User:Mmirme - Revision history

Mmirme at 07:01, 26 October 2016

2016-10-26T07:01:14Z

← Older revision		Revision as of 10:01, 26 October 2016
Line 10:		Line 10:
	Iga uue eriala õppimise alustamine vajab veidi harjumist. Isegi, kui õppima asudes on juba ettekujutus olemas, milleks teadmisi tulevikus kasutada, siis tihtipeale võib see ettekujutus õpingute lõpuks muutuda. Igal juhul on kasulik võtta eeskujuks erinevaid inimesi, kes on sellest erialast endale eduka karjääri ehitanud. Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" just seda võimalust pakubki.		Iga uue eriala õppimise alustamine vajab veidi harjumist. Isegi, kui õppima asudes on juba ettekujutus olemas, milleks teadmisi tulevikus kasutada, siis tihtipeale võib see ettekujutus õpingute lõpuks muutuda. Igal juhul on kasulik võtta eeskujuks erinevaid inimesi, kes on sellest erialast endale eduka karjääri ehitanud. Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" just seda võimalust pakubki.

	Minu ettekujutus endast, kui IT arenduse eriala lõpetanust enne õppima asumist, nägi ette soovi asuda tööle IT projektijuhina või näiteks nö Product Ownerina. Ettevõttes, kus töötan, on selline ametikoht olemas ja seda täidab väga hästi inimene, kellel IT alast haridust pole. Samas kujutasin ma enda jaoks, et kui juhtida IT alaseid projekte, siis tahaksin ma ka nende sisust paremini aru saada, ning leidsin, et IT arenduse õppekava teadmiste omandamine annab mulle just piisavalt laiapõhjalise ettekujutuse erinevatest programmeerimiskeeltest ja muudest IT funktsioonidest, et olla selles ametis hea. Väga positiivse üllatusena andis esimest külalisloengut minu tuttav Andres Kütt, kes kinnitas seda ettekujutust öeldes, et tõeliselt hea projektijuht tunneb oma juhitavat projekti teemat piisavalt hästi. See loeng pani mind mõistma, et olen tulnud edasise hariduse omandamiseks õigesse kohta.		Minu ettekujutus endast, kui IT arenduse eriala lõpetanust enne õppima asumist, nägi ette soovi asuda tööle IT projektijuhina või näiteks nö Product Ownerina. Ettevõttes, kus töötan, on selline ametikoht olemas ja seda täidab väga hästi inimene, kellel IT alast haridust pole. Samas kujutasin ma enda jaoks, et kui juhtida IT alaseid projekte, siis tahaksin ma ka nende sisust paremini aru saada, ning leidsin, et IT arenduse õppekava teadmiste omandamine annab mulle just piisavalt laiapõhjalise ettekujutuse erinevatest programmeerimiskeeltest ja muudest IT funktsioonidest, et olla selles ametis hea. Väga positiivse üllatusena andis esimest külalisloengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." - Andres Kütt]</ref> minu tuttav Andres Kütt, kes kinnitas seda ettekujutust öeldes, et tõeliselt hea projektijuht tunneb oma juhitavat projekti teemat piisavalt hästi. See loeng pani mind mõistma, et olen tulnud edasise hariduse omandamiseks õigesse kohta.

	Järgmine loeng, kus räägiti startupidest ja Testliost, oli äärmiselt inspireeriv. Oli näha, et inimesed on südamega asja juures ja armastavad seda, mida nad teevad, ning lõppkokkuvõttes on see ilmselt just see, kuhu igaüks meist elus jõuda tahab. See just ei insipreerinud nüüd testijaks hakkama, vaid pigem olema avatud erinevatele võimalustele ja püüelda just selle poole, mis mulle meeldib ja rõõmu pakub. IT alaselt selgub see, mis meele järgi on, ilmselt natuke hiljem kui on ka rohkem kogemust kooli kaudu erinevate IT aspektide suhtes saadud. Kindlasti pani see loeng aga mõtlema ja juurdlema selle üle, et projektijuht ei pruugi olla see inimene, kelleks ma saada tahan, kui olen õpingud lõpetanud.		Järgmine loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" - Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>, kus räägiti startupidest ja Testliost, oli äärmiselt inspireeriv. Oli näha, et inimesed on südamega asja juures ja armastavad seda, mida nad teevad, ning lõppkokkuvõttes on see ilmselt just see, kuhu igaüks meist elus jõuda tahab. See just ei insipreerinud nüüd testijaks hakkama, vaid pigem olema avatud erinevatele võimalustele ja püüelda just selle poole, mis mulle meeldib ja rõõmu pakub. IT alaselt selgub see, mis meele järgi on, ilmselt natuke hiljem kui on ka rohkem kogemust kooli kaudu erinevate IT aspektide suhtes saadud. Kindlasti pani see loeng aga mõtlema ja juurdlema selle üle, et projektijuht ei pruugi olla see inimene, kelleks ma saada tahan, kui olen õpingud lõpetanud.

	Julgustust olla avatud ja minna eluga erinevatel aegadel erinevates suundades andis Andres Sepneri kirjeldus karjäärikäänakutest. Sealt ilmnes, et alati on võimalus edasi liikuda uutele karjamaadele ning kõik võib väga hästi minna. Tuleb endasse vaid uskuda. Lisaks julgustusele andis Andres Sepneri kirjeldus erinevat tüüpi võimalikest töökohtadest palju mõtteainet ettevõtte kohta, kus töötan. Nimelt on tegemist hiljuti jõudsalt laienenud tarkvara ettevõttega. Kuni eelmise aastani oli meil kaks kontorit - peakontor Londonis ning peaasjalikult andmetootmisüksus Tallinnas -, kuid eelmise aasta suvest laienesime grupiks, kellel on ligi kümme harukontorit üle terve maailma. Londonis on suurem osa meie arendajatest, kuid ka Tallinnas on väike IT tiim. Kui Londonis on suhtumine äärmiselt professionaalne, siis Tallinna kontoris alles ollakse üle saamas väikefirma suhtumisest. Mõnikord on eriti süsteemiadministraatoreid ning kasutajatoe spetsialiste palutud mingeid asju tassida, mööblit parandada ja muud sellist. Samas on Tallinna kontoris inimesi ligi 350 ning selline väikefirma suhtumine ei tundu kuidagi sobilik. Igatahes andis see loeng mõtteainet, kuidas meie ettevõttes olukorda parandada.		Julgustust olla avatud ja minna eluga erinevatel aegadel erinevates suundades andis Andres Sepneri kirjeldus karjäärikäänakutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref>. Sealt ilmnes, et alati on võimalus edasi liikuda uutele karjamaadele ning kõik võib väga hästi minna. Tuleb endasse vaid uskuda. Lisaks julgustusele andis Andres Sepneri kirjeldus erinevat tüüpi võimalikest töökohtadest palju mõtteainet ettevõtte kohta, kus töötan. Nimelt on tegemist hiljuti jõudsalt laienenud tarkvara ettevõttega. Kuni eelmise aastani oli meil kaks kontorit - peakontor Londonis ning peaasjalikult andmetootmisüksus Tallinnas -, kuid eelmise aasta suvest laienesime grupiks, kellel on ligi kümme harukontorit üle terve maailma. Londonis on suurem osa meie arendajatest, kuid ka Tallinnas on väike IT tiim. Kui Londonis on suhtumine äärmiselt professionaalne, siis Tallinna kontoris alles ollakse üle saamas väikefirma suhtumisest. Mõnikord on eriti süsteemiadministraatoreid ning kasutajatoe spetsialiste palutud mingeid asju tassida, mööblit parandada ja muud sellist. Samas on Tallinna kontoris inimesi ligi 350 ning selline väikefirma suhtumine ei tundu kuidagi sobilik. Igatahes andis see loeng mõtteainet, kuidas meie ettevõttes olukorda parandada.

	Teine loeng, mis andis minu praeguse töökoha pealt mõtteainet, oli loeng andmeanalüüsist. Igal ettevõttel on tegemist maksuametiga, kuid Ivar Lauri poolt kirjeldatud aspekt EMTA-st pani asju hoopis teises valguses nägema. Töötan ise administratiivosakonnas ning olen EMTA-ga vähemal ja rohkemal määral kokku puutunud. Üldine arvamus maksuametist on ilmselt üsna aegnunud, kus arvatakse, et tegemist on suure bürokraatiamasinaga, kus ei olda üldse mõistlikud.		Teine loeng, mis andis minu praeguse töökoha pealt mõtteainet, oli loeng andmeanalüüsist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja]</ref>. Igal ettevõttel on tegemist maksuametiga, kuid Ivar Lauri poolt kirjeldatud aspekt EMTA-st pani asju hoopis teises valguses nägema. Töötan ise administratiivosakonnas ning olen EMTA-ga vähemal ja rohkemal määral kokku puutunud. Üldine arvamus maksuametist on ilmselt üsna aegnunud, kus arvatakse, et tegemist on suure bürokraatiamasinaga, kus ei olda üldse mõistlikud. Pärast loengu kuulamist/vaatamist olin aga väga positiivselt üllatunud, kui arenenud see asutus on ning kui kõrgel tasemel on seal teostav andmeanalüüs.

			Olen mitmeid kordi välismaalastele Eestit reklaaminud, kui ääretult arenenud IT riiki. Samuti olen selle välja toonud põhjusena klientidele, miks on just Eestisse asutatud meie grupi kõige suurem ja tsentraalsem kontor. Seetõttu oli väga põnev kuulata Jaan Priisalu loengut küberkaitsest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Eesti Vabariigi küberkaitse." - Jaan Priisalu]</ref>. Ma polnud ise eriti põhjalikult varem uurinud, kuidas Eesti täpselt sinnamaale jõudis. Loengust tuli välja, et kindlasti oli väga suur osa koostööl erinevate asutuste ning riikide vahel.

			Koostöö olulisus tuli välja ka viimasest külalisloengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo, Starman AS]</ref>, kus Hedi Mardisoo rääkis vajadusest IT ja turunduse koostööks. Olles ise varasemalt õppinud majandust, oli väga põnev kuulata, kuidas minu vana eriala ja uus eriala kokku võivad sobituda.

			Kokkuvõttes võib öelda, et aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" on äärmiselt motiveeriv valitud erialal edasi õppima. Samuti on hea, et see aine on täiesti õpingute alguses, sest võimaldab olla avatud erinevatele pooltele õpingutest ja hoida silmad igal pool lahti, et inspiratsiooni ammutada.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mmirme at 06:32, 26 October 2016

2016-10-26T06:32:25Z

← Older revision		Revision as of 09:32, 26 October 2016
Line 8:		Line 8:

	==Essee==		==Essee==
	~~Siia tuleb essee tekst~~.		Iga uue eriala õppimise alustamine vajab veidi harjumist. Isegi, kui õppima asudes on juba ettekujutus olemas, milleks teadmisi tulevikus kasutada, siis tihtipeale võib see ettekujutus õpingute lõpuks muutuda. Igal juhul on kasulik võtta eeskujuks erinevaid inimesi, kes on sellest erialast endale eduka karjääri ehitanud. Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" just seda võimalust pakubki.

			Minu ettekujutus endast, kui IT arenduse eriala lõpetanust enne õppima asumist, nägi ette soovi asuda tööle IT projektijuhina või näiteks nö Product Ownerina. Ettevõttes, kus töötan, on selline ametikoht olemas ja seda täidab väga hästi inimene, kellel IT alast haridust pole. Samas kujutasin ma enda jaoks, et kui juhtida IT alaseid projekte, siis tahaksin ma ka nende sisust paremini aru saada, ning leidsin, et IT arenduse õppekava teadmiste omandamine annab mulle just piisavalt laiapõhjalise ettekujutuse erinevatest programmeerimiskeeltest ja muudest IT funktsioonidest, et olla selles ametis hea. Väga positiivse üllatusena andis esimest külalisloengut minu tuttav Andres Kütt, kes kinnitas seda ettekujutust öeldes, et tõeliselt hea projektijuht tunneb oma juhitavat projekti teemat piisavalt hästi. See loeng pani mind mõistma, et olen tulnud edasise hariduse omandamiseks õigesse kohta.

			Järgmine loeng, kus räägiti startupidest ja Testliost, oli äärmiselt inspireeriv. Oli näha, et inimesed on südamega asja juures ja armastavad seda, mida nad teevad, ning lõppkokkuvõttes on see ilmselt just see, kuhu igaüks meist elus jõuda tahab. See just ei insipreerinud nüüd testijaks hakkama, vaid pigem olema avatud erinevatele võimalustele ja püüelda just selle poole, mis mulle meeldib ja rõõmu pakub. IT alaselt selgub see, mis meele järgi on, ilmselt natuke hiljem kui on ka rohkem kogemust kooli kaudu erinevate IT aspektide suhtes saadud. Kindlasti pani see loeng aga mõtlema ja juurdlema selle üle, et projektijuht ei pruugi olla see inimene, kelleks ma saada tahan, kui olen õpingud lõpetanud.

			Julgustust olla avatud ja minna eluga erinevatel aegadel erinevates suundades andis Andres Sepneri kirjeldus karjäärikäänakutest. Sealt ilmnes, et alati on võimalus edasi liikuda uutele karjamaadele ning kõik võib väga hästi minna. Tuleb endasse vaid uskuda. Lisaks julgustusele andis Andres Sepneri kirjeldus erinevat tüüpi võimalikest töökohtadest palju mõtteainet ettevõtte kohta, kus töötan. Nimelt on tegemist hiljuti jõudsalt laienenud tarkvara ettevõttega. Kuni eelmise aastani oli meil kaks kontorit - peakontor Londonis ning peaasjalikult andmetootmisüksus Tallinnas -, kuid eelmise aasta suvest laienesime grupiks, kellel on ligi kümme harukontorit üle terve maailma. Londonis on suurem osa meie arendajatest, kuid ka Tallinnas on väike IT tiim. Kui Londonis on suhtumine äärmiselt professionaalne, siis Tallinna kontoris alles ollakse üle saamas väikefirma suhtumisest. Mõnikord on eriti süsteemiadministraatoreid ning kasutajatoe spetsialiste palutud mingeid asju tassida, mööblit parandada ja muud sellist. Samas on Tallinna kontoris inimesi ligi 350 ning selline väikefirma suhtumine ei tundu kuidagi sobilik. Igatahes andis see loeng mõtteainet, kuidas meie ettevõttes olukorda parandada.

			Teine loeng, mis andis minu praeguse töökoha pealt mõtteainet, oli loeng andmeanalüüsist. Igal ettevõttel on tegemist maksuametiga, kuid Ivar Lauri poolt kirjeldatud aspekt EMTA-st pani asju hoopis teises valguses nägema. Töötan ise administratiivosakonnas ning olen EMTA-ga vähemal ja rohkemal määral kokku puutunud. Üldine arvamus maksuametist on ilmselt üsna aegnunud, kus arvatakse, et tegemist on suure bürokraatiamasinaga, kus ei olda üldse mõistlikud.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mmirme at 03:57, 26 October 2016

2016-10-26T03:57:37Z

← Older revision		Revision as of 06:57, 26 October 2016
Line 19:		Line 19:

	Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>
	Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/~~#Eksamite ja arvestuste korraldus~~ Õppekorralduse eeskiri - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>
			Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida. Meeles peab pidama, et ÕIS-is kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>

			Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on ühes aines kuni kolme soorituse tegemine tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused - IT Kolledž - Punkt 5. Kordussoorituse tasu]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Mmirme at 03:36, 26 October 2016

2016-10-26T03:36:04Z

← Older revision		Revision as of 06:36, 26 October 2016
Line 19:		Line 19:

	Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>
	Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-~~eeskiri/ Õppekorralduse~~ eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>		Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Mmirme at 03:35, 26 October 2016

2016-10-26T03:35:13Z

← Older revision		Revision as of 06:35, 26 October 2016
Line 19:		Line 19:

	Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>
	Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>		Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Mmirme at 03:34, 26 October 2016

2016-10-26T03:34:05Z

← Older revision		Revision as of 06:34, 26 October 2016
Line 19:		Line 19:

	Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>
	Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>		Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Mmirme at 03:33, 26 October 2016

2016-10-26T03:33:16Z

← Older revision		Revision as of 06:33, 26 October 2016
Line 19:		Line 19:

	Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>
	Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus ~~KKK - IT Kolledž - Küsimus 8~~]</ref>		Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri - IT Kolledž - 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Mmirme at 03:30, 26 October 2016

2016-10-26T03:30:55Z

← Older revision		Revision as of 06:30, 26 October 2016
Line 19:		Line 19:

	Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>
			Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-i kaudu, kuid hea oleks kordussoorituse tegemine vastava aine õppejõuga kokku leppida.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Mmirme at 03:17, 26 October 2016

2016-10-26T03:17:15Z

← Older revision		Revision as of 06:17, 26 October 2016
Line 18:		Line 18:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ ~~Vajaduspõhine õppetoetus~~]</ref>		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - IT Kolledž - Küsimus 8]</ref>


	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Mmirme at 03:15, 26 October 2016

2016-10-26T03:15:28Z

← Older revision		Revision as of 06:15, 26 October 2016
Line 18:		Line 18:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	...		Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>


Line 26:		Line 26:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng täitma kõik kolm eeldust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>:		Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng täitma kõik kolm eeldust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus - IT Kolledž]</ref>:

	# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem.		# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem.
Line 43:		Line 43:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise piirmäär on 27 EAPd<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>. Kuna mõlemas semestris on olemas rohkem kui 27 EAPd, siis ei ole vajadust õppekulusid osaliselt hüvitada.		Õppekulude osalise hüvitamise piirmäär on 27 EAPd<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo - IT Kolledž]</ref>. Kuna mõlemas semestris on olemas rohkem kui 27 EAPd, siis ei ole vajadust õppekulusid osaliselt hüvitada.

	==Viited==		==Viited==
	<references />		<references />