User:Mmardiat - Revision history

Mmardiat: /* Essee */

2015-10-21T22:51:47Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:51, 22 October 2015
Line 3:		Line 3:
	==Essee==		==Essee==

			Enne Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse ainet teadsin ma IT-maailmast enamasti ainult suuri tegijaid. Bill Gates ja Steve Jobs. Aga mis tähendab olla tegelikult igapäevaselt IT-ga tegelev inimene? Õpingukorraldus ja Erialatutvustus, ideaalne aine, kus sellest suurema pildi ette saab. Väga palju erinevaid esitajaid ja tohutult palju erinevaid aspekte programmeerimise, aja planeerimise, projekti planeerimise koha pealt. Laias laastus saab öelda, et see aine andis ettekujutuse, mida iga amet ja iga IT haru endast kujutab.

			Esimene loeng oli kohe pärast aktust. See oli kõige parem aeg selle aine esimeseks tunniks. Kui tulla kooli esimest aastat, on kõik väga uus ja kõik informatsioon on väga teretulnud. Tehti selgeks põhireeglid, seletati, kelle poole pöörduda ja kelle käest abi küsida.
			Teiseks loenguks tuli esitlust tegema Tiina Seeman, IT-kolledži vilistlane. Tiina oli ka TTÜ vilistlane ning oli 28-aastane, kui tuli IT-kolledžisse õppima. Tema esitluse teemaks oli „IT-projektide juhtimine“. Minule jäi tema loengust meelde, et projekt peab olema pandlik, motiveeriv ja firma huve esindav. Juhi enda olemus ja omadused on ülimalt tähtsad. Et projekti juhtida, peab olema paigas võime võtta vastu kiireid ja samas ka raskeid otsuseid ning oma tiimi peab suutma motiveerida. Kui vaja, siis läheneda igale meeskonnaliikmele personaalselt ja leida see, mis neid paneb tööd tegema. Väga tähtis on teha endale täiesti selgeks see, mida klient tahab. Kasvõi küsida mitu korda üle, eemaldada kõik vähegi võimalikud kahtlused ning alles siis on võimalik head asja teha. Isegi kui teha mõnda projekti hingega, aga teha vale asja, siis ei tule sellest ikkagi midagi välja. Parem küsida, kui hiljem lolliks jääda. Tiina ise on kindlasti väga tugev enese motiveerija. Ta võttis endale eesmärgi kuu aega järjest iga päev 10 kilomeetrit joosta ja tegi selle ära. Ma ütleks, et müts maha tema ees.

			Kolmandas loengus esines Elar Lang. Parim motivaator, keda ma näinud olen. Rääkis oma kogemusest ja väga maa-lähedaselt. Elar on ise õppinud programmeerima ning tal ei olnud tarvis kooli minna selleks, et hästitasuvat töökohta saada. Ta töötas tükk aega nii, et ülikool ei olnud isegi mõttes. Lõppude-lõpuks ta tee viis ikkagi kooli, teatud asjaoludel. Enamasti seepärast, et ta tolleajane tüdruksõber samuti kooli läks. Elar lõpetas IT-kolledži cum laudega IT süsteemide administreerimise alal. Arendajaks ta ei läinud seepärast, et ta juba oskas programmeerida. Ta rõhutas, et kool on muidugi baasteadmiste saamiseks, aga suuremas plaanis õppima õppimiseks. Kuna IT-s on peaaegu iga päev midagi uut õppida, siis kooli läbimine aitab seda protsessi tohutult.
			Neljandas loengus andis meile loengut Taavi Tuisk. Tema teemaks oli süsteemide administreerimine. Mul oli keeruline teda kuulata, kuna minu meelest oli ta väga vaikne ning ei suutnud oma erialast põnevalt rääkida. Kui ma oleksin läinud süsteemide administreerimist õppima, siis pärast sellist esitust oleksin ma sügavalt kahelnud oma valikus. Põhipunktid olid, et süsteemide adminil peab olema hea pingetaluvus ning peab olema kättesaadav absoluutselt igal ajal. Samuti mõte, et hea admin teeb head tööd siis, kui ta ei pea midagi tegema.

			Viiendal loengul tuli meile enda ala tutvustama Kert Suvi, ASA Quality Services-st. Tema on testimise ala professionaal. Ta rääkis, kui vähe tegelikult tänapäeval pannakse rõhku tarkvara testimisele ja kui palju seda tegelikult tegema peaks. Ma leian, et testimine on IT-ala niššivärk. Need, kes seda hästi teevad, on väga vähe ja selleks on vaja palju kogemusi. Kui ükskord testimine suurepäraselt ära õppida, siis tööst puudust ei tule. Kert rääkis, et tihtipeale ei testita piisavalt raha puuduse pärast või siis aja nappuse tõttu. Mina isiklikult leian, et parem on lasta terve asi välja, kui lasta välja poolik asi ja siis pärast seda lappima hakata. Kui katkine asi välja saata, siis on klient pahane ning endal on mõru maik suus.

			Kuuenda loengu alguses oli meil auditooriumi ees võluri kostüümis härra. Selleks võluriks oli Targo Tennisberg. Oli kohe näha, et ta oli kõvasti vaeva näinud oma esitlusega, alustades kostüümist ja lõpetades ta peaaegu lõputu PowerPoint esitlusega, kust ta meile kõike ei jõudnudki rääkida ja näidata. Targo on tarkvara arendamise vallas kõva käpp ning jagas meilegi oma tarkust. Ta rääkis, et tähtis on valmis olla selleks, et sa teed natuke rohkem, kui sinu töökirjeldus seda ütleb. Edu võti on selles, et sa oled ise multifunktsionaalne ja oled valmis tegema ka ülesandeid, millega sa iga päev ei tegele. Samuti tuleb maandada riske ning asjad tuleb ära teha. Kui sa saad ülesande, siis teed selle ära, mitte ei mängi telefonimängu ja delegeeri seda edasi.

			Seitsmendas loengus rääkis meile Tanel Unt. Ainuke esitleja, kes rääkis oma peast, mitte PowerPointi esitlusele toetades. Tanel on mitmeid start-upe loonud ning alustas juba enne täisealiseks saamist. Temast jäi meelde, et oma tiimi valimine on ääretult oluline. Need on need inimesed, kellega sa päevast-päeva koos ühes ruumis oled, kellega sa põhimõtteliselt koos elad. Sa pead saama nendega hästi läbi, muidu on koostöö võimatu. Teiseks peavad nad ka heal tasemel olema, sest kui sa kliendi juurde mõne ideega lähed, siis pooltel juhtudel sa ei müü mitte oma toodet või teenust, vaid sa müüd oma tiimi ja seda, mida nad teha suudavad. Samuti soovitas Tanel alguses proovida startupi teha oma rahadega, mitte võtta laenu. Sellega kaasneb teatud tegevusvabadus ning firma ei ole kohe laenuikkes.

			Viimases loengus esinesid meile Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nemad rääkisid andmekaevandamisest ning selle analüüsimisest. Selles loengus sain teada, kuidas suurtemate firmade poolt kogutakse andmeid ja neid läbi töötatakse enne toote väljalaskmist. See, kui palju andmeid tänapäeval väga lihtsalt kättesaadavad on ning kuidas sellest statistikat teha, on täiesti imetlusväärne.

			Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse aine on olnud väga mahukas, tõeliselt mitmekülgne ja hariv aine. See on vägev, kui mitu erinevat inimest on võimalik ühes aines ära näha ning kuulda. Peaaegu kõik esitlejad rõhutasid, et koolis on vaja käia, et õppida õppima. Suuresti lükkab see aine ümber väite, et IT valdkonnas on ainult pika patsiga mehed. Meil käis isegi üks naine loengut andmas! Aine andis tõeliselt palju juurde ning nüüd ma tean, et on olemas hulga rohkem suundi kui arendaja ja admin.

	==Küsimused==		==Küsimused==

Mmardiat at 16:41, 20 October 2015

2015-10-20T16:41:14Z

← Older revision		Revision as of 19:41, 20 October 2015
Line 54:		Line 54:

	Y = 23		Y = 23

			Aastas kogutud EAP-d kokku: 24 + 23 = 47

			Vajalik hulk EAP-sid aastas: 54

			Tasumisele kuulub: (54-47)50 = 750 = 350 Eurot

	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''

Mmardiat at 16:35, 20 October 2015

2015-10-20T16:35:38Z

← Older revision		Revision as of 19:35, 20 October 2015
Line 72:		Line 72:

	[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Punkt 9.		[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Punkt 9.

			[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Punkt 6.1.3.3.

			[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Punkt 6.1.3.1.

			[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Punkt 6.1.3.2.

			[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Punkt 6.1.2.

			[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Punkt 6.1.3.3.

			[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Punkt 6.1.6.

			[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Punkt 6.1.7.

	[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Mmardiat at 16:32, 20 October 2015

2015-10-20T16:32:47Z

← Older revision		Revision as of 19:32, 20 October 2015
Line 33:		Line 33:

	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''

			Esimesel õppeaastal on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kui üliõpilane saab lapse [8], tervislikel põhjustel [9] või aja- või asendusteenistusse asumiseks. [10]

			Selleks tuleb teha avaldus rektori nimele ja seejärel vormistatakse käskkirjaga. [11]

			Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. See kehtib siis, kui üliõpilane saab lapse. [12]

			Puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele ja seejärel vormistatakse käskkirjaga. [11]

			Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [13]

			Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. [14]

Mmardiat at 16:06, 20 October 2015

2015-10-20T16:06:28Z

← Older revision		Revision as of 19:06, 20 October 2015
Line 12:		Line 12:
	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''

	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (1)		Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]

	Kordussoorituse tegemise jaoks on see vaja kokku leppida vastava aine õppejõuga. (2)		Kordussoorituse tegemise jaoks on see vaja kokku leppida vastava aine õppejõuga. [2]

	Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. (3)		Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. [3]

	Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. (4)		Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. [4]

	Eksamile või arvestusele registreerimiseks on viimane tähtaeg 2 päeva enne sooritust. (5)		Eksamile või arvestusele registreerimiseks on viimane tähtaeg 2 päeva enne sooritust. [5]

			RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [6]

			OF tudengi jaoks maksab kordussooritus 20 eurot. [7]


Line 44:		Line 47:
	===Vastuste Allikad===		===Vastuste Allikad===

			[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.13.

			[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.3.2.

			[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.1.

			[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.1.

			[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.

			[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Punkt 9.

			[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Punkt 9.

	[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Mmardiat at 08:54, 20 October 2015

2015-10-20T08:54:14Z

@@ Line 11: / Line 11: @@
 '''Vastus:'''
 ===Küsimus 3===
@@ Line 24: / Line 37: @@
 X = 24
 Y = 23

Mmardiat: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= ==Essee== ==Küsimused== ===Küsimus A=== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et..."

2015-10-20T08:18:14Z

Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= ==Essee== ==Küsimused== ===Küsimus A=== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et..."

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Essee==

==Küsimused==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 24
Y = 23

'''Vastus:'''

===Vastuste Allikad===

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]