes ehitusest huvitatud, aga siiski) ja tunnen, et teen seda iseenda ja võimaliku teistsuguse tuleviku jaoks, eriti omades nüüd pisut konkreetsemat pilti tuleviku osas. Elar Langi meetodid õppimiseks ja planeerimiseks on väga head, kasutan ise palju to-do liste, hoian silma peal oma hinnetel, jälgin tähtaegu, TTÜ ajal kasutasin õppekava täitmise jälgimiseks samuti Exceli tabelit. Osalt on see ilmselt tingitud sellest, et õppeprotsessi jälgimine ja ülevaate omamine on minu jaoks olulised. Nõustun täielikult sellega, et ilma eesmärkide seadmisega on edu lihtsam saavutada, need ei pea üldse olema suured, cum laude, mis käis ettekandest kordi läbi, on üpris suur eesmärk, kuid miks ka mitte. Tead kedagi, kes on sellega hakkama saanud (tean isegi kahte), siis miks sina ei peaks saama. Aga siiski, piisab ka eesmärkidest semestri või isegi aine raames.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang oma kogemusest õppima õppimisest ja erinevatest probleemidest ja raskustest, mis meid ees ootab. Kuigi Elar ei sõnastanud seda kordagi selliselt, et meil saab raske olema, vastupidiselt ta hoopis motiveeris erinevalt, kuidas sellega hakkama saada. Julgen arvata, et kaugõppe tudengid on pisut teadlikumad IT Kolledžisse õppima asudes. Nendes vähestes loengutes, mis on ette nähtud keritakse vähem Facebooki seina ja loetakse uudiseid, kontakttundidest proovitakse võtta maksimumi. Isiklikult ei olnud mul peale gümnaasiumi lõpetamist mingit survet, et pean nüüd kindlasti ülikooli minema, sest sellepärast sai gümnaasiumisse mindud ja vanemad kindlasti soovivad seda, aga kindlasti oli see loogiline ja mõistlik samm. Samas ikkagi tundsin kohustust ja omamoodi survet, et tuleb otsustada, millega tegelema hakata ja siis selle nimel vaeva näha, isegi kui päris kindel oma otsuses ei olnud. Nüüd uuesti ülikooli astudes on see aga teistmoodi, ma olen rohkem huvitatud (kuigi olin ka TTÜ-sse astudes ehitusest huvitatud, aga siiski) ja tunnen, et teen seda iseenda ja võimaliku teistsuguse tuleviku jaoks, eriti omades nüüd pisut konkreetsemat pilti tuleviku osas. Elar Langi meetodid õppimiseks ja planeerimiseks on väga head, kasutan ise palju to-do liste, hoian silma peal oma hinnetel, jälgin tähtaegu, TTÜ ajal kasutasin õppekava täitmise jälgimiseks samuti Exceli tabelit. Osalt on see ilmselt tingitud sellest, et õppeprotsessi jälgimine ja ülevaate omamine on minu jaoks olulised. Nõustun täielikult sellega, et ilma eesmärkide seadmisega on edu lihtsam saavutada, need ei pea üldse olema suured, cum laude, mis käis ettekandest kordi läbi, on üpris suur eesmärk, kuid miks ka mitte. Tead kedagi, kes on sellega hakkama saanud (tean isegi kahte), siis miks sina ei peaks saama. Aga siiski, piisab ka eesmärkidest semestri või isegi aine raames.

Maus: /* Essee */

2015-10-30T17:43:39Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:43, 30 October 2015
Line 20:		Line 20:
	Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref> külaline oli Targo Tennisberg, kes rääkis IT valdkonna olemusest ja keerukusest ning kuidas tarkvaratootmise protsessis tuleb lisaks programmeerimisele tegelede paljude muude teemade ja probleemidega. Targo loeng oli huvitav, lihtsasti jälgitav, läbi väikese testi erinevate aspektide seletamine oli hea lähenemine. Näited pealtnäha lihtsate operatsioonide keerukusest ja IT valdkonna kümnetest erinevatest ametikohtadest iseloomustavad valdkonna keerukust hästi. Tervitatav oli kuulda, et erineva oskused lisaks programmeerimisele, tulevad IT valdkonnas kasuks. Sama märkis ka Kert Suvi, et hetkel IT valdkonnas mitte töötavad tudengid saavad hinnalisi kogemusi tuleviku jaoks. Peab olema hea meeskonnamängija, taiplik ja huvitatud uutest asjadest ning asjad peavad tehtud saama – üks täiendab teist, märksõnad kehtivad kindlasti paljudes valdkondades ja töösuhtes ongi just need, mis tagavad edu. Loeng arenes selles suunas, et lektor arutles teemal, mis saab tulevikust tehnoloogia arenedes, loeng lõppes noodiga, et elame huvitaval ajal, mil töökohad kaovad kiiremini kui uued asemele tulevad.		Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref> külaline oli Targo Tennisberg, kes rääkis IT valdkonna olemusest ja keerukusest ning kuidas tarkvaratootmise protsessis tuleb lisaks programmeerimisele tegelede paljude muude teemade ja probleemidega. Targo loeng oli huvitav, lihtsasti jälgitav, läbi väikese testi erinevate aspektide seletamine oli hea lähenemine. Näited pealtnäha lihtsate operatsioonide keerukusest ja IT valdkonna kümnetest erinevatest ametikohtadest iseloomustavad valdkonna keerukust hästi. Tervitatav oli kuulda, et erineva oskused lisaks programmeerimisele, tulevad IT valdkonnas kasuks. Sama märkis ka Kert Suvi, et hetkel IT valdkonnas mitte töötavad tudengid saavad hinnalisi kogemusi tuleviku jaoks. Peab olema hea meeskonnamängija, taiplik ja huvitatud uutest asjadest ning asjad peavad tehtud saama – üks täiendab teist, märksõnad kehtivad kindlasti paljudes valdkondades ja töösuhtes ongi just need, mis tagavad edu. Loeng arenes selles suunas, et lektor arutles teemal, mis saab tulevikust tehnoloogia arenedes, loeng lõppes noodiga, et elame huvitaval ajal, mil töökohad kaovad kiiremini kui uued asemele tulevad.

	Oma tegemistest IT ettevõtlusest rääkis eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT-ettevõte" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref> Tanel Unt. Kuigi Tanel Unt ei ole ülikooli lõpetanud, siis ta tõi välja asjaolu, mida ~~mainis~~ ka ~~rohkem kui üks eelnev lektor~~, et kool peaks õpetama õppima. Oma ettevõtte loomisega kaasnevad erinevad probleemid, millega tuleb kokku puutuda on just need, mille pärast on vaja reaalset kogemust, kuna üheski koolis ei suudeta kõike õpetada. Räägiti eduka ettevõtluse erinevatest alustest, eriti just väikesemate startup-ide puhul ning seda Tanel Unt rõhutas, et väikeses ettevõttes õige meeskonnaga töötamine on lust. Samas alati kõik ettevõtmised ei õnnestu, mis on ikka ettevõtlusele omane, aga Tanel Unt tõi enda ebaõnnestunud projektidest välja huvitavaid ja isegi uskumatuid seiku (Kosovo näide). Erinevad näited muutsidki loengu väga huvitavaks, ettekanded ilma slaideta on siiani minu jaoks kõige paremini mõjunud.		Oma tegemistest IT ettevõtlusest rääkis eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT-ettevõte" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref> Tanel Unt. Kuigi Tanel Unt ei ole ülikooli lõpetanud, siis ta tõi välja asjaolu, mida rõhutati ka varasemates loengutes, et kool peaks õpetama õppima. Oma ettevõtte loomisega kaasnevad erinevad probleemid, millega tuleb kokku puutuda on just need, mille pärast on vaja reaalset kogemust, kuna üheski koolis ei suudeta kõike õpetada. Räägiti eduka ettevõtluse erinevatest alustest, eriti just väikesemate startup-ide puhul ning seda Tanel Unt rõhutas, et väikeses ettevõttes õige meeskonnaga töötamine on lust. Samas alati kõik ettevõtmised ei õnnestu, mis on ikka ettevõtlusele omane, aga Tanel Unt tõi enda ebaõnnestunud projektidest välja huvitavaid ja isegi uskumatuid seiku (Kosovo näide). Erinevad näited muutsidki loengu väga huvitavaks, ettekanded ilma slaideta on siiani minu jaoks kõige paremini mõjunud.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oliver Kadak, Oleg Bogdanov) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref> olid külalisteks Oliver Kadarik ja Oleg Bogdanov, loengut vedas Oliver Kadarik, kes rääkis statistika tähtsusest või pigem sellest, mida statistika ja analüütika võimaldavad. Loeng oli kaasahaarav, palju oli näiteid Eesti erinevatest ettevõtetest ja ametitest, mis kõik olid rohkem või vähem seotud andmekaevandamisega. Loengutesarja lõpetuseks jäi viimasest esitlusest kõlama, et palju võimalusi on äärealadel, mis on IT valdkonnaga seotud või mis vajavad IT-d, et tulemust saavutada nagu ka näiteks analüütika.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oliver Kadak, Oleg Bogdanov) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref> olid külalisteks Oliver Kadarik ja Oleg Bogdanov, loengut vedas Oliver Kadarik, kes rääkis statistika tähtsusest või pigem sellest, mida statistika ja analüütika võimaldavad. Loeng oli kaasahaarav, palju oli näiteid Eesti erinevatest ettevõtetest ja ametitest, mis kõik olid rohkem või vähem seotud andmekaevandamisega. Loengutesarja lõpetuseks jäi viimasest esitlusest kõlama, et palju võimalusi on äärealadel, mis on IT valdkonnaga seotud või mis vajavad IT-d, et tulemust saavutada nagu ka näiteks analüütika.

Maus: /* Essee */

2015-10-30T17:42:50Z

Essee

@@ Line 9: / Line 9: @@
 Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.
-Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true Aine "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>
+Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true Aine "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>.
 ==Õpingukorralduse küsimused==

Maus: /* Essee */

2015-10-30T17:26:36Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:26, 30 October 2015
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==
	Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. ~~september loengusalvestus~~]</ref> kaugõppe tudengitele oli osalt justkui aktuse eest, värskeid tudengeid õnnitleti ning sooviti jõudu ja jaksu õpinguteks. Räägiti põgusalt Üliõpilasesinduse tegevustest ja kutsuti üles, vaatamata kiirele töö- ja eraelule, ka aktiivsele tudengielule, tutvustati Moodle keskkonda ja üldist korralduslikku poolt.		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25.09.2015]</ref> kaugõppe tudengitele oli osalt justkui aktuse eest, värskeid tudengeid õnnitleti ning sooviti jõudu ja jaksu õpinguteks. Räägiti põgusalt Üliõpilasesinduse tegevustest ja kutsuti üles, vaatamata kiirele töö- ja eraelule, ka aktiivsele tudengielule, tutvustati Moodle keskkonda ja üldist korralduslikku poolt.
	Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.		Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.

	Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum~~. Ei saa öelda~~, ~~et selle tähendus päris tedmata~~ oli~~, kuna~~ Kalev Pihl ~~rääkis scrumist, sigadest ja kanadest ka oma~~ loengus [~~viide], kuid kunagi ei saa liiga palju teada~~ (~~eriti IT valdkonnas ja olles õpingute alguses~~) ~~ja lisalugemine tuleb ainult kasuks~~.		Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true Aine "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==