User:Mmols - Revision history

Mmols: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-22T22:57:56Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 01:57, 23 October 2014
Line 5:		Line 5:
	Rühm: 15		Rühm: 15

	Esitamise kuupäev: 22 oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 23 oktoober 2014
	==Essee==		==Essee==
	Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kuulub IT Kolledži süsteemide administreerimise ja süsteemide arenduse õppekavadesse. Õppetöö toimub loengute põhjal, neid oli kokku 8. Enamustes loengutes esinesid erinevad eriala spetsialistid, kes on ka kolledži vilistlased. Aine eesmärgiks oli anda tulevasele IT-professionaalile ülevaade tööst ja elust, mis teda ees ootab, aga ka anda värsketele tudengitele informatsiooni, mis nendel järgmiste aastate jooksul tuleb teha, et edukalt valitud eriala omandada.		Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kuulub IT Kolledži süsteemide administreerimise ja süsteemide arenduse õppekavadesse. Õppetöö toimub loengute põhjal, neid oli kokku 8. Enamustes loengutes esinesid erinevad eriala spetsialistid, kes on ka kolledži vilistlased. Aine eesmärgiks oli anda tulevasele IT-professionaalile ülevaade tööst ja elust, mis teda ees ootab, aga ka anda värsketele tudengitele informatsiooni, mis nendel järgmiste aastate jooksul tuleb teha, et edukalt valitud eriala omandada.

Mmols: /* Essee */

2014-10-22T22:57:14Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:57, 23 October 2014
Line 23:		Line 23:
	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avardava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem kopsakaid kahjumeid tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hästi väljatöödeldud süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avardava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem kopsakaid kahjumeid tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hästi väljatöödeldud süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures ja edukas firmas töötades võivad palk ja tingimused küll head olla, aga kui su kõrval on terve armee programmeerijaid, võib sinu tehtud töö halli massi sulanduda, ja nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Samas aga tagasihoidlikumas asutuses saab sinu isiklik töö palju rohkem tähelepanu ja seda väärtustatakse rohkem. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures ja edukas firmas töötades võivad palk ja tingimused küll head olla, aga kui su kõrval on terve armee programmeerijaid, võib sinu tehtud töö halli massi sulanduda ja nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Samas aga tagasihoidlikumas asutuses saab sinu isiklik töö palju rohkem tähelepanu ja seda väärtustatakse rohkem. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng 8]</ref> jutustas Elar Lang, põhiliselt suhtumisest õppetöösse aga ka veebirakenduste turvalisusest. Palju oli sarnast juttu, mida oli ka juba enne saanud kuulata – tuleb leida omale mingi huviala, millega lähemalt tegelema hakata, ja niisama paberi pärast pole mõtet kohal käia. Elar rääkis meile, kuidas IT Kolledži matemaatika õppejõud aitas tal üles leida motivatsioon õppimiseks, mille tulemusena läks ta ülikooli mõttega ainult viitele õppida. Ulme minusuguse jaoks, kes on terve elu teinud ainult nii palju, et mitte läbi kukkuda või õpetajate huvisfääri sattuda. Kõrva taha panin ka selle, et IT-firmad ei otsi väljaõppinud proffe, vaid õppimisvalmis inimesi, keda välja treenida. Ütleks, et loeng oli hea lõpp seeriale.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng 8]</ref> jutustas Elar Lang, põhiliselt suhtumisest õppetöösse aga ka veebirakenduste turvalisusest. Palju oli sarnast juttu, mida oli ka juba enne saanud kuulata – tuleb leida omale mingi huviala, millega lähemalt tegelema hakata, ja niisama paberi pärast pole mõtet kohal käia. Elar rääkis meile, kuidas IT Kolledži matemaatika õppejõud aitas tal üles leida motivatsioon õppimiseks, mille tulemusena läks ta ülikooli mõttega ainult viitele õppida. Ulme minusuguse jaoks, kes on terve elu teinud ainult nii palju, et mitte läbi kukkuda või õpetajate huvisfääri sattuda. Kõrva taha panin ka selle, et IT-firmad ei otsi väljaõppinud proffe, vaid õppimisvalmis inimesi, keda välja treenida. Ütleks, et loeng oli hea lõpp seeriale.

Mmols: /* Essee */

2014-10-22T22:54:45Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:54, 23 October 2014
Line 21:		Line 21:
	Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng 5]</ref>, esinejaks oli Carolyn Fischer, kes töötab administreerijana Skype's. See oli samuti isiklikult huvi pakkuv loeng, sest erinevalt paljudest pole mina üldsegi kindel, et tegin õige otsuse valides süsteemide arenduse. Seega oli väga tore teada saada, kuidas ühe tippklass-admini töö välja näeb. Ja niipalju kui mina aru sain, on administraator firmas nagu üks suur aju, kes peab kooskõlastama töö kõigi teiste osapoolte vahel, alates programmeerijatest ja lõpetades kasutajatega. Pean tunnistama, et selline töö tundub hetkel küll meeldivam, kui tuimalt mingit koodi sisse toksida, aga eks tulevikus näeb, kuidas tegelik elu on. Carolyn jättis endast suurepärase mulje kui abivalmis ja lahke inimene, ainult kahju oli, et pool loengut kulus ära enne, kui keegi viitsis talle öelda, et ta pehmet häält oli auditooriumi ülemistes ridades natuke raske kuulata.		Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng 5]</ref>, esinejaks oli Carolyn Fischer, kes töötab administreerijana Skype's. See oli samuti isiklikult huvi pakkuv loeng, sest erinevalt paljudest pole mina üldsegi kindel, et tegin õige otsuse valides süsteemide arenduse. Seega oli väga tore teada saada, kuidas ühe tippklass-admini töö välja näeb. Ja niipalju kui mina aru sain, on administraator firmas nagu üks suur aju, kes peab kooskõlastama töö kõigi teiste osapoolte vahel, alates programmeerijatest ja lõpetades kasutajatega. Pean tunnistama, et selline töö tundub hetkel küll meeldivam, kui tuimalt mingit koodi sisse toksida, aga eks tulevikus näeb, kuidas tegelik elu on. Carolyn jättis endast suurepärase mulje kui abivalmis ja lahke inimene, ainult kahju oli, et pool loengut kulus ära enne, kui keegi viitsis talle öelda, et ta pehmet häält oli auditooriumi ülemistes ridades natuke raske kuulata.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avardava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem ~~miljonites kahju~~ tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja ~~hiljem korraliku~~ süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avardava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem kopsakaid kahjumeid tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hästi väljatöödeldud süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures firmas töötades võivad ~~olla sul paremad tööriistad~~ ja ~~paremad~~ tingimused, aga sinu ~~tööd ei hinnata~~ nii ~~palju, kui mõnes tagasihoidlikumas asutuses. Nii~~ võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures ja edukas firmas töötades võivad palk ja tingimused küll head olla, aga kui su kõrval on terve armee programmeerijaid, võib sinu tehtud töö halli massi sulanduda, ja nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Samas aga tagasihoidlikumas asutuses saab sinu isiklik töö palju rohkem tähelepanu ja seda väärtustatakse rohkem. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng 8]</ref> jutustas Elar Lang, põhiliselt suhtumisest õppetöösse aga ka veebirakenduste turvalisusest. Palju oli sarnast juttu, mida oli ka juba enne saanud kuulata – tuleb leida omale mingi huviala, millega lähemalt tegelema hakata, ja niisama paberi pärast pole mõtet kohal käia. Elar rääkis meile, kuidas IT Kolledži matemaatika õppejõud aitas tal üles leida motivatsioon õppimiseks, mille tulemusena läks ta ülikooli mõttega ainult viitele õppida. Ulme minusuguse jaoks, kes on terve elu teinud ainult nii palju, et mitte läbi kukkuda või õpetajate huvisfääri sattuda. Kõrva taha panin ka selle, et IT-firmad ei otsi väljaõppinud proffe, vaid õppimisvalmis inimesi, keda välja treenida. Ütleks, et loeng oli hea lõpp seeriale.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng 8]</ref> jutustas Elar Lang, põhiliselt suhtumisest õppetöösse aga ka veebirakenduste turvalisusest. Palju oli sarnast juttu, mida oli ka juba enne saanud kuulata – tuleb leida omale mingi huviala, millega lähemalt tegelema hakata, ja niisama paberi pärast pole mõtet kohal käia. Elar rääkis meile, kuidas IT Kolledži matemaatika õppejõud aitas tal üles leida motivatsioon õppimiseks, mille tulemusena läks ta ülikooli mõttega ainult viitele õppida. Ulme minusuguse jaoks, kes on terve elu teinud ainult nii palju, et mitte läbi kukkuda või õpetajate huvisfääri sattuda. Kõrva taha panin ka selle, et IT-firmad ei otsi väljaõppinud proffe, vaid õppimisvalmis inimesi, keda välja treenida. Ütleks, et loeng oli hea lõpp seeriale.

Mmols: /* Essee */

2014-10-22T21:21:24Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:21, 23 October 2014
Line 21:		Line 21:
	Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng 5]</ref>, esinejaks oli Carolyn Fischer, kes töötab administreerijana Skype's. See oli samuti isiklikult huvi pakkuv loeng, sest erinevalt paljudest pole mina üldsegi kindel, et tegin õige otsuse valides süsteemide arenduse. Seega oli väga tore teada saada, kuidas ühe tippklass-admini töö välja näeb. Ja niipalju kui mina aru sain, on administraator firmas nagu üks suur aju, kes peab kooskõlastama töö kõigi teiste osapoolte vahel, alates programmeerijatest ja lõpetades kasutajatega. Pean tunnistama, et selline töö tundub hetkel küll meeldivam, kui tuimalt mingit koodi sisse toksida, aga eks tulevikus näeb, kuidas tegelik elu on. Carolyn jättis endast suurepärase mulje kui abivalmis ja lahke inimene, ainult kahju oli, et pool loengut kulus ära enne, kui keegi viitsis talle öelda, et ta pehmet häält oli auditooriumi ülemistes ridades natuke raske kuulata.		Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng 5]</ref>, esinejaks oli Carolyn Fischer, kes töötab administreerijana Skype's. See oli samuti isiklikult huvi pakkuv loeng, sest erinevalt paljudest pole mina üldsegi kindel, et tegin õige otsuse valides süsteemide arenduse. Seega oli väga tore teada saada, kuidas ühe tippklass-admini töö välja näeb. Ja niipalju kui mina aru sain, on administraator firmas nagu üks suur aju, kes peab kooskõlastama töö kõigi teiste osapoolte vahel, alates programmeerijatest ja lõpetades kasutajatega. Pean tunnistama, et selline töö tundub hetkel küll meeldivam, kui tuimalt mingit koodi sisse toksida, aga eks tulevikus näeb, kuidas tegelik elu on. Carolyn jättis endast suurepärase mulje kui abivalmis ja lahke inimene, ainult kahju oli, et pool loengut kulus ära enne, kui keegi viitsis talle öelda, et ta pehmet häält oli auditooriumi ülemistes ridades natuke raske kuulata.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi ~~avandava~~ loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem miljonites kahju tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hiljem korraliku süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avardava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem miljonites kahju tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hiljem korraliku süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures firmas töötades võivad olla sul paremad tööriistad ja paremad tingimused, aga sinu tööd ei hinnata nii palju, kui mõnes tagasihoidlikumas asutuses. Nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures firmas töötades võivad olla sul paremad tööriistad ja paremad tingimused, aga sinu tööd ei hinnata nii palju, kui mõnes tagasihoidlikumas asutuses. Nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.

Mmols at 13:22, 22 October 2014

2014-10-22T13:22:59Z

← Older revision		Revision as of 16:22, 22 October 2014
Line 5:		Line 5:
	Rühm: 15		Rühm: 15

	Esitamise kuupäev:		Esitamise kuupäev: 22 oktoober 2014
	==Essee==		==Essee==
	Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kuulub IT Kolledži süsteemide administreerimise ja süsteemide arenduse õppekavadesse. Õppetöö toimub loengute põhjal, neid oli kokku 8. Enamustes loengutes esinesid erinevad eriala spetsialistid, kes on ka kolledži vilistlased. Aine eesmärgiks oli anda tulevasele IT-professionaalile ülevaade tööst ja elust, mis teda ees ootab, aga ka anda värsketele tudengitele informatsiooni, mis nendel järgmiste aastate jooksul tuleb teha, et edukalt valitud eriala omandada.		Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kuulub IT Kolledži süsteemide administreerimise ja süsteemide arenduse õppekavadesse. Õppetöö toimub loengute põhjal, neid oli kokku 8. Enamustes loengutes esinesid erinevad eriala spetsialistid, kes on ka kolledži vilistlased. Aine eesmärgiks oli anda tulevasele IT-professionaalile ülevaade tööst ja elust, mis teda ees ootab, aga ka anda värsketele tudengitele informatsiooni, mis nendel järgmiste aastate jooksul tuleb teha, et edukalt valitud eriala omandada.

Mmols: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-22T13:20:57Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 16:20, 22 October 2014
Line 2:		Line 2:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Marko Möls		Autor: Marko Möls

	Rühm: 15		Rühm: 15

	Esitamise kuupäev:		Esitamise kuupäev:
	==Essee==		==Essee==

Mmols: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-22T13:20:43Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 16:20, 22 October 2014
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
			Autor: Marko Möls
			Rühm: 15
			Esitamise kuupäev:
	==Essee==		==Essee==
	Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kuulub IT Kolledži süsteemide administreerimise ja süsteemide arenduse õppekavadesse. Õppetöö toimub loengute põhjal, neid oli kokku 8. Enamustes loengutes esinesid erinevad eriala spetsialistid, kes on ka kolledži vilistlased. Aine eesmärgiks oli anda tulevasele IT-professionaalile ülevaade tööst ja elust, mis teda ees ootab, aga ka anda värsketele tudengitele informatsiooni, mis nendel järgmiste aastate jooksul tuleb teha, et edukalt valitud eriala omandada.		Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kuulub IT Kolledži süsteemide administreerimise ja süsteemide arenduse õppekavadesse. Õppetöö toimub loengute põhjal, neid oli kokku 8. Enamustes loengutes esinesid erinevad eriala spetsialistid, kes on ka kolledži vilistlased. Aine eesmärgiks oli anda tulevasele IT-professionaalile ülevaade tööst ja elust, mis teda ees ootab, aga ka anda värsketele tudengitele informatsiooni, mis nendel järgmiste aastate jooksul tuleb teha, et edukalt valitud eriala omandada.

Mmols: /* Essee */

2014-10-22T13:18:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:18, 22 October 2014
Line 18:		Line 18:
	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avandava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem miljonites kahju tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hiljem korraliku süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6]</ref> oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avandava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem miljonites kahju tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hiljem korraliku süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt ~~kõikide~~ tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures firmas töötades võivad olla sul paremad tööriistad ja paremad tingimused, aga sinu tööd ei hinnata nii palju, kui mõnes tagasihoidlikumas asutuses. Nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7]</ref> oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures firmas töötades võivad olla sul paremad tööriistad ja paremad tingimused, aga sinu tööd ei hinnata nii palju, kui mõnes tagasihoidlikumas asutuses. Nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng 8]</ref> jutustas Elar Lang, põhiliselt suhtumisest õppetöösse aga ka veebirakenduste turvalisusest. Palju oli sarnast juttu, mida oli ka juba enne saanud kuulata – tuleb leida omale mingi huviala, millega lähemalt tegelema hakata, ja niisama paberi pärast pole mõtet kohal käia. Elar rääkis meile, kuidas IT Kolledži matemaatika õppejõud aitas tal üles leida motivatsioon õppimiseks, mille tulemusena läks ta ülikooli mõttega ainult viitele õppida. Ulme minusuguse jaoks, kes on terve elu teinud ainult nii palju, et mitte läbi kukkuda või õpetajate huvisfääri sattuda. Kõrva taha panin ka selle, et IT-firmad ei otsi väljaõppinud proffe, vaid õppimisvalmis inimesi, keda välja treenida. Ütleks, et loeng oli hea lõpp seeriale.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng 8]</ref> jutustas Elar Lang, põhiliselt suhtumisest õppetöösse aga ka veebirakenduste turvalisusest. Palju oli sarnast juttu, mida oli ka juba enne saanud kuulata – tuleb leida omale mingi huviala, millega lähemalt tegelema hakata, ja niisama paberi pärast pole mõtet kohal käia. Elar rääkis meile, kuidas IT Kolledži matemaatika õppejõud aitas tal üles leida motivatsioon õppimiseks, mille tulemusena läks ta ülikooli mõttega ainult viitele õppida. Ulme minusuguse jaoks, kes on terve elu teinud ainult nii palju, et mitte läbi kukkuda või õpetajate huvisfääri sattuda. Kõrva taha panin ka selle, et IT-firmad ei otsi väljaõppinud proffe, vaid õppimisvalmis inimesi, keda välja treenida. Ütleks, et loeng oli hea lõpp seeriale.

	Kokkuvõttes olen väga rahul selle ainega. Ühelgi hommikul ei lahkunud auditooriumist tundega, et oleks võinud parem kodus natuke kauem magada. Olin eelnevalt internetist üritanud infot saada, mida IT-alal töötamine endast kujutab, aga füüsiliselt kohal olles ja kuulates kedagi, kes teab, millest ta räägib, on hoopis teine tera. Tunnen enda palju mugavamalt tuleviku poole vaadates kui ennist. Kui midagi kritiseerida, siis seda, et loengud toimusid sellisel kella ajal, kui uni tahab veel peale tungida. Mõni intensiivsem aine toimub ergutina, aga niisama kellegi juttu kuulates tekib tahest tahtmata tunne silmi korraks kinni panna. Aga muidu pole mingeid etteheiteid – huvitav ja informatiivne aine.		Kokkuvõttes olen väga rahul selle ainega. Ühelgi hommikul ei lahkunud auditooriumist tundega, et oleks võinud parem kodus natuke kauem magada. Olin eelnevalt internetist üritanud infot saada, mida IT-alal töötamine endast kujutab, aga füüsiliselt kohal olles ja kuulates kedagi, kes teab, millest ta räägib, on hoopis teine tera. Tunnen enda palju mugavamalt tuleviku poole vaadates kui ennist. Kui midagi kritiseerida, siis seda, et loengud toimusid sellisel kella ajal, kui uni tahab veel peale tungida. Mõni intensiivsem aine toimub ergutina, aga niisama kellegi juttu kuulates tekib tahest tahtmata tunne silmi korraks kinni panna. Aga muidu pole mingeid etteheiteid – huvitav ja informatiivne aine.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mmols at 13:16, 22 October 2014

2014-10-22T13:16:48Z

@@ Line 2: / Line 2: @@
 =Erialatutvustuse aine arvestustöö=
 ==Essee==
 ==Õpingukorralduse küsimused==

Mmols: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-10-21T14:49:30Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 17:49, 21 October 2014
Line 21:		Line 21:

	Riigi poolt finantseeritavatele (RF) õppuritele on korduseksami sooritamine tasuta. Tasulisel õppekohal õppijatele on korduseksam tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref>		Riigi poolt finantseeritavatele (RF) õppuritele on korduseksami sooritamine tasuta. Tasulisel õppekohal õppijatele on korduseksam tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref>


	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 51:		Line 52:

	Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri P1.3.15.]</ref>. Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P1.2.18.]</ref>.		Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri P1.3.15.]</ref>. Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P1.2.18.]</ref>.


	===Ülesanne===		===Ülesanne===