User:Mtaakre - Revision history

Mtaakre: /* Essee */

2016-10-18T07:08:38Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:08, 18 October 2016
Line 14:		Line 14:
	Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>		Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>

	Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks ~~olla~~ 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>		Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olema 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>

	Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Lühidalt, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.		Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Lühidalt, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.

Mtaakre: /* Essee */

2016-10-18T07:07:33Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:07, 18 October 2016
Line 16:		Line 16:
	Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>		Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>

	Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. ~~Igastahes~~, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.		Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Lühidalt, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.
	SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]</ref>		SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]</ref>

Mtaakre: /* Essee */

2016-10-18T07:06:10Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:06, 18 October 2016
Line 14:		Line 14:
	Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>		Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>

	Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. ~~Lembitul~~ on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat~~, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks~~. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>		Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>

	Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.		Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.

Mtaakre: /* Essee */

2016-10-18T07:04:55Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:04, 18 October 2016
Line 14:		Line 14:
	Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>		Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>

	Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. ~~See-eest~~ oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>		Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>

	Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.		Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.

Mtaakre: /* Essee */

2016-10-18T07:03:29Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:03, 18 October 2016
Line 14:		Line 14:
	Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>		Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>

	Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. ~~Seega~~ oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>		Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. See-eest oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>

	Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.		Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.

Mtaakre: /* Essee */

2016-10-18T06:59:43Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:59, 18 October 2016
Line 10:		Line 10:
	Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]</ref>		Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]</ref>

	Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui ~~õppejõudel~~. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]</ref>		Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõududel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]</ref>

	Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>		Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>

Mtaakre at 18:39, 17 October 2016

2016-10-17T18:39:17Z

← Older revision		Revision as of 21:39, 17 October 2016
Line 1:		Line 1:
	= Erialatutvustuse aine arvestustöö =		= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
	~~<br>~~Autor: Mihkel Tääkre~~<br />~~
			Autor: Mihkel Tääkre

	Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Line 60:		Line 62:
	== Viited ==		== Viited ==
	<references />		<references />

			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Mtaakre at 18:08, 17 October 2016

2016-10-17T18:08:34Z

← Older revision		Revision as of 21:08, 17 October 2016
Line 4:		Line 4:

	== Essee ==		== Essee ==
	~~to be continued~~..		IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.

			Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]</ref>

			Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõudel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]</ref>

			Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref>

			Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]</ref>

			Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.
			SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]</ref>

			Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]</ref>

			Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]</ref>

			Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]</ref>

			Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.

	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==
	==== Küsimus B ====		==== Küsimus B ====
	'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''		'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
	<br>Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2) Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017 ~~õppeaastal)~~<br/>
			<br>Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]</ref>
			<br/>
	==== Küsimus 5 ====		==== Küsimus 5 ====
	'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''		'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

	<br>Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:		<br>Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:
	<br>- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;		<br>- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
	<br>- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.		<br>- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.
	<br>Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite. (Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus)		<br>Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]</ref>
	Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta (Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus):		Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:<ref>[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]</ref>
	<br>-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot		<br>-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot
	<br>-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot		<br>-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot
	<br>-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot		<br>-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot
	<br>Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d. ~~(IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus~~ <ref ~~name="Vajaduspõhine õppetoetus"~~>~~{{cite web \|url=~~https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/}} IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus</ref~~>)<br/~~>		<br>Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>

	==== Ülesanne ====		==== Ülesanne ====

	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
	~~<br>~~X = 19
	~~<br>~~Y = 28~~<br/>~~		X = 19
	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.<ref>~~Kõrgharidusreform KKK~~</ref> ~~(Kõrgharidusreform KKK)~~ Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP => 54 - 47 = 7 => 7 x 50 = 350
	Vastus: Esitatav arve on 350 €		Y = 28

			IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.
			Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis:
			Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP => 54 - 47 = 7 => 7 x 50 = 350

			'''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €

	== Viited ==		== Viited ==
	<references />		<references />

Mtaakre: Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Mihkel Tääkre
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016 == Essee == to be continued.. == Õpingukorralduse küsimused..."

2016-10-17T17:42:52Z

Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Mihkel Tääkre Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016 == Essee == to be continued.. == Õpingukorralduse küsimused..."

New page

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
 Autor: Mihkel Tääkre 
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

== Essee ==
to be continued..

== Õpingukorralduse küsimused ==
==== Küsimus B ====
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
 Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2) Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal) 
==== Küsimus 5 ====
'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''
 Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:
 - kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
 - kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.
 Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite. (Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus)
Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta (Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus):
 -Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot
 -Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot
 -Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot
 Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus <ref name="Vajaduspõhine õppetoetus">{{cite web |url=https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/}} IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus</ref>) 

==== Ülesanne ====
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
 X = 19
 Y = 28 
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.<ref>Kõrgharidusreform KKK</ref> (Kõrgharidusreform KKK) Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP => 54 - 47 = 7 => 7 x 50 = 350
Vastus: Esitatav arve on 350 €

== Viited ==
<references />

User:Mtaakre - Revision history

Mtaakre: /* Essee */

Mtaakre: /* Essee */

Mtaakre: /* Essee */

Mtaakre: /* Essee */

Mtaakre: /* Essee */

Mtaakre: /* Essee */

Mtaakre at 18:39, 17 October 2016

Mtaakre at 18:08, 17 October 2016

Mtaakre: Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Mihkel Tääkre Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016 == Essee == to be continued.. == Õpingukorralduse küsimused..."

Mtaakre: Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Mihkel Tääkre
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016 == Essee == to be continued.. == Õpingukorralduse küsimused..."