User:Msenipal - Revision history

Msenipal at 06:57, 21 October 2014

2014-10-21T06:57:57Z

← Older revision		Revision as of 09:57, 21 October 2014
Line 2:		Line 2:
	Autor: Mirko Senipalu		Autor: Mirko Senipalu

	Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

	==Essee==		==Essee==

Msenipal at 06:56, 21 October 2014

2014-10-21T06:56:44Z

← Older revision		Revision as of 09:56, 21 October 2014
Line 31:		Line 31:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. ~~[1]~~ Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. [2] Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes "Minu Asjad" ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta ~~[3]~~, riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot. ~~[4]~~		Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.</ref> Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.</ref> Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes "Minu Asjad" ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>, riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>


Line 41:		Line 41:

	Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale		Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
	tingimusele: ~~[5]~~		tingimusele: <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 1</ref>

	• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;		• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
Line 49:		Line 49:
	• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe		• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
	mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel		mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
	on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). ~~[6]~~		on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 5</ref>


Line 64:		Line 64:

	=Viited=		=Viited=
			<references />
	~~[1] http:~~/~~/www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.~~

	~~[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.~~

	~~[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.~~

	~~[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5~~

	~~[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 1~~

	~~[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 5~~

	[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Msenipal at 06:46, 21 October 2014

2014-10-21T06:46:30Z

← Older revision		Revision as of 09:46, 21 October 2014
Line 5:		Line 5:

	==Essee==		==Essee==
	Üks esimesi loenguid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188, milles osalesin tulles IT Kolledžisse oli aine nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Tulles otse gümnaasiumist ülikooli ei teadnud ma veel sellel hetkel, mida täpsemalt oodata ning sellel põhjusel ei seadnud ma oma ootusi väga kõrgeks. Praegusel hetkel võin rõõmuga tõdeda, et mu ootused kooli said ületatud ning see aine on lisanud veelgi huvi juurde IT valdkonna vastu, kuna igal neljapäeva hommikul sain kuulata oma eriala spetsialiste rääkimas tööst, mis tundub mulle keeruline, kuid on nende jaoks igapäevane. Iga esineja oli omamoodi erinev ja see on ka loomulik, kuna igal inimesel on erinevad kogemused ja harjumused publiku ees esinemise suhtes. Mõni esineja toetus rohkem oma märgete ning slaidide peale ning mõni esineja otsustas rohkem improviseerida. Mõlemad esinemisviisid sobisid mulle väga hästi ning miinuseid on väga raske välja tuua.		Üks esimesi loenguid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>, milles osalesin tulles IT Kolledžisse oli aine nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Tulles otse gümnaasiumist ülikooli ei teadnud ma veel sellel hetkel, mida täpsemalt oodata ning sellel põhjusel ei seadnud ma oma ootusi väga kõrgeks. Praegusel hetkel võin rõõmuga tõdeda, et mu ootused kooli said ületatud ning see aine on lisanud veelgi huvi juurde IT valdkonna vastu, kuna igal neljapäeva hommikul sain kuulata oma eriala spetsialiste rääkimas tööst, mis tundub mulle keeruline, kuid on nende jaoks igapäevane. Iga esineja oli omamoodi erinev ja see on ka loomulik, kuna igal inimesel on erinevad kogemused ja harjumused publiku ees esinemise suhtes. Mõni esineja toetus rohkem oma märgete ning slaidide peale ning mõni esineja otsustas rohkem improviseerida. Mõlemad esinemisviisid sobisid mulle väga hästi ning miinuseid on väga raske välja tuua.

	Esimene loeng toimus juba 27. augustil ning sellel hetkel oli väga suur osa õppetööst minu jaoks segane, kuid selle esimese loengu eesmärk oligi meile tutvustada IT Kolledži õppetööd ning sisekorda. Selles loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Peamine, mis mulle sellest loengust meelde jäi on seotud õppimisega ning kõikidel tudengitel soovitati tekkivate küsimuste korral pöörduda kas mõne õppejõu poole või õppeosakonda. Peamiselt julgustati kõiki tudengeid suhtlema erinevate inimestega ning soovitati mitte karta õppejõududega suhtlemist ning küsimuste esitamist. Peale seda loengut tundsin ennast veidi enesekindlamalt, kuna väga suur osa küsimusi, mis olid mul endal tekkinud, vastati selle pooleteise tunni jooksul ära ning võisin sellest loengust lahkuda teadmisega, et edasiste küsimuste tekkimisel leidub kooli peale piisavalt palju inimesi, kelle poole pöörduda.		Esimene loeng toimus juba 27. augustil ning sellel hetkel oli väga suur osa õppetööst minu jaoks segane, kuid selle esimese loengu eesmärk oligi meile tutvustada IT Kolledži õppetööd ning sisekorda. Selles loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Peamine, mis mulle sellest loengust meelde jäi on seotud õppimisega ning kõikidel tudengitel soovitati tekkivate küsimuste korral pöörduda kas mõne õppejõu poole või õppeosakonda. Peamiselt julgustati kõiki tudengeid suhtlema erinevate inimestega ning soovitati mitte karta õppejõududega suhtlemist ning küsimuste esitamist. Peale seda loengut tundsin ennast veidi enesekindlamalt, kuna väga suur osa küsimusi, mis olid mul endal tekkinud, vastati selle pooleteise tunni jooksul ära ning võisin sellest loengust lahkuda teadmisega, et edasiste küsimuste tekkimisel leidub kooli peale piisavalt palju inimesi, kelle poole pöörduda.

	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 rääkis meile õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Selle loengu käigus jutustati pikalt spikerdamise tagajärgedest ning põhjustest, miks mitte ükski tudeng seda teed minema ei peaks. Lisaks tutvustas õppejõud meile robootikaklubi ja kõiki võimalusi, mis selle klubiga ühinedes tulevad. Peale selle tuldi tutvustama tudengiorganisatsiooni nimega Lapikud, kes tegelevad peamiselt tarkvaraarendusega.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> rääkis meile õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Selle loengu käigus jutustati pikalt spikerdamise tagajärgedest ning põhjustest, miks mitte ükski tudeng seda teed minema ei peaks. Lisaks tutvustas õppejõud meile robootikaklubi ja kõiki võimalusi, mis selle klubiga ühinedes tulevad. Peale selle tuldi tutvustama tudengiorganisatsiooni nimega Lapikud, kes tegelevad peamiselt tarkvaraarendusega.

	Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 räägiti küllaltki põhjalikult robootikast ning häkkimisest. Häkkimise all peeti silmas enamasti endale ja teistele kasulikku häkkimist, mitte teistele halba soovivat osa häkkimisest. See loeng jäi mulle hästi meelde, kuna teema oli huvitav ja hästi publikule esitatud. Väga põnev oli kuulda erinevatest leiutistest, mis olid tehtud erinevate tudengite poolt ning nii mõnigi nendest leiutisest võib veel tulevikus päevavalgust näha. Peale tutvustavat osa soovitati kõikidel tudengitel robootikaklubi ise vaatama tulla ning veenduda ise, miks sellise klubiga ühineda.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september videosalvestus]</ref> räägiti küllaltki põhjalikult robootikast ning häkkimisest. Häkkimise all peeti silmas enamasti endale ja teistele kasulikku häkkimist, mitte teistele halba soovivat osa häkkimisest. See loeng jäi mulle hästi meelde, kuna teema oli huvitav ja hästi publikule esitatud. Väga põnev oli kuulda erinevatest leiutistest, mis olid tehtud erinevate tudengite poolt ning nii mõnigi nendest leiutisest võib veel tulevikus päevavalgust näha. Peale tutvustavat osa soovitati kõikidel tudengitel robootikaklubi ise vaatama tulla ning veenduda ise, miks sellise klubiga ühineda.

	Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 käis meile esinemas Janika Liiv. See loeng toimus 18. septembril ning esineja rääkis enamasti programmeerimisest ja naiste väikesest osakaalust IT valdkonnas. Tema arvates ei ole mitte mingit põhjust, miks naised peaksid tehnilistest valdkondadest eemale hoidma ning ma nõustun selle mõtlemisviisiga. Õnneks on viimasel ajal naiste osakaal IT valdkonnas suurenenud, kuid endiselt on meeste osakaal kordades suurem. Esineja arvates on koodi kirjutamine nagu loovkirjutamine ning see on väga huvitav tähelepanek, millega pean ka ise nõustuma. Üldiselt oli loeng üllatavalt huvitav, arvestades kui vara hommikul see loeng toimus ning sellel hetkel oli mu tähelepanuvõime küllaltki piiratud.		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref> käis meile esinemas Janika Liiv. See loeng toimus 18. septembril ning esineja rääkis enamasti programmeerimisest ja naiste väikesest osakaalust IT valdkonnas. Tema arvates ei ole mitte mingit põhjust, miks naised peaksid tehnilistest valdkondadest eemale hoidma ning ma nõustun selle mõtlemisviisiga. Õnneks on viimasel ajal naiste osakaal IT valdkonnas suurenenud, kuid endiselt on meeste osakaal kordades suurem. Esineja arvates on koodi kirjutamine nagu loovkirjutamine ning see on väga huvitav tähelepanek, millega pean ka ise nõustuma. Üldiselt oli loeng üllatavalt huvitav, arvestades kui vara hommikul see loeng toimus ning sellel hetkel oli mu tähelepanuvõime küllaltki piiratud.

	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc räägiti meile IT süsteemide administreerimisest ning seda tegi IT Kolledži vilistlane Carolyn Fischer. Peamiselt jutustas ta oma igapäevasest tööst Skype süsteemi administraatorina. Oli väga põnev kuulata inimest, kes on pärit väga sarnasest õppekeskkonnast ning näha kui kaugele on võimalik jõuda. See loeng andis mulle veidi enesekindlust, kuna esineja rääkis, et ka ilma väga suurte kogemusteta IT valdkonnas on võimalik juba kooli ajal tööd saada ning olla edukas.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> räägiti meile IT süsteemide administreerimisest ning seda tegi IT Kolledži vilistlane Carolyn Fischer. Peamiselt jutustas ta oma igapäevasest tööst Skype süsteemi administraatorina. Oli väga põnev kuulata inimest, kes on pärit väga sarnasest õppekeskkonnast ning näha kui kaugele on võimalik jõuda. See loeng andis mulle veidi enesekindlust, kuna esineja rääkis, et ka ilma väga suurte kogemusteta IT valdkonnas on võimalik juba kooli ajal tööd saada ning olla edukas.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 kõneles Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tarkvara testija töökoht tundus mulle enne loengut kui mitte väga hea töökoha valikuna, kuid peale seda loengut olen ka natukene vastuvõtlikumaks muutunud sellise eriala suhtes. Muidugi on sellel tööl ka palju miinuseid, kuna väga suur osa süüst pidi langema just tarkvara testijale, juhul kui midagi peaks valesti minema. Peamiseks põhjuseks on see, et testija tööks on programmi võimalikult kiiresti ära lõhkumine ning peale seda peab testija esitama arendajale veaaruande, milles testija toob välja kõik puudused ja võimalikud turvaaugud, mis esinevad või võivad tulevikus esineda.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> kõneles Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tarkvara testija töökoht tundus mulle enne loengut kui mitte väga hea töökoha valikuna, kuid peale seda loengut olen ka natukene vastuvõtlikumaks muutunud sellise eriala suhtes. Muidugi on sellel tööl ka palju miinuseid, kuna väga suur osa süüst pidi langema just tarkvara testijale, juhul kui midagi peaks valesti minema. Peamiseks põhjuseks on see, et testija tööks on programmi võimalikult kiiresti ära lõhkumine ning peale seda peab testija esitama arendajale veaaruande, milles testija toob välja kõik puudused ja võimalikud turvaaugud, mis esinevad või võivad tulevikus esineda.

	Seitsmenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c läbiviijaks oli Andres Septer, kes tutvustas meile tänapäevast tööturgu. Esineja ei kasutanud erinevalt teistest slaide, et tõmmata rohkem tähelepanu oma jutule kui visuaalsele osale ning minu arvates täitis ta selle võttega oma ülesande, kuna selle loengu ajal ei läinud mu mõte kordagi rändama ja suutsin terve loengu otsast lõpuni keskendunult ära kuulata. Esineja oli tänapäeva tööturu suhtes küllaltki skeptiline ning seda ka põhjusega. Ta rääkis ka pikalt erinevustest töötades nii väikefirmas kui ka suurfirmas. Peamiseks erinevuseks on iga töötaja suurem tähtsus väikefirmas, kuid samas kiitis ta ka suurfirmades töötamise eeliseid.		Seitsmenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust"(Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> läbiviijaks oli Andres Septer, kes tutvustas meile tänapäevast tööturgu. Esineja ei kasutanud erinevalt teistest slaide, et tõmmata rohkem tähelepanu oma jutule kui visuaalsele osale ning minu arvates täitis ta selle võttega oma ülesande, kuna selle loengu ajal ei läinud mu mõte kordagi rändama ja suutsin terve loengu otsast lõpuni keskendunult ära kuulata. Esineja oli tänapäeva tööturu suhtes küllaltki skeptiline ning seda ka põhjusega. Ta rääkis ka pikalt erinevustest töötades nii väikefirmas kui ka suurfirmas. Peamiseks erinevuseks on iga töötaja suurem tähtsus väikefirmas, kuid samas kiitis ta ka suurfirmades töötamise eeliseid.

	Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true esines Elar Lang, kes rääkis peamiselt õppetöösse suhtumisest, mis pani mind tõsiselt mõtlema omaenda panusest õppetöösse. Lisaks rääkis esineja ka veebirakenduste turvalisusest ning erinevatest ohtudest, mis peituvad Internetis. Tema jutt parooliturvalisusest pani mind sügavamalt järele mõtlema, kas olen teinud piisavalt palju, et kaitsta oma privaatsust. Üldiselt oli loeng väga põnev ning ka selle loengu sisu oli piisavalt huvitav, et suutis mind läbi terve loengu keskenduma panna.		Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober]</ref> esines Elar Lang, kes rääkis peamiselt õppetöösse suhtumisest, mis pani mind tõsiselt mõtlema omaenda panusest õppetöösse. Lisaks rääkis esineja ka veebirakenduste turvalisusest ning erinevatest ohtudest, mis peituvad Internetis. Tema jutt parooliturvalisusest pani mind sügavamalt järele mõtlema, kas olen teinud piisavalt palju, et kaitsta oma privaatsust. Üldiselt oli loeng väga põnev ning ka selle loengu sisu oli piisavalt huvitav, et suutis mind läbi terve loengu keskenduma panna.

	Kokkuvõtteks võin kindlalt väita, et selle aine osatähtsus on väga suur. Kuna kõikide loengute ajal sain kuulda, kuidas asjad päris käivad ning nägin ka kuhu on sarnasest õpikeskkonnast tulnud inimesed jõudnud, mis lisas mulle motivatsiooni oma õpingutusse rohkem aega panustada. Üldiselt jäin kõikide loengutega väga rahule ning tagantjärgi vaadates olen õnnelik, et osalesin kõikides loengutes.		Kokkuvõtteks võin kindlalt väita, et selle aine osatähtsus on väga suur. Kuna kõikide loengute ajal sain kuulda, kuidas asjad päris käivad ning nägin ka kuhu on sarnasest õpikeskkonnast tulnud inimesed jõudnud, mis lisas mulle motivatsiooni oma õpingutusse rohkem aega panustada. Üldiselt jäin kõikide loengutega väga rahule ning tagantjärgi vaadates olen õnnelik, et osalesin kõikides loengutes.

Msenipal at 06:43, 21 October 2014

2014-10-21T06:43:08Z

← Older revision		Revision as of 09:43, 21 October 2014
Line 5:		Line 5:

	==Essee==		==Essee==
	Üks esimesi loenguid, milles osalesin tulles IT Kolledžisse oli aine nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Tulles otse gümnaasiumist ülikooli ei teadnud ma veel sellel hetkel, mida täpsemalt oodata ning sellel põhjusel ei seadnud ma oma ootusi väga kõrgeks. Praegusel hetkel võin rõõmuga tõdeda, et mu ootused kooli said ületatud ning see aine on lisanud veelgi huvi juurde IT valdkonna vastu, kuna igal neljapäeva hommikul sain kuulata oma eriala spetsialiste rääkimas tööst, mis tundub mulle keeruline, kuid on nende jaoks igapäevane. Iga esineja oli omamoodi erinev ja see on ka loomulik, kuna igal inimesel on erinevad kogemused ja harjumused publiku ees esinemise suhtes. Mõni esineja toetus rohkem oma märgete ning slaidide peale ning mõni esineja otsustas rohkem improviseerida. Mõlemad esinemisviisid sobisid mulle väga hästi ning miinuseid on väga raske välja tuua.		Üks esimesi loenguid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188, milles osalesin tulles IT Kolledžisse oli aine nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Tulles otse gümnaasiumist ülikooli ei teadnud ma veel sellel hetkel, mida täpsemalt oodata ning sellel põhjusel ei seadnud ma oma ootusi väga kõrgeks. Praegusel hetkel võin rõõmuga tõdeda, et mu ootused kooli said ületatud ning see aine on lisanud veelgi huvi juurde IT valdkonna vastu, kuna igal neljapäeva hommikul sain kuulata oma eriala spetsialiste rääkimas tööst, mis tundub mulle keeruline, kuid on nende jaoks igapäevane. Iga esineja oli omamoodi erinev ja see on ka loomulik, kuna igal inimesel on erinevad kogemused ja harjumused publiku ees esinemise suhtes. Mõni esineja toetus rohkem oma märgete ning slaidide peale ning mõni esineja otsustas rohkem improviseerida. Mõlemad esinemisviisid sobisid mulle väga hästi ning miinuseid on väga raske välja tuua.

	Esimene loeng toimus juba 27. augustil ning sellel hetkel oli väga suur osa õppetööst minu jaoks segane, kuid selle esimese loengu eesmärk oligi meile tutvustada IT Kolledži õppetööd ning sisekorda. Selles loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Peamine, mis mulle sellest loengust meelde jäi on seotud õppimisega ning kõikidel tudengitel soovitati tekkivate küsimuste korral pöörduda kas mõne õppejõu poole või õppeosakonda. Peamiselt julgustati kõiki tudengeid suhtlema erinevate inimestega ning soovitati mitte karta õppejõududega suhtlemist ning küsimuste esitamist. Peale seda loengut tundsin ennast veidi enesekindlamalt, kuna väga suur osa küsimusi, mis olid mul endal tekkinud, vastati selle pooleteise tunni jooksul ära ning võisin sellest loengust lahkuda teadmisega, et edasiste küsimuste tekkimisel leidub kooli peale piisavalt palju inimesi, kelle poole pöörduda.		Esimene loeng toimus juba 27. augustil ning sellel hetkel oli väga suur osa õppetööst minu jaoks segane, kuid selle esimese loengu eesmärk oligi meile tutvustada IT Kolledži õppetööd ning sisekorda. Selles loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Peamine, mis mulle sellest loengust meelde jäi on seotud õppimisega ning kõikidel tudengitel soovitati tekkivate küsimuste korral pöörduda kas mõne õppejõu poole või õppeosakonda. Peamiselt julgustati kõiki tudengeid suhtlema erinevate inimestega ning soovitati mitte karta õppejõududega suhtlemist ning küsimuste esitamist. Peale seda loengut tundsin ennast veidi enesekindlamalt, kuna väga suur osa küsimusi, mis olid mul endal tekkinud, vastati selle pooleteise tunni jooksul ära ning võisin sellest loengust lahkuda teadmisega, et edasiste küsimuste tekkimisel leidub kooli peale piisavalt palju inimesi, kelle poole pöörduda.

			Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 rääkis meile õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Selle loengu käigus jutustati pikalt spikerdamise tagajärgedest ning põhjustest, miks mitte ükski tudeng seda teed minema ei peaks. Lisaks tutvustas õppejõud meile robootikaklubi ja kõiki võimalusi, mis selle klubiga ühinedes tulevad. Peale selle tuldi tutvustama tudengiorganisatsiooni nimega Lapikud, kes tegelevad peamiselt tarkvaraarendusega.

			Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 räägiti küllaltki põhjalikult robootikast ning häkkimisest. Häkkimise all peeti silmas enamasti endale ja teistele kasulikku häkkimist, mitte teistele halba soovivat osa häkkimisest. See loeng jäi mulle hästi meelde, kuna teema oli huvitav ja hästi publikule esitatud. Väga põnev oli kuulda erinevatest leiutistest, mis olid tehtud erinevate tudengite poolt ning nii mõnigi nendest leiutisest võib veel tulevikus päevavalgust näha. Peale tutvustavat osa soovitati kõikidel tudengitel robootikaklubi ise vaatama tulla ning veenduda ise, miks sellise klubiga ühineda.

			Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 käis meile esinemas Janika Liiv. See loeng toimus 18. septembril ning esineja rääkis enamasti programmeerimisest ja naiste väikesest osakaalust IT valdkonnas. Tema arvates ei ole mitte mingit põhjust, miks naised peaksid tehnilistest valdkondadest eemale hoidma ning ma nõustun selle mõtlemisviisiga. Õnneks on viimasel ajal naiste osakaal IT valdkonnas suurenenud, kuid endiselt on meeste osakaal kordades suurem. Esineja arvates on koodi kirjutamine nagu loovkirjutamine ning see on väga huvitav tähelepanek, millega pean ka ise nõustuma. Üldiselt oli loeng üllatavalt huvitav, arvestades kui vara hommikul see loeng toimus ning sellel hetkel oli mu tähelepanuvõime küllaltki piiratud.

			Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc räägiti meile IT süsteemide administreerimisest ning seda tegi IT Kolledži vilistlane Carolyn Fischer. Peamiselt jutustas ta oma igapäevasest tööst Skype süsteemi administraatorina. Oli väga põnev kuulata inimest, kes on pärit väga sarnasest õppekeskkonnast ning näha kui kaugele on võimalik jõuda. See loeng andis mulle veidi enesekindlust, kuna esineja rääkis, et ka ilma väga suurte kogemusteta IT valdkonnas on võimalik juba kooli ajal tööd saada ning olla edukas.

			Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 kõneles Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tarkvara testija töökoht tundus mulle enne loengut kui mitte väga hea töökoha valikuna, kuid peale seda loengut olen ka natukene vastuvõtlikumaks muutunud sellise eriala suhtes. Muidugi on sellel tööl ka palju miinuseid, kuna väga suur osa süüst pidi langema just tarkvara testijale, juhul kui midagi peaks valesti minema. Peamiseks põhjuseks on see, et testija tööks on programmi võimalikult kiiresti ära lõhkumine ning peale seda peab testija esitama arendajale veaaruande, milles testija toob välja kõik puudused ja võimalikud turvaaugud, mis esinevad või võivad tulevikus esineda.

			Seitsmenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c läbiviijaks oli Andres Septer, kes tutvustas meile tänapäevast tööturgu. Esineja ei kasutanud erinevalt teistest slaide, et tõmmata rohkem tähelepanu oma jutule kui visuaalsele osale ning minu arvates täitis ta selle võttega oma ülesande, kuna selle loengu ajal ei läinud mu mõte kordagi rändama ja suutsin terve loengu otsast lõpuni keskendunult ära kuulata. Esineja oli tänapäeva tööturu suhtes küllaltki skeptiline ning seda ka põhjusega. Ta rääkis ka pikalt erinevustest töötades nii väikefirmas kui ka suurfirmas. Peamiseks erinevuseks on iga töötaja suurem tähtsus väikefirmas, kuid samas kiitis ta ka suurfirmades töötamise eeliseid.

			Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true esines Elar Lang, kes rääkis peamiselt õppetöösse suhtumisest, mis pani mind tõsiselt mõtlema omaenda panusest õppetöösse. Lisaks rääkis esineja ka veebirakenduste turvalisusest ning erinevatest ohtudest, mis peituvad Internetis. Tema jutt parooliturvalisusest pani mind sügavamalt järele mõtlema, kas olen teinud piisavalt palju, et kaitsta oma privaatsust. Üldiselt oli loeng väga põnev ning ka selle loengu sisu oli piisavalt huvitav, et suutis mind läbi terve loengu keskenduma panna.

			Kokkuvõtteks võin kindlalt väita, et selle aine osatähtsus on väga suur. Kuna kõikide loengute ajal sain kuulda, kuidas asjad päris käivad ning nägin ka kuhu on sarnasest õpikeskkonnast tulnud inimesed jõudnud, mis lisas mulle motivatsiooni oma õpingutusse rohkem aega panustada. Üldiselt jäin kõikide loengutega väga rahule ning tagantjärgi vaadates olen õnnelik, et osalesin kõikides loengutes.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Msenipal at 08:18, 20 October 2014

2014-10-20T08:18:11Z

← Older revision		Revision as of 11:18, 20 October 2014
Line 47:		Line 47:
	Y - 28 punkti		Y - 28 punkti

	Semestris tuleb kokku saada minimaalselt 27 EAP-d. Ehk ühe õppeaasta jooksul tuleb saada kokku 54 EAP-d. Seega 27+28=55~~, ehk sellel~~ tudengil ei tekiks õppekulusid.		Semestris tuleb kokku saada minimaalselt 27 EAP-d. Ehk ühe õppeaasta jooksul tuleb saada kokku 54 EAP-d. Seega 27+28=55. Sellel tudengil ei tekiks õppekulusid.

	=Viited=		=Viited=

Msenipal at 08:17, 20 October 2014

2014-10-20T08:17:27Z

← Older revision		Revision as of 11:17, 20 October 2014
Line 47:		Line 47:
	Y - 28 punkti		Y - 28 punkti

			Semestris tuleb kokku saada minimaalselt 27 EAP-d. Ehk ühe õppeaasta jooksul tuleb saada kokku 54 EAP-d. Seega 27+28=55, ehk sellel tudengil ei tekiks õppekulusid.

	=Viited=		=Viited=

Msenipal at 08:05, 20 October 2014

2014-10-20T08:05:06Z

← Older revision		Revision as of 11:05, 20 October 2014
Line 36:		Line 36:
	mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel		mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
	on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). [6]		on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). [6]


			===Ülesanne===
			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

			'''Vastus'''

			X - 27 punkti

			Y - 28 punkti

Msenipal at 07:54, 20 October 2014

2014-10-20T07:54:09Z

← Older revision		Revision as of 10:54, 20 October 2014
Line 5:		Line 5:

	==Essee==		==Essee==
			Üks esimesi loenguid, milles osalesin tulles IT Kolledžisse oli aine nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Tulles otse gümnaasiumist ülikooli ei teadnud ma veel sellel hetkel, mida täpsemalt oodata ning sellel põhjusel ei seadnud ma oma ootusi väga kõrgeks. Praegusel hetkel võin rõõmuga tõdeda, et mu ootused kooli said ületatud ning see aine on lisanud veelgi huvi juurde IT valdkonna vastu, kuna igal neljapäeva hommikul sain kuulata oma eriala spetsialiste rääkimas tööst, mis tundub mulle keeruline, kuid on nende jaoks igapäevane. Iga esineja oli omamoodi erinev ja see on ka loomulik, kuna igal inimesel on erinevad kogemused ja harjumused publiku ees esinemise suhtes. Mõni esineja toetus rohkem oma märgete ning slaidide peale ning mõni esineja otsustas rohkem improviseerida. Mõlemad esinemisviisid sobisid mulle väga hästi ning miinuseid on väga raske välja tuua.

			Esimene loeng toimus juba 27. augustil ning sellel hetkel oli väga suur osa õppetööst minu jaoks segane, kuid selle esimese loengu eesmärk oligi meile tutvustada IT Kolledži õppetööd ning sisekorda. Selles loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Peamine, mis mulle sellest loengust meelde jäi on seotud õppimisega ning kõikidel tudengitel soovitati tekkivate küsimuste korral pöörduda kas mõne õppejõu poole või õppeosakonda. Peamiselt julgustati kõiki tudengeid suhtlema erinevate inimestega ning soovitati mitte karta õppejõududega suhtlemist ning küsimuste esitamist. Peale seda loengut tundsin ennast veidi enesekindlamalt, kuna väga suur osa küsimusi, mis olid mul endal tekkinud, vastati selle pooleteise tunni jooksul ära ning võisin sellest loengust lahkuda teadmisega, et edasiste küsimuste tekkimisel leidub kooli peale piisavalt palju inimesi, kelle poole pöörduda.

Msenipal at 07:27, 20 October 2014

2014-10-20T07:27:35Z

← Older revision		Revision as of 10:27, 20 October 2014
Line 24:		Line 24:
	Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale		Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
	tingimusele: [5]		tingimusele: [5]

	• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;		• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

	• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.		• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

	• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe		• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
	mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel		mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
	on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.		on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). [6]
	Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). [6]

Msenipal at 07:26, 20 October 2014

2014-10-20T07:26:52Z

← Older revision		Revision as of 10:26, 20 October 2014
Line 12:		Line 12:

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1] Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. [2] Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes "Minu Asjad" ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta [3], riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot. [4]		Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1] Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. [2] Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes "Minu Asjad" ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta [3], riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot. [4]

Line 35:		Line 36:

	[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.		[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

	[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.		[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

	[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.		[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.

	[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5		[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

	[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 1		[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 1

	[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 5		[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ punkt 5

	[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]