User:Mlohmus - Revision history

Mlohmus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-22T07:06:46Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 10:06, 22 October 2014
Line 3:		Line 3:
	Autor: Märt Lõhmus		Autor: Märt Lõhmus

	Esitamise kuupäev: 13. oktoober		Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2014

	==Essee==		==Essee==

Mlohmus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-22T07:06:33Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 10:06, 22 October 2014
Line 3:		Line 3:
	Autor: Märt Lõhmus		Autor: Märt Lõhmus

	Esitamise kuupäev: 19. oktoober ~~2012~~		Esitamise kuupäev: 13. oktoober

	==Essee==		==Essee==

Mlohmus: /* Ülesanne */

2014-10-21T05:47:16Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 08:47, 21 October 2014
Line 89:		Line 89:


	[[Category:Erialatutvustus 2014]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Mlohmus: /* Essee */

2014-10-13T19:02:09Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:02, 13 October 2014
Line 7:		Line 7:
	==Essee==		==Essee==

	Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii ~~konkreetsuselt~~ selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on ~~siin~~ koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole ~~motivatsioon~~, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.		Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsiooni, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

	Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.		Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski, et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

	Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.		Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
	Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.		Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

	Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.		Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles, et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

			Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal on olnud väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.
	Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal ~~oli~~ väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis ~~Sysadmin~~, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

	Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).		Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

Mlohmus: /* Essee */

2014-10-13T18:56:01Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:56, 13 October 2014
Line 20:		Line 20:

	Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).		Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

			Aine tundus esmapilgul natuke ebavajalikuna, sest tulime ITK-sse ikkagist informaatikat õppima, kuid loengutes käisid rääkimas enamasti huvitavat inimesed, kelle jutt laiendas silmaringi ja andis esmapilgu infotehnoloogiamaailma.

	==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==		==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

Mlohmus: /* Essee */

2014-10-13T18:50:36Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:50, 13 October 2014
Line 19:		Line 19:
	Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.		Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

	Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer~~. Andis ülevaate erinevatest firmadest~~. Esineja oli ~~ära proovinud töötamise erinevates~~ firmades ja ~~oli~~ realistlik. et ~~esineja oli pettunud töötamast mitmetes~~ firmades. ~~Samas jäi mulje nagu~~ ta ~~teadis asjast. Mitte~~ kunagi ~~pole~~ aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. ~~Rääkimas käis mees~~, ~~kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.~~		Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

	~~Ei olnud neutraalne? Kõige~~ tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile~~. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal~~. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. ~~Netopalk~~ on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

	==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==		==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

Mlohmus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

2014-10-12T19:16:07Z

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

← Older revision		Revision as of 22:16, 12 October 2014
Line 72:		Line 72:

	Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].		Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

			===Ülesanne===

			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

			x = 28
			y = 28

			Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/].

			Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.







	[[Category:Erialatutvustus 2014]]		[[Category:Erialatutvustus 2014]]

Mlohmus: /* Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? */

2014-10-12T19:04:57Z

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

← Older revision		Revision as of 22:04, 12 October 2014
Line 71:		Line 71:
	===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===		===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

			Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

	[[Category:Erialatutvustus 2014]]		[[Category:Erialatutvustus 2014]]

Mlohmus: /* Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) */

2014-10-12T19:03:28Z

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

← Older revision		Revision as of 22:03, 12 October 2014
Line 65:		Line 65:
	on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.		on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

	===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===		===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

			Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

	===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===		===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Mlohmus: /* Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? */

2014-10-12T19:00:06Z

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

← Older revision		Revision as of 22:00, 12 October 2014
Line 58:		Line 58:

	Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale		Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
	tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#~~Vajaduspõhine õppetoetus~~		tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
	]:
	1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;		1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
	2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.		2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.