https://wiki.itcollege.ee/index.php?action=history&feed=atom&title=User%3AOkarjaneUser:Okarjane - Revision history2026-05-07T04:09:44ZRevision history for this page on the wikiMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56345&oldid=prevOkarjane: /* Essee */2012-11-07T22:48:42Z<p><span class="autocomment">Essee</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 01:48, 8 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l4">Line 4:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 4:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Essee==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Essee==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise '''''[http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise '''''[http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Uudis räägib sellest, et järgmise aasta märtsikuus kavatsetakse WLM teenus kinni panna, erandina jääb Hiina</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda, et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud. Tean inimesi, kes omal ajal hoidsid oma elektroonilist lemmiklooma ainult selle pärast 24/7 ärkvel, et äkki muidu jääb mõni rida teksti kellegilt kätte saamata. Mingist hetkest tekkis küll ka võimalus saata sõnumeid tegelastele, kes parajasti ei olnud liinil aga ega see veel harjumusi ei muutnud. Kui vestlus enam nagunii reaalajas ei toimu, siis võib ju kirju ka saata, kas siis e või mitte-e ...</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda, et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud. Tean inimesi, kes omal ajal hoidsid oma elektroonilist lemmiklooma ainult selle pärast 24/7 ärkvel, et äkki muidu jääb mõni rida teksti kellegilt kätte saamata. Mingist hetkest tekkis küll ka võimalus saata sõnumeid tegelastele, kes parajasti ei olnud liinil aga ega see veel harjumusi ei muutnud. Kui vestlus enam nagunii reaalajas ei toimu, siis võib ju kirju ka saata, kas siis e või mitte-e ...</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l15">Line 15:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 15:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et suudetakse toota selline programm, mis sunniks inimest reaalselt oma õigekirja üle kontrollima. Milliste mõjutusvahendite abiga see toimuma peaks on küll väga suur küsimärk aga nii on vähemalt ilus mõelda. Popimad nutifonid küll juba omavad auto-korrektuuri võimalust sõnumite saatmisel aga minu kokkupuuted selle rakendusega põhinevad huumorinurgast ja sellest, kui palju tegelikust mõttest on võimalik mööda panna. Pealegi, kui see lahendus ka korrektselt töötaks, siis see ei parendaks kirjaoskust vaid pigem vastupidi, inimeselt võetakse vastutust veelgi vähemaks. Äkki paneks tarkvarasse sisse vigade loenduri ja kui ette antud vigade arv täis saab, siis tekstiteenused blokeeruvad mingiks ajaks, jääb ainult kõneside? Laste telefonidesse, mis on vanemate poolt hallatavad? Tuleks ilmselt mäss.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et suudetakse toota selline programm, mis sunniks inimest reaalselt oma õigekirja üle kontrollima. Milliste mõjutusvahendite abiga see toimuma peaks on küll väga suur küsimärk aga nii on vähemalt ilus mõelda. Popimad nutifonid küll juba omavad auto-korrektuuri võimalust sõnumite saatmisel aga minu kokkupuuted selle rakendusega põhinevad huumorinurgast ja sellest, kui palju tegelikust mõttest on võimalik mööda panna. Pealegi, kui see lahendus ka korrektselt töötaks, siis see ei parendaks kirjaoskust vaid pigem vastupidi, inimeselt võetakse vastutust veelgi vähemaks. Äkki paneks tarkvarasse sisse vigade loenduri ja kui ette antud vigade arv täis saab, siis tekstiteenused blokeeruvad mingiks ajaks, jääb ainult kõneside? Laste telefonidesse, mis on vanemate poolt hallatavad? Tuleks ilmselt mäss.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Skype minu sõgedaid mõttelende vaevalt toetama hakkab ja teeb ka edaspidi seda, mida tal siiani on teha tulnud. Paljude jaoks Eesti IT suurimaks saavutuseks peetav Skype on juba mõnda ega Microsoft omanduses olnud, kui võtta asja äriliselt seisukohast, siis on iseendale konkurentsi pakkumise ära lõpetamine igati loogiline samm. Arvan, et see liigutus ootaski ainult selle taga, et teha ühelt rakenduselt teisele kolimine võimalikult lihtsaks. <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">MSN </del>kui selline oli statistiliselt hääbuv nähtus, Facebook oma '''''chat''''''ga võttis tõsiselt võimust. Kuigi algselt ainult tekstisõnumite saatmise võimalusele üritati sinna juurde tekitada võimalikult palju lisasid kuni selleni välja, et üks tuttavatest väitis, et see on juba pea samasugune nagu Facebook. Kuidas nüüd võtta, mulle omal ajal just see meeldiski, et mul oli kusagil ekraaninurgas üks pisike aken, kus oli ainult mulle vajalik funktsionaalsus, hiljemalt olen korra proovinud ka uuendatud varianti, terve ekraan oli kellade ja viledega kaetud, kisa kõvasti rohkem kui villa, jäi selline ülevärvitud hobuse mulje. Skype'l on selles mõttes lihtsam konkureerida, et ta on uuem, omab siiani tugevat innovatsiooniaurat, oli ta ikkagi mingil hetkel väga revolutsiooniline saavutus ja kui nüüd on vaja sotsiaalmeediasõjas koonduda ühe lipu alla, siis Skype lipp on kindlasti säravam kui <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">MSN</del>. Saab siis näha kuidas Microsoft suudab lahingus konkurentide vastu sellise strateegiaga vastu pidada.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Skype minu sõgedaid mõttelende vaevalt toetama hakkab ja teeb ka edaspidi seda, mida tal siiani on teha tulnud. Paljude jaoks Eesti IT suurimaks saavutuseks peetav Skype on juba mõnda ega Microsoft omanduses olnud, kui võtta asja äriliselt seisukohast, siis on iseendale konkurentsi pakkumise ära lõpetamine igati loogiline samm. Arvan, et see liigutus ootaski ainult selle taga, et teha ühelt rakenduselt teisele kolimine võimalikult lihtsaks. <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">WLM </ins>kui selline oli statistiliselt hääbuv nähtus, Facebook oma '''''chat''''''ga võttis tõsiselt võimust. Kuigi algselt ainult tekstisõnumite saatmise võimalusele üritati sinna juurde tekitada võimalikult palju lisasid kuni selleni välja, et üks tuttavatest väitis, et see on juba pea samasugune nagu Facebook. Kuidas nüüd võtta, mulle omal ajal just see meeldiski, et mul oli kusagil ekraaninurgas üks pisike aken, kus oli ainult mulle vajalik funktsionaalsus, hiljemalt olen korra proovinud ka uuendatud varianti, terve ekraan oli kellade ja viledega kaetud, kisa kõvasti rohkem kui villa, jäi selline ülevärvitud hobuse mulje. Skype'l on selles mõttes lihtsam konkureerida, et ta on uuem, omab siiani tugevat innovatsiooniaurat, oli ta ikkagi mingil hetkel väga revolutsiooniline saavutus ja kui nüüd on vaja sotsiaalmeediasõjas koonduda ühe lipu alla, siis Skype lipp on kindlasti säravam kui <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">WLM</ins>. Saab siis näha kuidas Microsoft suudab lahingus konkurentide vastu sellise strateegiaga vastu pidada.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56343:rev-56345:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56343&oldid=prevOkarjane: /* Essee */2012-11-07T22:43:13Z<p><span class="autocomment">Essee</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 01:43, 8 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l11">Line 11:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 11:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Kirjutavad enamus kahejalgseid siiski märgatavalt aeglasemalt kui nende mõte liigub ning see viib olukorrani, et trükitake täiskiirusel pluss natuke veel peale ja mingitest kirjutamise reeglitest kinni pidamine raiskab lihtsalt aega. Tõsi, hea tuttavaga vesteldes ei olegi võib-olla ideaalne kiri esmatähtis AGA selline suhtumine on kiire levima ka üldisesse kirjapilti. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast]. Kõige kurvem on see, et mitte lihtsalt ei osata vaid ei taheta osata. Üks noorsand, kes oli tunnikontrolli vastused internetist tuimalt maha kopeerinud ja leidmata ühele küsimusele emakeelset vastusevarianti ühe ingliskeelse lõigu käiku lasknud, vastas minu arupärimisele, et erialaõpetajale töö esitamisel ei ole keel ja õigekiri oluline! Jah, paljud kasutatavad materjalid ei ole emakeelsed aga kui tahta vähemalt jätta muljet, et sa oled asjast aru saanud, siis peaks ikka suutma oma sõnadega asja sisu ka eestikeelsena edastama. On ka juhus, kus tundus, et kool ise on inimese valesti kirjutama õpetanud. Tekstitöötluse tunnis õpetatud liigutus kirjutatud tekst '''''speller''''''iga alati üle lasta lõppes sellega, et lõputööde kaitsmiskomisjoni toodi töö, mille pea igas lauses oli kokku-lahku kirjutamise viga. Kommentaariks teatas autor, et tema lasi ju ometigi arvutil jutu üle kontrollida. Kurb aga tõsi, arvuti on võimeline küll trükivigu parandama, kirjavead tuleb inimestel endil ära parandada, [http://www.delfi.ee Delfi] uudisteportaalist otsin ma ikka veel päeva, kus "professionaalsed" kirjatsurad on suutnud trükikuradeid nende koduses dimensioonis hoida.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Kirjutavad enamus kahejalgseid siiski märgatavalt aeglasemalt kui nende mõte liigub ning see viib olukorrani, et trükitake täiskiirusel pluss natuke veel peale ja mingitest kirjutamise reeglitest kinni pidamine raiskab lihtsalt aega. Tõsi, hea tuttavaga vesteldes ei olegi võib-olla ideaalne kiri esmatähtis AGA selline suhtumine on kiire levima ka üldisesse kirjapilti. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast]. Kõige kurvem on see, et mitte lihtsalt ei osata vaid ei taheta osata. Üks noorsand, kes oli tunnikontrolli vastused internetist tuimalt maha kopeerinud ja leidmata ühele küsimusele emakeelset vastusevarianti ühe ingliskeelse lõigu käiku lasknud, vastas minu arupärimisele, et erialaõpetajale töö esitamisel ei ole keel ja õigekiri oluline! Jah, paljud kasutatavad materjalid ei ole emakeelsed aga kui tahta vähemalt jätta muljet, et sa oled asjast aru saanud, siis peaks ikka suutma oma sõnadega asja sisu ka eestikeelsena edastama. On ka juhus, kus tundus, et kool ise on inimese valesti kirjutama õpetanud. Tekstitöötluse tunnis õpetatud liigutus kirjutatud tekst '''''speller''''''iga alati üle lasta lõppes sellega, et lõputööde kaitsmiskomisjoni toodi töö, mille pea igas lauses oli kokku-lahku kirjutamise viga. Kommentaariks teatas autor, et tema lasi ju ometigi arvutil jutu üle kontrollida. Kurb aga tõsi, arvuti on võimeline küll trükivigu parandama, kirjavead tuleb inimestel endil ära parandada, [http://www.delfi.ee Delfi] uudisteportaalist otsin ma ikka veel päeva, kus "professionaalsed" kirjatsurad on suutnud trükikuradeid nende koduses dimensioonis hoida<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Mõned aastad tagasi ära vaadatud film [http://www.imdb.com/title/tt0387808/ Idiocracy] tekitab tänases maailmas minus tõsist õõva, filmis 500 aasta kaugusel valitsenud elu näen mina juba mõnda aega oluliselt kiiremini lähenemas</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et suudetakse toota selline programm, mis sunniks inimest reaalselt oma õigekirja üle kontrollima. Milliste mõjutusvahendite abiga see toimuma peaks on küll väga suur küsimärk aga nii on vähemalt ilus mõelda. Popimad nutifonid küll juba omavad auto-korrektuuri võimalust sõnumite saatmisel aga minu kokkupuuted selle rakendusega põhinevad huumorinurgast ja sellest, kui palju tegelikust mõttest on võimalik mööda panna. Pealegi, kui see lahendus ka korrektselt töötaks, siis see ei parendaks kirjaoskust vaid pigem vastupidi, inimeselt võetakse vastutust veelgi vähemaks. Äkki paneks tarkvarasse sisse vigade loenduri ja kui ette antud vigade arv täis saab, siis tekstiteenused blokeeruvad mingiks ajaks, jääb ainult kõneside? Laste telefonidesse, mis on vanemate poolt hallatavad? Tuleks ilmselt mäss.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et suudetakse toota selline programm, mis sunniks inimest reaalselt oma õigekirja üle kontrollima. Milliste mõjutusvahendite abiga see toimuma peaks on küll väga suur küsimärk aga nii on vähemalt ilus mõelda. Popimad nutifonid küll juba omavad auto-korrektuuri võimalust sõnumite saatmisel aga minu kokkupuuted selle rakendusega põhinevad huumorinurgast ja sellest, kui palju tegelikust mõttest on võimalik mööda panna. Pealegi, kui see lahendus ka korrektselt töötaks, siis see ei parendaks kirjaoskust vaid pigem vastupidi, inimeselt võetakse vastutust veelgi vähemaks. Äkki paneks tarkvarasse sisse vigade loenduri ja kui ette antud vigade arv täis saab, siis tekstiteenused blokeeruvad mingiks ajaks, jääb ainult kõneside? Laste telefonidesse, mis on vanemate poolt hallatavad? Tuleks ilmselt mäss.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Lõpetuseks tahaks öelda</del>, et <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nagu </del>palju <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">asju siin ilmas</del>, on ka <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">digitaalsuhtlus kahe teraga</del>, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tunnetamata ohtu võib kergesti kusagile sisse lõigata</del>. <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Mõned aastad tagasi ära vaadatud film [http://www</del>.<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">imdb.com/title/tt0387808/ Idiocracy] tekitab tänases maailmas minus tõsist õõva, filmis 500 aasta kaugusel valitsenud elu näen mina juba mõnda aega oluliselt kiiremini lähenemas</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Skype minu sõgedaid mõttelende vaevalt toetama hakkab ja teeb ka edaspidi seda, mida tal siiani on teha tulnud. Paljude jaoks Eesti IT suurimaks saavutuseks peetav Skype on juba mõnda ega Microsoft omanduses olnud, kui võtta asja äriliselt seisukohast, siis on iseendale konkurentsi pakkumise ära lõpetamine igati loogiline samm. Arvan</ins>, et <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">see liigutus ootaski ainult selle taga, et teha ühelt rakenduselt teisele kolimine võimalikult lihtsaks. MSN kui selline oli statistiliselt hääbuv nähtus, Facebook oma '''''chat''''''ga võttis tõsiselt võimust. Kuigi algselt ainult tekstisõnumite saatmise võimalusele üritati sinna juurde tekitada võimalikult </ins>palju <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">lisasid kuni selleni välja</ins>, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">et üks tuttavatest väitis, et see </ins>on <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">juba pea samasugune nagu Facebook. Kuidas nüüd võtta, mulle omal ajal just see meeldiski, et mul oli kusagil ekraaninurgas üks pisike aken, kus oli ainult mulle vajalik funktsionaalsus, hiljemalt olen korra proovinud </ins>ka <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">uuendatud varianti</ins>, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">terve ekraan oli kellade ja viledega kaetud, kisa kõvasti rohkem kui villa, jäi selline ülevärvitud hobuse mulje</ins>. <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Skype'l on selles mõttes lihtsam konkureerida, et ta on uuem, omab siiani tugevat innovatsiooniaurat, oli ta ikkagi mingil hetkel väga revolutsiooniline saavutus ja kui nüüd on vaja sotsiaalmeediasõjas koonduda ühe lipu alla, siis Skype lipp on kindlasti säravam kui MSN</ins>. <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Saab siis näha kuidas Microsoft suudab lahingus konkurentide vastu sellise strateegiaga vastu pidada</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56340:rev-56343:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56340&oldid=prevOkarjane at 22:13, 7 November 20122012-11-07T22:13:04Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 01:13, 8 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l11">Line 11:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 11:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Kirjutavad enamus kahejalgseid siiski märgatavalt aeglasemalt kui nende mõte liigub ning see viib olukorrani, et trükitake täiskiirusel pluss natuke veel peale ja mingitest kirjutamise reeglitest kinni pidamine raiskab lihtsalt aega. Tõsi, hea tuttavaga vesteldes ei olegi võib-olla ideaalne kiri esmatähtis AGA selline suhtumine on kiire levima ka üldisesse kirjapilti. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast]. Kõige kurvem on see, et mitte lihtsalt ei osata vaid ei taheta osata. Üks noorsand, kes oli tunnikontrolli vastused internetist tuimalt maha kopeerinud ja leidmata ühele küsimusele emakeelset vastusevarianti ühe ingliskeelse lõigu käiku lasknud, vastas minu arupärimisele, et erialaõpetajale töö esitamisel ei ole keel ja õigekiri oluline! Jah, paljud kasutatavad materjalid ei ole emakeelsed aga kui tahta vähemalt jätta muljet, et sa oled asjast aru saanud, siis peaks ikka suutma oma sõnadega asja sisu ka eestikeelsena edastama. On ka juhus, kus tundus, et kool ise on inimese valesti kirjutama õpetanud. Tekstitöötluse tunnis õpetatud liigutus kirjutatud tekst '''''speller''''''iga alati üle lasta lõppes sellega, et lõputööde kaitsmiskomisjoni toodi töö, mille pea igas lauses oli kokku-lahku kirjutamise viga. Kommentaariks teatas autor, et tema lasi ju ometigi arvutil jutu üle kontrollida. Kurb aga tõsi, arvuti on võimeline küll trükivigu parandama, kirjavead tuleb inimestel endil ära parandada, [<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">htpp</del>://www.delfi.ee Delfi] uudisteportaalist otsin ma ikka veel päeva, kus "professionaalsed" kirjatsurad on suutnud trükikuradeid nende koduses dimensioonis hoida.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Kirjutavad enamus kahejalgseid siiski märgatavalt aeglasemalt kui nende mõte liigub ning see viib olukorrani, et trükitake täiskiirusel pluss natuke veel peale ja mingitest kirjutamise reeglitest kinni pidamine raiskab lihtsalt aega. Tõsi, hea tuttavaga vesteldes ei olegi võib-olla ideaalne kiri esmatähtis AGA selline suhtumine on kiire levima ka üldisesse kirjapilti. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast]. Kõige kurvem on see, et mitte lihtsalt ei osata vaid ei taheta osata. Üks noorsand, kes oli tunnikontrolli vastused internetist tuimalt maha kopeerinud ja leidmata ühele küsimusele emakeelset vastusevarianti ühe ingliskeelse lõigu käiku lasknud, vastas minu arupärimisele, et erialaõpetajale töö esitamisel ei ole keel ja õigekiri oluline! Jah, paljud kasutatavad materjalid ei ole emakeelsed aga kui tahta vähemalt jätta muljet, et sa oled asjast aru saanud, siis peaks ikka suutma oma sõnadega asja sisu ka eestikeelsena edastama. On ka juhus, kus tundus, et kool ise on inimese valesti kirjutama õpetanud. Tekstitöötluse tunnis õpetatud liigutus kirjutatud tekst '''''speller''''''iga alati üle lasta lõppes sellega, et lõputööde kaitsmiskomisjoni toodi töö, mille pea igas lauses oli kokku-lahku kirjutamise viga. Kommentaariks teatas autor, et tema lasi ju ometigi arvutil jutu üle kontrollida. Kurb aga tõsi, arvuti on võimeline küll trükivigu parandama, kirjavead tuleb inimestel endil ära parandada, [<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">http</ins>://www.delfi.ee Delfi] uudisteportaalist otsin ma ikka veel päeva, kus "professionaalsed" kirjatsurad on suutnud trükikuradeid nende koduses dimensioonis hoida.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et suudetakse toota selline programm, mis sunniks inimest reaalselt oma õigekirja üle kontrollima. Milliste mõjutusvahendite abiga see toimuma peaks on küll väga suur küsimärk aga nii on vähemalt ilus mõelda. Popimad nutifonid küll juba omavad auto-korrektuuri võimalust sõnumite saatmisel aga minu kokkupuuted selle rakendusega põhinevad huumorinurgast ja sellest, kui palju tegelikust mõttest on võimalik mööda panna. Pealegi, kui see lahendus ka korrektselt töötaks, siis see ei parendaks kirjaoskust vaid pigem vastupidi, inimeselt võetakse vastutust veelgi vähemaks. Äkki paneks tarkvarasse sisse vigade loenduri ja kui ette antud vigade arv täis saab, siis tekstiteenused blokeeruvad mingiks ajaks, jääb ainult kõneside? Laste telefonidesse, mis on vanemate poolt hallatavad? Tuleks ilmselt mäss.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et suudetakse toota selline programm, mis sunniks inimest reaalselt oma õigekirja üle kontrollima. Milliste mõjutusvahendite abiga see toimuma peaks on küll väga suur küsimärk aga nii on vähemalt ilus mõelda. Popimad nutifonid küll juba omavad auto-korrektuuri võimalust sõnumite saatmisel aga minu kokkupuuted selle rakendusega põhinevad huumorinurgast ja sellest, kui palju tegelikust mõttest on võimalik mööda panna. Pealegi, kui see lahendus ka korrektselt töötaks, siis see ei parendaks kirjaoskust vaid pigem vastupidi, inimeselt võetakse vastutust veelgi vähemaks. Äkki paneks tarkvarasse sisse vigade loenduri ja kui ette antud vigade arv täis saab, siis tekstiteenused blokeeruvad mingiks ajaks, jääb ainult kõneside? Laste telefonidesse, mis on vanemate poolt hallatavad? Tuleks ilmselt mäss.</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56339:rev-56340:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56339&oldid=prevOkarjane: /* Essee */2012-11-07T22:12:42Z<p><span class="autocomment">Essee</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 01:12, 8 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l13">Line 13:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 13:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Kirjutavad enamus kahejalgseid siiski märgatavalt aeglasemalt kui nende mõte liigub ning see viib olukorrani, et trükitake täiskiirusel pluss natuke veel peale ja mingitest kirjutamise reeglitest kinni pidamine raiskab lihtsalt aega. Tõsi, hea tuttavaga vesteldes ei olegi võib-olla ideaalne kiri esmatähtis AGA selline suhtumine on kiire levima ka üldisesse kirjapilti. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast]. Kõige kurvem on see, et mitte lihtsalt ei osata vaid ei taheta osata. Üks noorsand, kes oli tunnikontrolli vastused internetist tuimalt maha kopeerinud ja leidmata ühele küsimusele emakeelset vastusevarianti ühe ingliskeelse lõigu käiku lasknud, vastas minu arupärimisele, et erialaõpetajale töö esitamisel ei ole keel ja õigekiri oluline! Jah, paljud kasutatavad materjalid ei ole emakeelsed aga kui tahta vähemalt jätta muljet, et sa oled asjast aru saanud, siis peaks ikka suutma oma sõnadega asja sisu ka eestikeelsena edastama. On ka juhus, kus tundus, et kool ise on inimese valesti kirjutama õpetanud. Tekstitöötluse tunnis õpetatud liigutus kirjutatud tekst '''''speller''''''iga alati üle lasta lõppes sellega, et lõputööde kaitsmiskomisjoni toodi töö, mille pea igas lauses oli kokku-lahku kirjutamise viga. Kommentaariks teatas autor, et tema lasi ju ometigi arvutil jutu üle kontrollida. Kurb aga tõsi, arvuti on võimeline küll trükivigu parandama, kirjavead tuleb inimestel endil ära parandada, [htpp://www.delfi.ee Delfi] uudisteportaalist otsin ma ikka veel päeva, kus "professionaalsed" kirjatsurad on suutnud trükikuradeid nende koduses dimensioonis hoida.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Kirjutavad enamus kahejalgseid siiski märgatavalt aeglasemalt kui nende mõte liigub ning see viib olukorrani, et trükitake täiskiirusel pluss natuke veel peale ja mingitest kirjutamise reeglitest kinni pidamine raiskab lihtsalt aega. Tõsi, hea tuttavaga vesteldes ei olegi võib-olla ideaalne kiri esmatähtis AGA selline suhtumine on kiire levima ka üldisesse kirjapilti. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast]. Kõige kurvem on see, et mitte lihtsalt ei osata vaid ei taheta osata. Üks noorsand, kes oli tunnikontrolli vastused internetist tuimalt maha kopeerinud ja leidmata ühele küsimusele emakeelset vastusevarianti ühe ingliskeelse lõigu käiku lasknud, vastas minu arupärimisele, et erialaõpetajale töö esitamisel ei ole keel ja õigekiri oluline! Jah, paljud kasutatavad materjalid ei ole emakeelsed aga kui tahta vähemalt jätta muljet, et sa oled asjast aru saanud, siis peaks ikka suutma oma sõnadega asja sisu ka eestikeelsena edastama. On ka juhus, kus tundus, et kool ise on inimese valesti kirjutama õpetanud. Tekstitöötluse tunnis õpetatud liigutus kirjutatud tekst '''''speller''''''iga alati üle lasta lõppes sellega, et lõputööde kaitsmiskomisjoni toodi töö, mille pea igas lauses oli kokku-lahku kirjutamise viga. Kommentaariks teatas autor, et tema lasi ju ometigi arvutil jutu üle kontrollida. Kurb aga tõsi, arvuti on võimeline küll trükivigu parandama, kirjavead tuleb inimestel endil ära parandada, [htpp://www.delfi.ee Delfi] uudisteportaalist otsin ma ikka veel päeva, kus "professionaalsed" kirjatsurad on suutnud trükikuradeid nende koduses dimensioonis hoida.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">suudetakse toota selline programm, mis sunniks inimest reaalselt oma õigekirja üle kontrollima. Milliste mõjutusvahendite abiga see toimuma peaks on küll väga suur küsimärk aga nii on vähemalt ilus mõelda. Popimad nutifonid küll juba omavad auto-korrektuuri võimalust sõnumite saatmisel aga minu kokkupuuted selle rakendusega põhinevad huumorinurgast ja sellest, kui palju tegelikust mõttest on võimalik mööda panna. Pealegi, kui see lahendus ka korrektselt töötaks, siis see ei parendaks kirjaoskust vaid pigem vastupidi, inimeselt võetakse vastutust veelgi vähemaks. Äkki paneks tarkvarasse sisse vigade loenduri ja kui ette antud vigade arv täis saab, siis tekstiteenused blokeeruvad mingiks ajaks, jääb ainult kõneside? Laste telefonidesse, mis on vanemate poolt hallatavad? Tuleks ilmselt mäss.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Lõpetuseks tahaks öelda, et nagu palju asju siin ilmas, on ka digitaalsuhtlus kahe teraga, tunnetamata ohtu võib kergesti kusagile sisse lõigata. Mõned aastad tagasi ära vaadatud film [http://www.imdb.com/title/tt0387808/ Idiocracy] tekitab tänases maailmas minus tõsist õõva, filmis 500 aasta kaugusel valitsenud elu näen mina juba mõnda aega oluliselt kiiremini lähenemas.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56337:rev-56339:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56337&oldid=prevOkarjane: /* Essee */2012-11-07T21:51:35Z<p><span class="autocomment">Essee</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 00:51, 8 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l11">Line 11:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 11:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast].</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Kirjutavad enamus kahejalgseid siiski märgatavalt aeglasemalt kui nende mõte liigub ning see viib olukorrani, et trükitake täiskiirusel pluss natuke veel peale ja mingitest kirjutamise reeglitest kinni pidamine raiskab lihtsalt aega. Tõsi, hea tuttavaga vesteldes ei olegi võib-olla ideaalne kiri esmatähtis AGA selline suhtumine on kiire levima ka üldisesse kirjapilti</ins>. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast]. <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Kõige kurvem on see, et mitte lihtsalt ei osata vaid ei taheta osata. Üks noorsand, kes oli tunnikontrolli vastused internetist tuimalt maha kopeerinud ja leidmata ühele küsimusele emakeelset vastusevarianti ühe ingliskeelse lõigu käiku lasknud, vastas minu arupärimisele, et erialaõpetajale töö esitamisel ei ole keel ja õigekiri oluline! Jah, paljud kasutatavad materjalid ei ole emakeelsed aga kui tahta vähemalt jätta muljet, et sa oled asjast aru saanud, siis peaks ikka suutma oma sõnadega asja sisu ka eestikeelsena edastama. On ka juhus, kus tundus, et kool ise on inimese valesti kirjutama õpetanud. Tekstitöötluse tunnis õpetatud liigutus kirjutatud tekst '''''speller''''''iga alati üle lasta lõppes sellega, et lõputööde kaitsmiskomisjoni toodi töö, mille pea igas lauses oli kokku-lahku kirjutamise viga. Kommentaariks teatas autor, et tema lasi ju ometigi arvutil jutu üle kontrollida. Kurb aga tõsi, arvuti on võimeline küll trükivigu parandama, kirjavead tuleb inimestel endil ära parandada, [htpp://www.delfi.ee Delfi] uudisteportaalist otsin ma ikka veel päeva, kus "professionaalsed" kirjatsurad on suutnud trükikuradeid nende koduses dimensioonis hoida.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Selle mõtte juurest liiguks tagasi suhtlustarkvara juurde ja unistaks näiteks sellest, et</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56336:rev-56337:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56336&oldid=prevOkarjane: /* Essee */2012-11-07T21:16:32Z<p><span class="autocomment">Essee</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 00:16, 8 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l10">Line 10:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 10:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis aga võib mind selle liigutuse juures puudutada, on tõsiasi, et paljud digitaalselt vähemvõimekamad kodanikud on harjunud vestluseid läbi viima just selle programmi abil ning probleemide korral pöördub neist nii mõnigi minu poole.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis aga võib mind selle liigutuse juures puudutada, on tõsiasi, et paljud digitaalselt vähemvõimekamad kodanikud on harjunud vestluseid läbi viima just selle programmi abil ning probleemide korral pöördub neist nii mõnigi minu poole.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Internetisuhtlus seega ei tohiks tehniliselt millegi poolest vaesemaks jääda, ei olnud see ei esimene ega ka viimane suhtlusotstarbeline rakendus. Alates juba esimestest süsteemidest, mis võimaldasid mitmel kasutajal korraga endas askeldada, on kasutajate omavaheline reaalajas suhtlemine olnud teemaks. Kuid ühte vaesumise juhtumit ma isiklikult küll seostan värske pensionieeliku ning tema sugulastega ja selleks on noorte õigekirjaoskus. Ma oleks siia tahtnud panna viite artiklile, mis rääkis sellest, et ülikooli eesti keele filoloogiat õppima tulevate noorte hulgas pooled ei valda rahuldavat õigekirja aga internet on selle minu jaoks liiga sügavale neelanud, omad kogemused ei ole aga kahjuks nii lihtsalt viidatavad. Mida ma siis silmas pean? Olles oma ameti tõttu kohustatud keskkooliealiste inimeste kirjatükke lugema, tahaks vahest küll, et kõikvõimalikele '''''chat''''''idele kehtestataks vanusepiirang "vähemalt 21 eluaastat". Kujutada ette, mida tunnevad emakeeleõpetajad, kui nad peavad selliseid "teoseid" lugema, see läheb juba vaat et markii de Sade mängumaale. Kirjavahemärgid, suured tähed, kokku-lahku kirjutamise reeglid, lauseehitus - need on kõik ohustatud liigid praeguses keelekultuuris. Ja see pole ainult nii noorte inimeste probleem, alles paar päeva tagasi olin tunnistajaks sündmusele, kus ülikoolis täiskasvanute gruppi juhendav õppejõud lõikas kohvitoas paberist välja kirjavahemärki ilmestamaks tema planeeritud etteastet esitada õppuritele [http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/5koogi/2-5-8-e.htm lastelaulu komast].</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56331:rev-56336:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56331&oldid=prevOkarjane: /* Essee */2012-11-07T20:33:37Z<p><span class="autocomment">Essee</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 23:33, 7 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l7">Line 7:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 7:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda, et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud. Tean inimesi, kes omal ajal hoidsid oma elektroonilist lemmiklooma ainult selle pärast 24/7 ärkvel, et äkki muidu jääb mõni rida teksti kellegilt kätte saamata. Mingist hetkest tekkis küll ka võimalus saata sõnumeid tegelastele, kes parajasti ei olnud liinil aga ega see veel harjumusi ei muutnud. Kui vestlus enam nagunii reaalajas ei toimu, siis võib ju kirju ka saata, kas siis e või mitte-e ...</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda, et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud. Tean inimesi, kes omal ajal hoidsid oma elektroonilist lemmiklooma ainult selle pärast 24/7 ärkvel, et äkki muidu jääb mõni rida teksti kellegilt kätte saamata. Mingist hetkest tekkis küll ka võimalus saata sõnumeid tegelastele, kes parajasti ei olnud liinil aga ega see veel harjumusi ei muutnud. Kui vestlus enam nagunii reaalajas ei toimu, siis võib ju kirju ka saata, kas siis e või mitte-e ...</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Mis aga võib mind selle liigutuse juures puudutada, on tõsiasi, et paljud digitaalselt vähemvõimekamad kodanikud on harjunud vestluseid läbi viima just selle programmi abil ning probleemide korral pöördub neist nii mõnigi minu poole.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma [http://facebook.com näoraamat], kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav [http://skype.com Skype] on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56330:rev-56331:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56330&oldid=prevOkarjane: /* Essee */2012-11-07T19:53:46Z<p><span class="autocomment">Essee</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 22:53, 7 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l6">Line 6:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 6:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise '''''[http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise '''''[http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda, et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda, et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Tean inimesi, kes omal ajal hoidsid oma elektroonilist lemmiklooma ainult selle pärast 24/7 ärkvel, et äkki muidu jääb mõni rida teksti kellegilt kätte saamata. Mingist hetkest tekkis küll ka võimalus saata sõnumeid tegelastele, kes parajasti ei olnud liinil aga ega see veel harjumusi ei muutnud. Kui vestlus enam nagunii reaalajas ei toimu, siis võib ju kirju ka saata, kas siis e või mitte-e ..</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56329:rev-56330:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56329&oldid=prevOkarjane at 19:45, 7 November 20122012-11-07T19:45:02Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 22:45, 7 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l6">Line 6:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 6:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise '''''[http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise '''''[http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, </ins>et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Õpingukorralduse küsimused==</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56328:rev-56329:php=table -->
</table>Okarjanehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Okarjane&diff=56328&oldid=prevOkarjane at 19:44, 7 November 20122012-11-07T19:44:23Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 22:44, 7 November 2012</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l4">Line 4:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 4:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Essee==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Essee==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise [http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kolades ringi digitaalavarustes komistasin [http://slashdot.org slashdot.org] lehel uudisnupule, mis viitas [http://www.bbc.co.uk BBC] tehnouudiste rubriiki uudise <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''''</ins>[http://www.bbc.co.uk/news/technology-20222998 Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype]''''' pihta.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus [http://www.microsoft.com pisipehme] poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt '''''online''''' olla on põhjalikult kadunud.</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-56327:rev-56328:php=table -->
</table>Okarjane