User:Mjaama - Revision history

Mjaama at 08:24, 24 October 2013

2013-10-24T08:24:25Z

← Older revision		Revision as of 11:24, 24 October 2013
Line 13:		Line 13:
	Emotsionaalselt kütkestavaim hetk oli vast siseneda auditooriumisse ja näha loengu pealkirja “Elufilosoofia ja IT Eestis”. (Tegin isegi pilti.) Need kaks terminit on alati olnud väga lahus, otsekui oleks neil samamärgiline laeng. Pähe kerkivad mitmed interneti meme-d paksust häkkerist, kes küsib: “Real life, where can I download that?” Tuleb välja, et see pole üldsegi tegelikkus, vaid üks paljudest müütidest, mille aine minu jaoks ümber lükkas. Lektor Andres Käver oli ise ka täitsa ootamatu tegelane – oma kompromissitu täiusepüüdlusega pani ta mitmed õpilased toolil nihelema. Ma omamoodi naudin, et IT Kolledžis ei kvalifitseeru laiskus vooruste alla, kuid Käver oli väga äärmuslik vastand. Keskmine hinne 5,0 on küll väga stiilne (olen ka ise seda vormi kandnud), kuid kellele see tegelikult oluline on? Väljastpoolt tulevat heakskiitu ja vormililist täiust lähevad üldjuhul otsima need, kes ise katki on. Tegemisest tuleb eelkõige tunda rõõmu. Tugevale ideele on väga kerge vormi leida, jäigale vormile hinge sisse puhuda on peagu et võimatu.		Emotsionaalselt kütkestavaim hetk oli vast siseneda auditooriumisse ja näha loengu pealkirja “Elufilosoofia ja IT Eestis”. (Tegin isegi pilti.) Need kaks terminit on alati olnud väga lahus, otsekui oleks neil samamärgiline laeng. Pähe kerkivad mitmed interneti meme-d paksust häkkerist, kes küsib: “Real life, where can I download that?” Tuleb välja, et see pole üldsegi tegelikkus, vaid üks paljudest müütidest, mille aine minu jaoks ümber lükkas. Lektor Andres Käver oli ise ka täitsa ootamatu tegelane – oma kompromissitu täiusepüüdlusega pani ta mitmed õpilased toolil nihelema. Ma omamoodi naudin, et IT Kolledžis ei kvalifitseeru laiskus vooruste alla, kuid Käver oli väga äärmuslik vastand. Keskmine hinne 5,0 on küll väga stiilne (olen ka ise seda vormi kandnud), kuid kellele see tegelikult oluline on? Väljastpoolt tulevat heakskiitu ja vormililist täiust lähevad üldjuhul otsima need, kes ise katki on. Tegemisest tuleb eelkõige tunda rõõmu. Tugevale ideele on väga kerge vormi leida, jäigale vormile hinge sisse puhuda on peagu et võimatu.

	Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid pigem laiema silmaringiga inimesed, kes mõistavad infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.		Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid pigem laiema silmaringiga inimesed, kes mõistavad ka infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.

	Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See räägib midagi lektori pädevusest ka.		Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See räägib midagi lektori pädevusest ka.

Mjaama at 08:21, 24 October 2013

2013-10-24T08:21:02Z

← Older revision		Revision as of 11:21, 24 October 2013
Line 13:		Line 13:
	Emotsionaalselt kütkestavaim hetk oli vast siseneda auditooriumisse ja näha loengu pealkirja “Elufilosoofia ja IT Eestis”. (Tegin isegi pilti.) Need kaks terminit on alati olnud väga lahus, otsekui oleks neil samamärgiline laeng. Pähe kerkivad mitmed interneti meme-d paksust häkkerist, kes küsib: “Real life, where can I download that?” Tuleb välja, et see pole üldsegi tegelikkus, vaid üks paljudest müütidest, mille aine minu jaoks ümber lükkas. Lektor Andres Käver oli ise ka täitsa ootamatu tegelane – oma kompromissitu täiusepüüdlusega pani ta mitmed õpilased toolil nihelema. Ma omamoodi naudin, et IT Kolledžis ei kvalifitseeru laiskus vooruste alla, kuid Käver oli väga äärmuslik vastand. Keskmine hinne 5,0 on küll väga stiilne (olen ka ise seda vormi kandnud), kuid kellele see tegelikult oluline on? Väljastpoolt tulevat heakskiitu ja vormililist täiust lähevad üldjuhul otsima need, kes ise katki on. Tegemisest tuleb eelkõige tunda rõõmu. Tugevale ideele on väga kerge vormi leida, jäigale vormile hinge sisse puhuda on peagu et võimatu.		Emotsionaalselt kütkestavaim hetk oli vast siseneda auditooriumisse ja näha loengu pealkirja “Elufilosoofia ja IT Eestis”. (Tegin isegi pilti.) Need kaks terminit on alati olnud väga lahus, otsekui oleks neil samamärgiline laeng. Pähe kerkivad mitmed interneti meme-d paksust häkkerist, kes küsib: “Real life, where can I download that?” Tuleb välja, et see pole üldsegi tegelikkus, vaid üks paljudest müütidest, mille aine minu jaoks ümber lükkas. Lektor Andres Käver oli ise ka täitsa ootamatu tegelane – oma kompromissitu täiusepüüdlusega pani ta mitmed õpilased toolil nihelema. Ma omamoodi naudin, et IT Kolledžis ei kvalifitseeru laiskus vooruste alla, kuid Käver oli väga äärmuslik vastand. Keskmine hinne 5,0 on küll väga stiilne (olen ka ise seda vormi kandnud), kuid kellele see tegelikult oluline on? Väljastpoolt tulevat heakskiitu ja vormililist täiust lähevad üldjuhul otsima need, kes ise katki on. Tegemisest tuleb eelkõige tunda rõõmu. Tugevale ideele on väga kerge vormi leida, jäigale vormile hinge sisse puhuda on peagu et võimatu.

	Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid laiema ~~haardega~~ inimesed, kes mõistavad infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.		Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid pigem laiema silmaringiga inimesed, kes mõistavad infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.

	Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See räägib midagi lektori pädevusest ka.		Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See räägib midagi lektori pädevusest ka.

Mjaama at 08:13, 24 October 2013

2013-10-24T08:13:48Z

← Older revision		Revision as of 11:13, 24 October 2013
Line 51:		Line 51:

	http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/		http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

	http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2		http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2

	http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/		http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Mjaama at 08:13, 24 October 2013

2013-10-24T08:13:04Z

← Older revision		Revision as of 11:13, 24 October 2013
Line 33:		Line 33:

	===Vastus===		===Vastus===
	Kuna kõik kohustuslikud ained tuleb ikka positiivselt sooritada, siis tuleb arvestus kindlasti järgi teha. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[5.4.4] Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[~~KKK 8~~.~~, 9~~.]		Kuna kõik kohustuslikud ained tuleb ikka positiivselt sooritada, siis tuleb arvestus kindlasti järgi teha. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv] Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20eba%C3%B5nnestus.Kas%20saan%20j%C3%A4rgi%20teha?]

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 39:		Line 39:

	===Vastus===		===Vastus===
	Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.		Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2]

	~~[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2]~~
	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Mjaama at 08:10, 24 October 2013

2013-10-24T08:10:47Z

← Older revision		Revision as of 11:10, 24 October 2013
Line 33:		Line 33:

	===Vastus===		===Vastus===
	Kuna kõik kohustuslikud ained tuleb ikka positiivselt sooritada, siis tuleb arvestus kindlasti järgi teha. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.		Kuna kõik kohustuslikud ained tuleb ikka positiivselt sooritada, siis tuleb arvestus kindlasti järgi teha. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[5.4.4] Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[KKK 8., 9.]

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 41:		Line 41:
	Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.		Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

			[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2]
	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Line 51:		Line 52:

	http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/		http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
			http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2
			http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Mjaama at 22:18, 23 October 2013

2013-10-23T22:18:24Z

← Older revision		Revision as of 01:18, 24 October 2013
Line 48:		Line 48:
	Teise semestri alguses pean maksma arve 27-19=8 EAP eest, kolmanda semestri alguses pean maksma arve 54-(19+26)=9 EAP eest, ehk kokku siis 8+9=17 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kokku peab maksma 50*17=850 € .		Teise semestri alguses pean maksma arve 27-19=8 EAP eest, kolmanda semestri alguses pean maksma arve 54-(19+26)=9 EAP eest, ehk kokku siis 8+9=17 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kokku peab maksma 50*17=850 € .

	==~~Allikas~~==		==Allikad==

	http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/		http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Mjaama at 22:18, 23 October 2013

2013-10-23T22:18:06Z

← Older revision		Revision as of 01:18, 24 October 2013
Line 48:		Line 48:
	Teise semestri alguses pean maksma arve 27-19=8 EAP eest, kolmanda semestri alguses pean maksma arve 54-(19+26)=9 EAP eest, ehk kokku siis 8+9=17 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kokku peab maksma 50*17=850 € .		Teise semestri alguses pean maksma arve 27-19=8 EAP eest, kolmanda semestri alguses pean maksma arve 54-(19+26)=9 EAP eest, ehk kokku siis 8+9=17 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kokku peab maksma 50*17=850 € .

	===Allikas===		==Allikas==

	http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/		http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Mjaama at 22:16, 23 October 2013

2013-10-23T22:16:27Z

← Older revision		Revision as of 01:16, 24 October 2013
Line 47:		Line 47:

	Teise semestri alguses pean maksma arve 27-19=8 EAP eest, kolmanda semestri alguses pean maksma arve 54-(19+26)=9 EAP eest, ehk kokku siis 8+9=17 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kokku peab maksma 50*17=850 € .		Teise semestri alguses pean maksma arve 27-19=8 EAP eest, kolmanda semestri alguses pean maksma arve 54-(19+26)=9 EAP eest, ehk kokku siis 8+9=17 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kokku peab maksma 50*17=850 € .

			===Allikas===

			http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Mjaama at 22:02, 23 October 2013

2013-10-23T22:02:59Z

← Older revision		Revision as of 01:02, 24 October 2013
Line 15:		Line 15:
	Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid laiema haardega inimesed, kes mõistavad infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.		Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid laiema haardega inimesed, kes mõistavad infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.

	Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See ~~ikka näitab~~ midagi lektori pädevusest ka.		Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See räägib midagi lektori pädevusest ka.

	Kihutuslikke tsitaate pisut teisel moel pildus Merle Liisu Lindma. Ta rääkis asjadest, mis talle endale on elus olulised ja ega vist muust väga polegi mõtet rääkida. Mulle mõjus see väga populistlikult. Meenus mu 5 aastat tagasi kirjutatud õnneteemaline kirjand, kus tõin samu näiteid ja tsitaate – õnnetu ja segaduses gümnasistina teadsin kümne kirjandi jagu õnne valemeid. Merle Liisu tundus päriselt ka õnnelik ja olgugi, et mind ta õnnelikuks ei teinud, mõjus ta loeng nii mõnelegi motiveerivalt: järgmisel hommikul end läbi paduvihma tusaselt praktikumi vedanud, soovis mu säravalt naeratav lauanaaber mulle head “Pariisi ilma”. No tõesti.		Kihutuslikke tsitaate pisut teisel moel pildus Merle Liisu Lindma. Ta rääkis asjadest, mis talle endale on elus olulised ja ega vist muust väga polegi mõtet rääkida. Mulle mõjus see väga populistlikult. Meenus mu 5 aastat tagasi kirjutatud õnneteemaline kirjand, kus tõin samu näiteid ja tsitaate – õnnetu ja segaduses gümnasistina teadsin kümne kirjandi jagu õnne valemeid. Merle Liisu tundus päriselt ka õnnelik ja olgugi, et mind ta õnnelikuks ei teinud, mõjus ta loeng nii mõnelegi motiveerivalt: järgmisel hommikul end läbi paduvihma tusaselt praktikumi vedanud, soovis mu säravalt naeratav lauanaaber mulle head “Pariisi ilma”. No tõesti.

Mjaama at 22:00, 23 October 2013

2013-10-23T22:00:28Z

← Older revision		Revision as of 01:00, 24 October 2013
Line 13:		Line 13:
	Emotsionaalselt kütkestavaim hetk oli vast siseneda auditooriumisse ja näha loengu pealkirja “Elufilosoofia ja IT Eestis”. (Tegin isegi pilti.) Need kaks terminit on alati olnud väga lahus, otsekui oleks neil samamärgiline laeng. Pähe kerkivad mitmed interneti meme-d paksust häkkerist, kes küsib: “Real life, where can I download that?” Tuleb välja, et see pole üldsegi tegelikkus, vaid üks paljudest müütidest, mille aine minu jaoks ümber lükkas. Lektor Andres Käver oli ise ka täitsa ootamatu tegelane – oma kompromissitu täiusepüüdlusega pani ta mitmed õpilased toolil nihelema. Ma omamoodi naudin, et IT Kolledžis ei kvalifitseeru laiskus vooruste alla, kuid Käver oli väga äärmuslik vastand. Keskmine hinne 5,0 on küll väga stiilne (olen ka ise seda vormi kandnud), kuid kellele see tegelikult oluline on? Väljastpoolt tulevat heakskiitu ja vormililist täiust lähevad üldjuhul otsima need, kes ise katki on. Tegemisest tuleb eelkõige tunda rõõmu. Tugevale ideele on väga kerge vormi leida, jäigale vormile hinge sisse puhuda on peagu et võimatu.		Emotsionaalselt kütkestavaim hetk oli vast siseneda auditooriumisse ja näha loengu pealkirja “Elufilosoofia ja IT Eestis”. (Tegin isegi pilti.) Need kaks terminit on alati olnud väga lahus, otsekui oleks neil samamärgiline laeng. Pähe kerkivad mitmed interneti meme-d paksust häkkerist, kes küsib: “Real life, where can I download that?” Tuleb välja, et see pole üldsegi tegelikkus, vaid üks paljudest müütidest, mille aine minu jaoks ümber lükkas. Lektor Andres Käver oli ise ka täitsa ootamatu tegelane – oma kompromissitu täiusepüüdlusega pani ta mitmed õpilased toolil nihelema. Ma omamoodi naudin, et IT Kolledžis ei kvalifitseeru laiskus vooruste alla, kuid Käver oli väga äärmuslik vastand. Keskmine hinne 5,0 on küll väga stiilne (olen ka ise seda vormi kandnud), kuid kellele see tegelikult oluline on? Väljastpoolt tulevat heakskiitu ja vormililist täiust lähevad üldjuhul otsima need, kes ise katki on. Tegemisest tuleb eelkõige tunda rõõmu. Tugevale ideele on väga kerge vormi leida, jäigale vormile hinge sisse puhuda on peagu et võimatu.

	Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, ~~mide~~ nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid laiema haardega inimesed, kes mõistavad infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.		Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid laiema haardega inimesed, kes mõistavad infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.

	Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See ikka näitab midagi lektori pädevusest ka.		Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See ikka näitab midagi lektori pädevusest ka.