User:Mtammeka - Revision history

Mtammeka at 18:31, 22 October 2016

2016-10-22T18:31:16Z

← Older revision		Revision as of 21:31, 22 October 2016
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Mtammeka: /* Essee */

2016-10-22T18:29:34Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:29, 22 October 2016
Line 15:		Line 15:
	Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref>		Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref>

	Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. ~~Äril~~-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref>		Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Ärilt-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref>

	Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref>		Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref>

Mtammeka: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-22T18:28:26Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:28, 22 October 2016
Line 3:		Line 3:
	Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12		Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12
	<br>		<br>
	Esitatud: ~~N/A~~		Esitatud: 22.10.2016

	==Essee==		==Essee==

Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-22T18:26:00Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 21:26, 22 October 2016
Line 35:		Line 35:
	Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,		Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,
	registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref>		registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref>
	Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref>		Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. RE õppekohal kordussooritus eraldi tasustatud ei ole.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref>

Mtammeka: /* Essee */

2016-10-22T18:24:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:24, 22 October 2016
Line 7:		Line 7:
	==Essee==		==Essee==

	Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus~~, lisaks~~ sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" />		Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus. Lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" />

	Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref>		Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref>

Mtammeka at 18:23, 22 October 2016

2016-10-22T18:23:27Z

Show changes

Mtammeka at 18:21, 22 October 2016

2016-10-22T18:21:39Z

← Older revision		Revision as of 21:21, 22 October 2016
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==
	~~POOLELI~~

	Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib ~~oma valitud~~ tempos.		Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.
	Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref>
	~~<br>~~
	Andres Küti loeng. Näited nõukaaegsest it-haridusest jne. Panga IT aretamine. MIT lugu, nõuanne valida parim kool. Mat analüüs - loogika probleemide lahendamiseks. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref>

	~~K/M Kruustüki loeng~~ <ref name="~~testimine ja startupid~~"~~>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation~~/~~bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref~~>		<ref name="loeng1" />

	~~Lembitu Ling'u~~ loeng. ~~<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e~~-~~ope~~.~~ee/ess/echo/presentation/edf31936~~-~~fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09~~.~~2016)]</ref>~~		Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.

	~~Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng.~~ <ref name="~~tööturg~~">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~c9233ad5~~-~~0977~~-~~4ea7~~-~~9065~~-~~3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"~~ (21.09.2016)]</ref>		<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref>

	~~Ivar Lauri loeng~~. ~~<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299~~-~~7ece598d0802 "Andmed~~ ei ~~allu analüüsile" (28.09~~.~~2016)]</ref>~~		Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.

	~~Jaan Piirsalu loeng.~~ <ref name="~~küberkaitse~~">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~19c7be1d~~-~~f277~~-~~40ea~~-~~8fb7~~-~~a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse~~ (05.20.2016)]</ref>		<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref>

	H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref>		Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.

			<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref>

			Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Äril-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.

			<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref>

			Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.

			<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref>

			Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.

			<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref>

			Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad

			<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref>

			Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.

			<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref>

			Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.

			<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref>

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-22T13:58:48Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 16:58, 22 October 2016
Line 49:		Line 49:

	<b>Vastus</b>		<b>Vastus</b>
	Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. ~~Kokku on arve (~~(27 - 20)2 + (27 - 22)) 50 = 950€.		Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 50 = 950€.
	<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref>		<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref>

Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-22T13:56:26Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 16:56, 22 October 2016
Line 49:		Line 49:

	<b>Vastus</b>		<b>Vastus</b>
	~~Tasuta õppimise piir on 27EAP~~ semestris. ~~Arve ühe puuduva EAP eest on 50€~~ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku ~~12EAP~~-d. ~~Arve sügissemestri eest~~ on ~~seega 7~~ * ~~50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12~~ * 50 = ~~600€~~.		Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Kokku on arve ((27 - 20)2 + (27 - 22)) 50 = 950€.
	<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref>		<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref>

Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-22T13:49:08Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 16:49, 22 October 2016
Line 50:		Line 50:
	<b>Vastus</b>		<b>Vastus</b>
	Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.		Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.
	<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref>		<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref>

	==Viited==		==Viited==