User:Otiks - Revision history

Otiks at 11:54, 20 October 2014

2014-10-20T11:54:02Z

← Older revision		Revision as of 14:54, 20 October 2014
Line 12:		Line 12:
	Kolmanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) salvestis. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendas Margus Ernits robootikale ja häkkimisele, mille käigus ta rääkis pikemalt EIK robootikaklubist ja selle tegemistest. Alustuseks sain selgeks, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel ning kuulsin esimest korda Wozniaki õnnevalemist (H = F³) ja Linuse seadusest. Selgus, et väga paljud meist on väikestviisi häkkerid enese teadmata. Robootikaklubis osalemine on kahtlemata huvitav ja arendav ajaveetmisviis, millest oleks ka õpinguid silmas pidades palju kasu, kui vaid leiaks selle aja, mida seal veeta. Lektori toodud näited robootikaklubi erinevatest projektidest oli muljet avaldavad ja tekitasid aukartustki. Selle peale oli julgustav kuulda, et algajad ei peaks pelgama klubiga liitumist, kui vaid jätkub teotahet ja sind köidab deviis: „Ela, et häkkida… Häki, et elada.“		Kolmanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) salvestis. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendas Margus Ernits robootikale ja häkkimisele, mille käigus ta rääkis pikemalt EIK robootikaklubist ja selle tegemistest. Alustuseks sain selgeks, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel ning kuulsin esimest korda Wozniaki õnnevalemist (H = F³) ja Linuse seadusest. Selgus, et väga paljud meist on väikestviisi häkkerid enese teadmata. Robootikaklubis osalemine on kahtlemata huvitav ja arendav ajaveetmisviis, millest oleks ka õpinguid silmas pidades palju kasu, kui vaid leiaks selle aja, mida seal veeta. Lektori toodud näited robootikaklubi erinevatest projektidest oli muljet avaldavad ja tekitasid aukartustki. Selle peale oli julgustav kuulda, et algajad ei peaks pelgama klubiga liitumist, kui vaid jätkub teotahet ja sind köidab deviis: „Ela, et häkkida… Häki, et elada.“

	Kui kolm esimest loengut olid IT Kolledži kesksed, siis edaspidi said sõna erinevate erasektori ettevõtete esindajad, kelle igapäevatöö on tihedalt seotud mingi konkreetse IT~~-valdkonnaga~~. Neid kõiki ühendab see, et nad on saanud infotehnoloogiahariduse just IT Kolledžis.		Kui kolm esimest loengut olid IT Kolledži kesksed, siis edaspidi said sõna erinevate erasektori ettevõtete esindajad, kelle igapäevatöö on tihedalt seotud mingi konkreetse IT alaga. Neid kõiki ühendab see, et nad on saanud infotehnoloogiahariduse just IT Kolledžis.

	Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) salvestis. EIK, 18.09.2014.]</ref> kõneles programmeerija ja koolitajana töötav Janika Liiv sellest, kuidas temast sai juhuse läbi tarkvaraarendaja ja millisesse kirjusse seltskonda ta seeläbi sattus. Kõlama jäi mõte, et programmeerimine on olemuselt loovkirjutamine, mida ilmestas huvitav võrdlus filmistsenaariumi kirjutamisega. Ta rääkis haaravalt tutvumisest Ruby programmeerimiskeele maailmaga, millega puutus esimest korda kokku alles tööle minnes. Ettekanne jättis väga elurõõmsa mulje. Praktilisi soovitusi jagati nii algajatele koodikirjutajatele, kes peavad tulevikus tundmatus kohas vette hüppama, kui ka neile, kes on sellel elualal juba tegevad. Elevust lisas Bentoboxi mäng, mille abil selgitati, kuidas tarkvaraarenduses tööd organiseerida. Loengus tulid muu hulgas jutuks ka stereotüübid ning töö pahupooled. Depressioon ja „petise sündroom“ on need kaks kolli, mis kipuvad programmeerijaid aeg-ajalt kimbutama. Eks igal mündil ole kaks külge. Eraldi said julgustust naissoost tudengid, kes peavad toime tulema levinud suhtumisega, et kõik head programmeerijad on mehed, ehkki ajaloost on sellest vallast teada ka säravaid naisi (Ada Lovelace, Hedy Lamarr, Grace Hopper). Erinevate töötubade läbiviijana on Janika Liiv võtnud südameasjaks olukorra parandamise. Ta tutvustas Rails Girlsi ja Tech Sistersi projekte ning iduettevõtetele mõeldud üritust Garage 48. Loengust jäi kokkuvõttes meelde positiivne suhtumine, et ennast tuleb uutele asjadele avatud hoida, kõike tasub proovida ja kõik on äraõpitav, isegi kui puututakse kokku asjadega, millest varem kuulnudki pole.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) salvestis. EIK, 18.09.2014.]</ref> kõneles programmeerija ja koolitajana töötav Janika Liiv sellest, kuidas temast sai juhuse läbi tarkvaraarendaja ja millisesse kirjusse seltskonda ta seeläbi sattus. Kõlama jäi mõte, et programmeerimine on olemuselt loovkirjutamine, mida ilmestas huvitav võrdlus filmistsenaariumi kirjutamisega. Ta rääkis haaravalt tutvumisest Ruby programmeerimiskeele maailmaga, millega puutus esimest korda kokku alles tööle minnes. Ettekanne jättis väga elurõõmsa mulje. Praktilisi soovitusi jagati nii algajatele koodikirjutajatele, kes peavad tulevikus tundmatus kohas vette hüppama, kui ka neile, kes on sellel elualal juba tegevad. Elevust lisas Bentoboxi mäng, mille abil selgitati, kuidas tarkvaraarenduses tööd organiseerida. Loengus tulid muu hulgas jutuks ka stereotüübid ning töö pahupooled. Depressioon ja „petise sündroom“ on need kaks kolli, mis kipuvad programmeerijaid aeg-ajalt kimbutama. Eks igal mündil ole kaks külge. Eraldi said julgustust naissoost tudengid, kes peavad toime tulema levinud suhtumisega, et kõik head programmeerijad on mehed, ehkki ajaloost on sellest vallast teada ka säravaid naisi (Ada Lovelace, Hedy Lamarr, Grace Hopper). Erinevate töötubade läbiviijana on Janika Liiv võtnud südameasjaks olukorra parandamise. Ta tutvustas Rails Girlsi ja Tech Sistersi projekte ning iduettevõtetele mõeldud üritust Garage 48. Loengust jäi kokkuvõttes meelde positiivne suhtumine, et ennast tuleb uutele asjadele avatud hoida, kõike tasub proovida ja kõik on äraõpitav, isegi kui puututakse kokku asjadega, millest varem kuulnudki pole.
Line 24:		Line 24:
	Kaheksandas ja sarja viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) salvestis. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis küberturbe spetsialist ja koolitaja Elar Lang esmalt taas suhtumisest õppetöösse ning seejärel veidi ka oma erialast, veebirakenduste turvalisusest, mille uurimist ta alustas juba tudengina. Tema üks esimesi soovitusi oligi, et kooli tuleb võtta sama tõsiselt nagu töölkäimist, sest nii on sellest kasu ka edaspidi. Paljuski korrati selles loengus tõdesid, millest räägiti juba varem, kui teemaks olid õppimine ja motivatsioon. Lühidalt resümeerides jäi kõlama sõnum, et kooli tuleb minna teadmiste, mitte paberi pärast. Pahatihti on asi paraku vastupidi. Loengu huvitavam osa puudutas veebirakenduste turvalisust. Kuna inimeste kogu elu on tänapäeval võrgus, siis on see probleem järjest aktuaalsem. Samas pole tavakasutajad kuigi teadlikud ning IT inimesed peavad tagama nende turvalisuse. Väga levinud on paroolide korduvkasutamine ja salvestamine veebilehitsejatesse, sest suuri süsteeme usaldatakse pimesi, ent süsteemide taga on siiski inimesed. Mitte kedagi ei saa usaldada. Probleemi illustreerimiseks toodi mitmeid näiteid suurtest andmeleketest, mis on viimasel ajal meediast läbi käinud. Tõsisemalt peaks suhtuma e-posti parooli kaitsmisesse, sest selle lahtimurdmine seab ohtu ka kõik teised kontod, kuhu inimene sama aadressiga on registreeritud. Paraku on valdav osa paroolidest väga lihtsalt lahti murtavad, mida tõestas ka Elar Langi enda katse Eesti domeenides. See jutt pani mindki taas kord mõtlema oma paroolide vahetamisele, mis seni on jäänud pigem mugavuse kui teadmatuse taha.		Kaheksandas ja sarja viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) salvestis. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis küberturbe spetsialist ja koolitaja Elar Lang esmalt taas suhtumisest õppetöösse ning seejärel veidi ka oma erialast, veebirakenduste turvalisusest, mille uurimist ta alustas juba tudengina. Tema üks esimesi soovitusi oligi, et kooli tuleb võtta sama tõsiselt nagu töölkäimist, sest nii on sellest kasu ka edaspidi. Paljuski korrati selles loengus tõdesid, millest räägiti juba varem, kui teemaks olid õppimine ja motivatsioon. Lühidalt resümeerides jäi kõlama sõnum, et kooli tuleb minna teadmiste, mitte paberi pärast. Pahatihti on asi paraku vastupidi. Loengu huvitavam osa puudutas veebirakenduste turvalisust. Kuna inimeste kogu elu on tänapäeval võrgus, siis on see probleem järjest aktuaalsem. Samas pole tavakasutajad kuigi teadlikud ning IT inimesed peavad tagama nende turvalisuse. Väga levinud on paroolide korduvkasutamine ja salvestamine veebilehitsejatesse, sest suuri süsteeme usaldatakse pimesi, ent süsteemide taga on siiski inimesed. Mitte kedagi ei saa usaldada. Probleemi illustreerimiseks toodi mitmeid näiteid suurtest andmeleketest, mis on viimasel ajal meediast läbi käinud. Tõsisemalt peaks suhtuma e-posti parooli kaitsmisesse, sest selle lahtimurdmine seab ohtu ka kõik teised kontod, kuhu inimene sama aadressiga on registreeritud. Paraku on valdav osa paroolidest väga lihtsalt lahti murtavad, mida tõestas ka Elar Langi enda katse Eesti domeenides. See jutt pani mindki taas kord mõtlema oma paroolide vahetamisele, mis seni on jäänud pigem mugavuse kui teadmatuse taha.

	Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu olid erinevad loengutes tutvustatud IT-valdkonnad, nii olid erinevad ka esinema tulnud inimesed. Sellegipoolest leidus nende kõigi jutus ühiseid punkte, millele tasuks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kui ma alguses arvasin, et erialatutvustuse aine on õppekavas pigem vormitäiteks, siis loengute läbivaatamise järel tuleb tunnistada, et sain ka märksa targemaks.		Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu olid erinevad loengutes tutvustatud IT valdkonnad, nii olid erinevad ka esinema tulnud inimesed. Sellegipoolest leidus nende kõigi jutus ühiseid punkte, millele tasuks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kui ma alguses arvasin, et erialatutvustuse aine on õppekavas pigem vormitäiteks, siis loengute läbivaatamise järel tuleb tunnistada, et sain ka märksa targemaks.

Otiks at 11:35, 20 October 2014

2014-10-20T11:35:18Z

← Older revision		Revision as of 14:35, 20 October 2014
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
	Erialatutvustuse aine mõte on tutvustada vastsetele IT Kolledži tudengitele maailma, kuhu nad sellesse kooli tulles sattunud on. Mõnele on need teemad ehk ammu tuttavad, aga mina kuulun nende sekka, kellele kõik tundub uus, sest eelnev kokkupuude infotehnoloogia valdkonnaga on jäänud võrdlemisi napiks. Allpool teen eraldi lühikese kokkuvõtte igast aine päevaõppe raames toimunud kaheksast loengust, tuues välja need mõtted, mis mulle ~~salvestusi~~ läbi vaadates kõrva jäid.		Erialatutvustuse aine mõte on tutvustada vastsetele IT Kolledži tudengitele maailma, kuhu nad sellesse kooli tulles sattunud on. Mõnele on need teemad ehk ammu tuttavad, aga mina kuulun nende sekka, kellele kõik tundub uus, sest eelnev kokkupuude infotehnoloogia valdkonnaga on jäänud võrdlemisi napiks. Allpool teen eraldi lühikese kokkuvõtte igast aine päevaõppe raames toimunud kaheksast loengust, tuues välja need mõtted, mis mulle salvestisi läbi vaadates kõrva jäid.

	Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) ~~salvestus~~. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli pühendatud Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusele ja sisekorrale. Õppeosakonna juhataja Inga Vau tutvustas pikemalt õppetöö aluseid, õppekorralduse eeskirja ja õppeinfosüsteemi, lektor Margus Ernits andis lühiülevaate arvutiklassidest, laboritest ja klubilisest tegevusest, kolledži kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis koolile tagasiside andmisest ja stipendiumivõimalustest ning haridustehnoloog Juri Tretjakov e-õppe keskkonnast. Selline infotunni vormis loeng on esmakursuslastele küllaltki vajalik, et aru saada nõuetest ja võimalustest, millega edasise õppetöö käigus kokku puututakse. Loodetavasti aitab see kõigil valutumalt uude keskkonda sisse elada, kui põhilised küsimused kohe alguses kenasti lahti seletatakse. Ka ise sain mõned asjad pärast salvestise vaatamist selgemaks. Tagantjärele tark olles võinuks seda teha juba enne, kui hakkasin otsima vastuseid arvestustöö küsimustele.		Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) salvestis. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli pühendatud Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusele ja sisekorrale. Õppeosakonna juhataja Inga Vau tutvustas pikemalt õppetöö aluseid, õppekorralduse eeskirja ja õppeinfosüsteemi, lektor Margus Ernits andis lühiülevaate arvutiklassidest, laboritest ja klubilisest tegevusest, kolledži kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis koolile tagasiside andmisest ja stipendiumivõimalustest ning haridustehnoloog Juri Tretjakov e-õppe keskkonnast. Selline infotunni vormis loeng on esmakursuslastele küllaltki vajalik, et aru saada nõuetest ja võimalustest, millega edasise õppetöö käigus kokku puututakse. Loodetavasti aitab see kõigil valutumalt uude keskkonda sisse elada, kui põhilised küsimused kohe alguses kenasti lahti seletatakse. Ka ise sain mõned asjad pärast salvestise vaatamist selgemaks. Tagantjärele tark olles võinuks seda teha juba enne, kui hakkasin otsima vastuseid arvestustöö küsimustele.

	Teises loengus rääkis Margus Ernits lähemalt õppimisest ja motivatsioonist ning jagas soovitusi, mida tuleb kindlasti vältida ja millele rõhku panna, et õpingutest võimalikult palju kasu oleks. Kõige tähtsam on tema sõnul motiveeritus. Kui õppimisprotsessi tõhustamisest rääkida, siis minul on seni omandamata jäänud mind mapping’u oskus, mida peaks nähtavasti kunagi proovima. Lisaks tutvustati meile lühidalt EIK juures tegutsevaid huvialaklubisid, milles osalemine on väärt täienduseks õppetööle. Loengu lõpus esines TTÜ tarkvaraarenduse klubi MTÜ Lapikud esindaja, kes rääkis selle organisatsiooni tegevusest ja kutsus liituma. Loengu esimesest poolest ma väga palju uut enda jaoks ei kuulnud, aga kõrva taha panin siiski soovituse omandada administreerimise eriala õppides hea programmeerimis¬oskus ja teadmised erinevatest operatsioonisüsteemidest, eriti Linuxist. Samuti oli tulevikku silmas pidades kasulik teada saada, milline võiks õppejõu arvates olla sobivaim eriala magistriõppes jätkamise soovi korral.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) salvestis. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis Margus Ernits lähemalt õppimisest ja motivatsioonist ning jagas soovitusi, mida tuleb kindlasti vältida ja millele rõhku panna, et õpingutest võimalikult palju kasu oleks. Kõige tähtsam on tema sõnul motiveeritus. Kui õppimisprotsessi tõhustamisest rääkida, siis minul on seni omandamata jäänud mind mapping’u oskus, mida peaks nähtavasti kunagi proovima. Lisaks tutvustati meile lühidalt EIK juures tegutsevaid huvialaklubisid, milles osalemine on väärt täienduseks õppetööle. Loengu lõpus esines TTÜ tarkvaraarenduse klubi MTÜ Lapikud esindaja, kes rääkis selle organisatsiooni tegevusest ja kutsus liituma. Loengu esimesest poolest ma väga palju uut enda jaoks ei kuulnud, aga kõrva taha panin siiski soovituse omandada administreerimise eriala õppides hea programmeerimis¬oskus ja teadmised erinevatest operatsioonisüsteemidest, eriti Linuxist. Samuti oli tulevikku silmas pidades kasulik teada saada, milline võiks õppejõu arvates olla sobivaim eriala magistriõppes jätkamise soovi korral.

	Kolmanda loengu pühendas Margus Ernits robootikale ja häkkimisele, mille käigus ta rääkis pikemalt EIK robootikaklubist ja selle tegemistest. Alustuseks sain selgeks, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel ning kuulsin esimest korda Wozniaki õnnevalemist (H = F³) ja Linuse seadusest. Selgus, et väga paljud meist on väikestviisi häkkerid enese teadmata. Robootikaklubis osalemine on kahtlemata huvitav ja arendav ajaveetmisviis, millest oleks ka õpinguid silmas pidades palju kasu, kui vaid leiaks selle aja, mida seal veeta. Lektori toodud näited robootikaklubi erinevatest projektidest oli muljet avaldavad ja tekitasid aukartustki. Selle peale oli julgustav kuulda, et algajad ei peaks pelgama klubiga liitumist, kui vaid jätkub teotahet ja sind köidab deviis: „Ela, et häkkida… Häki, et elada.“		Kolmanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) salvestis. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendas Margus Ernits robootikale ja häkkimisele, mille käigus ta rääkis pikemalt EIK robootikaklubist ja selle tegemistest. Alustuseks sain selgeks, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel ning kuulsin esimest korda Wozniaki õnnevalemist (H = F³) ja Linuse seadusest. Selgus, et väga paljud meist on väikestviisi häkkerid enese teadmata. Robootikaklubis osalemine on kahtlemata huvitav ja arendav ajaveetmisviis, millest oleks ka õpinguid silmas pidades palju kasu, kui vaid leiaks selle aja, mida seal veeta. Lektori toodud näited robootikaklubi erinevatest projektidest oli muljet avaldavad ja tekitasid aukartustki. Selle peale oli julgustav kuulda, et algajad ei peaks pelgama klubiga liitumist, kui vaid jätkub teotahet ja sind köidab deviis: „Ela, et häkkida… Häki, et elada.“

	Kui kolm esimest loengut olid IT Kolledži kesksed, siis edaspidi said sõna erinevate erasektori ettevõtete esindajad, kelle igapäevatöö on tihedalt seotud mingi konkreetse IT-valdkonnaga. Neid kõiki ühendab see, et nad on saanud infotehnoloogiahariduse just IT Kolledžis.		Kui kolm esimest loengut olid IT Kolledži kesksed, siis edaspidi said sõna erinevate erasektori ettevõtete esindajad, kelle igapäevatöö on tihedalt seotud mingi konkreetse IT-valdkonnaga. Neid kõiki ühendab see, et nad on saanud infotehnoloogiahariduse just IT Kolledžis.

	Neljandas loengus kõneles programmeerija ja koolitajana töötav Janika Liiv sellest, kuidas temast sai juhuse läbi tarkvaraarendaja ja millisesse kirjusse seltskonda ta seeläbi sattus. Kõlama jäi mõte, et programmeerimine on olemuselt loovkirjutamine, mida ilmestas huvitav võrdlus filmistsenaariumi kirjutamisega. Ta rääkis haaravalt tutvumisest Ruby programmeerimiskeele maailmaga, millega puutus esimest korda kokku alles tööle minnes. Ettekanne jättis väga elurõõmsa mulje. Praktilisi soovitusi jagati nii algajatele koodikirjutajatele, kes peavad tulevikus tundmatus kohas vette hüppama, kui ka neile, kes on sellel elualal juba tegevad. Elevust lisas Bentoboxi mäng, mille abil selgitati, kuidas tarkvaraarenduses tööd organiseerida. Loengus tulid muu hulgas jutuks ka stereotüübid ning töö pahupooled. Depressioon ja „petise sündroom“ on need kaks kolli, mis kipuvad programmeerijaid aeg-ajalt kimbutama. Eks igal mündil ole kaks külge. Eraldi said julgustust naissoost tudengid, kes peavad toime tulema levinud suhtumisega, et kõik head programmeerijad on mehed, ehkki ajaloost on sellest vallast teada ka säravaid naisi (Ada Lovelace, Hedy Lamarr, Grace Hopper). Erinevate töötubade läbiviijana on Janika Liiv võtnud südameasjaks olukorra parandamise. Ta tutvustas Rails Girlsi ja Tech Sistersi projekte ning iduettevõtetele mõeldud üritust Garage 48. Loengust jäi kokkuvõttes meelde positiivne suhtumine, et ennast tuleb uutele asjadele avatud hoida, kõike tasub proovida ja kõik on äraõpitav, isegi kui puututakse kokku asjadega, millest varem kuulnudki pole.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) salvestis. EIK, 18.09.2014.]</ref> kõneles programmeerija ja koolitajana töötav Janika Liiv sellest, kuidas temast sai juhuse läbi tarkvaraarendaja ja millisesse kirjusse seltskonda ta seeläbi sattus. Kõlama jäi mõte, et programmeerimine on olemuselt loovkirjutamine, mida ilmestas huvitav võrdlus filmistsenaariumi kirjutamisega. Ta rääkis haaravalt tutvumisest Ruby programmeerimiskeele maailmaga, millega puutus esimest korda kokku alles tööle minnes. Ettekanne jättis väga elurõõmsa mulje. Praktilisi soovitusi jagati nii algajatele koodikirjutajatele, kes peavad tulevikus tundmatus kohas vette hüppama, kui ka neile, kes on sellel elualal juba tegevad. Elevust lisas Bentoboxi mäng, mille abil selgitati, kuidas tarkvaraarenduses tööd organiseerida. Loengus tulid muu hulgas jutuks ka stereotüübid ning töö pahupooled. Depressioon ja „petise sündroom“ on need kaks kolli, mis kipuvad programmeerijaid aeg-ajalt kimbutama. Eks igal mündil ole kaks külge. Eraldi said julgustust naissoost tudengid, kes peavad toime tulema levinud suhtumisega, et kõik head programmeerijad on mehed, ehkki ajaloost on sellest vallast teada ka säravaid naisi (Ada Lovelace, Hedy Lamarr, Grace Hopper). Erinevate töötubade läbiviijana on Janika Liiv võtnud südameasjaks olukorra parandamise. Ta tutvustas Rails Girlsi ja Tech Sistersi projekte ning iduettevõtetele mõeldud üritust Garage 48. Loengust jäi kokkuvõttes meelde positiivne suhtumine, et ennast tuleb uutele asjadele avatud hoida, kõike tasub proovida ja kõik on äraõpitav, isegi kui puututakse kokku asjadega, millest varem kuulnudki pole.

	Viiendas loengus käis samuti naissoo esindaja, seekord infosüsteemide administreerimise vallast. Skype’is süsteemiadministraatorina töötav Carolyn Fischer rääkis oma teest praegusesse ametisse. See algas juba kooliajal tööle asumisega ja hobi korras Linuxi tundmaõppimisest. Huvitav oli kuulda tema hinnangut ka varasematele töökohtadele, kuid põhiliselt keskendus loeng tööle ja tegemistele Skype’is, mis on väga kiiresti kasvanud. IT-süsteemide administreerimise eriala tudengid said teada nii mõndagi kasulikku. Tutvustati põhilisemaid tehnoloogiad, mida Skype’is kasutatakse ja mida siin üles lugema ei hakka. Suures firmas on tuhandetest pilve paigutatud veebiserveritest koosneva süsteemi haldamine võimatu ilma automatiseerimiseta. Selleks loodud tarkvarade seast pälvis rohkem tähelepanu Chefi lahendus. Carolyn Fischer rõhutas, et administreerimine eeldab eelkõige süsteemset mõtlemist ja vältida tuleks kiirustamist, sest tark ei torma. Õppida tuleks ~~tema sõnul~~ ka programmeerimist, sest tulevikus süsteemiadministraator ilma selleta läbi ei saa. Oluline on ennast pidevalt täiendada ja katsetada lahendusi erinevates operatsioonisüsteemides. Lõpetuseks jäi kõlama soovitus suhelda kolleegidega üle maailma, mis suurfirmas töötades on kahtlemata lihtsam.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) salvestis. EIK, 25.09.2014.]</ref> käis samuti naissoo esindaja, seekord infosüsteemide administreerimise vallast. Skype’is süsteemiadministraatorina töötav Carolyn Fischer rääkis oma teest praegusesse ametisse. See algas juba kooliajal tööle asumisega ja hobi korras Linuxi tundmaõppimisest. Huvitav oli kuulda tema hinnangut ka varasematele töökohtadele, kuid põhiliselt keskendus loeng tööle ja tegemistele Skype’is, mis on väga kiiresti kasvanud. IT-süsteemide administreerimise eriala tudengid said teada nii mõndagi kasulikku. Tutvustati põhilisemaid tehnoloogiad, mida Skype’is kasutatakse ja mida siin üles lugema ei hakka. Suures firmas on tuhandetest pilve paigutatud veebiserveritest koosneva süsteemi haldamine võimatu ilma automatiseerimiseta. Selleks loodud tarkvarade seast pälvis rohkem tähelepanu Chefi lahendus. Carolyn Fischer rõhutas, et tööandjad tahavad näha pühendumist. Süsteemi administreerimine eeldab eelkõige süsteemset mõtlemist ja vältida tuleks kiirustamist, sest tark ei torma. Õppida tuleks ka programmeerimist, sest tulevikus süsteemiadministraator ilma selleta läbi ei saa. Oluline on ennast pidevalt täiendada ja katsetada lahendusi erinevates operatsioonisüsteemides. Lõpetuseks jäi kõlama soovitus suhelda kolleegidega üle maailma, mis suurfirmas töötades on kahtlemata lihtsam.

	Kuuenda loengu teemaks oli testimine, millest tuli rääkima oma tarkvarakvaliteedi ettevõtte asutanud Kristjan Karmo. Kuna ma ise ei ole IT vallas varem tegev olnud, siis oli minu jaoks mõnevõrra üllatav teada saada, et tarkvaraarendajate leeris nähakse testimist pigem alaväärse valdkonnana, millega tegelevat peaasjalikult need, kes on vähem andekad. Seda arusaama ja testimisega seotud müüte püütigi loengus kummutada erinevate õpetlike näidete varal. Minu arvates päris veenvalt, kuigi ma leian, et ega mind ennast väga polnudki vaja veenda, sest teistel elualadel töötades olen ammu aru saanud, et kõik teevad apse ja ilma tõhusa kontrollita saab väga harva millestki head nahka. Täielikult ei suudeta vigadest puhastada aga mitte ühtegi süsteemi. Pealtnäha igava testimistöö muudab põnevamaks asjaolu, et selle käigus puututakse tavaliselt kokku süsteemi kõigi erinevate tasemete ja tahkudega ning saadakse hea ülevaade tervikust, mis tegijatel endil jääb sageli hoomamata. Samas peavad testijad olema need, kes edastavad kliendile halbu uudiseid. Teema oli igatahes huvitav ja tõenäoliselt tuleb millalgi kätte võtta ka loengus soovitatud ~~raamat (~~http://www.amazon.com/Perfect-Software-Other-Illusions-Testing/dp/0932633692). Loengu lõpus lubatud videot ma kahjuks ei näinud, sest aine päevaõppe lehele lisatud link juhtis sama ~~loengusalvestuse~~ juurde (ilmne näide testimise vajalikkusest).		Kuuenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) salvestis. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli testimine, millest tuli rääkima oma tarkvarakvaliteedi ettevõtte asutanud Kristjan Karmo. Kuna ma ise ei ole IT vallas varem tegev olnud, siis oli minu jaoks mõnevõrra üllatav teada saada, et tarkvaraarendajate leeris nähakse testimist pigem alaväärse valdkonnana, millega tegelevat peaasjalikult need, kes on vähem andekad. Seda arusaama ja testimisega seotud müüte püütigi loengus kummutada erinevate õpetlike näidete varal. Minu arvates päris veenvalt, kuigi ma leian, et ega mind ennast väga polnudki vaja veenda, sest teistel elualadel töötades olen ammu aru saanud, et kõik teevad apse ja ilma tõhusa kontrollita saab väga harva millestki head nahka. Täielikult ei suudeta vigadest puhastada aga mitte ühtegi süsteemi. Pealtnäha igava testimistöö muudab põnevamaks asjaolu, et selle käigus puututakse tavaliselt kokku süsteemi kõigi erinevate tasemete ja tahkudega ning saadakse hea ülevaade tervikust, mis tegijatel endil jääb sageli hoomamata. Samas peavad testijad olema need, kes edastavad kliendile halbu uudiseid. Teema oli igatahes huvitav ja tõenäoliselt tuleb millalgi kätte võtta ka loengus soovitatud [http://www.amazon.com/Perfect-Software-Other-Illusions-Testing/dp/0932633692 raamat]. Loengu lõpus lubatud videot ma kahjuks ei näinud, sest [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd aine päevaõppe lehele] lisatud link juhtis sama loengusalvestise juurde (ilmne näide testimise vajalikkusest).

	Seitsmes loeng oli pühendatud IT tööturule, kuhu kõik kolledžis õppijad ilmselt varem või hiljem suunduvad. Süsteemiadministraatori taustaga Andres Septer rääkis üpris mahlakalt oma kogemustest erinevate tööandjate juures viimase paarikümne aasta jooksul ning jagas kuhjaga praktilisi soovitusi, kuidas ennast müüa ja mida tööandja valikul tähele panna. Tema sõnul tuleb mingil hetkel mõelda, kas olla laia või kitsa profiiliga spetsialist ehk „kas teada kõigest mitte midagi või mitte millestki kõike“. Ennekõike tuleks aga endale süvitsi selgeks teha baasteadmised sellest, kuidas asjad töötavad, et saada korralikuks eksperdiks. Sellisel juhul on edaspidi kerge kohanduda mis tahes süsteemiga. Kõige universaalsemaks valdkonnaks on tugiinfrastruktuurid, mida kasutavad kõik ettevõtted. Süsteemiadministraatoritel soovitati pigem keskenduda Linuxi/Unixi platvormidele, sest neid on võimalik iseseisvalt parandada. Erinevat tüüpi ettevõtete plusse ja miinuseid lahates kumas läbi loengupidaja võrdlemisi küüniline suhtumine tööandjatesse, millega võib kas nõustuda või mitte, aga oma tõetera selles kindlasti oli. Ise läks ta lõpuks seda teed, et rajas oma ettevõtte. Suurfirmades töötamise plussiks pidas ta suurt eelarvet ja võimalust katsetada suuri süsteeme, kuid miinuseks ebakompetentsete inimeste suurt hulka ja masinavärgis mutriks olemist. Väikeste firmade häda olevat aga selles, et tegeleda tuleb kõigega, mis vähegi tehnikaga seotud, ja pidevalt on vaja „kustutada tulekahjusid“ selle asemel, et teha midagi päriselt kasulikku. Kõige rohkem kriitikat said riigiasutused, sest „seal on molutamisest tehtud kunstiliik“. Andres Septeri enda positiivseimaks kogemuseks oli töötamine idufirmas, kus inimestel on tema sõnul sära silmis, sest tehakse midagi tõeliselt ägedat, raiskamata energiat bürokraatiale. Kokkuvõttes tõdes ta, et minna tasub targa ettevõtja juurde, kes mõistab, et rahuolevad töötajad on pikas perspektiivis talle kasulikumad.		Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) salvestis. EIK, 9.10.2014.]</ref> oli pühendatud IT tööturule, kuhu kõik kolledžis õppijad ilmselt varem või hiljem suunduvad. Süsteemiadministraatori taustaga Andres Septer rääkis üpris mahlakalt oma kogemustest erinevate tööandjate juures viimase paarikümne aasta jooksul ning jagas kuhjaga praktilisi soovitusi, kuidas ennast müüa ja mida tööandja valikul tähele panna. Tema sõnul tuleb mingil hetkel mõelda, kas olla laia või kitsa profiiliga spetsialist ehk „kas teada kõigest mitte midagi või mitte millestki kõike“. Ennekõike tuleks aga endale süvitsi selgeks teha baasteadmised sellest, kuidas asjad töötavad, et saada korralikuks eksperdiks. Sellisel juhul on edaspidi kerge kohanduda mis tahes süsteemiga. Kõige universaalsemaks valdkonnaks on tugiinfrastruktuurid, mida kasutavad kõik ettevõtted. Süsteemiadministraatoritel soovitati pigem keskenduda Linuxi/Unixi platvormidele, sest neid on võimalik iseseisvalt parandada. Erinevat tüüpi ettevõtete plusse ja miinuseid lahates kumas läbi loengupidaja võrdlemisi küüniline suhtumine tööandjatesse, millega võib kas nõustuda või mitte, aga oma tõetera selles kindlasti oli. Ise läks ta lõpuks seda teed, et rajas oma ettevõtte. Suurfirmades töötamise plussiks pidas ta suurt eelarvet ja võimalust katsetada suuri süsteeme, kuid miinuseks ebakompetentsete inimeste suurt hulka ja masinavärgis mutriks olemist. Väikeste firmade häda olevat aga selles, et tegeleda tuleb kõigega, mis vähegi tehnikaga seotud, ja pidevalt on vaja „kustutada tulekahjusid“ selle asemel, et teha midagi päriselt kasulikku. Kõige rohkem kriitikat said riigiasutused, sest „seal on molutamisest tehtud kunstiliik“. Andres Septeri enda positiivseimaks kogemuseks oli töötamine idufirmas, kus inimestel on tema sõnul sära silmis, sest tehakse midagi tõeliselt ägedat, raiskamata energiat bürokraatiale. Kokkuvõttes tõdes ta, et minna tasub targa ettevõtja juurde, kes mõistab, et rahuolevad töötajad on pikas perspektiivis talle kasulikumad.

	Kaheksandas ja sarja viimases loengus rääkis küberturbe spetsialist ja koolitaja Elar Lang esmalt taas suhtumisest õppetöösse ning seejärel veidi ka oma erialast, veebirakenduste turvalisusest, mille uurimist ta alustas juba tudengina. Tema üks esimesi soovitusi oligi, et kooli tuleb võtta sama tõsiselt nagu töölkäimist, sest nii on sellest kasu ka edaspidi. Paljuski korrati selles loengus tõdesid, millest räägiti juba varem, kui teemaks olid õppimine ja motivatsioon. Lühidalt resümeerides jäi kõlama sõnum, et kooli tuleb minna teadmiste, mitte paberi pärast. Pahatihti on asi paraku vastupidi. Loengu huvitavam osa puudutas veebirakenduste turvalisust. Kuna inimeste kogu elu on tänapäeval võrgus, siis on see probleem järjest aktuaalsem. Samas pole tavakasutajad kuigi teadlikud ning IT inimesed peavad tagama nende turvalisuse. Väga levinud on paroolide korduvkasutamine ja salvestamine ~~brauseritesse~~, sest suuri süsteeme usaldatakse pimesi, ent süsteemide taga on siiski inimesed. Mitte kedagi ei saa usaldada. Probleemi illustreerimiseks toodi mitmeid näiteid suurtest andmeleketest, mis on viimasel ajal meediast läbi käinud. Tõsisemalt peaks suhtuma e-posti parooli kaitsmisesse, sest selle lahtimurdmine seab ohtu ka kõik teised kontod, kuhu inimene sama aadressiga on registreeritud. Paraku on valdav osa paroolidest väga lihtsalt lahti murtavad, mida tõestas ka Elar Langi enda katse Eesti domeenides. See jutt pani mindki taas kord mõtlema oma paroolide vahetamisele, mis seni on jäänud pigem mugavuse kui teadmatuse taha.		Kaheksandas ja sarja viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) salvestis. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis küberturbe spetsialist ja koolitaja Elar Lang esmalt taas suhtumisest õppetöösse ning seejärel veidi ka oma erialast, veebirakenduste turvalisusest, mille uurimist ta alustas juba tudengina. Tema üks esimesi soovitusi oligi, et kooli tuleb võtta sama tõsiselt nagu töölkäimist, sest nii on sellest kasu ka edaspidi. Paljuski korrati selles loengus tõdesid, millest räägiti juba varem, kui teemaks olid õppimine ja motivatsioon. Lühidalt resümeerides jäi kõlama sõnum, et kooli tuleb minna teadmiste, mitte paberi pärast. Pahatihti on asi paraku vastupidi. Loengu huvitavam osa puudutas veebirakenduste turvalisust. Kuna inimeste kogu elu on tänapäeval võrgus, siis on see probleem järjest aktuaalsem. Samas pole tavakasutajad kuigi teadlikud ning IT inimesed peavad tagama nende turvalisuse. Väga levinud on paroolide korduvkasutamine ja salvestamine veebilehitsejatesse, sest suuri süsteeme usaldatakse pimesi, ent süsteemide taga on siiski inimesed. Mitte kedagi ei saa usaldada. Probleemi illustreerimiseks toodi mitmeid näiteid suurtest andmeleketest, mis on viimasel ajal meediast läbi käinud. Tõsisemalt peaks suhtuma e-posti parooli kaitsmisesse, sest selle lahtimurdmine seab ohtu ka kõik teised kontod, kuhu inimene sama aadressiga on registreeritud. Paraku on valdav osa paroolidest väga lihtsalt lahti murtavad, mida tõestas ka Elar Langi enda katse Eesti domeenides. See jutt pani mindki taas kord mõtlema oma paroolide vahetamisele, mis seni on jäänud pigem mugavuse kui teadmatuse taha.

	Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu olid erinevad loengutes tutvustatud IT-valdkonnad, nii olid erinevad ka esinema tulnud inimesed. Sellegipoolest leidus nende kõigi jutus ühiseid punkte, millele tasuks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kui ma alguses arvasin, et erialatutvustuse aine on õppekavas pigem vormitäiteks, siis loengute läbivaatamise järel tuleb tunnistada, et sain ka märksa targemaks.		Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu olid erinevad loengutes tutvustatud IT-valdkonnad, nii olid erinevad ka esinema tulnud inimesed. Sellegipoolest leidus nende kõigi jutus ühiseid punkte, millele tasuks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kui ma alguses arvasin, et erialatutvustuse aine on õppekavas pigem vormitäiteks, siis loengute läbivaatamise järel tuleb tunnistada, et sain ka märksa targemaks.

Otiks at 11:03, 20 October 2014

2014-10-20T11:03:16Z

@@ Line 1: / Line 1: @@
 =Erialatutvustuse aine arvestustöö=
 Autor: Oliver Tiks<br>
-Esitamise kuupäev: TBD
+Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
 ==Essee==
-Siia tuleb essee tekst.
+Erialatutvustuse aine mõte on tutvustada vastsetele IT Kolledži tudengitele maailma, kuhu nad sellesse kooli tulles sattunud on. Mõnele on need teemad ehk ammu tuttavad, aga mina kuulun nende sekka, kellele kõik tundub uus, sest eelnev kokkupuude infotehnoloogia valdkonnaga on jäänud võrdlemisi napiks. Allpool teen eraldi lühikese kokkuvõtte igast aine päevaõppe raames toimunud kaheksast loengust, tuues välja need mõtted, mis mulle salvestusi läbi vaadates kõrva jäid.
 ==Õpingukorralduse küsimused==

Otiks at 01:44, 19 October 2014

2014-10-19T01:44:44Z

← Older revision		Revision as of 04:44, 19 October 2014
Line 12:		Line 12:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Eksamit saan uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Selle osas tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes võib anda lisaülesandeid. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. ~~(ÕKE p. 5.3.6)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 5.3.6.]</ref> Korduseksamile tuleb registreeruda ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. ~~(ÕKE p. 5.2.8)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ''Ibid.'', p. 5.2.8.]</ref>		Eksamit saan uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Selle osas tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes võib anda lisaülesandeid. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 5.3.6.]</ref> Korduseksamile tuleb registreeruda ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ''Ibid.'', p. 5.2.8.]</ref>

	Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksam tasuta, tasulisel õppekohal õppijatele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. ~~(ÕKE p. 5.2.7)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ''Ibid.'', p. 5.2.7.]</ref>		Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksam tasuta, tasulisel õppekohal õppijatele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ''Ibid.'', p. 5.2.7.]</ref>

	Omafinantseeritava (OF) õppekoha tudengile kehtib 2014/2015 õppeaastal kordussoorituse tasu 20 €. ~~(EIK teenuste tasumäärad 2014/2015, p. 5)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, p. 5.]</ref>		Omafinantseeritava (OF) õppekoha tudengile kehtib 2014/2015 õppeaastal kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, p. 5.]</ref>

	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===
Line 24:		Line 24:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. ~~(ÕKE p. 7.1)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 7.1.]</ref> Selleks, et kolledžisiseselt õppekava vahetada, pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Lisada tuleb nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. ~~(ÕKE p. 7.2.1)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ''Ibid.'', p. 7.2.1.]</ref> Üliõpilase õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. ~~(ÕKE p. 7.2.3)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ''Ibid.'', p. 7.2.3.]</ref>		Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 7.1.]</ref> Selleks, et kolledžisiseselt õppekava vahetada, pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Lisada tuleb nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ''Ibid.'', p. 7.2.1.]</ref> Üliõpilase õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ''Ibid.'', p. 7.2.3.]</ref>

	Kolledži lõpetamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. ~~(ÕKE p. 5.6.1)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine ''Ibid.'', p. 5.6.1.]</ref> Sooritada tuleb kõik kehtivas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja ettenähtud mahus valikaineid. ~~(ÕKE p. 1.3.6)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ''Ibid.'', p. 1.3.6.]</ref> Kui varem deklareeritud, ent tegemata jäänud aine ei ole uues õppekavas kohustuslik, siis minu arusaamist mööda ei pea seda tingimata sooritama, aga individuaalsest õpingukavast mittesooritatud aine ei kustu, sest deklareerides on üliõpilane võtnud kohustuse õppida valitud aineid. ~~(ÕKE p. 1.2.7)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk ''Ibid.'', p. 1.2.7.]</ref> Tähele tasub panna, et kolledž võib üliõpilase eksmatrikuleerida ka pärast ühe eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist. ~~(ÕKE p. 6.2.1.3)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksmatrikuleerimine ''Ibid.'', p. 6.2.1.3.]</ref>		Kolledži lõpetamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine ''Ibid.'', p. 5.6.1.]</ref> Sooritada tuleb kõik kehtivas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ''Ibid.'', p. 1.3.6.]</ref> Kui varem deklareeritud, ent tegemata jäänud aine ei ole uues õppekavas kohustuslik, siis minu arusaamist mööda ei pea seda tingimata sooritama, aga individuaalsest õpingukavast mittesooritatud aine ei kustu, sest deklareerides on üliõpilane võtnud kohustuse õppida valitud aineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk ''Ibid.'', p. 1.2.7.]</ref> Tähele tasub panna, et kolledž võib üliõpilase eksmatrikuleerida ka pärast ühe eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksmatrikuleerimine ''Ibid.'', p. 6.2.1.3.]</ref>

	Igal juhul peab arvestama sellega, et kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, mis on millegi tegemata jätmise korral vältimatu, siis tuleb ülemääraste punktide eest tasuda vastavalt hinnakirjale. Nominaalajaga lõpetades on võimalik taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. ~~(ÕKE p. 3.1.8)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus ''Ibid.'', p. 3.1.8.]</ref>		Igal juhul peab arvestama sellega, et kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, mis on millegi tegemata jätmise korral vältimatu, siis tuleb ülemääraste punktide eest tasuda vastavalt hinnakirjale. Nominaalajaga lõpetades on võimalik taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus ''Ibid.'', p. 3.1.8.]</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
Line 35:		Line 35:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse ~~(vt. ÕKE p. 1.2.19)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk ''Ibid.'', p. 1.2.19.]</ref> tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele ~~(protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013)~~ 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. ~~(EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal.]</ref> Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. ~~(ÕKE p. 1.2.18)~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 1.2.18.]</ref>		Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk ''Ibid.'', p. 1.2.19.]</ref> tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal.]</ref> Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 1.2.18.]</ref>

	Õppekava täies mahus täitmise määr esimese aasta lõpuks on:		Õppekava täies mahus täitmise määr esimese aasta lõpuks on:

Otiks at 21:07, 18 October 2014

2014-10-18T21:07:55Z

← Older revision		Revision as of 00:07, 19 October 2014
Line 12:		Line 12:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Eksamit saan uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Selle osas tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes võib anda lisaülesandeid. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE p. 5.3.6.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid] Korduseksamile tuleb registreeruda ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE p. 5.2.8.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]		Eksamit saan uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Selle osas tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes võib anda lisaülesandeid. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE p. 5.3.6)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 5.3.6.]</ref> Korduseksamile tuleb registreeruda ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE p. 5.2.8)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ''Ibid.'', p. 5.2.8.]</ref>

	Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksam tasuta, tasulisel õppekohal õppijatele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (ÕKE p. 5.2.7.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]		Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksam tasuta, tasulisel õppekohal õppijatele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (ÕKE p. 5.2.7)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ''Ibid.'', p. 5.2.7.]</ref>

	Omafinantseeritava (OF) õppekoha tudengile kehtib 2014/2015 õppeaastal kordussoorituse tasu 20 €. (EIK teenuste tasumäärad 2014/2015, p. 5.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]		Omafinantseeritava (OF) õppekoha tudengile kehtib 2014/2015 õppeaastal kordussoorituse tasu 20 €. (EIK teenuste tasumäärad 2014/2015, p. 5)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, p. 5.]</ref>

	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===
Line 24:		Line 24:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (ÕKE p. 7.1.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine] Selleks, et kolledžisiseselt õppekava vahetada, pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Lisada tuleb nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. (ÕKE p. 7.2.1.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine] Üliõpilase õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. (ÕKE p. 7.2.3.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]		Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (ÕKE p. 7.1)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 7.1.]</ref> Selleks, et kolledžisiseselt õppekava vahetada, pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Lisada tuleb nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. (ÕKE p. 7.2.1)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ''Ibid.'', p. 7.2.1.]</ref> Üliõpilase õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. (ÕKE p. 7.2.3)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ''Ibid.'', p. 7.2.3.]</ref>

	Kolledži lõpetamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (ÕKE p. 5.6.1.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine] Sooritada tuleb kõik kehtivas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja ettenähtud mahus valikaineid. (ÕKE p. 1.3.6.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused] Kui varem deklareeritud, ent tegemata jäänud aine ei ole uues õppekavas kohustuslik, siis minu arusaamist mööda ei pea seda tingimata sooritama, aga individuaalsest õpingukavast mittesooritatud aine ei kustu, sest deklareerides on üliõpilane võtnud kohustuse õppida valitud aineid. (ÕKE p. 1.2.7.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk] Tähele tasub panna, et kolledž võib üliõpilase eksmatrikuleerida ka pärast ühe eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist. (ÕKE p. 6.2.1.3)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksmatrikuleerimine]		Kolledži lõpetamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (ÕKE p. 5.6.1)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine ''Ibid.'', p. 5.6.1.]</ref> Sooritada tuleb kõik kehtivas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja ettenähtud mahus valikaineid. (ÕKE p. 1.3.6)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ''Ibid.'', p. 1.3.6.]</ref> Kui varem deklareeritud, ent tegemata jäänud aine ei ole uues õppekavas kohustuslik, siis minu arusaamist mööda ei pea seda tingimata sooritama, aga individuaalsest õpingukavast mittesooritatud aine ei kustu, sest deklareerides on üliõpilane võtnud kohustuse õppida valitud aineid. (ÕKE p. 1.2.7)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk ''Ibid.'', p. 1.2.7.]</ref> Tähele tasub panna, et kolledž võib üliõpilase eksmatrikuleerida ka pärast ühe eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist. (ÕKE p. 6.2.1.3)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksmatrikuleerimine ''Ibid.'', p. 6.2.1.3.]</ref>

	Igal juhul peab arvestama sellega, et kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, mis on millegi tegemata jätmise korral vältimatu, siis tuleb ülemääraste punktide eest tasuda vastavalt hinnakirjale. Nominaalajaga lõpetades on võimalik taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (ÕKE p. 3.1.8.)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus]		Igal juhul peab arvestama sellega, et kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, mis on millegi tegemata jätmise korral vältimatu, siis tuleb ülemääraste punktide eest tasuda vastavalt hinnakirjale. Nominaalajaga lõpetades on võimalik taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (ÕKE p. 3.1.8)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus ''Ibid.'', p. 3.1.8.]</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
Line 35:		Line 35:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. (EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. (ÕKE p. 1.2.18)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]		Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk ''Ibid.'', p. 1.2.19.]</ref> tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. (EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal.]</ref> Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. (ÕKE p. 1.2.18)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk EIK õppekorralduse eeskiri 2014, p. 1.2.18.]</ref>

	Õppekava täies mahus täitmise määr esimese aasta lõpuks on:		Õppekava täies mahus täitmise määr esimese aasta lõpuks on:

Otiks at 20:34, 18 October 2014

2014-10-18T20:34:52Z

← Older revision		Revision as of 23:34, 18 October 2014
Line 49:		Line 49:
	8*50 = 400 €		8*50 = 400 €

	==~~Kasutatud materjalid~~==		== Viited ==
			<references />

	[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

Otiks at 13:57, 18 October 2014

2014-10-18T13:57:42Z

← Older revision		Revision as of 16:57, 18 October 2014
Line 50:		Line 50:

	==Kasutatud materjalid==		==Kasutatud materjalid==

			[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

Otiks at 13:56, 18 October 2014

2014-10-18T13:56:02Z

← Older revision		Revision as of 16:56, 18 October 2014
Line 45:		Line 45:
	54 - 27 - 19 = 8 EAP		54 - 27 - 19 = 8 EAP

	Seega esitatakse ~~esimese aasta lõpuks~~ arve 8 EAP eest summas:		Seega esitatakse arve 8 EAP eest summas:

	8*50 = 400 €		8*50 = 400 €

	==Kasutatud materjalid==		==Kasutatud materjalid==

Otiks at 13:55, 18 October 2014

2014-10-18T13:55:14Z

← Older revision		Revision as of 16:55, 18 October 2014
Line 37:		Line 37:
	Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. (EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. (ÕKE p. 1.2.18)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]		Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. (EIK õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. (ÕKE p. 1.2.18)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]

	Õppekava täies mahus täitmise määr ~~aastas~~ on:		Õppekava täies mahus täitmise määr esimese aasta lõpuks on:

	2*27 = 54 EAP.		2*27 = 54 EAP.
Line 45:		Line 45:
	54 - 27 - 19 = 8 EAP		54 - 27 - 19 = 8 EAP

	Seega esitatakse aasta lõpuks arve 8 EAP eest summas:		Seega esitatakse esimese aasta lõpuks arve 8 EAP eest summas:

	8*50 = 400 €		8*50 = 400 €

	==Kasutatud materjalid==		==Kasutatud materjalid==

Otiks at 13:36, 18 October 2014

2014-10-18T13:36:57Z

← Older revision		Revision as of 16:36, 18 October 2014
Line 45:		Line 45:
	54 - 27 - 19 = 8 EAP		54 - 27 - 19 = 8 EAP

	Seega esitatakse aasta ~~lõpus~~ arve 8 EAP eest summas:		Seega esitatakse aasta lõpuks arve 8 EAP eest summas:

	8*50 = 400 €		8*50 = 400 €

	==Kasutatud materjalid==		==Kasutatud materjalid==