User:Nkilk - Revision history

Nkilk: /* Essee */

2015-10-21T05:47:38Z

Essee

← Older revision		Revision as of 08:47, 21 October 2015
Line 25:		Line 25:

	* Kuues loeng: Tanel Unt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>		* Kuues loeng: Tanel Unt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>
	Tanel Unt rääkis ettevõtlusega alustamisest ja ettevõtja elust üldisemalt. Tema veendumuseks on, et ettevõtte kõige tähtsam ressurss on selle meeskond, mida rõhutas ka Tiina Seeman.		Tanel Unt rääkis ettevõtlusega alustamisest ja ettevõtja elust üldisemalt. Tema veendumuseks on, et ettevõtte kõige tähtsam ressurss on selle meeskond, mida rõhutas ka Tiina Seeman. Kuigi Tanel töötas eelnevalt ka Eesti Energias ja Maksuametis, tundis ta, et palgatöö talle ei sobi, misjärel sai sõbraga kahasse loodud firma. Kõlama jäi ennegi kuuldud mõte, et palgatööd tehes on küll väiksemad riskid ja kindlam sissetulek, kuid ettevõtjana tegutsedes toovad töövõidud palju rohkem rõõmu.

	* Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>		* Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>

Nkilk: /* Essee */

2015-10-20T20:04:40Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:04, 20 October 2015
Line 15:		Line 15:

	* Kolmas loeng: Taavi Tuisk <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>		* Kolmas loeng: Taavi Tuisk <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>
	~~ärgmine~~ külalisesineja oli Taavi Tuisk – GrabCad’is töötav süsteemiadministraator.		Järgmine külalisesineja oli Taavi Tuisk – GrabCad’is töötav süsteemiadministraator.
	Ta oli oma ettekandes küll tagasihoidlik, kuid vaatamata sellele kiirgas erialast professionaalsust. Taavi sõnul peaks süsadmin olema tugeva stressitaluvusega, leidlik ning omama tervislikku paranoiat, nt tarkvara uuenduse korral huvituma, kas programmis on turvaauke ja et kõik ikka töötab nii nagu vaja. Lisaks tõi ta välja süsadmini ametieetika olulise nüansi – selleks, et säilitada admini maine ja usaldusväärsus, ei tohiks admin kunagi kasutaja andmetes sobrada.		Ta oli oma ettekandes küll tagasihoidlik, kuid vaatamata sellele kiirgas erialast professionaalsust. Taavi sõnul peaks süsadmin olema tugeva stressitaluvusega, leidlik ning omama tervislikku paranoiat, nt tarkvara uuenduse korral huvituma, kas programmis on turvaauke ja et kõik ikka töötab nii nagu vaja. Lisaks tõi ta välja süsadmini ametieetika olulise nüansi – selleks, et säilitada admini maine ja usaldusväärsus, ei tohiks admin kunagi kasutaja andmetes sobrada.

Nkilk: /* Essee */

2015-10-20T19:56:29Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:56, 20 October 2015
Line 9:		Line 9:

	* Esimene loeng: Tiina Seeman <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>		* Esimene loeng: Tiina Seeman <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>
			Esimene külalisesineja oli Tiina Seeman, eelnevalt haldusjuhtimist õppinud ja päevagi avalikus sektoris töötanud joosta armastav ITK vilistlane. Minu jaoks jäi kõlama, et talle on alati meeldinud asju korraldada, mistõttu on talle sobinud juhtivad rollid erinevates ettevõtetes. Kuigi ta õppis ITKs süsteemianalüüsi, ei näinud ta end vaid analüütiku rollis, küll aga on see haridus andnud talle võimaluse töötada juhtivatel positsioonidel IT-ettevõtetes. Ta mainis eraldi 2-aastast Bang & Olufseni Eesti haru tarkvaraosakonna juhtimise kogemust, mis oli põnev väljakutse. Mulle tundus, et talle meeldib kasutada mõistet “skoop”, sest see kõlas tema ettekandes läbivalt. Teisisõnu on skoop tegevuste loetelu, mis on vaja kindlasti projekti õnnestumiseks ära teha. Lisaks hõlmab see prognoosi, kas osa asju on võimalik ära teha kokkulepitust hiljem, millised tegevused on iseseisvad ning millised on sõltuvused. Mida andis see loeng minule? Esiteks kindlasti positiivsust, sest tegemist on sama soo esindajaga. Teatavasti on IT-valdkond siiani üsna meestekeskne ning oli hea vaadata, et ka naisel on võimalik Eestis IT karjääri teha. Teiseks mõistsin tema esitlusest, et lõppude lõpuks taandub projekti õnnestumine mitte ainult heale planeerimisele ja monitooringule, vaid suurepärasele oskusele suhelda inimestega ning teha nendega meeskonnatööd.

	* Teine loeng: Elar Lang <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref>		* Teine loeng: Elar Lang <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref>
			Teiseks külalisesinejaks oli aastaid arendajana töötanud Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest ja õppimisest. Põnev oli kuulata, kuidas ta arendust omal käel õppinud oli ning kuna oli saavutanud tööalaselt teatud finantsilise standardi, ei näinud algul ka mõtet kõrgkooli õppima minna. Kui ta aga mõistis, et tal puudub laiem teadmine IT-valdkonnast, tehnoloogiatest ja terminoloogiast, otsustas ta siiski kooliteed jätkata. Tänaseks on tal TTÜ informaatikas cum laude, magistritöös töötas välja praktilise koolituse veebirakenduste turvalisusest. Jagan tema mõtet õppimise osas, et tuleb seada endale väikesed eesmärgid – nt teha esimene semester ära kõrge keskmise hindega ning sealt edasi sama taset hoida. Arvan, et paljudele võib õpingute läbimine tunduda millegi suure ja ebamäärasena, sest ei seata väiksemaid eesmärke. Ka mina tunnen, et esimese semestri jooksul on välja joonistunud vähemalt kaks märgilise tähtsusega ainet – Java ja matemaatiline analüüs – mis on justkui proovikivid ja luuserifiltrid koolitee jätkamisel ☺. Küll aga ei jaga ma Elari arvamust, et ühtegi ainet ei tuleks teha poole vinnaga. Jah, kui meil veel Bologna protsessi ei olnud ning bakalaureuseõpe oli 4-aastane, võis tõesti elada põhimõtte järgi, et kõik ained saab korralikult süvenedes ära teha. Olen veendumusel, et praeguse 3+2-aastase õppe juures on õppekavad küllaltki kokku pressitud, mistõttu mõni õpilast vähem huvitav aine tehakse lihtsalt tegemise, mitte huvi pärast. Ka minu eelmiste õpingute ajal joonistus välja aineid, mis mulle huvi ei pakkunud, kuid mis oli vaja läbida. Selle pärast ei tasu end süüdi tunda, pigem tuleks keskenduda erialaainetele, mis on eriala omandamiseks drastilise tähtsusega. Elar rõhutas olulist aspekti, et edukus õpingutes sõltub paljuski suhtumisest neisse, st ei tohi lubada endale sisendada, et “oled valinud nii keerulise eriala” või et “nüüd hakkad küll õpingutega vatti nägema”, ja isegi siis, kui seda ütleb sulle õppeosakonna töötaja, tuleks seda muiates ignoreerida ning keskenduda positiivsele suhtumisele, et “ma teen selle ära, sest see on põnev väljakutse”. See ettekanne oli kindlasti üks loengusarja tugevamaid, kuid mitte sellepärast, et Elar oleks rääkinud huvitavalt oma tööst, vaid põhjusel, et ta oskab sütitavalt kõnet pidada.

	* Kolmas loeng: Taavi Tuisk <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>		* Kolmas loeng: Taavi Tuisk <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>
			ärgmine külalisesineja oli Taavi Tuisk – GrabCad’is töötav süsteemiadministraator.
			Ta oli oma ettekandes küll tagasihoidlik, kuid vaatamata sellele kiirgas erialast professionaalsust. Taavi sõnul peaks süsadmin olema tugeva stressitaluvusega, leidlik ning omama tervislikku paranoiat, nt tarkvara uuenduse korral huvituma, kas programmis on turvaauke ja et kõik ikka töötab nii nagu vaja. Lisaks tõi ta välja süsadmini ametieetika olulise nüansi – selleks, et säilitada admini maine ja usaldusväärsus, ei tohiks admin kunagi kasutaja andmetes sobrada.

	* Neljas loeng: Kert Suvi <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref>		* Neljas loeng: Kert Suvi <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref>
			Süsteemide testimisest ja tarkvara kvaliteedist rääkis meile Kert Suvi. Testimine on vajalik info saamiseks ning riskide maandamiseks. Märkimisväärsete probleemidena tõi ta välja, et testitakse liiga vähe – kui maailmas toimub testimine kuni 25% projekti mahust, siis Eestis on see vaid kuni 15%, põhjustena tuuakse välja majanduslikke probleeme või spetsialistide puudust. Kert iseloomustas head testijat professionaalse skeptikuna, analüütikust pessimistina, kel on masside mõtlemisest teistsugune mõtlemine. Hakkasin siinkohal mõtlema, et olen isegi testinud kasutajaliideste kasutusmugavust, mis on väheses mahus päris huvitav, kuid samas ei kujutaks seda ette igapäevatööna.

	* Viies loeng: Targo Tennisberg <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref>		* Viies loeng: Targo Tennisberg <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref>
			Targo Tennisberg – võlurikostüümis külalisesineja. Ta alustas ettekannet sellega, et võrdles tänapäeva IT-maailma projektijuhte alkeemikutega ning tõi välja tendentsi, et IT-valdkond on klientide rahulolu poolest üks madalamaid, jättes minu meelest ära piisava selgituse, miks. Püüdes seda mõtet analüüsida, võiks taandada kõik kommunikatsiooniprobleemidele, kus klient eeldab üht, töö teostaja teist ning välja kukub hoopis midagi kolmandat. Targo on üle 20 aasta töötanud arendajana, olles vahepeal juhtivas rollis, kuid saanud aru, et talle sobib inseneritöö siiski rohkem. Kui ideaalses maailmas tegeleb arendaja reaalselt mõtlemise ja programmi kirjutamisega, siis reaalne elu kipub olema Targo sõnul selline, et arendaja töö on iseenda- ja teiste tekitatud probleemide lahendamine.

	* Kuues loeng: Tanel Unt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>		* Kuues loeng: Tanel Unt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>
			Tanel Unt rääkis ettevõtlusega alustamisest ja ettevõtja elust üldisemalt. Tema veendumuseks on, et ettevõtte kõige tähtsam ressurss on selle meeskond, mida rõhutas ka Tiina Seeman.

	* Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>		* Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>
			Viimased külalisesinejad olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Oliver on ilmselt sündinud esineja, see tegi loengu hästi jälgitavaks ja huvitavaks. Oleg hoidis tahaplaanile ja tema kohta sain teada, et ta oli üks neist meestest, kes alustas 90ndatel Eestis pangaautomaatide programmeerimisega. Oliveri teemaks oli küll andmekaevandamine ja analüütika, kuid minu jaoks jäi kõlama hoopis see sõnum, et oma tööd võib mõnusasti teha Hiiumaalt, omades partnereid ja töökaaslasi tervest maailmast.

			Kõiki külalisesinejaid iseloomustas huvi ja kirg oma töö vastu. Nad kõik olid mingis mõttes nagu Mr Robotid (sarjast Mr Robot) – pühendunud, huvitunud, isegi teatud mõttes fanaatilise ellusuhtumisega. Ma ei ütleks, et ainest jäi midagi puudu. Ei saagi eeldada, et kõik IT-inimesed on hea esinemisoskusega. Olulisem on ikkagi see, mis väärtust nad igapäevaselt loovad.

	== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==		== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

Nkilk: /* Essee */

2015-10-20T19:53:33Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:53, 20 October 2015
Line 4:		Line 4:

	== Essee ==		== Essee ==

	~~Sissejuhatus~~


	* Sissejuhatav loeng: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26.08.2015 loengusalvestus]</ref>		* Sissejuhatav loeng: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26.08.2015 loengusalvestus]</ref>
			Kui inimene alustab õpinguid, on tal selleks erinevad põhjused. Mõni soovib end täiendada, mõni vahetada eriala, kolmandal on lihtsalt vaja uut korralikku väljakutset elus. Esimeses õpingukorralduse loengus tutvustati ainet ning olulisemaid põhimõtteid õppekorralduses, mida järgides üliõpilane ree peale jääb. Positiivne oli, et tutvustati täies mahus õppeosakonda. Kui räägiti aine sisust, olin põnevil, sest ei ole veel kohanud formaati, kus õpingukorralduse aines on külalisesinejad, st spetsialistid päriselust, kes räägivad oma igapäevatööst. Lahkusin loengust teadmisega, et see loengusari aitab mul aduda, milline roll mulle IT maastikul südamelähedaseks saab.

	* Esimene loeng: Tiina Seeman <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>		* Esimene loeng: Tiina Seeman <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>
Line 23:		Line 21:

	* Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>		* Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>


	== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==		== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

Nkilk: /* Ülesanne */

2015-10-19T14:28:08Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:28, 19 October 2015
Line 63:		Line 63:
	::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP		::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP
	1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR. <br>		1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR. <br>
	Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP, esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,		Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP, esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,<br>
	aasta peale tuleb kokku maksta 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR.		aasta peale tuleb kokku maksta 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR.

Nkilk: /* Ülesanne */

2015-10-19T14:27:35Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:27, 19 October 2015
Line 62:		Line 62:
	:Lahendus:		:Lahendus:
	::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP		::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP
	1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR		1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR. <br>
	Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP, esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,		Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP, esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,
	aasta peale tuleb kokku maksta 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR.		aasta peale tuleb kokku maksta 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR.

Nkilk: /* Ülesanne */

2015-10-19T14:26:59Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:26, 19 October 2015
Line 63:		Line 63:
	::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP		::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP
	1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR		1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR
	Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP~~. Selle eest~~ esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,		Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP, esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,
	aasta peale kokku ~~tuleb~~ maksta ~~kokku~~ 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR		aasta peale tuleb kokku maksta 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR.

	== Viited ==		== Viited ==

Nkilk: /* Ülesanne */

2015-10-19T13:01:23Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 16:01, 19 October 2015
Line 62:		Line 62:
	:Lahendus:		:Lahendus:
	::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP		::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP
	~~:Vastus:~~		1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR
	::arve ~~tuleb esitada 54~~ EAP - 50 EAP = 4 EAP eest~~, st~~ 4 ~~EAP~~ * 50 EUR = 200 EUR eest.		Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP. Selle eest esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,
			aasta peale kokku tuleb maksta kokku 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR

	== Viited ==		== Viited ==

Nkilk: /* Ülesanne */

2015-10-19T12:29:07Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 15:29, 19 October 2015
Line 52:		Line 52:

	=== Ülesanne ===		=== Ülesanne ===
	: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 25 EAP ja teise semestri lõpuks Y = 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve? ~~X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et~~ X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.		: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 25 EAP ja teise semestri lõpuks Y = 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve? X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

Nkilk: /* Ülesanne */

2015-10-19T12:12:15Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 15:12, 19 October 2015
Line 61:		Line 61:
	::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>)		::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>)
	:Lahendus:		:Lahendus:
	::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 25 EAP +25 EAP= 50 EAP		::Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP
	:Vastus:		:Vastus:
	::arve tuleb esitada 54 EAP - 50 EAP = 4 EAP eest, st 4 EAP * 50 EUR = 200 EUR eest.		::arve tuleb esitada 54 EAP - 50 EAP = 4 EAP eest, st 4 EAP * 50 EUR = 200 EUR eest.