User:Mmatson - Revision history

Mmatson: /* Küsimus 1 */

2015-11-02T20:54:12Z

Küsimus 1

← Older revision		Revision as of 23:54, 2 November 2015
Line 41:		Line 41:
	Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>		Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
	Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>		Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>
	Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>, <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref>		Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref>

	===Küsimus 2===		===Küsimus 2===

Mmatson: /* Küsimus 1 */

2015-11-02T20:53:54Z

Küsimus 1

← Older revision		Revision as of 23:53, 2 November 2015
Line 36:		Line 36:
	Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?		Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

	<b>Vastus:</b><br>~~http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus~~		<b>Vastus:</b><br>
	Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1]</ref>		Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1]</ref>
	Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7]</ref>		Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7]</ref>

Mmatson at 20:50, 2 November 2015

2015-11-02T20:50:10Z

← Older revision		Revision as of 23:50, 2 November 2015
Line 36:		Line 36:
	Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?		Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

	<b>Vastus:</b><br>		<b>Vastus:</b><br>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus
	Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.		Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1]</ref>
	Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga.		Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7]</ref>
	Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i.		Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
	Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani (p 5.2.13)		Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>
	Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR.		Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>, <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref>
	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>

	===Küsimus 2===		===Küsimus 2===
Line 48:		Line 47:

	<b>Vastus:</b><br>		<b>Vastus:</b><br>
	Esimesel aastal on lubatud akadeemilisele puhkusele minna järgmistel juhtudel: tervislikel põhjustel; aja- või asendusteenistuse läbimiseks; lapse hooldamiseks. Loetletud juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, juhul kui põhjuseks lapse hooldamine – lapse sünnist 3 aastaseks saamiseni. Puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektori nimele. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid, esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Puhkuse ajal ~~saab~~ järele teha eksameid ja arvestusi.		Esimesel aastal on lubatud akadeemilisele puhkusele minna järgmistel juhtudel: tervislikel põhjustel; aja- või asendusteenistuse läbimiseks; lapse hooldamiseks. Loetletud juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]</ref>
			Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, juhul kui põhjuseks lapse hooldamine (ehk lapse sünnist 3 aastaseks saamiseni). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3.3]</ref>
			Puhkuse taotlemine ja lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektori nimele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.2]</ref>
			Puhkuse ajal saab deklareerida aineid, esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.6]</ref>
			Puhkuse ajal on teatud juhtudel võimalik järele teha eksameid ja arvestusi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.6 ja 6.1.5]</ref>

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===
Line 54:		Line 57:

	<b>Vastus:</b><br>		<b>Vastus:</b><br>
	1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.		1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK]</ref>

	==Viited==		==Viited==

	[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Mmatson at 14:57, 2 November 2015

2015-11-02T14:57:07Z

← Older revision		Revision as of 17:57, 2 November 2015
Line 42:		Line 42:
	Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani (p 5.2.13)		Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani (p 5.2.13)
	Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR.		Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR.
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>

	===Küsimus 2===		===Küsimus 2===

Mmatson: /* Essee */

2015-11-02T14:51:35Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:51, 2 November 2015
Line 29:		Line 29:
	Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Kui kursuse alguses arvasin, et aine tuleb lihtsalt ära teha, siis tegelikult andis see väga palju juurde ja tutvustas erinevaid valdkondi ning nende plusse ja miinuseid. Veelgi enam, iga loeng andis oma mõttetera, mida edaspidi järgida püüan.		Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Kui kursuse alguses arvasin, et aine tuleb lihtsalt ära teha, siis tegelikult andis see väga palju juurde ja tutvustas erinevaid valdkondi ning nende plusse ja miinuseid. Veelgi enam, iga loeng andis oma mõttetera, mida edaspidi järgida püüan.
	Siinkohal tahaksin välja tuua ka kõige motiveerivamad loengud ja esitajad – Elar Lang ning Oliver Kadak/ Oleg Bogdanov.		Siinkohal tahaksin välja tuua ka kõige motiveerivamad loengud ja esitajad – Elar Lang ning Oliver Kadak/ Oleg Bogdanov.
	Usun, et kuigi läbitud on TTÜ telekommunikatsiooni eriala, siis otsus ~~ITK~~-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.		Usun, et kuigi läbitud on TTÜ telekommunikatsiooni eriala, siis otsus EIK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.


	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mmatson at 14:50, 2 November 2015

2015-11-02T14:50:34Z

← Older revision		Revision as of 17:50, 2 November 2015
Line 9:		Line 9:
	Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Tunne eelkõige seepärast, et kõrgharidustee on kord juba läbitud, küll telekommunikatsiooni valdkonnas. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.		Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Tunne eelkõige seepärast, et kõrgharidustee on kord juba läbitud, küll telekommunikatsiooni valdkonnas. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.

	Tuleb tunnistada, et sissejuhatav loeng oli selles aines ka ainus, milles ise kohapeal viibisin. Ühest küljest on see kaugõppe eelis või tegelikult ~~ITK~~ eelis, teisalt ka suurim puudus, kuna süsteemid veel nõnda intelligentsed pole, et suudaks küsimustele vastata. Selles loengus sai esiteks ülevaate ~~ITK~~-st, erialast ja mida antud õppekava kokkuvõttes annab. Teiseks oli küllaltki palju infot ka üliõpilasesindusest ning selle funktsioonist ja meelde jäi ka võimalus astuda robootikaringi. Tänaseks veel osavõtnud pole, kuid plaan on seda teha.		Tuleb tunnistada, et sissejuhatav loeng oli selles aines ka ainus, milles ise kohapeal viibisin. Ühest küljest on see kaugõppe eelis või tegelikult EIK eelis, teisalt ka suurim puudus, kuna süsteemid veel nõnda intelligentsed pole, et suudaks küsimustele vastata. Selles loengus sai esiteks ülevaate EIK-st, erialast ja mida antud õppekava kokkuvõttes annab. Teiseks oli küllaltki palju infot ka üliõpilasesindusest ning selle funktsioonist ja meelde jäi ka võimalus astuda robootikaringi. Tänaseks veel osavõtnud pole, kuid plaan on seda teha.
	Olulised märksõnad, nagu ka teistes ülikoolides, on punase joone päev ja see, et kogu info on kättesaadav elektroonselt Õppeinfosüsteemist(~~ÕIK~~). Mis kõige olulisem, tuleb täita vähemalt 27EAP ja õpi võimalikult vara ja palju. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Sissejuhatav loeng]</ref>		Olulised märksõnad, nagu ka teistes ülikoolides, on punase joone päev ja see, et kogu info on kättesaadav elektroonselt Õppeinfosüsteemist(ÕIS). Mis kõige olulisem, tuleb täita vähemalt 27EAP ja õpi võimalikult vara ja palju. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Sissejuhatav loeng]</ref>

	Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamisest ja läbilöömisest. Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt, andes näiteid ja võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest ja nende edukast juhtimisest. Hea näitena olid väljatoodud projektide põhilised läbikukkumise põhjused – üks kõige olulisem on lõppkasutaja kaasatus. Igapäeva tööst võin samamoodi sellele paralleeli tuua, et kaasamine on oluline. Aga oluline on siin ka optimaalne kaasatus. Kaasamine aitab näiteks arendajal mõista, mis on lõppkasutaja tegelik vajadus ja vastupidi saab infot, millised on piirangud või aeganõudvad tegevused. Õppisin seda, et kordamine on tarkuse ema ja järgnevad mõisted on projektis kokku seotud kolmnurgana – aeg, skoop, raha, kvaliteet. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine ]</ref>		Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamisest ja läbilöömisest. Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt, andes näiteid ja võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest ja nende edukast juhtimisest. Hea näitena olid väljatoodud projektide põhilised läbikukkumise põhjused – üks kõige olulisem on lõppkasutaja kaasatus. Igapäeva tööst võin samamoodi sellele paralleeli tuua, et kaasamine on oluline. Aga oluline on siin ka optimaalne kaasatus. Kaasamine aitab näiteks arendajal mõista, mis on lõppkasutaja tegelik vajadus ja vastupidi saab infot, millised on piirangud või aeganõudvad tegevused. Õppisin seda, et kordamine on tarkuse ema ja järgnevad mõisted on projektis kokku seotud kolmnurgana – aeg, skoop, raha, kvaliteet. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine ]</ref>

	Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest üldiselt. Hea näitena oli välja toodud õppimine Polütehnikumis ja ~~ITK~~-s. Oluline on, et õppekavad ja –ained oleksid ~~tänapäevased~~, muidu puudub seos tänapäevaga ja raske on leida motivatsiooni. Ma usun, et see on tänapäeval muutumas, kuid veel paljud gümnaasiumid kasutavad nn “tuupimise” meetodit. Siit jäi meelde ka vaatenurk, et kool on vaid sisukord – mis olemuselt võiks olla tõene hüpotees. Antud loengust õppisin seda, et tuleb keskenduda võimalustele ja mitte probleemidele ning tuleb õppida õppima ja panna paika eesmärk.		Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest üldiselt. Hea näitena oli välja toodud õppimine Polütehnikumis ja EIK-s. Oluline on, et õppekavad ja –ained oleksid päevakohased, muidu puudub seos tänapäevaga ja raske on leida motivatsiooni, et õppida vananenud õppekava järgi. Ma usun, et see on tänapäeval muutumas, kuid veel paljud gümnaasiumid kasutavad nn “tuupimise” meetodit. Siit jäi meelde ka vaatenurk, et kool on vaid sisukord – mis olemuselt võiks olla tõene hüpotees. Antud loengust õppisin seda, et tuleb keskenduda võimalustele ja mitte probleemidele ning tuleb õppida õppima ja panna paika eesmärk.
	Üks õpetlik nüanss, mida kindlasti proovin rakendada, on teha koolist nn projekt ja lisada see kõik ühte dokumenti. See annab ülevaate tehtud asjadest, motiveerib ning innustab ja hoiab eesmärgi silme ees. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest.]</ref>		Üks õpetlik nüanss, mida kindlasti proovin rakendada, on teha koolist nn projekt ja lisada see kõik ühte dokumenti. See annab ülevaate tehtud asjadest, motiveerib ning innustab ja hoiab eesmärgi silme ees. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest.]</ref>

Mmatson at 00:13, 31 October 2015

2015-10-31T00:13:52Z

← Older revision		Revision as of 03:13, 31 October 2015
Line 56:		Line 56:
	1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.		1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.

			==Viited==

	[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Mmatson at 00:12, 31 October 2015

2015-10-31T00:12:27Z

← Older revision		Revision as of 03:12, 31 October 2015
Line 7:		Line 7:
	==Essee==		==Essee==

	Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.		Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Tunne eelkõige seepärast, et kõrgharidustee on kord juba läbitud, küll telekommunikatsiooni valdkonnas. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.

	~~Sissejuhatav~~ loeng		Tuleb tunnistada, et sissejuhatav loeng oli selles aines ka ainus, milles ise kohapeal viibisin. Ühest küljest on see kaugõppe eelis või tegelikult ITK eelis, teisalt ka suurim puudus, kuna süsteemid veel nõnda intelligentsed pole, et suudaks küsimustele vastata. Selles loengus sai esiteks ülevaate ITK-st, erialast ja mida antud õppekava kokkuvõttes annab. Teiseks oli küllaltki palju infot ka üliõpilasesindusest ning selle funktsioonist ja meelde jäi ka võimalus astuda robootikaringi. Tänaseks veel osavõtnud pole, kuid plaan on seda teha.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Sissejuhatav loeng]</ref>		Olulised märksõnad, nagu ka teistes ülikoolides, on punase joone päev ja see, et kogu info on kättesaadav elektroonselt Õppeinfosüsteemist(ÕIK). Mis kõige olulisem, tuleb täita vähemalt 27EAP ja õpi võimalikult vara ja palju. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Sissejuhatav loeng]</ref>

			Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamisest ja läbilöömisest. Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt, andes näiteid ja võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest ja nende edukast juhtimisest. Hea näitena olid väljatoodud projektide põhilised läbikukkumise põhjused – üks kõige olulisem on lõppkasutaja kaasatus. Igapäeva tööst võin samamoodi sellele paralleeli tuua, et kaasamine on oluline. Aga oluline on siin ka optimaalne kaasatus. Kaasamine aitab näiteks arendajal mõista, mis on lõppkasutaja tegelik vajadus ja vastupidi saab infot, millised on piirangud või aeganõudvad tegevused. Õppisin seda, et kordamine on tarkuse ema ja järgnevad mõisted on projektis kokku seotud kolmnurgana – aeg, skoop, raha, kvaliteet. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine ]</ref>

	~~Teises~~ loengus oli ~~põnev kuulda IT~~-s ~~naisena töötamist~~ ja ~~läbilöömist~~. ~~Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt~~, ~~andes näiteid~~ ja ~~võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest~~ ja ~~nende edukast juhtimisest~~.		Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest üldiselt. Hea näitena oli välja toodud õppimine Polütehnikumis ja ITK-s. Oluline on, et õppekavad ja –ained oleksid tänapäevased, muidu puudub seos tänapäevaga ja raske on leida motivatsiooni. Ma usun, et see on tänapäeval muutumas, kuid veel paljud gümnaasiumid kasutavad nn “tuupimise” meetodit. Siit jäi meelde ka vaatenurk, et kool on vaid sisukord – mis olemuselt võiks olla tõene hüpotees. Antud loengust õppisin seda, et tuleb keskenduda võimalustele ja mitte probleemidele ning tuleb õppida õppima ja panna paika eesmärk.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~e2cded4a~~-~~d03a~~-~~4ed5~~-~~95e9~~-~~de354ce58f36 IT projektide juhtimine~~ ]</ref>		Üks õpetlik nüanss, mida kindlasti proovin rakendada, on teha koolist nn projekt ja lisada see kõik ühte dokumenti. See annab ülevaate tehtud asjadest, motiveerib ning innustab ja hoiab eesmärgi silme ees. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest.]</ref>

	~~Kolmas~~ loeng		Neljas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina. Tagasivaade seetõttu, et olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega, küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas, aga äratundmist oli palju. Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus ning IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel, see toob efektiivsuse. Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu! <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur]</ref>
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true ~~Õppimisest. Omast kogemusest.~~]</ref>

	~~Neljas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina~~. ~~Tagasivaade seetõttu~~, et ~~olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega~~, ~~küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas~~, ~~aga äratundmist oli palju~~. ~~Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus ning selge pea pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus~~. ~~IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel~~, ~~see toob efektiivsuse~~, ~~sest siin sai kinnitust ka tõsiasi~~, et ~~kui suhtlus on puudulik, on vead~~ ja ~~süüdistused kerged tulema~~. ~~Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu!~~		Viiendas loengus räägiti testimisest. Kert Suvi lükkas ümber müüdi, et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad ja tunnihinnad, mis võrreldavad arendajate ja analüütikutega. Enim köitis mind testimise kirjeldamine, kus toodi välja testimise eri tahud ja võimalused - näiteks hiireklikkide automatiseerimine ja rahvusvaheline testimine. Testimise vajadusest saan aru ka täna, olles projektijuhi rollis, kuid tutvustav loeng veel suurt innustust ei andnud. Samas õppisin, et arendajana tuleb kindlasti palju rõhku panna kvaliteetsele ja testitud koodile. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~ce07046a~~-~~a6aa~~-~~41bb~~-~~8fe8~~-~~9f256a6d627f~~?ec=true ~~Millega tegeleb süsteemihaldur~~]</ref>

	~~Viiendas loengus räägiti testimisest. Kert Suvi lükkas ümber müüdi, et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad~~ ja ~~tunnihinnad~~, ~~mis võrreldavad arendajate~~ ja ~~analüütikutega~~. ~~Enim köitis mind testimise kirjeldamine, kus toodi välja testimise eri tahud ja võimalused - näiteks hiireklikkide automatiseerimine~~ ja ~~rahvusvaheline testimine. Testimise vajadusest saan aru ka täna~~, ~~olles projektijuhi rollis, kuid tutvustav loeng veel suurt innustust ei andnud~~. ~~Samas õppisin~~, et ~~arendajana tuleb kindlasti palju rõhku panna kvaliteetsele~~ ja ~~testitud koodile~~.		Kuues loeng oli huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad, aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest ja arendaja kõrvaltegevustest. Põnev oli slaid võimalikest töökohtadest peale IT arendaja õppekava edukat läbimist ja hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist, mis tegelikult polegi nii "roosiline" kui arvata võiks. Kõlama jäi fakt, et tarkvara kui teenusena müük on tõenäoliselt kasumlikum kui arendustundide müük - selle näiteks võib tuua võrdluse Transferwise ja Nortal. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda]</ref>
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~00379be2~~-~~bb86~~-~~4935~~-~~9b4f~~-~~aad720ee4cc0~~?ec=true ~~Testimine ja tarkvara kvaliteet~~]</ref>

	~~Kuues~~ loeng oli ~~huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad~~, ~~aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest~~ ja ~~arendaja kõrvaltegevustest~~. ~~Põnev~~ oli ~~slaid võimalikest töökohtadest~~ peale ~~IT arendaja õppekava edukat läbimist~~ ja ~~hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist~~, ~~mis tegelikult polegi nii "roosiline" kui arvata võiks~~. ~~Kõlama jäi fakt~~, et ~~tarkvara kui teenusena müük~~ on ~~tõenäoliselt kasumlikum kui arendustundide müük - selle näiteks võib tuua võrdluse Transferwise~~ ja ~~Nortal~~.		Seitsmes loeng oli võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam. Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust. Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena, kuid selle skoop oli liiga suur ja tuli esimene läbikukkumine. Mida antud loengust õppida, oli see, et peale esimest ebaõnnestumist, tuleb uue projektiga juba varakult mõõdikud paika panna ja aru saada, mil on aeg lõpetada. Motiveeriva tõuke andis siin esitaja teekond praeguse ettevõtte arenduseni, et kõike seda saab teha ka põhitöö kõrvalt. Jäi kõlama mõte, et oluline on tahtmine ja varane alustamine.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel]</ref>
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~45c455bb~~-~~ef01~~-~~4f3e~~-~~a722~~-~~5ba40ecbe8ee~~?ec=true ~~Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda~~]</ref>

	~~Seitsmes~~ loeng ~~oli võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam~~. ~~Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust. Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena~~, kuid ~~selle skoop oli liiga suur ja tuli esimene läbikukkumine~~. ~~Mida antud loengust õppida~~, ~~oli see~~, ~~et peale esimest ebaõnnestumist, tuleb~~ uue ~~projektiga juba varakult mõõdikud paika panna ja aru saada, mil on aeg lõpetada~~. ~~Motiveeriva tõuke andis siin esitaja teekond praeguse ettevõtte arenduseni~~, ~~et kõike seda~~ saab teha ka ~~põhitöö kõrvalt~~. ~~Jäi kõlama mõte, et oluline on tahtmine ja varane alustamine.~~		Kaheksas loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest ja võimalustest ja pani tõsiselt kuulama. Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus ja kahtlemata vajalik, kuid taustsüsteem seal taga tundub keeruline. Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha. Need esitaja sõnul pealiskaudsed näited, andsid hea ülevaate, mida kõike ka suhteliselt väheste andmete või ka täiesti uue toote turule toomisel teha saab. Ja mis põhiline, IT äri saab teha ka Hiiumaal :). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat]</ref>
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~95e9f82e~~-~~debe~~-~~4f6c~~-~~833a~~-~~5dabb639600d~~?ec=true ~~Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel~~]</ref>

	Kaheksas loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest ja võimalustest ja pani tõsiselt kuulama. Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus ja kahtlemata vajalik, kuid taustsüsteem seal taga tundub keeruline. Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha. Need esitaja sõnul pealiskaudsed näited, andsid hea ülevaate, mida kõike ka suhteliselt väheste andmete või ka täiesti uue toote turule toomisel teha saab. Ja mis põhiline, IT äri saab teha ka Hiiumaal :).		Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Kui kursuse alguses arvasin, et aine tuleb lihtsalt ära teha, siis tegelikult andis see väga palju juurde ja tutvustas erinevaid valdkondi ning nende plusse ja miinuseid. Veelgi enam, iga loeng andis oma mõttetera, mida edaspidi järgida püüan.
	~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat]</ref>~~		Siinkohal tahaksin välja tuua ka kõige motiveerivamad loengud ja esitajad – Elar Lang ning Oliver Kadak/ Oleg Bogdanov.
			Usun, et kuigi läbitud on TTÜ telekommunikatsiooni eriala, siis otsus ITK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.
	Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. ~~Mõtteterad~~, ~~mille antud kursus mulle~~ andis ja mida ~~kasutada või mille vigadest õppida on järgmised:~~ Usun, et kuigi ~~seljataga~~ on ~~Telekomi haridus~~, siis otsus ITK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.


Line 60:		Line 55:
	<b>Vastus:</b><br>		<b>Vastus:</b><br>
	1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.		1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.



	[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Mmatson at 23:37, 30 October 2015

2015-10-30T23:37:29Z

← Older revision		Revision as of 02:37, 31 October 2015
Line 1:		Line 1:
	= I020 aine ~~ainetöö~~ =		= I020 aine arvestustöö =

	Nimi: <b>Mihkel Matson</b>		Nimi: <b>Mihkel Matson</b>
Line 9:		Line 9:
	Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.		Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.

	~~Teises loengus oli põnev kuulda IT~~-~~s naisena töötamist ja läbilöömist~~.		Sissejuhatav loeng
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Sissejuhatav loeng]</ref>

	Kolmas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina. Tagasivaade seetõttu, et olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega, küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas, aga äratundmist oli palju. Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus ning IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel, see toob efektiivsuse. Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu!

	~~Neljandas~~ loengus ~~räägiti testimisest~~. ~~Kert Suvi lükkas ümber müüdi~~, ~~et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad~~ ja ~~tunnihinnad, mis võrreldavad arendajate~~ ja ~~analüütikutega~~. ~~Enim köitis mind testimise kirjeldamine, näiteks hiireklikkide automatiseerimine ja rahvusvaheline testimine~~. ~~Kahjuks tuleb tunnistada, et testijaks saama mind antud loeng ei motiveerinud~~.		Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamist ja läbilöömist. Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt, andes näiteid ja võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest ja nende edukast juhtimisest.
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine ]</ref>

	~~Viies~~ loeng ~~oli huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad, aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest ja arendaja kõrvaltegevustest~~. ~~Muljetavaldav oli slaid võimalikest töökohtadest peale IT arendaja õppekava edukat läbimist ja hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist~~.		Kolmas loeng
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest.]</ref>

	~~Kuues~~ loeng oli ~~võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam~~. ~~Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust~~. ~~Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena, kuid~~ selle ~~skoop oli liiga suur~~ ja ~~tuli esimene läbikukkumine. Navirec’ni jõudis ta oma põhitöö kõrvalt~~, ~~olles vahepeal proovinud veel teisi startup’e või töötades palgatööl. Jäi kõlama mõte~~, et ~~oluline~~ on ~~tahtmine~~ ja ~~varane alustamine~~.		Neljas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina. Tagasivaade seetõttu, et olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega, küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas, aga äratundmist oli palju. Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus ning selge pea pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus. IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel, see toob efektiivsuse, sest siin sai kinnitust ka tõsiasi, et kui suhtlus on puudulik, on vead ja süüdistused kerged tulema. Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu!
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur]</ref>

	~~Seitsmes loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest~~ ja ~~võimalustest~~ ja ~~pani tõsiselt kuulama~~. ~~Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus~~ ja ~~kahtlemata vajalik~~, kuid ~~taustsüsteem seal taga tundub keeruline~~. ~~Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha~~.		Viiendas loengus räägiti testimisest. Kert Suvi lükkas ümber müüdi, et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad ja tunnihinnad, mis võrreldavad arendajate ja analüütikutega. Enim köitis mind testimise kirjeldamine, kus toodi välja testimise eri tahud ja võimalused - näiteks hiireklikkide automatiseerimine ja rahvusvaheline testimine. Testimise vajadusest saan aru ka täna, olles projektijuhi rollis, kuid tutvustav loeng veel suurt innustust ei andnud. Samas õppisin, et arendajana tuleb kindlasti palju rõhku panna kvaliteetsele ja testitud koodile.
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>

	~~Kokkuvõtvalt olid~~ kõik ~~loenguvideod~~ ja ~~slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad~~. ~~Usun~~, et ~~kuigi seljataga~~ on ~~Telekomi haridus, siis otsus ITK~~-~~sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes~~.		Kuues loeng oli huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad, aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest ja arendaja kõrvaltegevustest. Põnev oli slaid võimalikest töökohtadest peale IT arendaja õppekava edukat läbimist ja hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist, mis tegelikult polegi nii "roosiline" kui arvata võiks. Kõlama jäi fakt, et tarkvara kui teenusena müük on tõenäoliselt kasumlikum kui arendustundide müük - selle näiteks võib tuua võrdluse Transferwise ja Nortal.
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda]</ref>

			Seitsmes loeng oli võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam. Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust. Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena, kuid selle skoop oli liiga suur ja tuli esimene läbikukkumine. Mida antud loengust õppida, oli see, et peale esimest ebaõnnestumist, tuleb uue projektiga juba varakult mõõdikud paika panna ja aru saada, mil on aeg lõpetada. Motiveeriva tõuke andis siin esitaja teekond praeguse ettevõtte arenduseni, et kõike seda saab teha ka põhitöö kõrvalt. Jäi kõlama mõte, et oluline on tahtmine ja varane alustamine.
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel]</ref>

			Kaheksas loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest ja võimalustest ja pani tõsiselt kuulama. Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus ja kahtlemata vajalik, kuid taustsüsteem seal taga tundub keeruline. Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha. Need esitaja sõnul pealiskaudsed näited, andsid hea ülevaate, mida kõike ka suhteliselt väheste andmete või ka täiesti uue toote turule toomisel teha saab. Ja mis põhiline, IT äri saab teha ka Hiiumaal :).
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat]</ref>

			Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Mõtteterad, mille antud kursus mulle andis ja mida kasutada või mille vigadest õppida on järgmised: Usun, et kuigi seljataga on Telekomi haridus, siis otsus ITK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.


			==Õpingukorralduse küsimused==

			===Küsimus 1===
			Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

			<b>Vastus:</b><br>
			Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.
			Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga.
			Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i.
			Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani (p 5.2.13)
			Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR.

			===Küsimus 2===
			Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

			<b>Vastus:</b><br>
			Esimesel aastal on lubatud akadeemilisele puhkusele minna järgmistel juhtudel: tervislikel põhjustel; aja- või asendusteenistuse läbimiseks; lapse hooldamiseks. Loetletud juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, juhul kui põhjuseks lapse hooldamine – lapse sünnist 3 aastaseks saamiseni. Puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektori nimele. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid, esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Puhkuse ajal saab järele teha eksameid ja arvestusi.

			===Küsimus 3===
			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23 EAP ja Y = 23EAP)

			<b>Vastus:</b><br>
			1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.

	[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Mmatson at 22:29, 30 October 2015

2015-10-30T22:29:57Z

← Older revision		Revision as of 01:29, 31 October 2015
Line 7:		Line 7:
	==Essee==		==Essee==

			Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.

			Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamist ja läbilöömist.

			Kolmas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina. Tagasivaade seetõttu, et olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega, küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas, aga äratundmist oli palju. Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus ning IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel, see toob efektiivsuse. Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu!

			Neljandas loengus räägiti testimisest. Kert Suvi lükkas ümber müüdi, et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad ja tunnihinnad, mis võrreldavad arendajate ja analüütikutega. Enim köitis mind testimise kirjeldamine, näiteks hiireklikkide automatiseerimine ja rahvusvaheline testimine. Kahjuks tuleb tunnistada, et testijaks saama mind antud loeng ei motiveerinud.

			Viies loeng oli huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad, aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest ja arendaja kõrvaltegevustest. Muljetavaldav oli slaid võimalikest töökohtadest peale IT arendaja õppekava edukat läbimist ja hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist.

			Kuues loeng oli võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam. Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust. Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena, kuid selle skoop oli liiga suur ja tuli esimene läbikukkumine. Navirec’ni jõudis ta oma põhitöö kõrvalt, olles vahepeal proovinud veel teisi startup’e või töötades palgatööl. Jäi kõlama mõte, et oluline on tahtmine ja varane alustamine.

			Seitsmes loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest ja võimalustest ja pani tõsiselt kuulama. Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus ja kahtlemata vajalik, kuid taustsüsteem seal taga tundub keeruline. Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha.

			Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Usun, et kuigi seljataga on Telekomi haridus, siis otsus ITK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.