User:Mmerisal - Revision history

Mmerisal: /* Essee */

2016-10-15T21:02:26Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:02, 16 October 2016
Line 32:		Line 32:

	Parima tulemuse aluseks on koostöö. Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks oli näidata koostöö olulisust ettevõttes erinevate üksuste ja IT vahel. Samuti on tähtis ka suhtlemisoskus ehk see, et eesmärgist saadaks ühiselt aru. Selleks peavad erinevad osapooled suutma oma seisukohti teisele osapoole võimalikult lihtsalt selgitada. Lisaks on suurenenud andmete analüüsimisoskuse osatähtsus. Minu jaoks oli tegu huvitava loengusarjaga, mis kätkes endas erinevaid soovitusi erinevate infotehnoloogiaga seotud erialade esindajatelt. Kindlasti laiendas kuuldu minu silmaringi ning tuleb kasuks ka valitud erialal töötamisel.		Parima tulemuse aluseks on koostöö. Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks oli näidata koostöö olulisust ettevõttes erinevate üksuste ja IT vahel. Samuti on tähtis ka suhtlemisoskus ehk see, et eesmärgist saadaks ühiselt aru. Selleks peavad erinevad osapooled suutma oma seisukohti teisele osapoole võimalikult lihtsalt selgitada. Lisaks on suurenenud andmete analüüsimisoskuse osatähtsus. Minu jaoks oli tegu huvitava loengusarjaga, mis kätkes endas erinevaid soovitusi erinevate infotehnoloogiaga seotud erialade esindajatelt. Kindlasti laiendas kuuldu minu silmaringi ning tuleb kasuks ka valitud erialal töötamisel.



	'''		'''

Mmerisal: /* Essee */

2016-10-15T20:46:27Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:46, 15 October 2016
Line 31:		Line 31:
	„Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi “ – see Amazoni juhi, Jeff Bezos’i poolt öeldud lause iseloomustab aine kaheksandat loengut, kus kõneles turunduse ja IT vahelistest seostest ettevõte Starman kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Bränding on kogu ettevõte koostöö ja bränd on ettevõte visiitkaart. Turundus on brändingu osa, mis viib kokku sihtgruppi soovid ja ettevõte eesmärgid, aidates luua brändi usaldusväärsust ning sihtgrupile jäävat muljet tootest. Turundust ei tohiks alahinnata, sest see aitab kaasa brändi kujunemisele. IT aitab turundusel analüüsida saadud andmeid, et õiget toodet pakutaks õigele sihtgrupile. Sellest loengust sain teada, kuidas toimib turunduse ja IT vaheline suhtlus. Oluline on mõista teise poole toimimist ja suhtluskeelt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>		„Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi “ – see Amazoni juhi, Jeff Bezos’i poolt öeldud lause iseloomustab aine kaheksandat loengut, kus kõneles turunduse ja IT vahelistest seostest ettevõte Starman kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Bränding on kogu ettevõte koostöö ja bränd on ettevõte visiitkaart. Turundus on brändingu osa, mis viib kokku sihtgruppi soovid ja ettevõte eesmärgid, aidates luua brändi usaldusväärsust ning sihtgrupile jäävat muljet tootest. Turundust ei tohiks alahinnata, sest see aitab kaasa brändi kujunemisele. IT aitab turundusel analüüsida saadud andmeid, et õiget toodet pakutaks õigele sihtgrupile. Sellest loengust sain teada, kuidas toimib turunduse ja IT vaheline suhtlus. Oluline on mõista teise poole toimimist ja suhtluskeelt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>

	Parima tulemuse aluseks on koostöö. Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus eesmärgiks oli näidata koostöö olulisust ettevõttes erinevate üksuste ja IT vahel. Samuti on tähtis ka suhtlemisoskus ehk see, et eesmärgist saadaks ühiselt aru. Selleks peavad erinevad osapooled suutma oma seisukohti teisele osapoole võimalikult lihtsalt selgitada. Lisaks on suurenenud andmete analüüsimisoskuse osatähtsus. Minu jaoks oli tegu huvitava loengusarjaga, mis kätkes endas erinevaid soovitusi erinevate infotehnoloogiaga seotud erialade esindajatelt. Kindlasti laiendas kuuldu minu silmaringi ning tuleb kasuks ka valitud erialal töötamisel.		Parima tulemuse aluseks on koostöö. Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks oli näidata koostöö olulisust ettevõttes erinevate üksuste ja IT vahel. Samuti on tähtis ka suhtlemisoskus ehk see, et eesmärgist saadaks ühiselt aru. Selleks peavad erinevad osapooled suutma oma seisukohti teisele osapoole võimalikult lihtsalt selgitada. Lisaks on suurenenud andmete analüüsimisoskuse osatähtsus. Minu jaoks oli tegu huvitava loengusarjaga, mis kätkes endas erinevaid soovitusi erinevate infotehnoloogiaga seotud erialade esindajatelt. Kindlasti laiendas kuuldu minu silmaringi ning tuleb kasuks ka valitud erialal töötamisel.

	'''		'''

Mmerisal: /* Essee */

2016-10-15T20:41:05Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:41, 15 October 2016
Line 25:		Line 25:
	Kõik, mis hiilgab, pole kaugeltki kuld – see lause iseloomustab aine viiendat loengut. Õppejõud Andres Septer kõneles IT tööturu olemusest, sealsetest võimalustest ja ohtudest ning milliseid vigu töökoha otsimisel vältida. IT ja äripoole suhetest, kõneles külalisesineja Betsson Group’i agiilse arendusmeeskonna juht (''SCRUM master'') Einar Koltšanov. Ettevõttest ülevaate saamise olulisus ehk taustatöö tegemine – eksimuste vältimiseks tasub enne ettevõttesse tööle asumist uurida ettevõtte sisekliimat. Võimalusel otsida keegi, kes oskab anda ülevaadet tegelikust töökeskkonnast. Luua endale sidevõrgustik – parimad töökohad on oskuste ja tutvuste tulemus. Info heast töökohast või töötajast liigub tavaliselt suust- suhu ja parim soovitaja on samas töökohas töötav tuttav, mistõttu peavad ka tööotsija oskused olema oma valdkonnas tasemel, et neid soovitusi võiks anda rahuliku südamega. Mõnikord peab mõni uks sulguma selleks, et uus saaks avaneda, sest sageli ei julgeta, vaatama edumeelsele ja heale töötajale, ametikõrgendust anda, kartuses võrdväärselt hea asendaja puudumist. Niisiis tuleb kõrgema ametikoha saamiseks, sageli ka töökohta vahetada. Töökoha valikul tuleks arvestada sellega, et igal töökohal on omad plussid ja miinused. Tuleb lihtsalt kaaluda, millise variandi puhul, kaaluvad plussid rohkem kui miinused. Tõlkes kaduma läinud – justnimelt see lause sobib iseloomustama IT ja äripoole vahelist suhtlust. Kuna mõlemad pooled näevad lahendatavat probleemi erinevatest vaatenurkadest, on ka arusaamad probleemi lahendusvõimalustest erinevad. Samuti ei omata piisavalt teadmisi teise poole toimimismehhanismist, võimalustest ja piirangutest. Minu jaoks olid selle loengu puhul olulisteks märksõnadeks oskus lugeda ridade vahelt ja suhtlusvõrgustiku olemasolu olulisus. Sarnaselt eelnevatele loengutele, rõhutas Einar Koltšanov koostöö olulisust, sest ainult nii saavutatakse parim tulemus.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref><br>		Kõik, mis hiilgab, pole kaugeltki kuld – see lause iseloomustab aine viiendat loengut. Õppejõud Andres Septer kõneles IT tööturu olemusest, sealsetest võimalustest ja ohtudest ning milliseid vigu töökoha otsimisel vältida. IT ja äripoole suhetest, kõneles külalisesineja Betsson Group’i agiilse arendusmeeskonna juht (''SCRUM master'') Einar Koltšanov. Ettevõttest ülevaate saamise olulisus ehk taustatöö tegemine – eksimuste vältimiseks tasub enne ettevõttesse tööle asumist uurida ettevõtte sisekliimat. Võimalusel otsida keegi, kes oskab anda ülevaadet tegelikust töökeskkonnast. Luua endale sidevõrgustik – parimad töökohad on oskuste ja tutvuste tulemus. Info heast töökohast või töötajast liigub tavaliselt suust- suhu ja parim soovitaja on samas töökohas töötav tuttav, mistõttu peavad ka tööotsija oskused olema oma valdkonnas tasemel, et neid soovitusi võiks anda rahuliku südamega. Mõnikord peab mõni uks sulguma selleks, et uus saaks avaneda, sest sageli ei julgeta, vaatama edumeelsele ja heale töötajale, ametikõrgendust anda, kartuses võrdväärselt hea asendaja puudumist. Niisiis tuleb kõrgema ametikoha saamiseks, sageli ka töökohta vahetada. Töökoha valikul tuleks arvestada sellega, et igal töökohal on omad plussid ja miinused. Tuleb lihtsalt kaaluda, millise variandi puhul, kaaluvad plussid rohkem kui miinused. Tõlkes kaduma läinud – justnimelt see lause sobib iseloomustama IT ja äripoole vahelist suhtlust. Kuna mõlemad pooled näevad lahendatavat probleemi erinevatest vaatenurkadest, on ka arusaamad probleemi lahendusvõimalustest erinevad. Samuti ei omata piisavalt teadmisi teise poole toimimismehhanismist, võimalustest ja piirangutest. Minu jaoks olid selle loengu puhul olulisteks märksõnadeks oskus lugeda ridade vahelt ja suhtlusvõrgustiku olemasolu olulisus. Sarnaselt eelnevatele loengutele, rõhutas Einar Koltšanov koostöö olulisust, sest ainult nii saavutatakse parim tulemus.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref><br>

	Miski pole nii nagu esialgu näib – see lause iseloomustab kuuendat loengut, kus EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, kõneles kuivõrd vajalik on andmete analüüsimisoskus. Vaataja on tõe olemuse peegeldus – sageli sõltub justnimelt tõlgendajast see, kuidas andmetest aru saadakse. See tõdemus teeb tervikpildi kokkupaneku keerukamaks, kuna kuskil võib olla keegi, kelle arvates on olukorda valesti tõlgendatud. Andmete analüütiku ülesandeks ongi andmeid analüüsides, kokku panna võimalikult tõetruu tervikpilt. Andmete analüüsi juures on olulised andmete õige kogumisviis, õige kogus, andmete struktureering ja nende andmete tõlgendamisoskus. Lisaks eelnimetatule on vaja ka inimesi, kes ~~oskasid~~ neid andmeid õigesti tõlgendada ning ka andmebaasi struktuuriga vastavusse viia. Teadmine, kuidas olemasolevaid ressursse kasutada, vältimaks ülearust ressursikadu. Andmete analüüsimine aitab otsustada, kuidas ja kuhu oma ressursse suunata. Minu jaoks olid selle loengu puhul oluliseks märksõnaks andmete õige analüüsimine, tänu millele on võimalik ressursse õigesti suunata.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref><br>		Miski pole nii nagu esialgu näib – see lause iseloomustab kuuendat loengut, kus EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, kõneles kuivõrd vajalik on andmete analüüsimisoskus. Vaataja on tõe olemuse peegeldus – sageli sõltub justnimelt tõlgendajast see, kuidas andmetest aru saadakse. See tõdemus teeb tervikpildi kokkupaneku keerukamaks, kuna kuskil võib olla keegi, kelle arvates on olukorda valesti tõlgendatud. Andmete analüütiku ülesandeks ongi andmeid analüüsides, kokku panna võimalikult tõetruu tervikpilt. Andmete analüüsi juures on olulised andmete õige kogumisviis, õige kogus, andmete struktureering ja nende andmete tõlgendamisoskus. Lisaks eelnimetatule on vaja ka inimesi, kes oskaksid neid andmeid õigesti tõlgendada ning ka andmebaasi struktuuriga vastavusse viia. Teadmine, kuidas olemasolevaid ressursse kasutada, vältimaks ülearust ressursikadu. Andmete analüüsimine aitab otsustada, kuidas ja kuhu oma ressursse suunata. Minu jaoks olid selle loengu puhul oluliseks märksõnaks andmete õige analüüsimine, tänu millele on võimalik ressursse õigesti suunata.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref><br>

	Turvalisuse aluseks on koostöö ja ülesannete õige jaotamine - see lause iseloomustab aine seitsmendat loengut, kus kõneles küberkaitse olulisusest Eesti Vabariigis TTÜ õppejõud Jaan Priisalu. Üks olulisemaid aspekte riigi toimimise seisukohast on infoturve. Üheks meetodiks mil viisil turvalisust tagada, on krüpteerimine. Igapäevaselt kasutavate paroolide abil suudetakse informatsiooni kolme põhikriteeriumit tagada senikaua, kuni paroolid ise on teada vaid selleks volitatud isikutele. Hetkel, mil paroolid saavad teatavaks kõrvalistele inimestele, kaasneb oht paroolide taga olevate andmete käideldavusele, terviklikkusele ja konfidentsiaalsusele. Lihtsaim viis tagada andmete põhikriteeriumite täidetust, on digiallkiri. 2000.aastal võeti vastu Digitaalallkirja seadus. Veel tõi esineja Eesti küberkaitse ajaloo kujunemise mõningate oluliste punktidena välja näiteks E- valimised ja pronksöö. Küberkaitse eesmärgiks on õigetele (kriitilistele) protsessidele keskendumine. Küberkaitse edukuse võti peitub nii enese kui ka vastase võimekuse tundmises. Kaitse üheks pooleks on liitlased ja teiseks pooleks inimeste enda heaolu. Kui inimesele on antud võimalused, loomaks heaolu ühiskonda, siis on osa riigi võimekusest saavutatud. Teise osa riigi (kaitse) võimekusest, määravad erinevad riigikaitsega tegelevad organisatsioonid, millest tähtsaimaks küberkaitsega tegelevaks organisatsiooniks on Küberkaitseliit. Turvalisuse tagamiseks on vaja häid suhteid teiste riikidega. Niiviisi saab riik tõhustada oma kaitset, õppides teiste vigadest ja müües oma teadmisi ja oskusi välisriikdele, luues lisaks headele majandussuhtele, ka häid kaitsestrateegiaid. Sarnaselt teiste loengutega räägiti koostöö olulisusest, seekord küll erinevate institutsioonide vahel. Minu jaoks olid selle loengu puhul huvitav teada saada fakte küberkaitse ajaloost ja toimimisest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>		Turvalisuse aluseks on koostöö ja ülesannete õige jaotamine - see lause iseloomustab aine seitsmendat loengut, kus kõneles küberkaitse olulisusest Eesti Vabariigis TTÜ õppejõud Jaan Priisalu. Üks olulisemaid aspekte riigi toimimise seisukohast on infoturve. Üheks meetodiks mil viisil turvalisust tagada, on krüpteerimine. Igapäevaselt kasutavate paroolide abil suudetakse informatsiooni kolme põhikriteeriumit tagada senikaua, kuni paroolid ise on teada vaid selleks volitatud isikutele. Hetkel, mil paroolid saavad teatavaks kõrvalistele inimestele, kaasneb oht paroolide taga olevate andmete käideldavusele, terviklikkusele ja konfidentsiaalsusele. Lihtsaim viis tagada andmete põhikriteeriumite täidetust, on digiallkiri. 2000.aastal võeti vastu Digitaalallkirja seadus. Veel tõi esineja Eesti küberkaitse ajaloo kujunemise mõningate oluliste punktidena välja näiteks E- valimised ja pronksöö. Küberkaitse eesmärgiks on õigetele (kriitilistele) protsessidele keskendumine. Küberkaitse edukuse võti peitub nii enese kui ka vastase võimekuse tundmises. Kaitse üheks pooleks on liitlased ja teiseks pooleks inimeste enda heaolu. Kui inimesele on antud võimalused, loomaks heaolu ühiskonda, siis on osa riigi võimekusest saavutatud. Teise osa riigi (kaitse) võimekusest, määravad erinevad riigikaitsega tegelevad organisatsioonid, millest tähtsaimaks küberkaitsega tegelevaks organisatsiooniks on Küberkaitseliit. Turvalisuse tagamiseks on vaja häid suhteid teiste riikidega. Niiviisi saab riik tõhustada oma kaitset, õppides teiste vigadest ja müües oma teadmisi ja oskusi välisriikdele, luues lisaks headele majandussuhtele, ka häid kaitsestrateegiaid. Sarnaselt teiste loengutega räägiti koostöö olulisusest, seekord küll erinevate institutsioonide vahel. Minu jaoks olid selle loengu puhul huvitav teada saada fakte küberkaitse ajaloost ja toimimisest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>

Mmerisal: /* Essee */

2016-10-15T20:29:45Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:29, 15 October 2016
Line 30:		Line 30:

	„Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi “ – see Amazoni juhi, Jeff Bezos’i poolt öeldud lause iseloomustab aine kaheksandat loengut, kus kõneles turunduse ja IT vahelistest seostest ettevõte Starman kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Bränding on kogu ettevõte koostöö ja bränd on ettevõte visiitkaart. Turundus on brändingu osa, mis viib kokku sihtgruppi soovid ja ettevõte eesmärgid, aidates luua brändi usaldusväärsust ning sihtgrupile jäävat muljet tootest. Turundust ei tohiks alahinnata, sest see aitab kaasa brändi kujunemisele. IT aitab turundusel analüüsida saadud andmeid, et õiget toodet pakutaks õigele sihtgrupile. Sellest loengust sain teada, kuidas toimib turunduse ja IT vaheline suhtlus. Oluline on mõista teise poole toimimist ja suhtluskeelt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>		„Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi “ – see Amazoni juhi, Jeff Bezos’i poolt öeldud lause iseloomustab aine kaheksandat loengut, kus kõneles turunduse ja IT vahelistest seostest ettevõte Starman kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Bränding on kogu ettevõte koostöö ja bränd on ettevõte visiitkaart. Turundus on brändingu osa, mis viib kokku sihtgruppi soovid ja ettevõte eesmärgid, aidates luua brändi usaldusväärsust ning sihtgrupile jäävat muljet tootest. Turundust ei tohiks alahinnata, sest see aitab kaasa brändi kujunemisele. IT aitab turundusel analüüsida saadud andmeid, et õiget toodet pakutaks õigele sihtgrupile. Sellest loengust sain teada, kuidas toimib turunduse ja IT vaheline suhtlus. Oluline on mõista teise poole toimimist ja suhtluskeelt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>

			Parima tulemuse aluseks on koostöö. Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus eesmärgiks oli näidata koostöö olulisust ettevõttes erinevate üksuste ja IT vahel. Samuti on tähtis ka suhtlemisoskus ehk see, et eesmärgist saadaks ühiselt aru. Selleks peavad erinevad osapooled suutma oma seisukohti teisele osapoole võimalikult lihtsalt selgitada. Lisaks on suurenenud andmete analüüsimisoskuse osatähtsus. Minu jaoks oli tegu huvitava loengusarjaga, mis kätkes endas erinevaid soovitusi erinevate infotehnoloogiaga seotud erialade esindajatelt. Kindlasti laiendas kuuldu minu silmaringi ning tuleb kasuks ka valitud erialal töötamisel.

	'''		'''

Mmerisal: /* Essee */

2016-10-15T20:24:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:24, 15 October 2016
Line 28:		Line 28:

	Turvalisuse aluseks on koostöö ja ülesannete õige jaotamine - see lause iseloomustab aine seitsmendat loengut, kus kõneles küberkaitse olulisusest Eesti Vabariigis TTÜ õppejõud Jaan Priisalu. Üks olulisemaid aspekte riigi toimimise seisukohast on infoturve. Üheks meetodiks mil viisil turvalisust tagada, on krüpteerimine. Igapäevaselt kasutavate paroolide abil suudetakse informatsiooni kolme põhikriteeriumit tagada senikaua, kuni paroolid ise on teada vaid selleks volitatud isikutele. Hetkel, mil paroolid saavad teatavaks kõrvalistele inimestele, kaasneb oht paroolide taga olevate andmete käideldavusele, terviklikkusele ja konfidentsiaalsusele. Lihtsaim viis tagada andmete põhikriteeriumite täidetust, on digiallkiri. 2000.aastal võeti vastu Digitaalallkirja seadus. Veel tõi esineja Eesti küberkaitse ajaloo kujunemise mõningate oluliste punktidena välja näiteks E- valimised ja pronksöö. Küberkaitse eesmärgiks on õigetele (kriitilistele) protsessidele keskendumine. Küberkaitse edukuse võti peitub nii enese kui ka vastase võimekuse tundmises. Kaitse üheks pooleks on liitlased ja teiseks pooleks inimeste enda heaolu. Kui inimesele on antud võimalused, loomaks heaolu ühiskonda, siis on osa riigi võimekusest saavutatud. Teise osa riigi (kaitse) võimekusest, määravad erinevad riigikaitsega tegelevad organisatsioonid, millest tähtsaimaks küberkaitsega tegelevaks organisatsiooniks on Küberkaitseliit. Turvalisuse tagamiseks on vaja häid suhteid teiste riikidega. Niiviisi saab riik tõhustada oma kaitset, õppides teiste vigadest ja müües oma teadmisi ja oskusi välisriikdele, luues lisaks headele majandussuhtele, ka häid kaitsestrateegiaid. Sarnaselt teiste loengutega räägiti koostöö olulisusest, seekord küll erinevate institutsioonide vahel. Minu jaoks olid selle loengu puhul huvitav teada saada fakte küberkaitse ajaloost ja toimimisest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>		Turvalisuse aluseks on koostöö ja ülesannete õige jaotamine - see lause iseloomustab aine seitsmendat loengut, kus kõneles küberkaitse olulisusest Eesti Vabariigis TTÜ õppejõud Jaan Priisalu. Üks olulisemaid aspekte riigi toimimise seisukohast on infoturve. Üheks meetodiks mil viisil turvalisust tagada, on krüpteerimine. Igapäevaselt kasutavate paroolide abil suudetakse informatsiooni kolme põhikriteeriumit tagada senikaua, kuni paroolid ise on teada vaid selleks volitatud isikutele. Hetkel, mil paroolid saavad teatavaks kõrvalistele inimestele, kaasneb oht paroolide taga olevate andmete käideldavusele, terviklikkusele ja konfidentsiaalsusele. Lihtsaim viis tagada andmete põhikriteeriumite täidetust, on digiallkiri. 2000.aastal võeti vastu Digitaalallkirja seadus. Veel tõi esineja Eesti küberkaitse ajaloo kujunemise mõningate oluliste punktidena välja näiteks E- valimised ja pronksöö. Küberkaitse eesmärgiks on õigetele (kriitilistele) protsessidele keskendumine. Küberkaitse edukuse võti peitub nii enese kui ka vastase võimekuse tundmises. Kaitse üheks pooleks on liitlased ja teiseks pooleks inimeste enda heaolu. Kui inimesele on antud võimalused, loomaks heaolu ühiskonda, siis on osa riigi võimekusest saavutatud. Teise osa riigi (kaitse) võimekusest, määravad erinevad riigikaitsega tegelevad organisatsioonid, millest tähtsaimaks küberkaitsega tegelevaks organisatsiooniks on Küberkaitseliit. Turvalisuse tagamiseks on vaja häid suhteid teiste riikidega. Niiviisi saab riik tõhustada oma kaitset, õppides teiste vigadest ja müües oma teadmisi ja oskusi välisriikdele, luues lisaks headele majandussuhtele, ka häid kaitsestrateegiaid. Sarnaselt teiste loengutega räägiti koostöö olulisusest, seekord küll erinevate institutsioonide vahel. Minu jaoks olid selle loengu puhul huvitav teada saada fakte küberkaitse ajaloost ja toimimisest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>

			„Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi “ – see Amazoni juhi, Jeff Bezos’i poolt öeldud lause iseloomustab aine kaheksandat loengut, kus kõneles turunduse ja IT vahelistest seostest ettevõte Starman kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Bränding on kogu ettevõte koostöö ja bränd on ettevõte visiitkaart. Turundus on brändingu osa, mis viib kokku sihtgruppi soovid ja ettevõte eesmärgid, aidates luua brändi usaldusväärsust ning sihtgrupile jäävat muljet tootest. Turundust ei tohiks alahinnata, sest see aitab kaasa brändi kujunemisele. IT aitab turundusel analüüsida saadud andmeid, et õiget toodet pakutaks õigele sihtgrupile. Sellest loengust sain teada, kuidas toimib turunduse ja IT vaheline suhtlus. Oluline on mõista teise poole toimimist ja suhtluskeelt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref><br>

	'''		'''


	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==

Mmerisal: /* Ülesanne */

2016-10-15T17:48:19Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:48, 15 October 2016
Line 74:		Line 74:
	27 – 19 = 8 EAP		27 – 19 = 8 EAP

	Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €~~. Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta esitatakse kevadsemestris.~~		Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €

	Kevadsemester: 19 EAP		Kevadsemester: 19 EAP
Line 80:		Line 80:
	27 – 19 = 8 EAP		27 – 19 = 8 EAP

	Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €~~. Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta esitatakse uuel sügissemestril.~~		Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	~~Sügis- ja~~ kevadsemestris puuduvate EAPde ~~eest arved kokku: 800~~ €		Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.

	<br>		<br>

Mmerisal: /* Ülesanne */

2016-10-15T17:44:52Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:44, 15 October 2016
Line 84:		Line 84:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Sügis- ja kevadsemestris puuduvate EAPde eest arved kokku: 800 €.		Sügis- ja kevadsemestris puuduvate EAPde eest arved kokku: 800 €

	<br>		<br>

Mmerisal: /* Ülesanne */

2016-10-15T17:41:50Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:41, 15 October 2016
Line 65:		Line 65:
	'''		'''
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br>		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br>
	~~<br>~~
	'''Lahendus'''		'''Lahendus'''

Line 83:		Line 83:

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Sügis- ja kevadsemestris puuduvate EAPde eest arved kokku: 800 €.		Sügis- ja kevadsemestris puuduvate EAPde eest arved kokku: 800 €.

Mmerisal: /* Ülesanne */

2016-10-15T17:41:16Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:41, 15 October 2016
Line 84:		Line 84:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''
	Sügis- ja kevadsemestris puuduvate EAPde eest arved kokku: 800 €.		Sügis- ja kevadsemestris puuduvate EAPde eest arved kokku: 800 €.


	<br>		<br>

Mmerisal: /* Ülesanne */

2016-10-15T17:40:59Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:40, 15 October 2016
Line 83:		Line 83:

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
	Sügis- ja ~~kevadsemestri arve~~ kokku: 800 €.		Sügis- ja kevadsemestris puuduvate EAPde eest arved kokku: 800 €.