User:Mkangur - Revision history

Mkangur: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-12-19T14:58:29Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 17:58, 19 December 2014
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: ~~Margit~~ Kangur		Autor: M. Kangur

	Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Mkangur: /* Essee */

2014-10-23T06:58:17Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:58, 23 October 2014
Line 35:		Line 35:
	Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Just suhtumine on see, mis määrab sinu oleviku ja tuleviku. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata, sest kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Selle loenguga sai kursusele justkui täisring peale tehtud ning väga sobivalt oli Elari ettekande põhirõhk taaskord õppimisel.		Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Just suhtumine on see, mis määrab sinu oleviku ja tuleviku. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata, sest kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Selle loenguga sai kursusele justkui täisring peale tehtud ning väga sobivalt oli Elari ettekande põhirõhk taaskord õppimisel.

	Kõige rohkem panigi mind mõtlema viimane loeng ja tegelikult üks pealtnäha tühine infokild. Diplomitöö. Kui oluline on valida teema, mis sind kõnetab ja mida on võimalik veel aastaid hiljemgi oma töös kasutada. Diplomitöö olulisust selle kursuse raames kahjuks ei rõhutatud, kuid minu meelest on väga oluline, et tudeng püüaks juba oma õpingute alguses hakata mõtlema, millist teed ta edaspidi käia ja kuhu välja jõuda tahab. Diplomitöö ei ole lihtsalt tüütu kohustus, mis tuleb lõpetamiseks vajaliku paberi saamiseks ülejala ära teha, vaid õigesti valitud teemast võib alguse saada midagi suurepärast. ~~Kõik~~ on meie peas kinni.		Kõige rohkem panigi mind mõtlema viimane loeng ja tegelikult üks pealtnäha tühine infokild. Diplomitöö. Kui oluline on valida teema, mis sind kõnetab ja mida on võimalik veel aastaid hiljemgi oma töös kasutada. Diplomitöö olulisust selle kursuse raames kahjuks ei rõhutatud, kuid minu meelest on väga oluline, et tudeng püüaks juba oma õpingute alguses hakata mõtlema, millist teed ta edaspidi käia soovib ja kuhu välja jõuda tahab. Diplomitöö ei ole lihtsalt tüütu kohustus, mis tuleb lõpetamiseks vajaliku paberi saamiseks ülejala ära teha, vaid õigesti valitud teemast võib alguse saada midagi suurepärast. Lõppude lõpuks on kõik meie peas kinni.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mkangur: /* Essee */

2014-10-23T06:55:09Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:55, 23 October 2014
Line 33:		Line 33:


	Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata ~~ühe aasta pärast. Kui~~ on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Elari ~~loengust sain kinnitust~~, et ~~kasutan~~		Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Just suhtumine on see, mis määrab sinu oleviku ja tuleviku. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata, sest kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Selle loenguga sai kursusele justkui täisring peale tehtud ning väga sobivalt oli Elari ettekande põhirõhk taaskord õppimisel.

			Kõige rohkem panigi mind mõtlema viimane loeng ja tegelikult üks pealtnäha tühine infokild. Diplomitöö. Kui oluline on valida teema, mis sind kõnetab ja mida on võimalik veel aastaid hiljemgi oma töös kasutada. Diplomitöö olulisust selle kursuse raames kahjuks ei rõhutatud, kuid minu meelest on väga oluline, et tudeng püüaks juba oma õpingute alguses hakata mõtlema, millist teed ta edaspidi käia ja kuhu välja jõuda tahab. Diplomitöö ei ole lihtsalt tüütu kohustus, mis tuleb lõpetamiseks vajaliku paberi saamiseks ülejala ära teha, vaid õigesti valitud teemast võib alguse saada midagi suurepärast. Kõik on meie peas kinni.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mkangur: /* Essee */

2014-10-23T06:20:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:20, 23 October 2014
Line 24:		Line 24:


	Viienda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele. EIK loengusalvestus 25.09.2014]</ref> külalisesinejaks oli Skype süsteemiadministraator Carolyn Fischer, kes oma ametinimetusest tulenevalt tutvustas IT süsteemide administreerimisest. Võrreldes arenduse, analüüsi ja testimisega on administreerimise valdkond minust alati väga kaugele jäänud. Liiga tehniline ja liiga keeruline. Seda huvitavam oli näha ja kuulata naisterahvast, kes selles üdini maskuliinses valdkonnas nii edukalt läbi on löönud. Carolyn tõi välja, et administreerimine on eelkõige süstemaatiline mõtlemine ning tänapäeval pole suurt vahet, kas oled administraator või arendaja, kuna ka administraator peab oskama teataval määral programmeerida ning arendaja süsteeme seadistada. Carolyni jutust jäi kõlama ettevalmistuste tähtsus ning soovitus mitte ühegi asjaga hiljaks jääda. See viimane soovitus oli vähemalt minu jaoks, kes ma alati viimasel minutil ja tihtipeale veel minut-kaks hiljemgi oma töödega ühele poole saan, ~~küll kui~~ rusikas silmaauku.		Viienda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele. EIK loengusalvestus 25.09.2014]</ref> külalisesinejaks oli Skype süsteemiadministraator Carolyn Fischer, kes oma ametinimetusest tulenevalt tutvustas IT süsteemide administreerimisest. Võrreldes arenduse, analüüsi ja testimisega on administreerimise valdkond minust alati väga kaugele jäänud. Liiga tehniline ja liiga keeruline. Seda huvitavam oli näha ja kuulata naisterahvast, kes selles üdini maskuliinses valdkonnas nii edukalt läbi on löönud. Carolyn tõi välja, et administreerimine on eelkõige süstemaatiline mõtlemine ning tänapäeval pole suurt vahet, kas oled administraator või arendaja, kuna ka administraator peab oskama teataval määral programmeerida ning arendaja süsteeme seadistada. Carolyni jutust jäi kõlama ettevalmistuste tähtsus ning soovitus mitte ühegi asjaga hiljaks jääda. See viimane soovitus oli vähemalt minu jaoks, kes ma alati viimasel minutil ja tihtipeale veel minut-kaks hiljemgi oma töödega ühele poole saan, nagu rusikas silmaauku.


Line 34:		Line 34:

	Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata ühe aasta pärast. Kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Elari loengust sain kinnitust, et kasutan		Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata ühe aasta pärast. Kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Elari loengust sain kinnitust, et kasutan


	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mkangur: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-23T06:13:27Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 09:13, 23 October 2014
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==
	Õpingud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis algavad kõikidele esmakursuslastele sõltumata valitud õppekavast sissejuhatava ainega Õpingukorraldus ja erialatutvustus <ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus aineprogramm]</ref>. Aine eesmärgiks on tutvustada koolis kehtivaid õppekorralduse reegleid ja utsitada värskeid tudengeid endale õppetöös eesmärke seadma. Kursus koosneb peaasjalikult kohtumistest erinevate esinejatega, kes kõik tegutsedes spetsialistidena väga erinevates infotehnoloogia valdkondades, peaksid oma kogemustele toetudes ja tähelepanekuid jagades avardama algajate infotehnoloogia tudengite maailmapilti, motiveerima neid õpingutes ning andma selgema ettekujutuse tulevasest tööst.		Õpingud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis algavad kõikidele esmakursuslastele sõltumata valitud õppekavast sissejuhatava ainega Õpingukorraldus ja erialatutvustus <ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus aineprogramm]</ref>. Aine eesmärgiks on tutvustada koolis kehtivaid õppekorralduse reegleid ja utsitada värskeid tudengeid endale õppetöös eesmärke seadma. Kursus koosneb peaasjalikult kohtumistest erinevate esinejatega, kes kõik tegutsedes spetsialistidena väga erinevates infotehnoloogia valdkondades, peaksid oma kogemustele toetudes ja tähelepanekuid jagades avardama algajate infotehnoloogia tudengite maailmapilti, motiveerima neid õpingutes ning andma selgema ettekujutuse tulevasest tööst.


	Ootasin selle õppeaine algust põnevusega, sest tegemist oli meie kõige esimese kursusega selles koolis ning teadupärast on just esmamulje see, mis paneb aluse edasiste õpingute edukusele. Erinevate külalisesinejate kaasamine tõotas heita pilku infotehnoloogia maailma telgitagustesse ning tutvuda valitud eriala selliste tahkudega, millest mul suhteliselt IT-kauge inimesena väga palju ettekujutust ei olnud. Ma ei pidanud pettuma. Tegemist oli äärmiselt huvitava ja kaasahaarava kursusega, mis andis infotehnoloogia valdkonnast laiapõhjalise ülevaate, palju mõtteainet edaspidiseks ning oli abiks eesmärkide seadmisel nii õppimises kui tööalases tegevuses. Järgnevalt minu muljed ja tähelepanekud toimunud kaheksast loengust.		Ootasin selle õppeaine algust põnevusega, sest tegemist oli meie kõige esimese kursusega selles koolis ning teadupärast on just esmamulje see, mis paneb aluse edasiste õpingute edukusele. Erinevate külalisesinejate kaasamine tõotas heita pilku infotehnoloogia maailma telgitagustesse ning tutvuda valitud eriala selliste tahkudega, millest mul suhteliselt IT-kauge inimesena väga palju ettekujutust ei olnud. Ma ei pidanud pettuma. Tegemist oli äärmiselt huvitava ja kaasahaarava kursusega, mis andis infotehnoloogia valdkonnast laiapõhjalise ülevaate, palju mõtteainet edaspidiseks ning oli abiks eesmärkide seadmisel nii õppimises kui tööalases tegevuses. Järgnevalt minu muljed ja tähelepanekud toimunud kaheksast loengust.


	Esimene sissejuhatav õppekorraldust ja sisekorda puudutav loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Ernits, M., Varendi, M., Tretjakov, J. Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldussse. EIK loengusalvestus 27.08.2014]</ref> toimus eelnädalal enne õppetöö ametlikku algust ning selles rääkisid õppeosakonna juhataja Inga Vau koolis kehtivatest õppekorralduse reeglitest, aine vastutav õppejõud Margus Ernits koolis tegutsevatest laboritest ja klubilisest tegevusest, kvaliteedijuht Merle Varendi tagasiside andmise võimalustest ja stipendiumitest ning haridustehnoloog Juri Tretjakov koolis kasutatavatest tehnilistest tugisüsteemidest. Teisisõnu, saime põhjaliku ülevaate kõigest sellest, mida üks rebane peab teadma ja tegema, et tema õpingud IT Kolledžis algaksid ja sujuksid ladusalt. Olles IT Kolledžisse sisseastumiseks juba mitu aastat julgust kogunud, olin küll kooli kodulehel oleva info algusest lõpuni ja risti-põiki läbi lugenud, kuid kuulsin sellegipoolest nii mõndagi uut ja huvitavat. Nii tuli mulle näiteks positiivse üllatusena loengute salvestamise võimalus, mis võimaldab õppetööst osa saada isegi haiguse korral või korduvvaadata mõnd esiti segaseks jäänud loengut.		Esimene sissejuhatav õppekorraldust ja sisekorda puudutav loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Ernits, M., Varendi, M., Tretjakov, J. Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldussse. EIK loengusalvestus 27.08.2014]</ref> toimus eelnädalal enne õppetöö ametlikku algust ning selles rääkisid õppeosakonna juhataja Inga Vau koolis kehtivatest õppekorralduse reeglitest, aine vastutav õppejõud Margus Ernits koolis tegutsevatest laboritest ja klubilisest tegevusest, kvaliteedijuht Merle Varendi tagasiside andmise võimalustest ja stipendiumitest ning haridustehnoloog Juri Tretjakov koolis kasutatavatest tehnilistest tugisüsteemidest. Teisisõnu, saime põhjaliku ülevaate kõigest sellest, mida üks rebane peab teadma ja tegema, et tema õpingud IT Kolledžis algaksid ja sujuksid ladusalt. Olles IT Kolledžisse sisseastumiseks juba mitu aastat julgust kogunud, olin küll kooli kodulehel oleva info algusest lõpuni ja risti-põiki läbi lugenud, kuid kuulsin sellegipoolest nii mõndagi uut ja huvitavat. Nii tuli mulle näiteks positiivse üllatusena loengute salvestamise võimalus, mis võimaldab õppetööst osa saada isegi haiguse korral või korduvvaadata mõnd esiti segaseks jäänud loengut.


	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. EIK loengusalvestus 04.09.2014]</ref> rääkis Margus Ernits õppimisest, motivatsioonist, akadeemilisest petturlusest ja sellest, millised on tulemused, kui tudeng üritab kergemini läbi saada. Õppimise ja motivatsiooni leidmise või hoidmise teema on ehk aktuaalsem nende jaoks, kes otse gümnaasiumipingist tulnud ega ole veel päris kindlad, mida elult tahta või kes pole veendunud valitud eriala õigsuses. Isiklikult ma ei tundnud, et need teemad otseselt mind oleksid puudutanud. Üliõpilase eetikakoodeksiga olen tutvunud juba varasemate õpingute käigus, viitamise reeglid peaksid ka enam-vähem selged olema ja otse loomulikult polnud mul sellises vanuses IT Kolledžisse õppima asudes enam eesmärgiks lihtsalt lati alt läbi jooksmine. Pole vahet, oled sa admin või arendaja, infotehnoloogia valdkonnas ei ole lihtsalt võimalik ebakompetentsust varjata. Sa kas oskad seda või siis mitte. Seega on mõistlik mitte minna kergema vastupanu teed, vaid teha juba kooliajal endale asjad selgeks ning võtta õpingutest maksimum. Loengus öeldi ka ausalt välja, et suurt osa sellest, mida koolis õpitakse, ei lähe töös mitte kunagi vaja, ent olemasolevate teadmiste külge on alati lihtsam uusi teadmisi siduda ja kõik, mis esmapilgul mittevajalik tundub, võib oluliseks muutuda alles palju hiljem.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. EIK loengusalvestus 04.09.2014]</ref> rääkis Margus Ernits õppimisest, motivatsioonist, akadeemilisest petturlusest ja sellest, millised on tulemused, kui tudeng üritab kergemini läbi saada. Õppimise ja motivatsiooni leidmise või hoidmise teema on ehk aktuaalsem nende jaoks, kes otse gümnaasiumipingist tulnud ega ole veel päris kindlad, mida elult tahta või kes pole veendunud valitud eriala õigsuses. Isiklikult ma ei tundnud, et need teemad otseselt mind oleksid puudutanud. Üliõpilase eetikakoodeksiga olen tutvunud juba varasemate õpingute käigus, viitamise reeglid peaksid ka enam-vähem selged olema ja otse loomulikult polnud mul sellises vanuses IT Kolledžisse õppima asudes enam eesmärgiks lihtsalt lati alt läbi jooksmine. Pole vahet, oled sa admin või arendaja, infotehnoloogia valdkonnas ei ole lihtsalt võimalik ebakompetentsust varjata. Sa kas oskad seda või siis mitte. Seega on mõistlik mitte minna kergema vastupanu teed, vaid teha juba kooliajal endale asjad selgeks ning võtta õpingutest maksimum. Loengus öeldi ka ausalt välja, et suurt osa sellest, mida koolis õpitakse, ei lähe töös mitte kunagi vaja, ent olemasolevate teadmiste külge on alati lihtsam uusi teadmisi siduda ja kõik, mis esmapilgul mittevajalik tundub, võib oluliseks muutuda alles palju hiljem.


	Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. EIK loengusalvestus 11.09.2014]</ref> jätkus Margus Ernitsa eestvedamisel robootika ja häkkimise teemadel. IT Kolledži Robootikaklubist oli meile põgusalt räägitud ka kahes esimeses loengus, seega teadsin juba, et tegemist on ühe toreda klubiga, kus õppimine käib läbi praktilise ja huvitava tegevuse ning kuhu on võimalik tohutult palju oma aega matta. Robootikaklubi, mille juhendajana Margus aastaid on tegutsenud, kõrgest tasemest annavad aimu arvukad esikohad Robotexi võistluselt. Robootikaklubi on üks nendest klubidest, millega oleksin tahtnud ka ise heal meelel liituda, kuid kahjuks ei jää mul muude kohustuste kõrvalt sellega tegelemiseks piisavalt aega. Robotite ehitamine on suuresti meeskonnatöö ja oleks ebaõiglane liituda mõne meeskonnaga ise mitte aktiivselt panustades. Pigem panustan siis Robotexil IT Kolledži Robootikaklubi pöidlahoidjana.		Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. EIK loengusalvestus 11.09.2014]</ref> jätkus Margus Ernitsa eestvedamisel robootika ja häkkimise teemadel. IT Kolledži Robootikaklubist oli meile põgusalt räägitud ka kahes esimeses loengus, seega teadsin juba, et tegemist on ühe toreda klubiga, kus õppimine käib läbi praktilise ja huvitava tegevuse ning kuhu on võimalik tohutult palju oma aega matta. Robootikaklubi, mille juhendajana Margus aastaid on tegutsenud, kõrgest tasemest annavad aimu arvukad esikohad Robotexi võistluselt. Robootikaklubi on üks nendest klubidest, millega oleksin tahtnud ka ise heal meelel liituda, kuid kahjuks ei jää mul muude kohustuste kõrvalt sellega tegelemiseks piisavalt aega. Robotite ehitamine on suuresti meeskonnatöö ja oleks ebaõiglane liituda mõne meeskonnaga ise mitte aktiivselt panustades. Pigem panustan siis Robotexil IT Kolledži Robootikaklubi pöidlahoidjana.


	Alates neljandast loengust jõudis esinemisjärjekord külalisesinejate kätte. Hetkel Toggle’s programmeerijana töötav Janika Liiv tegi ettekande teemal Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. EIK loengusalvestus 18.09.2014]</ref>. Väga paljud programmeerijad on võrrelnud programmeerimist loovkirjutamisega. Ka Janika tõmbas programmeerimisest rääkides paralleele filmistsenaariumi kirjutamisega, kus jutustataval lool peab olema selge mõte, teemaarendus ning lõpptulemus. Seejuures peab kõik toimima intuitiivselt, sest kui oled midagi valmis kirjutanud, siis pead leppima ka sellega, et inimesed kasutavad seda valesti. Kogukondadest rääkides rõhutas Janika nende olulisust. Just kogukond on see, kelle hulka sa kuulud, kelle kaudu leiad uusi kontakte ning kes sind vajadusel aitab. Ega asjata öelda, et suurepärast tarkvara pole võimalik luua ilma suurepärase meeskonnata. Janika ettekanne mõjus inspireerivalt ilmselt enamusele kuulajatest, kellel puudub eelnev programmeerimiskogemus, tema eestvedamisel tegutseva TechSisters’i klubi tegemistel olen aga juba pikalt silma peal hoidnud lootuses nendega kunagi liituda.		Alates neljandast loengust jõudis esinemisjärjekord külalisesinejate kätte. Hetkel Toggle’s programmeerijana töötav Janika Liiv tegi ettekande teemal Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. EIK loengusalvestus 18.09.2014]</ref>. Väga paljud programmeerijad on võrrelnud programmeerimist loovkirjutamisega. Ka Janika tõmbas programmeerimisest rääkides paralleele filmistsenaariumi kirjutamisega, kus jutustataval lool peab olema selge mõte, teemaarendus ning lõpptulemus. Seejuures peab kõik toimima intuitiivselt, sest kui oled midagi valmis kirjutanud, siis pead leppima ka sellega, et inimesed kasutavad seda valesti. Kogukondadest rääkides rõhutas Janika nende olulisust. Just kogukond on see, kelle hulka sa kuulud, kelle kaudu leiad uusi kontakte ning kes sind vajadusel aitab. Ega asjata öelda, et suurepärast tarkvara pole võimalik luua ilma suurepärase meeskonnata. Janika ettekanne mõjus inspireerivalt ilmselt enamusele kuulajatest, kellel puudub eelnev programmeerimiskogemus, tema eestvedamisel tegutseva TechSisters’i klubi tegemistel olen aga juba pikalt silma peal hoidnud lootuses nendega kunagi liituda.


	Viienda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele. EIK loengusalvestus 25.09.2014]</ref> külalisesinejaks oli Skype süsteemiadministraator Carolyn Fischer, kes oma ametinimetusest tulenevalt tutvustas IT süsteemide administreerimisest. Võrreldes arenduse, analüüsi ja testimisega on administreerimise valdkond minust alati väga kaugele jäänud. Liiga tehniline ja liiga keeruline. Seda huvitavam oli näha ja kuulata naisterahvast, kes selles üdini maskuliinses valdkonnas nii edukalt läbi on löönud. Carolyn tõi välja, et administreerimine on eelkõige süstemaatiline mõtlemine ning tänapäeval pole suurt vahet, kas oled administraator või arendaja, kuna ka administraator peab oskama teataval määral programmeerida ning arendaja süsteeme seadistada. Carolyni jutust jäi kõlama ettevalmistuste tähtsus ning soovitus mitte ühegi asjaga hiljaks jääda. See viimane soovitus oli vähemalt minu jaoks, kes ma alati viimasel minutil ja tihtipeale veel minut-kaks hiljemgi oma töödega ühele poole saan, küll kui rusikas silmaauku.		Viienda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele. EIK loengusalvestus 25.09.2014]</ref> külalisesinejaks oli Skype süsteemiadministraator Carolyn Fischer, kes oma ametinimetusest tulenevalt tutvustas IT süsteemide administreerimisest. Võrreldes arenduse, analüüsi ja testimisega on administreerimise valdkond minust alati väga kaugele jäänud. Liiga tehniline ja liiga keeruline. Seda huvitavam oli näha ja kuulata naisterahvast, kes selles üdini maskuliinses valdkonnas nii edukalt läbi on löönud. Carolyn tõi välja, et administreerimine on eelkõige süstemaatiline mõtlemine ning tänapäeval pole suurt vahet, kas oled administraator või arendaja, kuna ka administraator peab oskama teataval määral programmeerida ning arendaja süsteeme seadistada. Carolyni jutust jäi kõlama ettevalmistuste tähtsus ning soovitus mitte ühegi asjaga hiljaks jääda. See viimane soovitus oli vähemalt minu jaoks, kes ma alati viimasel minutil ja tihtipeale veel minut-kaks hiljemgi oma töödega ühele poole saan, küll kui rusikas silmaauku.


	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. EIK loengusalvestus 02.10.2014]</ref> rääkis Kristjan Karmo ASA Quality Service’st testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Testija töö seisneb arendaja poolt tehtud vigade otsimises. Mida vähem vigu, seda kvaliteetsem tarkvara. Mida varem viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Mingil arusaamatul põhjusel olin alati arvanud, et just testimine võiks olla see valdkond, milles kunagi IT tööturule sisenen. See tundus olevat selline jõukohane töö, millega iga algaja arendaja peaks suurema vaevata hakkama saama. Minu illusioonid said aga Kristjani poolt armutult purustatud. Selgus, et hea testija eelduseks on eelkõige aastate pikkune arenduskogemus. Testijate töö on IT valdkonnas tihtipeale vähetähtsustatud, aga Kristjan tõi vaid paari näite varal välja, kui oluline on testijate töö tegelikult ja millised võivad olla tagajärjed, kui vigadele läbi sõrmede vaadatakse.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. EIK loengusalvestus 02.10.2014]</ref> rääkis Kristjan Karmo ASA Quality Service’st testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Testija töö seisneb arendaja poolt tehtud vigade otsimises. Mida vähem vigu, seda kvaliteetsem tarkvara. Mida varem viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Mingil arusaamatul põhjusel olin alati arvanud, et just testimine võiks olla see valdkond, milles kunagi IT tööturule sisenen. See tundus olevat selline jõukohane töö, millega iga algaja arendaja peaks suurema vaevata hakkama saama. Minu illusioonid said aga Kristjani poolt armutult purustatud. Selgus, et hea testija eelduseks on eelkõige aastate pikkune arenduskogemus. Testijate töö on IT valdkonnas tihtipeale vähetähtsustatud, aga Kristjan tõi vaid paari näite varal välja, kui oluline on testijate töö tegelikult ja millised võivad olla tagajärjed, kui vigadele läbi sõrmede vaadatakse.


	Seitsmenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. EIK loengusalvestus 09.10.2014]</ref> viis läbi kahtlemata kursuse kõige karismaatilisem esineja Andres Septer, kes rääkis oma tähelepanekutest Eesti IT tööturul toimuvast. Suhteliselt pessimistlikus ja kohati kritiseerivas toonis ettekanne, mida ilmestasid koomilised näited ja mahlakas sõnavara, mõjus kokkuvõttes pigem positiivsena ja andis hea laengu. Andres võrdles töötamist era- ja avalikus sektoris, väike- ja suurettevõttes ning selgitas, et igal töökohal on omad plussid ja miinused. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Kuigi üldjuhul rõhutatakse spetsialiseerumise vajadust, siis Andres juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti tööturu väiksust arvestades on oluline vältida liiga kitsast spetsialiseerumist, mis võib hiljem tekitada raskusi erialase töö leidmisel. Kindlasti on tulevikus töökoha valiku sihte seades kasulik meenutada ettekandes väljatoodud fakte erinevate IT valdkonna asutuste ja töökohtade kohta. Näiteid oli tõesti seinast seina.		Seitsmenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. EIK loengusalvestus 09.10.2014]</ref> viis läbi kahtlemata kursuse kõige karismaatilisem esineja Andres Septer, kes rääkis oma tähelepanekutest Eesti IT tööturul toimuvast. Suhteliselt pessimistlikus ja kohati kritiseerivas toonis ettekanne, mida ilmestasid koomilised näited ja mahlakas sõnavara, mõjus kokkuvõttes pigem positiivsena ja andis hea laengu. Andres võrdles töötamist era- ja avalikus sektoris, väike- ja suurettevõttes ning selgitas, et igal töökohal on omad plussid ja miinused. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Kuigi üldjuhul rõhutatakse spetsialiseerumise vajadust, siis Andres juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti tööturu väiksust arvestades on oluline vältida liiga kitsast spetsialiseerumist, mis võib hiljem tekitada raskusi erialase töö leidmisel. Kindlasti on tulevikus töökoha valiku sihte seades kasulik meenutada ettekandes väljatoodud fakte erinevate IT valdkonna asutuste ja töökohtade kohta. Näiteid oli tõesti seinast seina.


	Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata ühe aasta pärast. Kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Elari loengust sain kinnitust, et kasutan		Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. EIK loengusalvestus 16.10.2014]</ref> rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata ühe aasta pärast. Kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Elari loengust sain kinnitust, et kasutan


	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mkangur: /* Ülesanne */

2014-10-23T06:12:33Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 09:12, 23 October 2014
Line 57:		Line 57:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse .<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.2.18.]</ref> tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>		Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.2.18.]</ref> tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>

	Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis teise semestri alguses esitatakse arve 5 EAP eest summas 250 eurot.		Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis teise semestri alguses esitatakse arve 5 EAP eest summas 250 eurot.

Mkangur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-23T06:11:49Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 09:11, 23 October 2014
Line 48:		Line 48:
	Seega, kui õppekava lõpetamistingimused on täidetud, siis deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet sooritama ei pea.		Seega, kui õppekava lõpetamistingimused on täidetud, siis deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet sooritama ei pea.

	Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.8.]</ref>. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, esitatakse mulle õppemaksu arve.		Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.8.]</ref>. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, esitatakse mulle õppemaksu arve õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest.


	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Mkangur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-23T06:09:14Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 09:09, 23 October 2014
Line 45:		Line 45:

	Õppekava vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.]</ref>.		Õppekava vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.]</ref>.
	~~Üliõpilane peab oma õpinguaja~~ jooksul sooritama kõik ~~tema~~ poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6.]</ref>.		Õpinguaja jooksul pean sooritama kõik minu poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6.]</ref> EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks pean täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.6.1.]</ref>
	EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks ~~peab õppur~~ täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.6.1.]</ref>.		Seega, kui õppekava lõpetamistingimused on täidetud, siis deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet sooritama ei pea.
	Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.8.]</ref>.
			Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.8.]</ref>. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, esitatakse mulle õppemaksu arve.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Mkangur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-23T06:01:02Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 09:01, 23 October 2014
Line 33:		Line 33:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Peale ~~eksami~~ läbi kukkumist, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda mulle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.]</ref>		Peale eksamil läbi kukkumist võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda mulle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.]</ref>
	Korduseksamile registreerimine toimub Õppeinfosüsteemis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.]</ref> ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.9.]</ref>. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.]</ref>. 2014/2015 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5.]</ref>.		Korduseksamile registreerimine toimub Õppeinfosüsteemis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.]</ref> ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.9.]</ref>. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.]</ref>. 2014/2015 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5.]</ref>.


	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===
Line 43:		Line 44:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekava vahetamise taotlemiseks ~~esitab üliõpilane~~ hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana ~~taotletakse~~ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.]</ref>.		Õppekava vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.]</ref>.
	Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6.]</ref>.		Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6.]</ref>.
	EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.6.1.]</ref>.		EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.6.1.]</ref>.

Mkangur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-23T05:59:28Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 08:59, 23 October 2014
Line 33:		Line 33:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	~~Kui üliõpilane ei saanud eksamil positiivset tulemust~~, ~~võib ta~~ sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.]</ref>		Peale eksami läbi kukkumist, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda mulle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.]</ref>
	Korduseksamile registreerimine toimub Õppeinfosüsteemis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.]</ref> ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.9.]</ref>. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.]</ref>. 2014/2015 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5.]</ref>.		Korduseksamile registreerimine toimub Õppeinfosüsteemis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.]</ref> ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.9.]</ref>. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.]</ref>. 2014/2015 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5.]</ref>.