User:Mrammo - Revision history

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T20:46:20Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:46, 18 October 2016
Line 12:		Line 12:
	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Andres Kütt. Tema silmaring ja oskused olid muljetavaldavad. Andres rääkis meile oma laiast hariduslikust taustast ja tarkvara arhitekti tööst täpsemalt. Juba ettekande alguses tundsin äratundmisrõõmu, kui Andres jõudis selleni, et on lõpetanud Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika eriala. Olen minagi sama teaduskonna haridusega - lõpetanud matemaatika bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis. Ka tunded antud erialade vastu on meil sarnased, mõlemad tundsime, et see eriala ja kool ei olnud päris see õige. Kuna Andres on hiljem õppinud veel ka EBS-is ja MIT-s, siis tema kogemused on näidanud, et koolil ja koolil on suur vahe. See andis mulle motivatsiooni ja lootust, et ehk oli ka minul tegemist lihtsalt vale koolivalikuga ja ITK on äkki see õige, tuleb lihtsalt ise järele proovida, sest igale ühele sobibki erinev. Tarkvara arhitekti tööst mina varem midagi ei teadnud. Sain teada, et arhitekti töö on juhtida keerukust, seda võimalikult madalal hoida. Eesmärk on see, et iga asi, mida süsteemi lisada, lisaks minimaalselt keerukust. Ja väga oluline oskus arhitekti töös on inimestega arusaadavalt rääkimine. Suhtlemise teema käis üldse paljudes ettekannetes läbi ja jäi kõlama, et IT-inimestega on tihti raske suhelda, sest keeled on väga erinevad ja üksteist ei mõisteta.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Andres Kütt. Tema silmaring ja oskused olid muljetavaldavad. Andres rääkis meile oma laiast hariduslikust taustast ja tarkvara arhitekti tööst täpsemalt. Juba ettekande alguses tundsin äratundmisrõõmu, kui Andres jõudis selleni, et on lõpetanud Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika eriala. Olen minagi sama teaduskonna haridusega - lõpetanud matemaatika bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis. Ka tunded antud erialade vastu on meil sarnased, mõlemad tundsime, et see eriala ja kool ei olnud päris see õige. Kuna Andres on hiljem õppinud veel ka EBS-is ja MIT-s, siis tema kogemused on näidanud, et koolil ja koolil on suur vahe. See andis mulle motivatsiooni ja lootust, et ehk oli ka minul tegemist lihtsalt vale koolivalikuga ja ITK on äkki see õige, tuleb lihtsalt ise järele proovida, sest igale ühele sobibki erinev. Tarkvara arhitekti tööst mina varem midagi ei teadnud. Sain teada, et arhitekti töö on juhtida keerukust, seda võimalikult madalal hoida. Eesmärk on see, et iga asi, mida süsteemi lisada, lisaks minimaalselt keerukust. Ja väga oluline oskus arhitekti töös on inimestega arusaadavalt rääkimine. Suhtlemise teema käis üldse paljudes ettekannetes läbi ja jäi kõlama, et IT-inimestega on tihti raske suhelda, sest keeled on väga erinevad ja üksteist ei mõisteta.

	Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''~~startupid~~''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustükk meile ''start-up''ide elust ja olust. Räägiti üleüldiselt Eesti vingetest ja edukatest ''start-up''idest ning nende enda loodud testimise ''start-up''ist nimega Testlio. Võib öelda, et see ettekanne oli tõeline unistuste täitumise lugu. Esiteks juba nende ühine elu, lisaks tööalane huvide kattuvus ja eduka ettevõtte üles töötamine. Nad rääkisid, kui oluline on, et oleks kõrval inimesed, kes toetavad ja aitavad. Üksi töötamine on raske, meeskond on väga oluline. Ka neil oli firma käima saamisel raskeid aegu, kuid kõlama jäi siiski positiivne. Nagu nad ka ise ütlesid, siis iga madalpunkt on uus võimalus ja tundub, et neid võimalusi kasutasid nad suurepäraselt ära. Esitluses oli tunda, et töö, mida nad teevad, ongi nende kõige suurem kirg.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''startup''id" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustükk meile ''start-up''ide elust ja olust. Räägiti üleüldiselt Eesti vingetest ja edukatest ''start-up''idest ning nende enda loodud testimise ''start-up''ist nimega Testlio. Võib öelda, et see ettekanne oli tõeline unistuste täitumise lugu. Esiteks juba nende ühine elu, lisaks tööalane huvide kattuvus ja eduka ettevõtte üles töötamine. Nad rääkisid, kui oluline on, et oleks kõrval inimesed, kes toetavad ja aitavad. Üksi töötamine on raske, meeskond on väga oluline. Ka neil oli firma käima saamisel raskeid aegu, kuid kõlama jäi siiski positiivne. Nagu nad ka ise ütlesid, siis iga madalpunkt on uus võimalus ja tundub, et neid võimalusi kasutasid nad suurepäraselt ära. Esitluses oli tunda, et töö, mida nad teevad, ongi nende kõige suurem kirg.

	Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T20:38:50Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:38, 18 October 2016
Line 18:		Line 18:
	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT-inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT-inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT-inimeste veidrast keelest ega IT-inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT-inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT-inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT-inimeste veidrast keelest ega IT-inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka ~~enamik teised ettevõtted~~, ~~sõltuvad~~ väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka palju teisi ettevõtteid, sõltub väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.

Mrammo: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-18T20:29:09Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 23:29, 18 October 2016
Line 32:		Line 32:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri, p.5.2.12.]</ref>. Kordussooritus tuleb kokku leppida aine õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, p.5.4.3.]</ref>. Arvestuse kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri, p.5.2.8.1.]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri, p.5.2.8.1.]</ref>. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on arvestuse kordussooritus tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? KKK, p.10.]</ref>. Kui oled tasulisel (OF) õppekohal, siis kordussoorituse tasu on 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal, p.5.]</ref>.		Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri, p.5.2.12.] 17.10.2016</ref>. Kordussooritus tuleb kokku leppida aine õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, p.5.4.3.] 17.10.2016</ref>. Arvestuse kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri, p.5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri, p.5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on arvestuse kordussooritus tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? KKK, p.10.] 17.10.2016</ref>. Kui oled tasulisel (OF) õppekohal, siis kordussoorituse tasu on 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal, p.5.] 17.10.2016</ref>.

	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===
Line 40:		Line 40:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri, p.7.2.1.]</ref>.		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri, p.7.2.1.] 17.10.2016</ref>.

	Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri, p.1.3.6.]</ref>. Kui deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine asemel on tehtud mõni teine samas mahus valikaine, siis ei pea seda tegemata jäänud ainet tingimata sooritama.		Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri, p.1.3.6.] 17.10.2016</ref>. Kui deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine asemel on tehtud mõni teine samas mahus valikaine, siis ei pea seda tegemata jäänud ainet tingimata sooritama.

	RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK p.2.]</ref>. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused Õppekorralduse eeskiri, p.3.1.8.]</ref>.		RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK p.2.] 17.10.2016</ref>. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused Õppekorralduse eeskiri, p.3.1.8.] 17.10.2016</ref>.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Mrammo: /* Ülesanne */

2016-10-18T20:27:45Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 23:27, 18 October 2016
Line 51:		Line 51:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>. Seega, esimesel semestril jääb puudu 2 EAPd ehk tasuda tuleb 100€ ja teisel semestril 7 EAPd ehk tasuda tuleb 350€. Sügissemestri arve esitatakse kevadsemestril ja kevadsemestri arve järgmisel sügissemestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.		Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] 17.10.2016</ref>. Seega, esimesel semestril jääb puudu 2 EAPd ehk tasuda tuleb 100€ ja teisel semestril 7 EAPd ehk tasuda tuleb 350€. Sügissemestri arve esitatakse kevadsemestril ja kevadsemestri arve järgmisel sügissemestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] 17.10.2016</ref>.

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T20:25:10Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:25, 18 October 2016
Line 20:		Line 20:
	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.

	Peale igat loengut oli tunne, et see oli jälle kõige huvitavam loeng, sest kõik olidki tõesti huvitavad. Sain väga palju teada IT erinevatest valdkondadest ja olen tänulik, et selline aine mu kolmapäeva hommikusse sattus. Minu jaoks võib-olla kõige köitvam ja kaasakiskuvam oli ettekanne Testliost ja ''start-up''idest. Mulle meeldis kuulata teiste inimeste elukogemusi, see tõstis motivatsiooni ja andis ideid, kuidas ka enda elu paremini toimima panna.		Peale igat loengut oli tunne, et see oli jälle kõige huvitavam loeng, sest kõik olidki tõesti huvitavad. Sain väga palju teada IT erinevatest valdkondadest ja olen tänulik, et selline aine mu kolmapäeva hommikusse sattus. Minu jaoks võib-olla kõige köitvam ja kaasakiskuvam oli ettekanne Testliost ja ''start-up''idest. Mulle meeldis kuulata teiste inimeste elukogemusi, see tõstis motivatsiooni ja andis ideid, kuidas ka enda elu paremini toimima panna.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T20:22:03Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:22, 18 October 2016
Line 10:		Line 10:
	Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> oli sissejuhatav, kus tutvusime käesoleva aine ning üleüldiselt IT Kolledži süsteemiga – õppekorralduse, õppekavade, hindamissüsteemi, stipendiumite, tehnoloogiliste lahendustega. Andres Septer rääkis lähemalt antud aine olulisusest ja andis õpinguteks kasulikke nõuandeid. Kuna tegu on minu teise kõrgharidusega ning olin varasemalt tutvunud ka ITK eeskirjadega, siis midagi väga uut selles loengus teada ei saanud ja seetõttu keskendun rohkem järgmistele lõikudele.		Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> oli sissejuhatav, kus tutvusime käesoleva aine ning üleüldiselt IT Kolledži süsteemiga – õppekorralduse, õppekavade, hindamissüsteemi, stipendiumite, tehnoloogiliste lahendustega. Andres Septer rääkis lähemalt antud aine olulisusest ja andis õpinguteks kasulikke nõuandeid. Kuna tegu on minu teise kõrgharidusega ning olin varasemalt tutvunud ka ITK eeskirjadega, siis midagi väga uut selles loengus teada ei saanud ja seetõttu keskendun rohkem järgmistele lõikudele.

	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Andres Kütt. Tema silmaring ja oskused olid muljetavaldavad. Andres rääkis meile oma laiast hariduslikust taustast ja tarkvara arhitekti tööst täpsemalt. Juba ettekande alguses tundsin äratundmisrõõmu, kui Andres jõudis selleni, et on lõpetanud Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika eriala. Olen minagi sama teaduskonna haridusega - lõpetanud matemaatika bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis. Ka tunded antud erialade vastu on meil sarnased, mõlemad tundsime, et see eriala ja kool ei olnud päris see õige. Kuna Andres on hiljem õppinud veel ka EBS-is ja MIT-s, siis tema kogemused on näidanud, et koolil ja koolil on suur vahe. See andis mulle motivatsiooni ja lootust, et ehk oli ka minul tegemist lihtsalt vale koolivalikuga ja ITK on äkki see õige, tuleb lihtsalt ise järele proovida, sest igale ühele sobibki erinev. Tarkvara arhitekti tööst mina varem midagi ei teadnud. Sain teada, et arhitekti töö on juhtida keerukust, seda võimalikult madalal hoida. Eesmärk on see, et iga asi, mida süsteemi lisada, lisaks minimaalselt keerukust. Ja väga oluline oskus arhitekti töös on inimestega arusaadavalt rääkimine. Suhtlemise teema käis üldse paljudes ettekannetes läbi ja jäi kõlama, et IT inimestega on tihti raske suhelda, sest keeled on väga erinevad ja üksteist ei mõisteta.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Andres Kütt. Tema silmaring ja oskused olid muljetavaldavad. Andres rääkis meile oma laiast hariduslikust taustast ja tarkvara arhitekti tööst täpsemalt. Juba ettekande alguses tundsin äratundmisrõõmu, kui Andres jõudis selleni, et on lõpetanud Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika eriala. Olen minagi sama teaduskonna haridusega - lõpetanud matemaatika bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis. Ka tunded antud erialade vastu on meil sarnased, mõlemad tundsime, et see eriala ja kool ei olnud päris see õige. Kuna Andres on hiljem õppinud veel ka EBS-is ja MIT-s, siis tema kogemused on näidanud, et koolil ja koolil on suur vahe. See andis mulle motivatsiooni ja lootust, et ehk oli ka minul tegemist lihtsalt vale koolivalikuga ja ITK on äkki see õige, tuleb lihtsalt ise järele proovida, sest igale ühele sobibki erinev. Tarkvara arhitekti tööst mina varem midagi ei teadnud. Sain teada, et arhitekti töö on juhtida keerukust, seda võimalikult madalal hoida. Eesmärk on see, et iga asi, mida süsteemi lisada, lisaks minimaalselt keerukust. Ja väga oluline oskus arhitekti töös on inimestega arusaadavalt rääkimine. Suhtlemise teema käis üldse paljudes ettekannetes läbi ja jäi kõlama, et IT-inimestega on tihti raske suhelda, sest keeled on väga erinevad ja üksteist ei mõisteta.

	Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustükk meile ''start-up''ide elust ja olust. Räägiti üleüldiselt Eesti vingetest ja edukatest ''start-up''idest ning nende enda loodud testimise ''start-up''ist nimega Testlio. Võib öelda, et see ettekanne oli tõeline unistuste täitumise lugu. Esiteks juba nende ühine elu, lisaks tööalane huvide kattuvus ja eduka ettevõtte üles töötamine. Nad rääkisid, kui oluline on, et oleks kõrval inimesed, kes toetavad ja aitavad. Üksi töötamine on raske, meeskond on väga oluline. Ka neil oli firma käima saamisel raskeid aegu, kuid kõlama jäi siiski positiivne. Nagu nad ka ise ütlesid, siis iga madalpunkt on uus võimalus ja tundub, et neid võimalusi kasutasid nad suurepäraselt ära. Esitluses oli tunda, et töö, mida nad teevad, ongi nende kõige suurem kirg.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustükk meile ''start-up''ide elust ja olust. Räägiti üleüldiselt Eesti vingetest ja edukatest ''start-up''idest ning nende enda loodud testimise ''start-up''ist nimega Testlio. Võib öelda, et see ettekanne oli tõeline unistuste täitumise lugu. Esiteks juba nende ühine elu, lisaks tööalane huvide kattuvus ja eduka ettevõtte üles töötamine. Nad rääkisid, kui oluline on, et oleks kõrval inimesed, kes toetavad ja aitavad. Üksi töötamine on raske, meeskond on väga oluline. Ka neil oli firma käima saamisel raskeid aegu, kuid kõlama jäi siiski positiivne. Nagu nad ka ise ütlesid, siis iga madalpunkt on uus võimalus ja tundub, et neid võimalusi kasutasid nad suurepäraselt ära. Esitluses oli tunda, et töö, mida nad teevad, ongi nende kõige suurem kirg.
Line 16:		Line 16:
	Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.

	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT inimeste veidrast keelest ega IT inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT-inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT-inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT-inimeste veidrast keelest ega IT-inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.
Line 22:		Line 22:
	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.

	Peale igat loengut oli tunne, et see oli jälle kõige huvitavam loeng, sest kõik olidki tõesti huvitavad. Sain väga palju teada IT erinevatest valdkondadest ja olen tänulik, et selline aine mu kolmapäeva hommikusse sattus. Minu jaoks võib-olla kõige köitvam ja kaasakiskuvam oli ettekanne Testliost ja ''start-up''idest. Mulle meeldis kuulata teiste inimeste elukogemusi, see tõstis motivatsiooni ja andis ideid, kuidas ka enda elu paremini toimima panna.		Peale igat loengut oli tunne, et see oli jälle kõige huvitavam loeng, sest kõik olidki tõesti huvitavad. Sain väga palju teada IT erinevatest valdkondadest ja olen tänulik, et selline aine mu kolmapäeva hommikusse sattus. Minu jaoks võib-olla kõige köitvam ja kaasakiskuvam oli ettekanne Testliost ja ''start-up''idest. Mulle meeldis kuulata teiste inimeste elukogemusi, see tõstis motivatsiooni ja andis ideid, kuidas ka enda elu paremini toimima panna.

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T19:44:53Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:44, 18 October 2016
Line 22:		Line 22:
	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline ka hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.

	Peale igat loengut oli tunne, et see oli jälle kõige huvitavam loeng, sest kõik olidki tõesti huvitavad. Sain väga palju teada IT erinevatest valdkondadest ja olen tänulik, et selline aine mu kolmapäeva hommikusse sattus. Minu jaoks võib-olla kõige köitvam ja kaasakiskuvam oli ettekanne Testliost ja ''start-up''idest. Mulle meeldis kuulata teiste inimeste elukogemusi, see tõstis motivatsiooni ja andis ideid, kuidas ka enda elu paremini toimima panna.		Peale igat loengut oli tunne, et see oli jälle kõige huvitavam loeng, sest kõik olidki tõesti huvitavad. Sain väga palju teada IT erinevatest valdkondadest ja olen tänulik, et selline aine mu kolmapäeva hommikusse sattus. Minu jaoks võib-olla kõige köitvam ja kaasakiskuvam oli ettekanne Testliost ja ''start-up''idest. Mulle meeldis kuulata teiste inimeste elukogemusi, see tõstis motivatsiooni ja andis ideid, kuidas ka enda elu paremini toimima panna.

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T19:42:50Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:42, 18 October 2016
Line 18:		Line 18:
	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT inimeste veidrast keelest ega IT inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT inimeste veidrast keelest ega IT inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed ,kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T19:41:50Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:41, 18 October 2016
Line 16:		Line 16:
	Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.

	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT inimeste veidrast keelest ega IT inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et ~~tänapeäva~~ maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT inimeste veidrast keelest ega IT inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed ,kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed ,kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.

Mrammo: /* Essee */

2016-10-18T19:40:26Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:40, 18 October 2016
Line 16:		Line 16:
	Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.

	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes ~~admini~~ tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT inimeste veidrast keelest ega IT inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapeäva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta ''Scrum Master'' firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT inimeste veidrast keelest ega IT inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapeäva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed ,kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka enamik teised ettevõtted, sõltuvad väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed ,kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.

	Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline ka hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline ka hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.