User:Mplanken - Revision history

Mplanken at 19:43, 4 April 2013

2013-04-04T19:43:01Z

Mplanken at 19:44, 3 April 2013

2013-04-03T19:44:08Z

← Older revision		Revision as of 22:44, 3 April 2013
Line 1:		Line 1:
	ESSEE ~~loengute põhjal~~		ESSEE

			Kooli tulles oli loeng Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse põhjal. Võime küsida, mida see meile annab? Kas see loeng on ka vajalik? Mida me nende teadmistega edasi teeme.Kokku oli kaheksa loengupidajat, kus igas loengus, astusid auditooriumi ette erinevad külalisesinejad. Esinejad tutvustasid tudengitele oma kogemusi infotehnoloogia teemal.
	Kooli tulles oli loeng Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse põhjal. Võime küsida, mida see meile annab? Kas see loeng on ka vajalik? Mida me nende teadmistega edasi teeme.. Kokku oli kaheksa loengupidajat, kus igas loengus, astusid auditooriumi ette erinevad külalisesinejad. Esinejad tutvustasid tudengitele oma kogemusi infotehnoloogia teemal.
	Algul kooli tulles oli päris tume maa asjade korraldamisest, kuidas see töötab , kas on kitsendusi , millised on siseeeskirjad jne. Sellest on olemas ka video salvestised. Minule oli selline tutvustus küllaltki vajalik, kuna pole selles vallas kokku puutund. Esimene loengus räägiti haridusest kui üldisest süsteemist. Haridus jaguneb kolmeks: üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Kõrgharidus omakorda jaguneb kolmeks: bakalaureuseõpe-rakenduslik kõrgharidus, magistriõpe ja doktoriõpe. Kõigil on võimalus edasi liikuda. Võrreldes eelmiste aastatega olevad juurde on toodud lisaõppeaineid. Kolledžis on kaksteist põhikohaga õppejõudu pluss külalisõppejõud teistest koolidest. Koolis on 3,5 arvutiklassi. Kõigis arvutites on erinevad operatsioonisüsteemid, samuti WIFI leviala on kõikjal, ning LAN võimalus olemas. Eraldi on OSX labor, mis sisaldab Apple firma arvuteid ja tarkvara. Lisaks on: Robootika, Cisco, mobiilarendus ja Elion sildlahenduse laborid. Pluss sellele on klassides võimalus enda arvutit kasutada.		Algul kooli tulles oli päris tume maa asjade korraldamisest, kuidas see töötab , kas on kitsendusi , millised on siseeeskirjad jne. Sellest on olemas ka video salvestised. Minule oli selline tutvustus küllaltki vajalik, kuna pole selles vallas kokku puutund. Esimene loengus räägiti haridusest kui üldisest süsteemist. Haridus jaguneb kolmeks: üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Kõrgharidus omakorda jaguneb kolmeks: bakalaureuseõpe-rakenduslik kõrgharidus, magistriõpe ja doktoriõpe. Kõigil on võimalus edasi liikuda. Võrreldes eelmiste aastatega olevad juurde on toodud lisaõppeaineid. Kolledžis on kaksteist põhikohaga õppejõudu pluss külalisõppejõud teistest koolidest. Koolis on 3,5 arvutiklassi. Kõigis arvutites on erinevad operatsioonisüsteemid, samuti WIFI leviala on kõikjal, ning LAN võimalus olemas. Eraldi on OSX labor, mis sisaldab Apple firma arvuteid ja tarkvara. Lisaks on: Robootika, Cisco, mobiilarendus ja Elion sildlahenduse laborid. Pluss sellele on klassides võimalus enda arvutit kasutada.
	Me võime olla kindlad, et kõik vajalik õppimiseks on olemas. Ükski asi ei jää tehnilistel põhjustel tegemata. Sellega teadmistega lahenevad paljud probleemid. Samuti tutvustati õppekorraldusi ja eeskirju, mida reguleeritakse seaduse raames. Huvitavamad võiks siinkohal välja tuua antud loengust. IT Kolledžis on fikseeritud koormusnõuded, mis võimaldab valida erinevate õppeviiside vahel. Tudeng peab täiskoormusel õppeaasta lõpus saavutama 45-60 EAP Euroopa ainepunkti. Osakoormusel on tudengil aastas vaja teenida 30-45EAP. Õppija peab tundma selliseid mõisteid, nagu punase joone päev, Akadeemilises kalendris on kaks punast joont, enne seda saab kinnitada õppekava, muuta, kustutada ja lisa aineid. Nende sisse jäävad tööde esitamise tähtajad, eksamisessioonid. Eksamite kordussooritusi on võimalik teha kolm korda. Riigieelarveliste jaoks on need tasuta. Kõiki asju reguleeritakse käskkirjadega, mille alla kuuluvad registreerimised, tasumäärad, õppetoetused , õppeained, nende hindamiskriteeriumid jne. Selline süsteem tagab ühtpidimõtlemise, kus valearusaamist ei peaks tekkima. Probleemide puhul on tagatud alti informatiivne võimalus personaliosakonnast või emaili teel. Ühendust võtta ka õppejõuga sõltumata kellaajast. See on minu meelest tore, et selline asi on võimalik. Õppetöös aitavad kaasa tuutorid. Nagu näha on kõik elemendid vajalikud , hästi korraldatud. Räägiti sellest, et kogu õppetöö käib läbi veebikeskkonnas paiknev Õisi ja Muudle . See on peamine õppetöö infoallikas mis sisaldab õppematerjale, tunniplaani, teated, õppetulemusi, arved, käskkirju, deklareerimisi. Selle veebikeskkonna kasutusest oli väga vähe juttu kahjuks. Räägiti eksamite järeltegemise võimalustest, paljudele on see väga oluline. Raamatukogu võimalusest, mis on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kuna ma ise ei ela Tallinnas siis paljudes valdkondades kaasa lüüa ei saa. IT kolledžis on korraldatud ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, jne. Tore, et selliseid asju tehakse, kuid see sobib ikkagi Tallinnas õppijatele.		Me võime olla kindlad, et kõik vajalik õppimiseks on olemas. Ükski asi ei jää tehnilistel põhjustel tegemata. Sellega teadmistega lahenevad paljud probleemid. Samuti tutvustati õppekorraldusi ja eeskirju, mida reguleeritakse seaduse raames. Huvitavamad võiks siinkohal välja tuua antud loengust. IT Kolledžis on fikseeritud koormusnõuded, mis võimaldab valida erinevate õppeviiside vahel. Tudeng peab täiskoormusel õppeaasta lõpus saavutama 45-60 EAP Euroopa ainepunkti. Osakoormusel on tudengil aastas vaja teenida 30-45EAP. Õppija peab tundma selliseid mõisteid, nagu punase joone päev, Akadeemilises kalendris on kaks punast joont, enne seda saab kinnitada õppekava, muuta, kustutada ja lisa aineid. Nende sisse jäävad tööde esitamise tähtajad, eksamisessioonid. Eksamite kordussooritusi on võimalik teha kolm korda. Riigieelarveliste jaoks on need tasuta. Kõiki asju reguleeritakse käskkirjadega, mille alla kuuluvad registreerimised, tasumäärad, õppetoetused , õppeained, nende hindamiskriteeriumid jne. Selline süsteem tagab ühtpidimõtlemise, kus valearusaamist ei peaks tekkima. Probleemide puhul on tagatud alti informatiivne võimalus personaliosakonnast või emaili teel. Ühendust võtta ka õppejõuga sõltumata kellaajast. See on minu meelest tore, et selline asi on võimalik. Õppetöös aitavad kaasa tuutorid. Nagu näha on kõik elemendid vajalikud , hästi korraldatud. Räägiti sellest, et kogu õppetöö käib läbi veebikeskkonnas paiknev Õisi ja Muudle . See on peamine õppetöö infoallikas mis sisaldab õppematerjale, tunniplaani, teated, õppetulemusi, arved, käskkirju, deklareerimisi. Selle veebikeskkonna kasutusest oli väga vähe juttu kahjuks. Räägiti eksamite järeltegemise võimalustest, paljudele on see väga oluline. Raamatukogu võimalusest, mis on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kuna ma ise ei ela Tallinnas siis paljudes valdkondades kaasa lüüa ei saa. IT kolledžis on korraldatud ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, jne. Tore, et selliseid asju tehakse, kuid see sobib ikkagi Tallinnas õppijatele.

Mplanken at 19:24, 3 April 2013

2013-04-03T19:24:38Z

← Older revision		Revision as of 22:24, 3 April 2013
Line 21:		Line 21:
	Link : https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Aine_info		Link : https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Aine_info






	~~Link : https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Aine_info~~

	Küsimus B		Küsimus B

Mplanken at 19:24, 3 April 2013

2013-04-03T19:24:06Z

← Older revision		Revision as of 22:24, 3 April 2013
Line 1:		Line 1:
	ESSEE loengute põhjal		ESSEE loengute põhjal

	~~ESSEE~~

	Kooli tulles oli loeng Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse põhjal. Võime küsida, mida see meile annab? Kas see loeng on ka vajalik? Mida me nende teadmistega edasi teeme.. Kokku oli kaheksa loengupidajat, kus igas loengus, astusid auditooriumi ette erinevad külalisesinejad. Esinejad tutvustasid tudengitele oma kogemusi infotehnoloogia teemal.		Kooli tulles oli loeng Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse põhjal. Võime küsida, mida see meile annab? Kas see loeng on ka vajalik? Mida me nende teadmistega edasi teeme.. Kokku oli kaheksa loengupidajat, kus igas loengus, astusid auditooriumi ette erinevad külalisesinejad. Esinejad tutvustasid tudengitele oma kogemusi infotehnoloogia teemal.

Mplanken at 19:22, 3 April 2013

2013-04-03T19:22:32Z

@@ Line 1: / Line 1: @@
 ESSEE  loengute põhjal
-       Esimene osa oli tutvustus, kus leitakse, et paljud juba oskavad nii mõndagi enne IT kooli tulekut.  Sellega on jaotatud haridustase – rakenduslik või bakalaureus.
+ESSEE
-        Teises loengus on Skype, Microsoft OS. Helpdesk tegeleb inimeste aitamisega erinevate kooliprobleemide korral. Sinna tööle minnes saab häid kogemusi, tutvusi
+       Kooli tulles oli loeng Õpingukorralduse  ja Erialatutvustuse  põhjal. Võime küsida, mida see meile annab? Kas see loeng on ka vajalik? Mida  me nende teadmistega edasi teeme.. Kokku oli kaheksa loengupidajat, kus igas loengus, astusid auditooriumi ette erinevad külalisesinejad. Esinejad  tutvustasid  tudengitele oma kogemusi infotehnoloogia teemal.
-ja sotsiaalsete oskuste praktiseerimist. Huvitav on et Microsoftil on 100 000 töökohta, see on meeletult suur arv. Seal töötamiseks on vaja head suhtlemistoskust,
+      Algul kooli tulles oli päris  tume maa asjade korraldamisest, kuidas see töötab , kas on kitsendusi ,  millised on siseeeskirjad  jne. Sellest on olemas ka  video salvestised. Minule oli selline tutvustus küllaltki vajalik, kuna pole selles vallas kokku puutund. Esimene loengus räägiti haridusest kui üldisest süsteemist.  Haridus jaguneb kolmeks: üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus.  Kõrgharidus omakorda jaguneb kolmeks: bakalaureuseõpe-rakenduslik kõrgharidus, magistriõpe ja doktoriõpe. Kõigil on võimalus edasi liikuda. Võrreldes eelmiste aastatega olevad juurde on toodud lisaõppeaineid. Kolledžis on kaksteist põhikohaga õppejõudu pluss külalisõppejõud teistest koolidest. Koolis on 3,5 arvutiklassi.  Kõigis arvutites on erinevad operatsioonisüsteemid, samuti WIFI leviala on kõikjal, ning LAN võimalus olemas. Eraldi on OSX labor, mis sisaldab Apple firma arvuteid ja tarkvara. Lisaks on: Robootika, Cisco, mobiilarendus ja Elion sildlahenduse laborid. Pluss sellele on klassides võimalus enda arvutit kasutada.
-tahet aidata inimesi ja huvi uute riistvara ja tarkvara lahenduste vastu. Võimalus infotehnoloogia alale tööle saada on küllaltki suur peale teist õppeaastat.
+   Me võime olla kindlad, et kõik vajalik õppimiseks on olemas. Ükski asi ei jää tehnilistel põhjustel tegemata. Sellega teadmistega lahenevad paljud probleemid. Samuti tutvustati õppekorraldusi ja eeskirju, mida reguleeritakse seaduse raames. Huvitavamad  võiks siinkohal välja tuua antud loengust. IT Kolledžis on fikseeritud koormusnõuded, mis võimaldab valida erinevate õppeviiside vahel. Tudeng peab täiskoormusel õppeaasta lõpus saavutama 45-60 EAP  Euroopa ainepunkti. Osakoormusel  on tudengil aastas vaja teenida 30-45EAP. Õppija peab tundma selliseid mõisteid, nagu punase joone päev, Akadeemilises kalendris on kaks punast joont, enne seda saab kinnitada õppekava, muuta, kustutada ja lisa aineid. Nende sisse jäävad tööde esitamise tähtajad, eksamisessioonid. Eksamite kordussooritusi on võimalik teha kolm korda. Riigieelarveliste jaoks on need tasuta.   Kõiki asju reguleeritakse käskkirjadega, mille alla kuuluvad registreerimised,  tasumäärad, õppetoetused , õppeained, nende  hindamiskriteeriumid jne. Selline süsteem tagab ühtpidimõtlemise, kus valearusaamist  ei peaks tekkima. Probleemide puhul on tagatud alti informatiivne võimalus personaliosakonnast või emaili teel. Ühendust võtta ka õppejõuga sõltumata kellaajast. See on minu meelest tore, et selline asi on võimalik.  Õppetöös aitavad kaasa tuutorid. Nagu näha on kõik elemendid vajalikud , hästi korraldatud. Räägiti sellest, et kogu õppetöö käib läbi veebikeskkonnas paiknev Õisi ja Muudle . See on peamine õppetöö infoallikas mis sisaldab õppematerjale, tunniplaani, teated, õppetulemusi, arved, käskkirju, deklareerimisi. Selle veebikeskkonna kasutusest oli väga vähe  juttu kahjuks. Räägiti eksamite järeltegemise võimalustest, paljudele on see väga oluline. Raamatukogu võimalusest, mis on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kuna ma ise ei ela Tallinnas siis paljudes valdkondades kaasa lüüa ei saa. IT kolledžis on korraldatud ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, jne. Tore, et selliseid asju tehakse, kuid see sobib ikkagi Tallinnas õppijatele.
-Tööle saamise eelduseks on vajalikud isikuomadused. Töö käib e-maili kaudu. Eesti kontor toetab Prahat, Idamaid ja Rootsit.
+     Esimene loeng oligi  kõige informatiivsem, kuidas majas orienteeruda ja kelle poole pöörduda erinevate küsimustega.
-     Neljandas loengus on juttuvajalike oskuste saamist töö jaoks.
+Link : https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Aine_info

Mplanken at 15:40, 9 November 2012

2012-11-09T15:40:43Z

← Older revision		Revision as of 18:40, 9 November 2012
Line 92:		Line 92:
	Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?		Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.(5.3.11)		Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.(5.3.11)
			[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

Mplanken at 01:15, 9 November 2012

2012-11-09T01:15:34Z

← Older revision		Revision as of 04:15, 9 November 2012
Line 16:		Line 16:
	Teises loengus on Skype, Microsoft OS. Helpdesk tegeleb inimeste aitamisega erinevate kooliprobleemide korral. Sinna tööle minnes saab häid kogemusi, tutvusi		Teises loengus on Skype, Microsoft OS. Helpdesk tegeleb inimeste aitamisega erinevate kooliprobleemide korral. Sinna tööle minnes saab häid kogemusi, tutvusi
	ja sotsiaalsete oskuste praktiseerimist. Huvitav on et Microsoftil on 100 000 töökohta, see on meeletult suur arv. Seal töötamiseks on vaja head suhtlemistoskust,		ja sotsiaalsete oskuste praktiseerimist. Huvitav on et Microsoftil on 100 000 töökohta, see on meeletult suur arv. Seal töötamiseks on vaja head suhtlemistoskust,
	tahet aidata inimesi ja huvi uute riistvara ja tarkvara lahenduste vastu. Võimalus infotehnoloogia alale tööle saada on küllaltki suur peale teist õppeaastat.		tahet aidata inimesi ja huvi uute riistvara ja tarkvara lahenduste vastu. Võimalus infotehnoloogia alale tööle saada on küllaltki suur peale teist õppeaastat.
	Tööle saamise eelduseks on vajalikud isikuomadused. Töö käib e-maili kaudu. Eesti kontor toetab Prahat, Idamaid ja Rootsit.		Tööle saamise eelduseks on vajalikud isikuomadused. Töö käib e-maili kaudu. Eesti kontor toetab Prahat, Idamaid ja Rootsit.

	Kolmas loeng on programmeerimisest, stereotüüpidest, ruumimiskeeltest. Programmeerimisel on tähtis idee, mida alustatakse väikeste sammudega, et lahtiseid otsi ja mittefunktsioonaalseid osi ei oleks. See annab mõtte, et programmeerimist võiks vaadelda kui filmi stseeni.Et seda paremini omandada, lugeda teiste kirjutatud koode,		Kolmas loeng on programmeerimisest, stereotüüpidest, ruumimiskeeltest. Programmeerimisel on tähtis idee, mida alustatakse väikeste sammudega, et lahtiseid otsi ja mittefunktsioonaalseid osi ei oleks. See annab mõtte, et programmeerimist võiks vaadelda kui filmi stseeni.Et seda paremini omandada, lugeda teiste kirjutatud koode,
Line 49:		Line 49:
	Summad, mis tühine viga võib maksma minna võivad olla väga suured . (kosmoseaparatuurist kuni autotööstuseni)		Summad, mis tühine viga võib maksma minna võivad olla väga suured . (kosmoseaparatuurist kuni autotööstuseni)
	Näiteid oli palju ja summad uskumatult suured.		Näiteid oli palju ja summad uskumatult suured.
	Kvaliteedist niipalju et on olemas palju erinevaid standarte (iso9000,six sigma)		Kvaliteedist niipalju et on olemas palju erinevaid standarte (iso9000,six sigma)

Mplanken at 01:14, 9 November 2012

2012-11-09T01:14:45Z

← Older revision		Revision as of 04:14, 9 November 2012
Line 89:		Line 89:
	Individuaalne õpingukava – eelseisvaks semestriks üliõpilase poolt deklareeritud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima; õppekava läbimise individuaalne tee semestrite kaupa.		Individuaalne õpingukava – eelseisvaks semestriks üliõpilase poolt deklareeritud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima; õppekava läbimise individuaalne tee semestrite kaupa.
	Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusõppeained (v.a soovituslikud eeldusõppeained) olema reeglina läbitud enne põhiõppeaine õppimist (1.2.3.)		Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusõppeained (v.a soovituslikud eeldusõppeained) olema reeglina läbitud enne põhiõppeaine õppimist (1.2.3.)
			Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga(5.4.4)
	Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?		Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
			Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.(5.3.11)

Mplanken at 01:07, 9 November 2012

2012-11-09T01:07:56Z

← Older revision		Revision as of 04:07, 9 November 2012
Line 62:		Line 62:
	Küsimus B		Küsimus B

	• Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?		• Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?(P.5.2.12.)

	Eksam tuleb uuesti sooritada. Üliõpilasel on ühe õppeaine raames õigus kolmele kordus eksamile~~. (P.5.2.12.)~~.		Eksam tuleb uuesti sooritada. Üliõpilasel on ühe õppeaine raames õigus kolmele kordus eksamile.

	• Kaua on võimalik eksamit teha?		• Kaua on võimalik eksamit teha?
Line 85:		Line 85:

	Riigieelarve välisel õppuril tuleb tasuda korduseksami tasu vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud määrale (P.5.2.7.) Kehtiv kordussoorituse tasu on 14,2 € (P.8.). Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud makse hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9).		Riigieelarve välisel õppuril tuleb tasuda korduseksami tasu vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud määrale (P.5.2.7.) Kehtiv kordussoorituse tasu on 14,2 € (P.8.). Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud makse hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9).

			Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
			Individuaalne õpingukava – eelseisvaks semestriks üliõpilase poolt deklareeritud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima; õppekava läbimise individuaalne tee semestrite kaupa.
			Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusõppeained (v.a soovituslikud eeldusõppeained) olema reeglina läbitud enne põhiõppeaine õppimist (1.2.3.)

			Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Mplanken at 00:52, 9 November 2012

2012-11-09T00:52:42Z

← Older revision		Revision as of 03:52, 9 November 2012
Line 9:		Line 9:
	Akadeemilises kalendris on kaks punast joont st. kahte tööde esitamise tähtaega, kaks eksamisessiooni ja kaks semestrit 40 kalendrinädala jooksul. Akadeemiline kalender kinnitatakse käskkirjaga. Põhiõppesüsteem on ÕIS, kus on tunniplaanid, teated, õppetulemused, arved, käskkirjad, deklareerimised. Tunniplaani pole mahutatud esseede,		Akadeemilises kalendris on kaks punast joont st. kahte tööde esitamise tähtaega, kaks eksamisessiooni ja kaks semestrit 40 kalendrinädala jooksul. Akadeemiline kalender kinnitatakse käskkirjaga. Põhiõppesüsteem on ÕIS, kus on tunniplaanid, teated, õppetulemused, arved, käskkirjad, deklareerimised. Tunniplaani pole mahutatud esseede,
	ega kodutööde linke ega tööde tähtaegu. Praegu täiskoormus on 60 EAP.		ega kodutööde linke ega tööde tähtaegu. Praegu täiskoormus on 60 EAP.
	Probleemide puhul saab alati IT koolis ühendust võtta õppejõuga sõltumata kellaajast. Eksamite kordussooritusi on võimalik teha kolm korda, need on tasulised. Eksamite järeltegemise võimalus on minu meelest väga oluline.		Probleemide puhul saab alati IT koolis ühendust võtta õppejõuga sõltumata kellaajast. Eksamite kordussooritusi on võimalik teha kolm korda, need on tasulised.
			Eksamite järeltegemise võimalus on minu meelest väga oluline.
	Raamatukogu võimalus on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kui ma ei peaks tööl käima siis kasutaks kindlasti seda võimalust		Raamatukogu võimalus on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kui ma ei peaks tööl käima siis kasutaks kindlasti seda võimalust
	IT kolledžis on korraldatud ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, kaasa aitavad tuutorid.		IT kolledžis on korraldatud ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, kaasa aitavad tuutorid.
Line 21:		Line 22:
	küsida teistelt , kasutada otsingumootorite abi internetis, või kasutada vabavara.		küsida teistelt , kasutada otsingumootorite abi internetis, või kasutada vabavara.
	Minuarust hea soovitus. Veel oli juttu versoonihaldussüsteemidest, kus saab koode hallata –Git, Mercural, Github. Töö juures pidi neid vaja minema. Veebirakendus koosneb		Minuarust hea soovitus. Veel oli juttu versoonihaldussüsteemidest, kus saab koode hallata –Git, Mercural, Github. Töö juures pidi neid vaja minema. Veebirakendus koosneb
	Storage –andmehidla		Storage –andmehidla
	Ifrastuktuur- server		Ifrastuktuur- server
	Logic- programmis keeled		Logic- programmis keeled
	Style-html css xml ajax		Style-html css xml ajax
	Juttu oli jaapani programmeerimiskeelest Ruby 2004a. Seda iseloomustab loovus.		Juttu oli jaapani programmeerimiskeelest Ruby 2004a. Seda iseloomustab loovus.
	Sellest järeldub et ei tasu kinni hoida ühest programmeerimis keelest		Sellest järeldub et ei tasu kinni hoida ühest programmeerimis keelest