User:Ovkangur - Revision history

Ovkangur: /* Viited */

2016-10-16T22:06:53Z

Viited

← Older revision		Revision as of 01:06, 17 October 2016
Line 98:		Line 98:

	14. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (16.10.2016) (veebileht)		14. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (16.10.2016) (veebileht)
			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Ovkangur: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-16T22:04:49Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 01:04, 17 October 2016
Line 1:		Line 1:
	= Erialatutvustuse aine arvestustöö =		= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

			Autor: Ove Kangur

			Esitamise kuupäev 17.10.2016

	= Essee =		= Essee =

Ovkangur: /* Viited */

2016-10-16T22:03:16Z

Viited

← Older revision		Revision as of 01:03, 17 October 2016
Line 66:		Line 66:

	= Viited =		= Viited =

			1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (16.10.2016) (loengusalvestus)

			2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (16.10.2016) (loengusalvestus)

			3. Sun, Z., Sun, B. Sõja seadused Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2001 (raamat)

			4. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (16.10.2016) (loengusalvestus)

			5. Eesti ultratriatlon (8): jooks, mis ei unune kunagi [WWW] https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/07/eesti-ultratriatlon-8-jooks-mis-ei.html (16.10.2016) (veebileht)

			6. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (16.10.2016) (loengusalvestus)

			7. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (16.10.2016) (loengusalvestus)

			8. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (16.10.2016) (loengusalvestus)

			9. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (16.10.2016) (loengusalvestus)

			10. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (16.10.2016) (loengusalvestus)

			11. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016) (õigusakt veebis)

			12. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (16.10.2016) (veebileht)

			13. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (16.10.2016) (veebileht)

			14. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (16.10.2016) (veebileht)

Ovkangur: /* Essee */

2016-10-16T22:03:15Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:03, 17 October 2016
Line 3:		Line 3:
	= Essee =		= Essee =

	*Esimene loeng[1]		*Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer[1]

	Loeng oli üldjoontes täpselt selline nagu pealkirja järgi oodata võiks. Oluline oli väga hästi ära seletatud – nii täis- kui osakoormusega õpe ning ka see kuidas arved võivad tekkida. Samuti sai selgeks loengute järelvaatamisse puutuv. Esimest korda ülikooli astujatele oli kindlasti väga hea ka soovitus esimesel aastal üldained kohe ära teha, iseasi muidugi kui paljud seda soovitust tegelikult ka lõpuks järgivad. Endale jääb loengust kõige enam meelde vast see, et tasub asjad õiges mahus ja õigel ajal ära teha, nii konkreetselt õpingukorralduse aines endas kui ka muudes ainetes – nii on endal lõpuks oluliselt mugavam. Tundus, et tegemist on ainega, mis on otse keskkoolist tulnud noorele kindlasti väga kasulik ning kus mõned loengutes käsitletavad teemad võivad ka minu jaoks huvitavad olla. Üldjoontes võiks selline aine ka teistes ülikoolides iga eriala sissejuhatuseks olla, et keegi nii öelda pärismaailmast tuleb ja räägib mida antud erialal tehakse ning tutvustab ka oma igapäeva tööd ja sellega seonduvat.		Loeng oli üldjoontes täpselt selline nagu pealkirja järgi oodata võiks. Oluline oli väga hästi ära seletatud – nii täis- kui osakoormusega õpe ning ka see kuidas arved võivad tekkida. Samuti sai selgeks loengute järelvaatamisse puutuv. Esimest korda ülikooli astujatele oli kindlasti väga hea ka soovitus esimesel aastal üldained kohe ära teha, iseasi muidugi kui paljud seda soovitust tegelikult ka lõpuks järgivad. Endale jääb loengust kõige enam meelde vast see, et tasub asjad õiges mahus ja õigel ajal ära teha, nii konkreetselt õpingukorralduse aines endas kui ka muudes ainetes – nii on endal lõpuks oluliselt mugavam. Tundus, et tegemist on ainega, mis on otse keskkoolist tulnud noorele kindlasti väga kasulik ning kus mõned loengutes käsitletavad teemad võivad ka minu jaoks huvitavad olla. Üldjoontes võiks selline aine ka teistes ülikoolides iga eriala sissejuhatuseks olla, et keegi nii öelda pärismaailmast tuleb ja räägib mida antud erialal tehakse ning tutvustab ka oma igapäeva tööd ja sellega seonduvat.

	*Teine loeng[2]		*Teine loeng: Andres Kütt[2]

	Päris üllatav oli, et 80ndate lõpus oli esineja koolis juba arvutiklass ning seetõttu ta on arvutitega juba ligi 30 aastat tegelenud. Oli päris palju mõtteid millele ka ise kahe käega alla kirjutaks nagu see, et selleks et ajaga kaasas käia ning oma tööd hästi teha tuleb ennast pidevalt harida ning õppida või et ülikoolil ja ülikoolil on ikka suur vahe küll või et enda harimine on ainult enda asi, mitte õppejõu, ülikooli või kellegi teise mure. Samuti see, et mõni asi ülikoolis tuleb lihtsalt ära teha kuigi tundub, et milleks mulle seda üldse vaja on ja mõnikord tegelikult ehk polegi vaja. Esineja ja hiljem ka mitme teise külalise arvamus, et hea arhitekti (süsteemiadministraatori) töö ei paista tegelikult süsteemist kusagilt välja, meenutas Sun Zu raamatus “Sõjaseadused” loetut. Ka seal nimetatakse ülimaks võiduks seda kui võit võetakse ilma suure ja nähtava tegevuse või võitluseta[3 lk, 137]. Samas tundub mulle, et paljud arhitekti ja teiste IT inimeste töös ettetulevatest probleemidest võivad olla seotud sellega, et koolis õpetatakse programmeerimist suuresti lähtudes sellest, et süsteemi ressursid on piiramatud, mis väga paljudes reaalsetes situatsioonides paraku tõsi ei ole.		Päris üllatav oli, et 80ndate lõpus oli esineja koolis juba arvutiklass ning seetõttu ta on arvutitega juba ligi 30 aastat tegelenud. Oli päris palju mõtteid millele ka ise kahe käega alla kirjutaks nagu see, et selleks et ajaga kaasas käia ning oma tööd hästi teha tuleb ennast pidevalt harida ning õppida või et ülikoolil ja ülikoolil on ikka suur vahe küll või et enda harimine on ainult enda asi, mitte õppejõu, ülikooli või kellegi teise mure. Samuti see, et mõni asi ülikoolis tuleb lihtsalt ära teha kuigi tundub, et milleks mulle seda üldse vaja on ja mõnikord tegelikult ehk polegi vaja. Esineja ja hiljem ka mitme teise külalise arvamus, et hea arhitekti (süsteemiadministraatori) töö ei paista tegelikult süsteemist kusagilt välja, meenutas Sun Zu raamatus “Sõjaseadused” loetut. Ka seal nimetatakse ülimaks võiduks seda kui võit võetakse ilma suure ja nähtava tegevuse või võitluseta[3 lk, 137]. Samas tundub mulle, et paljud arhitekti ja teiste IT inimeste töös ettetulevatest probleemidest võivad olla seotud sellega, et koolis õpetatakse programmeerimist suuresti lähtudes sellest, et süsteemi ressursid on piiramatud, mis väga paljudes reaalsetes situatsioonides paraku tõsi ei ole.

	*Kolmas loeng[4]		*Kolmas loeng: Kristel Kruustük, Marko Kruustük[4]

	Selles loengus tekkis üks paralleel ultratriatleet Rait Ratasepaga, kes sel suvel 5-kordse triatloni 211 kilomeetrist jooksudistantsi läbides selle mõttes kõigepealt viieks maratoniks jagas ning seejärel need omakorda veel väiksemateks osadeks jagas, et distantsi läbimine psühholoogiliselt lihtsam oleks[5]. Tundub, et ka IT-s, selleks et lahendada mõni suur ülesanne või teha midagi suurt tuleb see jagada väikesteks tükkideks ning siis iga selline väike tükk lahendada ning siis need lõpuks omavahel kokku panna.		Selles loengus tekkis üks paralleel ultratriatleet Rait Ratasepaga, kes sel suvel 5-kordse triatloni 211 kilomeetrist jooksudistantsi läbides selle mõttes kõigepealt viieks maratoniks jagas ning seejärel need omakorda veel väiksemateks osadeks jagas, et distantsi läbimine psühholoogiliselt lihtsam oleks[5]. Tundub, et ka IT-s, selleks et lahendada mõni suur ülesanne või teha midagi suurt tuleb see jagada väikesteks tükkideks ning siis iga selline väike tükk lahendada ning siis need lõpuks omavahel kokku panna.

	*Neljas loeng[6]		*Neljas loeng: Lembitu Ling[6]

	Jäi mulje, et vähemalt tormilistel 90ndatel ei olnud formaalne haridus IT-s töötamiseks eriti vajalik ning vähemalt mingil määral tundub see tänaseni kehtivat. Samas üllatas juba mitmendat korda kui tihti infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed töökohti vahetavad, põhjuseks paistab üheltpoolt olevat heade spetsialistide puudus ning ettevõtete järjest suurenev vajadus inimeste järele, kes antud teemasid valdavad ning teisalt ka inimeste suhtumine, mis on töökohtade vahel liikumise suhtes küllalt avatud. Meelde tasub ehk jätta veel mõte, et hea süsteemiadministraator on laisk ning tasub kasutada kolme reeglit ehk mitte üle kolme korra sama asja käsitsi teha.		Jäi mulje, et vähemalt tormilistel 90ndatel ei olnud formaalne haridus IT-s töötamiseks eriti vajalik ning vähemalt mingil määral tundub see tänaseni kehtivat. Samas üllatas juba mitmendat korda kui tihti infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed töökohti vahetavad, põhjuseks paistab üheltpoolt olevat heade spetsialistide puudus ning ettevõtete järjest suurenev vajadus inimeste järele, kes antud teemasid valdavad ning teisalt ka inimeste suhtumine, mis on töökohtade vahel liikumise suhtes küllalt avatud. Meelde tasub ehk jätta veel mõte, et hea süsteemiadministraator on laisk ning tasub kasutada kolme reeglit ehk mitte üle kolme korra sama asja käsitsi teha.

	*Viies loeng[7]		*Viies loeng: Andres Septer, Einar Koltšanov[7]

	Esimene pool loengust oli arvatavasti kõige praktilisem info, mis mina mõnest ülikooli loengust kunagi saanud olen ning kui kunagi peaks tekkima soov kuhugi tööle või töövestlusele minna tuleks see video kindlasti uuesti üle vaadata. Raske on seejuures isegi midagi konkreetset eraldi välja tuua, oli väga sisutihe, asjalik ja süsteemne. Loengu teine pool pani usutavasti paljusid teisi nagu mind googeldama sõnu SCRUM-master ning agiilne tarkvaraarendus.		Esimene pool loengust oli arvatavasti kõige praktilisem info, mis mina mõnest ülikooli loengust kunagi saanud olen ning kui kunagi peaks tekkima soov kuhugi tööle või töövestlusele minna tuleks see video kindlasti uuesti üle vaadata. Raske on seejuures isegi midagi konkreetset eraldi välja tuua, oli väga sisutihe, asjalik ja süsteemne. Loengu teine pool pani usutavasti paljusid teisi nagu mind googeldama sõnu SCRUM-master ning agiilne tarkvaraarendus.

	*Kuues loeng[8]		*Kuues loeng: Ivar Laur[8]

	Alguses teemadele peale vaadates tundus andmeanalüüsi teema minu jaoks kahtlemata kõige huvitavam, kuid paraku jäi loeng väga üldiseks ning kirjeldavaks ning sisulist poolt lähemalt paraku ei käsitletud. Huvitav oli vast teadmine, et EMTA kasutab andmete analüüsis SAS-i, mis pole just eriti soodne lahendus ning samuti asjaolu, et andmete analüüsimisel proovitakse pigem tööle rakendada andmete sisulise poolega seotud inimesi kui analüütikuid, kellel andmete ja töö sisuga otsene seos puudub.		Alguses teemadele peale vaadates tundus andmeanalüüsi teema minu jaoks kahtlemata kõige huvitavam, kuid paraku jäi loeng väga üldiseks ning kirjeldavaks ning sisulist poolt lähemalt paraku ei käsitletud. Huvitav oli vast teadmine, et EMTA kasutab andmete analüüsis SAS-i, mis pole just eriti soodne lahendus ning samuti asjaolu, et andmete analüüsimisel proovitakse pigem tööle rakendada andmete sisulise poolega seotud inimesi kui analüütikuid, kellel andmete ja töö sisuga otsene seos puudub.

	*Seitsmes loeng[9]		*Seitsmes loeng: Jaan Priisalu[9]

	Arutluse all oli väga lai teemadering, mis puudutas nii IT kui küberkaitse minevikku, olevikku ja tulevikku. Loeng andis hea ülevaate Eesti küberturbe ajaloost ning samuti suurematest Eesti ees seisvatest ühiskondlikest probleemidest. Eraldi võiks välja tuua näiteks mõtte, et tänapäeval on konflikte enne nende reaalset puhkemist võimalik juba mõnda aega varem küberruumis tuvastada. Lisaks ka nägemuse suundadest kuhu (info)tehnoloogia võib lähitulevikus edasi areneda ning milliseid muutusi see ühiskonnakorralduses kaasa võiks tuua või hästi sõnastatud mõte lääne ja ida kultuuri erinevusest, kus läänes on kõige olulisem indiviid ning idas riik.		Arutluse all oli väga lai teemadering, mis puudutas nii IT kui küberkaitse minevikku, olevikku ja tulevikku. Loeng andis hea ülevaate Eesti küberturbe ajaloost ning samuti suurematest Eesti ees seisvatest ühiskondlikest probleemidest. Eraldi võiks välja tuua näiteks mõtte, et tänapäeval on konflikte enne nende reaalset puhkemist võimalik juba mõnda aega varem küberruumis tuvastada. Lisaks ka nägemuse suundadest kuhu (info)tehnoloogia võib lähitulevikus edasi areneda ning milliseid muutusi see ühiskonnakorralduses kaasa võiks tuua või hästi sõnastatud mõte lääne ja ida kultuuri erinevusest, kus läänes on kõige olulisem indiviid ning idas riik.

	*Kaheksas loeng[10]		*Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo[10]

	Esineja põhjalik ettevalmistus ja loengu sissejuhatav osa, mis keskendus brändist kui mõistest arusaamisele ja selle tähendusele, viis mõttele, et omamoodi võib ka antud loengut võtta esineja jaoks kui võimalust nii ennast kui Starmani brändi tutvustada. Loengust endast jääb hästi meelde idee, et mida aeg edasi seda enam on turunduse baasiks ja suureks abiks IT. Seda eriti andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise näol. Samuti tekkis seos Karjäärikäänakute loenguga, kus samuti rõhutati kui oluline on suurtes organisatsioonides suhtlus ettevõtte IT ja äri osakondade vahel ning, et vahel on turundajatel vaja asju ka sissepoole turundada nagu loengus käsitletud ID kaardi kasutamise mäng hästi näitas.		Esineja põhjalik ettevalmistus ja loengu sissejuhatav osa, mis keskendus brändist kui mõistest arusaamisele ja selle tähendusele, viis mõttele, et omamoodi võib ka antud loengut võtta esineja jaoks kui võimalust nii ennast kui Starmani brändi tutvustada. Loengust endast jääb hästi meelde idee, et mida aeg edasi seda enam on turunduse baasiks ja suureks abiks IT. Seda eriti andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise näol. Samuti tekkis seos Karjäärikäänakute loenguga, kus samuti rõhutati kui oluline on suurtes organisatsioonides suhtlus ettevõtte IT ja äri osakondade vahel ning, et vahel on turundajatel vaja asju ka sissepoole turundada nagu loengus käsitletud ID kaardi kasutamise mäng hästi näitas.

Ovkangur: /* Ülesanne */

2016-10-16T21:48:20Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 00:48, 17 October 2016
Line 61:		Line 61:
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

	Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. []		Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [14]

	Seega on esimesel esmestril esitatav arve 4 EAP * 50 €/EAP ehk 200€ ning teisel semestril esitatav arve samuti 200€.		Seega on esimesel esmestril esitatav arve 4 EAP * 50 €/EAP ehk 200€ ning teisel semestril esitatav arve samuti 200€.

	= Viited =		= Viited =

Ovkangur: /* Küsimus 5 */

2016-10-16T21:48:12Z

Küsimus 5

← Older revision		Revision as of 00:48, 17 October 2016
Line 52:		Line 52:
	Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?		Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

	Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, õliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. []		Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, õliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. [13]

	Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). []		Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). [13]

	Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Edasi on arvestus kumulatiivehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. []		Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Edasi on arvestus kumulatiivehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. [13]

	==Ülesanne==		==Ülesanne==

Ovkangur: /* Küsimus A */

2016-10-16T21:47:02Z

Küsimus A

← Older revision		Revision as of 00:47, 17 October 2016
Line 41:		Line 41:
	Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?		Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. [ punkt 5.2.11.] Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [punkt 5.2.12. ] Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [punkt 5.2.13.]		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele [11, punkt 5.2.11.]. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [11, punkt 5.2.12.]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [11, punkt 5.2.13.]

	Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerumine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [punkt 5.2.8.1.]		Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerumine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [11, punkt 5.2.8.1.]

	RF õppekohal korduseksmi või -arvestuse sooritamisel tasu ei ole. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [punkt 5.2.7.]		RF õppekohal korduseksmi või -arvestuse sooritamisel tasu ei ole. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [11, punkt 5.2.7.]

	Kordussoorituse tasu REV ja OF tudengile – 20 €. []		Kordussoorituse tasu REV ja OF tudengile – 20 €. [12]

	==Küsimus 5==		==Küsimus 5==

Ovkangur: /* Essee */

2016-10-16T21:44:38Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:44, 17 October 2016
Line 2:		Line 2:

	= Essee =		= Essee =

			*Esimene loeng[1]

			Loeng oli üldjoontes täpselt selline nagu pealkirja järgi oodata võiks. Oluline oli väga hästi ära seletatud – nii täis- kui osakoormusega õpe ning ka see kuidas arved võivad tekkida. Samuti sai selgeks loengute järelvaatamisse puutuv. Esimest korda ülikooli astujatele oli kindlasti väga hea ka soovitus esimesel aastal üldained kohe ära teha, iseasi muidugi kui paljud seda soovitust tegelikult ka lõpuks järgivad. Endale jääb loengust kõige enam meelde vast see, et tasub asjad õiges mahus ja õigel ajal ära teha, nii konkreetselt õpingukorralduse aines endas kui ka muudes ainetes – nii on endal lõpuks oluliselt mugavam. Tundus, et tegemist on ainega, mis on otse keskkoolist tulnud noorele kindlasti väga kasulik ning kus mõned loengutes käsitletavad teemad võivad ka minu jaoks huvitavad olla. Üldjoontes võiks selline aine ka teistes ülikoolides iga eriala sissejuhatuseks olla, et keegi nii öelda pärismaailmast tuleb ja räägib mida antud erialal tehakse ning tutvustab ka oma igapäeva tööd ja sellega seonduvat.

			*Teine loeng[2]

			Päris üllatav oli, et 80ndate lõpus oli esineja koolis juba arvutiklass ning seetõttu ta on arvutitega juba ligi 30 aastat tegelenud. Oli päris palju mõtteid millele ka ise kahe käega alla kirjutaks nagu see, et selleks et ajaga kaasas käia ning oma tööd hästi teha tuleb ennast pidevalt harida ning õppida või et ülikoolil ja ülikoolil on ikka suur vahe küll või et enda harimine on ainult enda asi, mitte õppejõu, ülikooli või kellegi teise mure. Samuti see, et mõni asi ülikoolis tuleb lihtsalt ära teha kuigi tundub, et milleks mulle seda üldse vaja on ja mõnikord tegelikult ehk polegi vaja. Esineja ja hiljem ka mitme teise külalise arvamus, et hea arhitekti (süsteemiadministraatori) töö ei paista tegelikult süsteemist kusagilt välja, meenutas Sun Zu raamatus “Sõjaseadused” loetut. Ka seal nimetatakse ülimaks võiduks seda kui võit võetakse ilma suure ja nähtava tegevuse või võitluseta[3 lk, 137]. Samas tundub mulle, et paljud arhitekti ja teiste IT inimeste töös ettetulevatest probleemidest võivad olla seotud sellega, et koolis õpetatakse programmeerimist suuresti lähtudes sellest, et süsteemi ressursid on piiramatud, mis väga paljudes reaalsetes situatsioonides paraku tõsi ei ole.

			*Kolmas loeng[4]

			Selles loengus tekkis üks paralleel ultratriatleet Rait Ratasepaga, kes sel suvel 5-kordse triatloni 211 kilomeetrist jooksudistantsi läbides selle mõttes kõigepealt viieks maratoniks jagas ning seejärel need omakorda veel väiksemateks osadeks jagas, et distantsi läbimine psühholoogiliselt lihtsam oleks[5]. Tundub, et ka IT-s, selleks et lahendada mõni suur ülesanne või teha midagi suurt tuleb see jagada väikesteks tükkideks ning siis iga selline väike tükk lahendada ning siis need lõpuks omavahel kokku panna.

			*Neljas loeng[6]

			Jäi mulje, et vähemalt tormilistel 90ndatel ei olnud formaalne haridus IT-s töötamiseks eriti vajalik ning vähemalt mingil määral tundub see tänaseni kehtivat. Samas üllatas juba mitmendat korda kui tihti infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed töökohti vahetavad, põhjuseks paistab üheltpoolt olevat heade spetsialistide puudus ning ettevõtete järjest suurenev vajadus inimeste järele, kes antud teemasid valdavad ning teisalt ka inimeste suhtumine, mis on töökohtade vahel liikumise suhtes küllalt avatud. Meelde tasub ehk jätta veel mõte, et hea süsteemiadministraator on laisk ning tasub kasutada kolme reeglit ehk mitte üle kolme korra sama asja käsitsi teha.

			*Viies loeng[7]

			Esimene pool loengust oli arvatavasti kõige praktilisem info, mis mina mõnest ülikooli loengust kunagi saanud olen ning kui kunagi peaks tekkima soov kuhugi tööle või töövestlusele minna tuleks see video kindlasti uuesti üle vaadata. Raske on seejuures isegi midagi konkreetset eraldi välja tuua, oli väga sisutihe, asjalik ja süsteemne. Loengu teine pool pani usutavasti paljusid teisi nagu mind googeldama sõnu SCRUM-master ning agiilne tarkvaraarendus.

			*Kuues loeng[8]

			Alguses teemadele peale vaadates tundus andmeanalüüsi teema minu jaoks kahtlemata kõige huvitavam, kuid paraku jäi loeng väga üldiseks ning kirjeldavaks ning sisulist poolt lähemalt paraku ei käsitletud. Huvitav oli vast teadmine, et EMTA kasutab andmete analüüsis SAS-i, mis pole just eriti soodne lahendus ning samuti asjaolu, et andmete analüüsimisel proovitakse pigem tööle rakendada andmete sisulise poolega seotud inimesi kui analüütikuid, kellel andmete ja töö sisuga otsene seos puudub.

			*Seitsmes loeng[9]

			Arutluse all oli väga lai teemadering, mis puudutas nii IT kui küberkaitse minevikku, olevikku ja tulevikku. Loeng andis hea ülevaate Eesti küberturbe ajaloost ning samuti suurematest Eesti ees seisvatest ühiskondlikest probleemidest. Eraldi võiks välja tuua näiteks mõtte, et tänapäeval on konflikte enne nende reaalset puhkemist võimalik juba mõnda aega varem küberruumis tuvastada. Lisaks ka nägemuse suundadest kuhu (info)tehnoloogia võib lähitulevikus edasi areneda ning milliseid muutusi see ühiskonnakorralduses kaasa võiks tuua või hästi sõnastatud mõte lääne ja ida kultuuri erinevusest, kus läänes on kõige olulisem indiviid ning idas riik.

			*Kaheksas loeng[10]

			Esineja põhjalik ettevalmistus ja loengu sissejuhatav osa, mis keskendus brändist kui mõistest arusaamisele ja selle tähendusele, viis mõttele, et omamoodi võib ka antud loengut võtta esineja jaoks kui võimalust nii ennast kui Starmani brändi tutvustada. Loengust endast jääb hästi meelde idee, et mida aeg edasi seda enam on turunduse baasiks ja suureks abiks IT. Seda eriti andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise näol. Samuti tekkis seos Karjäärikäänakute loenguga, kus samuti rõhutati kui oluline on suurtes organisatsioonides suhtlus ettevõtte IT ja äri osakondade vahel ning, et vahel on turundajatel vaja asju ka sissepoole turundada nagu loengus käsitletud ID kaardi kasutamise mäng hästi näitas.

	= Vastused õpingukorralduse küsimustele =		= Vastused õpingukorralduse küsimustele =

Ovkangur: /* Ülesanne */

2016-10-16T17:08:56Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:08, 16 October 2016
Line 28:		Line 28:
	==Ülesanne==		==Ülesanne==
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

			Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. []

			Seega on esimesel esmestril esitatav arve 4 EAP * 50 €/EAP ehk 200€ ning teisel semestril esitatav arve samuti 200€.

	= Viited =		= Viited =

Ovkangur: /* Küsimus 5 */

2016-10-16T16:52:28Z

Küsimus 5

← Older revision		Revision as of 19:52, 16 October 2016
Line 19:		Line 19:
	==Küsimus 5==		==Küsimus 5==
	Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?		Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

			Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, õliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. []

			Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). []

			Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Edasi on arvestus kumulatiivehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. []

	==Ülesanne==		==Ülesanne==