User:Pfridoli - Revision history

Pfridoli at 13:13, 16 October 2016

2016-10-16T13:13:41Z

← Older revision		Revision as of 16:13, 16 October 2016
Line 25:		Line 25:

	Kõik loengud olid vajalikud ja huvitavad. Neis kaeti valdavalt erinevad IT valdkonnad, anti neist selge üldülevaade, toodi läbi lektorite isiklike kogemuste välja valdkondade eripärad ning seosed teiste valdkondadega. Väga palju räägitigi seostest. Oluline on eristada olulist mitteolulisest ning leida seoseid. Tähtis on leida valdkondade ühisosa ning teha koostööd. IT-s saab küll palju asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead töötama meeskonnas ja tegema koostööd. Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid alginfot ning teadmisi sellest, kuidas tulevikus õigeid otsuseid teha ning paremini hakkama saada.		Kõik loengud olid vajalikud ja huvitavad. Neis kaeti valdavalt erinevad IT valdkonnad, anti neist selge üldülevaade, toodi läbi lektorite isiklike kogemuste välja valdkondade eripärad ning seosed teiste valdkondadega. Väga palju räägitigi seostest. Oluline on eristada olulist mitteolulisest ning leida seoseid. Tähtis on leida valdkondade ühisosa ning teha koostööd. IT-s saab küll palju asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead töötama meeskonnas ja tegema koostööd. Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid alginfot ning teadmisi sellest, kuidas tulevikus õigeid otsuseid teha ning paremini hakkama saada.


	=== Õpingukorralduse küsimused ===		=== Õpingukorralduse küsimused ===

Pfridoli at 13:13, 16 October 2016

2016-10-16T13:13:10Z

← Older revision		Revision as of 16:13, 16 October 2016
Line 22:		Line 22:
	Kuuenda loengu esineja oli küberjulgeoleku valdkonna arendaja, endine Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu. Tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Tavapäraselt rääkis ta sissejuhatuseks endast ja oma endistest töökohtadest. Valdava aja oma senisest tegevusest on ta pühendanud küberneetikale ja küberkaitsele, hetkel töötab Jaan TTÜ-s. Loengu põhiosas keskendus lektor küberneetikale ja andmeturbele. Lektori sõnum oli selles, et kui ehitada küberkaitse süsteemi, siis see peab see olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Näiteks, kui Eestis toimusid 2007 aastal Pronksiöö sündmused, toimus samal ajal ka hiiglaslik küberrünnak, mida pandi tähele kogu maailmas. Tänu sellele sündmusele muudeti Eestis riigiküberkaitse süsteemi. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse, mida Jaan nimetab eestlaste jaoks peavõiduks. Küberkaitse on pidev õppimine, pidevalt on vaja jälgida mujal maailmas toimuvat ning muutustega pidevalt kaasas käia ning nendele kiiresti reageerida. Lektor selgitas ka krüpto töötamis põhimõtte. Lihtsustatult tähendab see seda, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga peidame need keerukuse taha ära. Lõpuks peatus Jaan ka Küberkaitse Liidul. Liidu eesmärk on luua „kollektiivset aju“ ja seda pidevalt arendada. Küberkaitses on äärmiselt oluline koostöö ning head suhted meie partnerite ja naabritega. Loeng andis esmased teadmised küberkaitsest ja teadmise, kuidas Eesti jõudis selles valdkonnas maailmas tipptasemele.		Kuuenda loengu esineja oli küberjulgeoleku valdkonna arendaja, endine Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu. Tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Tavapäraselt rääkis ta sissejuhatuseks endast ja oma endistest töökohtadest. Valdava aja oma senisest tegevusest on ta pühendanud küberneetikale ja küberkaitsele, hetkel töötab Jaan TTÜ-s. Loengu põhiosas keskendus lektor küberneetikale ja andmeturbele. Lektori sõnum oli selles, et kui ehitada küberkaitse süsteemi, siis see peab see olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Näiteks, kui Eestis toimusid 2007 aastal Pronksiöö sündmused, toimus samal ajal ka hiiglaslik küberrünnak, mida pandi tähele kogu maailmas. Tänu sellele sündmusele muudeti Eestis riigiküberkaitse süsteemi. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse, mida Jaan nimetab eestlaste jaoks peavõiduks. Küberkaitse on pidev õppimine, pidevalt on vaja jälgida mujal maailmas toimuvat ning muutustega pidevalt kaasas käia ning nendele kiiresti reageerida. Lektor selgitas ka krüpto töötamis põhimõtte. Lihtsustatult tähendab see seda, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga peidame need keerukuse taha ära. Lõpuks peatus Jaan ka Küberkaitse Liidul. Liidu eesmärk on luua „kollektiivset aju“ ja seda pidevalt arendada. Küberkaitses on äärmiselt oluline koostöö ning head suhted meie partnerite ja naabritega. Loeng andis esmased teadmised küberkaitsest ja teadmise, kuidas Eesti jõudis selles valdkonnas maailmas tipptasemele.

	Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is. Tema teemaks oli “IT ja turundus”. Lektor peatus põhjalikult turundusel, tuues elulisi näiteid erinevate firmade turunduse ning brändide kohta. . Minule jäi esinejalt kõlama Amazoni asutaja Jeff Bezonsi lause „Bränd on see, mida inimesed räägivad sinust peale seda, kui sa oled ruumist lahkunud“. Turunduses on oluline sõnum, miks ja kellele sa mingit toodet teed või teenust osutad (WHY). Oluline on toote sisu ja praktiline kasutus (WHAT). Tähtis roll on ka toote kliendile müümise viisil (HOW) – st. kujundusel, pakendil ning müügistrateegial (reklaam, müügitoetus, koht, teenuse vahetu osutaja). Lühidalt peatus lektor ka PR-l kui turunduse olulisel osal. Iga firma peab suhtlema klientidega, neid kuulama ning nende soovidega arvestama. Tähtis on avatus ja usaldusväärsus. Kui firma vassib ja keerutab pidevalt ning esitab valeandmeid, siis usaldus kaob. Usaldust tagasi võita on kordades keerukam, kui seda kaotada. Tihti ei taastata usaldust kunagi. Jutu kokkuvõtteks toontas lektor jällegi, et hästi oluline on koostöö ning IT ja ärimaailm peab rääkima ühte ning mõlmale poolele arusaadavat keelt.		Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is. Tema teemaks oli “IT ja turundus”. Lektor peatus põhjalikult turundusel, tuues elulisi näiteid erinevate firmade turunduse ning brändide kohta. Minule jäi esinejalt kõlama Amazoni asutaja Jeff Bezonsi lause „Bränd on see, mida inimesed räägivad sinust peale seda, kui sa oled ruumist lahkunud“. Turunduses on oluline sõnum, miks ja kellele sa mingit toodet teed või teenust osutad (WHY). Oluline on toote sisu ja praktiline kasutus (WHAT). Tähtis roll on ka toote kliendile müümise viisil (HOW) – st. kujundusel, pakendil ning müügistrateegial (reklaam, müügitoetus, koht, teenuse vahetu osutaja). Lühidalt peatus lektor ka PR-l kui turunduse olulisel osal. Iga firma peab suhtlema klientidega, neid kuulama ning nende soovidega arvestama. Tähtis on avatus ja usaldusväärsus. Kui firma vassib ja keerutab pidevalt ning esitab valeandmeid, siis usaldus kaob. Usaldust tagasi võita on kordades keerukam, kui seda kaotada. Tihti ei taastata usaldust kunagi. Jutu kokkuvõtteks toontas lektor jällegi, et hästi oluline on koostöö ning IT ja ärimaailm peab rääkima ühte ning mõlmale poolele arusaadavat keelt.

	Kõik loengud olid vajalikud ja huvitavad. Neis kaeti valdavalt erinevad IT valdkonnad, anti neist selge üldülevaade, toodi läbi lektorite isiklike kogemuste välja valdkondade eripärad ning seosed teiste valdkondadega . Väga palju räägitigi seostest. Oluline on eristada olulist mitteolulisest ning leida seoseid. Tähtis on leida valdkondade ühisosa ning teha koostööd. IT-s saab küll palju asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead töötama meeskonnas ja tegema koostööd. Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid alginfot ning teadmisi sellest, kuidas tulevikus õigeid otsuseid teha ning paremini hakkama saada.		Kõik loengud olid vajalikud ja huvitavad. Neis kaeti valdavalt erinevad IT valdkonnad, anti neist selge üldülevaade, toodi läbi lektorite isiklike kogemuste välja valdkondade eripärad ning seosed teiste valdkondadega. Väga palju räägitigi seostest. Oluline on eristada olulist mitteolulisest ning leida seoseid. Tähtis on leida valdkondade ühisosa ning teha koostööd. IT-s saab küll palju asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead töötama meeskonnas ja tegema koostööd. Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid alginfot ning teadmisi sellest, kuidas tulevikus õigeid otsuseid teha ning paremini hakkama saada.

Pfridoli at 13:10, 16 October 2016

2016-10-16T13:10:03Z

← Older revision		Revision as of 16:10, 16 October 2016
Line 7:		Line 7:

	=== Essee ===		=== Essee ===

	~~'''TEKST ON POOLIK!!!'''~~

	IT Kolledžis õpitavast annab parima ülevaate aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Selle aine loengud algasid koheselt esimesel õpinädalal. Lisaks tavapärasele kolledži ja õppekava üldtutvustusele, oli väga huvitavaks osaks erinevate IT valdkonnas tegutsevate inimeste kutsumine loengutesse rääkimaks oma edulugudest ning tegevustest IT maailmas.		IT Kolledžis õpitavast annab parima ülevaate aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Selle aine loengud algasid koheselt esimesel õpinädalal. Lisaks tavapärasele kolledži ja õppekava üldtutvustusele, oli väga huvitavaks osaks erinevate IT valdkonnas tegutsevate inimeste kutsumine loengutesse rääkimaks oma edulugudest ning tegevustest IT maailmas.

Pfridoli at 13:09, 16 October 2016

2016-10-16T13:09:44Z

Show changes

Pfridoli at 07:56, 16 October 2016

2016-10-16T07:56:13Z

← Older revision		Revision as of 10:56, 16 October 2016
Line 47:		Line 47:
	Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?		Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
	Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>


	'''Vastused'''		'''Vastused'''
Line 58:		Line 57:

	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>


	'''Vastus'''		'''Vastus'''

Pfridoli at 17:30, 15 October 2016

2016-10-15T17:30:24Z

← Older revision		Revision as of 20:30, 15 October 2016
Line 10:		Line 10:
	'''TEKST ON POOLIK!!!'''		'''TEKST ON POOLIK!!!'''

	Kui ma esimesel päeval IT Kolledžsisse tulin, ma ~~üldse~~ ei suutnud arvestada, mis siin hakkab toimuma. Põhimõtteliselt toimus sel päeval aktus, aga pärast seda hakkas aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" Seal hakati rääkima, ~~kuidas hakkab meie koolielu siin ja mida me peame arvestama~~. ~~Sain~~ ka ~~sellest teada~~, et igal nädalal ~~hakkab tulema~~ mingi isik ~~kooli mingi~~ esitluse tegema ja me peame sellest essee ~~tegema~~. See küll rikus kohe mu tuju ära, kuna ma ei oska eriti kirjutada esseesid. ~~Midagi ei jäänud üle teha. Pidin~~ ennast sundima, et ~~alustada selle tööga~~.		Kui ma esimesel päeval IT Kolledžsisse tulin, ma ei suutnud üldse arvestada, mis siin hakkab toimuma. Põhimõtteliselt toimus sel päeval aktus, mis oli omapärane, aga pärast seda hakkas aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" Seal hakati rääkima igasuguseid kooli reegleid, soovitusi ning selle aine põhimõte. Öeldi seda ka, et igal nädalal tuleb meie kooli mingi isik esitluse tegema ja me peame sellest essee kirjutama. See küll rikus kohe mu tuju ära, kuna ma ei oska eriti kirjutada esseesid. Eks ikka pidin ennast sundima, et seda tööd tehtud saada.

	Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja tema teemaks oli "Sinna ja tagasi". Ta hakkas ~~algul~~ rääkima ~~tema~~ elust. ~~Talle juba~~ lapsepõlvest peale ~~meeldinud~~ kasutada arvuteid ja ~~see on mõjutanud teda terve elu~~. ~~Mida~~ iganes suuna ta valis, tal ikka tekkis kokkusaamine arvutitega. Kuna ta on käinud mitme erinevates ülikoolides, ta ütles seda, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suunda ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna ta sai selle kaudu paremini aru. Ta seletas seda ka, et kõik õppeained annavad kasulikke oskusi juurde. Mõni aine võib tunduda küll kasutu või igav (matemaatika,füüsika), aga nad ikka annavad midagi inimestele lõpuks midagi. Lõpupoole hakkas Andres rääkima arhitektist. Ma ei saanud algul selle loost üldse aru, aga lõpupoole natukene sain. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Mõned arvavad, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad aeg, aga tegelikult nad teevad palju. Nad aitavad töötajatel õigesse suunda viia, et ei tegiks vigu projektis. Minu arust oli see loeng üsna huvitav. Sain huvitava vaatepildi, kuidas ülikoolid erinevad teineteisest ja ~~mida teevad~~ arhitektid.		Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja tema teemaks oli "Sinna ja tagasi". Algul ta hakkas rääkima enda elust. Juba lapsepõlvest peale meeldis talle kasutada arvuteid ja teha igasuguseid programme. Ta tahtis küll keskenduda muude asjadele, aga mis iganes suuna ta valis, tal ikka tekkis kokkusaamine arvutitega. Kuna ta on käinud mitme erinevates ülikoolides, ta ütles seda, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suunda ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna ta sai selle kaudu paremini aru. Ta seletas seda ka, et kõik õppeained annavad kasulikke oskusi juurde. Mõni aine võib tunduda küll kasutu või igav (matemaatika, füüsika), aga nad ikka annavad midagi inimestele lõpuks midagi. Lõpupoole hakkas Andres rääkima arhitektist. Ma ei saanud algul selle loost üldse aru, aga lõpupoole natukene sain. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Mõned arvavad, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad aeg, aga tegelikult nad teevad palju. Nad aitavad töötajatel õigesse suunda viia, et ei tegiks vigu projektis. Minu arust oli see loeng üsna huvitav. Sain huvitava vaatepildi, kuidas ülikoolid erinevad teineteisest ja miks arhitektid on vajalikud.

	Teise loengu külaliseks oli Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad töötasid startup firmas nimega Testlio. Nad rääkisid testimisest ja startupidest. Algul nad rääkisid, kuidas nad sattusid IT~~-sse~~ ja miks neile nii väga meeldib testimine. Seletasid ka ära, mis ~~see~~ testijad teevad ja miks see nii huvitav ala on. Pärast seda nad hakkasid rääkima startupidest. Tõid igasuguseid näiteid kuulsatest Eesti startupidest(Transferwise, Pipedrive vms) ja hakkasid rääkima ka enda teekonna sellesse. Neil tekkisid igasuguseid raskuseid selle tegemisel, aga lõpuks nad said hakkama. Lõpupoole andsid nad ka häid vihjeid, kuidas teha startupi. Põhimõtteliselt, kui sa tahad teha mingi startupi, siis sul peab olema kindel visioon. Selleks on vaja palju plaanimist ja tegutsemist. Peab mõtlema ka selle peale, et kas sellest ideest saab äri teha. Kokkuvõtvalt saan öelda, et see loeng oli üsna vajalik. Andis parema vaatepildi~~, mis on startup ja kuidas seda alustada~~. ~~Sai~~ lõpuks teada ka, mis testimine on ja mis ~~testijad~~ teevad.		Teise loengu külaliseks oli Kristel ja Marko Kruustük ning nende teemaks oli "Testimine ja startupid". Mõlemad töötasid startup firmas nimega Testlio. Nad rääkisid testimisest ja startupidest. Algul nad rääkisid, kuidas nad sattusid IT maailma ja miks neile nii väga meeldib testimine. Seletasid ka ära, mis testijad teevad ja miks see nii huvitav ala on. Testijad põhimõtteliselt kontrollivad programme, et need töötaksid korralikult ja ei sisaldaks ka palju vigu. Pärast seda nad hakkasid rääkima startupidest. Tõid igasuguseid näiteid kuulsatest Eesti startupidest(Transferwise, Pipedrive vms) ja hakkasid rääkima ka enda teekonna sellesse. Neil tekkisid igasuguseid raskuseid selle tegemisel, aga lõpuks nad said hakkama. Lõpupoole andsid nad ka häid vihjeid, kuidas teha startupi. Põhimõtteliselt, kui sa tahad teha mingi startupi, siis sul peab olema kindel visioon. Selleks on vaja palju plaanimist ja tegutsemist. Peab mõtlema ka selle peale, et kas sellest ideest saab äri teha. Kokkuvõtvalt saan öelda, et see loeng oli üsna vajalik. Andis parema vaatepildi startupidest. Sain lõpuks teada ka, mis testimine on ja mis nad teevad ka täpsemalt.

	Kolmanda loengu külaliseks oli Lembitu Ling ~~ja ta on~~ IT ~~süsteemid~~ administreerimises ekspert. Algul ta rääkis, kuidas ta sattus sellisse valdkonda ja mida ta teeb täpsemalt sellel alal. Ta sai üsna noorena kasutada ~~juba arvutit~~ ja hakkas ka ~~programeerima~~ igasuguseid mänge ka. Talle meeldis küll kasutada arvuteid, aga ta tahtis keskenduda muude asjadele näiteks keemia. See plaan ei kestnud ~~igavesti~~ ja ta tahtis lõpuks keskenduda arvutitele. Ta hakkas iseseivalt õppima ~~vajalikke asju, et ta saaks olla~~ IT süsteemide ~~administraator~~. Ta andis head näpunäiteid ka, et teha adminite elu lihtsamaks teha, näiteks kui pead midagi mitu korda uuesti tegema, otsi mingi lahendust, et sa ei peaks seda enam tegema. Lõpupoole hakkas ta rääkima ka sellest, et adminide ja arendajate suhted võivad ~~halvad~~ olla. Mõlemale on omad nõudmised omavahel, mis teevad olukorra raskemaks. Ta andis vihje, et arendajad võiksid plaanida nii edasi ära, et ei satuks tülli adminitega. See loeng laiendas natukene minu maailmapilti, ~~kuidas adminid töötavad~~ ja kuidas nad teevad koostööd ka teistega. Kuna ma olen arendaja, arvestan ka paremini tulevikus, et ei satuks tülli ~~adminitega~~.		Kolmanda loengu külaliseks oli Lembitu Ling, kes oli IT süsteemide administreerimises ekspert ja tema teemaks oli "Süsadminnimisest". Algul ta rääkis, kuidas ta sattus sellisse valdkonda ja mida ta teeb täpsemalt sellel alal. Ta sai üsna noorena kasutada arvutiteid ja hakkas programeerima ka igasuguseid mänge ka. Talle meeldis küll kasutada arvuteid, aga ta tahtis keskenduda muude asjadele, näiteks keemia. See plaan ei kestnud kauaks ja ta tahtis lõpuks keskenduda arvutitele. Seega ta hakkas iseseivalt õppima ja lõpuks saigi IT süsteemide administraatoriks. Ta andis head näpunäiteid ka, et teha adminite elu lihtsamaks teha, näiteks kui pead midagi mitu korda uuesti tegema, otsi mingi lahendust, et sa ei peaks seda enam tegema. Lõpupoole hakkas ta rääkima ka sellest, et adminide ja arendajate suhted võivad olla keerulised. Mõlemale on omad nõudmised omavahel, mis teevad olukorra raskemaks. Ta andis vihje, et arendajad võiksid plaanida nii edasi ära, et ei satuks tülli adminitega. See loeng laiendas natukene minu maailmapilti, sest sain teada, missugune on admini elu ja kuidas nad teevad koostööd teistega. Kuna ma olen arendaja, arvestan ka paremini tulevikus, et ei satuks tülli nendega.

	Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta hakkas pikalt rääkima igasugustest IT töökohtadest ja kuidas nad erinevad teineteisest. Ta tõi igasuguseid plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne). Ta tähtsustas seda ka, et kui sa hakkad mingi töökohta otsima ~~IT-s~~, tee kodutöö enne. Hakka kohe uurima, mis need firmad teevad täpsemalt ja missugused on nende töökeskkonnad. Ei tohi sattuda sellisse keskkonda, kus on raske midagi tehtud saada. Ta ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonnas, sest seal otsitakse tavaliselt "jäänuseid". Parimaid töökohti on võimalik ainult saada tutvuste kaudu. Seda mainis ka, et ära mine suvalisse startupi. Iialgi ei tea, mis võib juhtuda seal. Alusta pigem ise startupi, sest sa saad siis ise hullumeelsust juhtida. Lõpupoole hakkas rääkima Einar teemaga "IT vs äripool". Midagi iganes sa tegeled IT-ga, sul alati tekib kokkupõrge äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama äri pidada. Kui sa hakkad esitlema enda äri plaani, pead selgelt ära defineerima, mida soovid teha. Kõik ei saa aru igasugustest IT terminaloogidest. Kuna maailm muutub nii kiiresti, siis sa pead aksepteerima igasugustele muudatustele ja reageerima ka nendele kiiresti. Lõpul ta hakkas rääkima töötamine välismaal. Kui sa plaanid välismaale tööle minne, uuri enne. Kui lähed pimedalt välismaale tööle, tekivad kohe igasuguseid probleeme. Kokkuvõtvalt saan öelda, et see loeng oli minule hädavajalik. Ma üldse ei teadnud, kuidas kõik IT töökohad erinevad teineteisest ja kuidas nad töötavad. Tulevikus ma arvestan kindlasti paremini töökoha valimisega.		Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta hakkas pikalt rääkima igasugustest IT töökohtadest ja kuidas nad erinevad teineteisest. Ta tõi igasuguseid plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne). Ta tähtsustas seda ka, et kui sa hakkad mingi töökohta otsima, tee kodutöö enne. Hakka kohe uurima, mis need firmad teevad täpsemalt ja missugused on nende töökeskkonnad. Ei tohi sattuda sellisse keskkonda, kus on raske midagi tehtud saada. Ta ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonnas, sest seal otsitakse tavaliselt "jäänuseid". Parimaid töökohti on võimalik ainult saada tutvuste kaudu. Seda mainis ka, et ära mine suvalisse startupi. Iialgi ei tea, mis võib juhtuda seal. Alusta pigem ise startupi, sest sa saad siis ise hullumeelsust juhtida. Lõpupoole hakkas rääkima Einar teemaga "IT vs äripool". Midagi iganes sa tegeled IT-ga, sul alati tekib kokkupõrge äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama äri pidada. Kui sa hakkad esitlema enda äri plaani, pead selgelt ära defineerima, mida soovid teha. Kõik ei saa aru igasugustest IT terminaloogidest. Kuna maailm muutub nii kiiresti, siis sa pead aksepteerima igasugustele muudatustele ja reageerima ka nendele kiiresti. Lõpul ta hakkas rääkima töötamine välismaal. Kui sa plaanid välismaale tööle minne, uuri enne. Kui lähed pimedalt välismaale tööle, tekivad kohe igasuguseid probleeme. Kokkuvõtvalt saan öelda, et see loeng oli minule hädavajalik. Ma üldse ei teadnud, kuidas kõik IT töökohad erinevad teineteisest ja kuidas nad töötavad. Tulevikus ma arvestan kindlasti paremini töökoha valimisega.

	Viienda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes oli EMTA analüütikaosakonna juhataja ja tema teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Ta rääkis pikalt andmete analüüsimise kohta ning IT valdkonna vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest ka. Põhjus miks andmeanalüüs eksisteerib, et see annab võime objetiivsete otsuste tegemiseks. Aitab inimestel ressurssi õigesse kohta suunata ja prioriteete määrata. Kuna Ivar töötas EMTA-l, ta põhjendas ka ära, miks need vajalikud neile olid. EMTA-le on need andmed väga vajalikud, sest sellega saavad nad isikute/ettevõtete käitumist analüüsida, riskikäitumised kaardistada jne. Nende andmete abil saavad jälgida isikute/ettevõttete tegevust ja eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt leiavad nad pettust läbi käitumismustri, varasema tegevuse, seoste järgi. Nende tehniline lahendus on paindlikkus ja kiire ümberkohandumine. Lõpupoole rääkis ka, et kuidas nad on seotud IT-ga. Väikeseid analüüse tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis tuleb küsida IT-lt abi.		Viienda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes oli EMTA analüütikaosakonna juhataja ja tema teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Ta rääkis pikalt andmete analüüsimise kohta ning IT valdkonna vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest ka. Põhjus miks andmeanalüüs eksisteerib, et see annab võime objetiivsete otsuste tegemiseks. Aitab inimestel ressurssi õigesse kohta suunata ja prioriteete määrata. Kuna Ivar töötas EMTA-l, ta põhjendas ka ära, miks need vajalikud neile olid. EMTA-le on need andmed väga vajalikud, sest sellega saavad nad isikute/ettevõtete käitumist analüüsida, riskikäitumised kaardistada jne. Nende andmete abil saavad jälgida isikute/ettevõttete tegevust ja eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt leiavad nad pettust läbi käitumismustri, varasema tegevuse, seoste järgi. Nende tehniline lahendus on paindlikkus ja kiire ümberkohandumine. Lõpupoole rääkis ka, et kuidas nad on seotud IT-ga. Väikeseid analüüse tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis tuleb küsida IT-lt abi. Selleks on ikka vaja piisava jõudlusega infrastruktuur. Kuna andmeid võib tulla lõppmatuseni, seega neil on vaja väga palju ruumi ja see võib tüüdata IT inimesi. Tänu selle presentatsioonile, mul on parem arusaam analüüsimise kohta. Pean pidama tulevikus meeles ka, et analüütikud võivad hakata palju nõudma IT inimestelt ja see võib ära tüüdata neid.
	Selleks on ikka vaja piisava jõudlusega infrastruktuur. Kuna andmeid võib tulla lõppmatuseni, seega neil on vaja väga palju ruumi ja see võib ~~hakata tüütama~~ IT inimesi. Tänu selle presentatsioonile, mul on parem arusaam analüüsimise kohta. Pean pidama tulevikus ~~meelde~~, analüütikud võivad hakata palju nõudma IT inimestelt ja see võib ära tüüdata neid.

	Kuuenda loengu esineja oli Jaan Priisalu ja tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Algul ta hakkas üsna pikalt rääkima enda elust ja tema töökohtadest. Enamus ajast ta tegutses arvuti küberneetikaga, aga ta nüüd töötab TTü-s. Pärast seda hakkas ta rääkima küberneetikast. Kui sul on plaanis sellist tüüpi süsteemi ehitada, siis see peab olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Kui Eestis toimus 2007 aastal Pronksiöö, toimus samal ajal hiiglaslik küberrünnak. See rünnak oli nii suur, et terve maailm pani sellele tähele. Tänu sellele muutsid eestlased enda küberkaitse plaani, et kaitsta ennast paremini tulevikus. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse ja Jaan nimetab seda eestlaste jaoks peavõiduks. Ta seletas ka, et küberkaitse on pidev õppimine, vaatad, mis elu käib mujal ja mis juhtub ka. Põhjus miks küberkaitse eksisteerib on, et teha enda elu lihtsamaks. Jaan seletas krüpto töötamisviisi ka ära. Krüpto töötab nii, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga me peidame selle keerukuse taha ära. Küberkaitse jaoks on vaja palju inimesi, aga Eesti probleemiks on kindlasti selline, et meid on liiga vähe ja meil on vananev elanikkond ka. Pärast seda hakkas rääkima Küberkaitse liidust ja nende eesmärk on teha kollektiivset aju. See aitab küll natukene lahendada meie probleemi, aga ikka jääme maha teistest. Küberkaitse jaoks on vaja ka head suhted naabritega. Lõpupoole hakkas ta rääkima tulevikust. Põhimõtteliselt läheb meie elu lihtsamaks, tänu kiire tehnoloogia arengule. See loeng andis mulle parem arusaam, mis küberkaitse on ja kuidas Eesti sai sellega tipptasemeks maailmas.		Kuuenda loengu esineja oli Jaan Priisalu ja tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Algul ta hakkas üsna pikalt rääkima enda elust ja tema töökohtadest. Enamus ajast ta tegutses arvuti küberneetikaga, aga ta nüüd töötab TTü-s. Pärast seda hakkas ta rääkima küberneetikast. Kui sul on plaanis sellist tüüpi süsteemi ehitada, siis see peab olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Kui Eestis toimus 2007 aastal Pronksiöö, toimus samal ajal hiiglaslik küberrünnak. See rünnak oli nii suur, et terve maailm pani sellele tähele. Tänu sellele muutsid eestlased enda küberkaitse plaani, et kaitsta ennast paremini tulevikus. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse ja Jaan nimetab seda eestlaste jaoks peavõiduks. Ta seletas ka, et küberkaitse on pidev õppimine, vaatad, mis elu käib mujal ja mis juhtub ka. Põhjus miks küberkaitse eksisteerib on, et teha enda elu lihtsamaks. Jaan seletas krüpto töötamisviisi ka ära. Krüpto töötab nii, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga me peidame selle keerukuse taha ära. Küberkaitse jaoks on vaja palju inimesi, aga Eesti probleemiks on kindlasti selline, et meid on liiga vähe ja meil on vananev elanikkond ka. Pärast seda hakkas rääkima Küberkaitse liidust ja nende eesmärk on teha kollektiivset aju. See aitab küll natukene lahendada meie probleemi, aga ikka jääme maha teistest. Küberkaitse jaoks on vaja ka head suhted naabritega. Lõpupoole hakkas ta rääkima tulevikust. Põhimõtteliselt läheb meie elu lihtsamaks, tänu kiire tehnoloogia arengule. See loeng andis mulle parem arusaam, mis on küberkaitse ja kuidas Eesti sai sellega tipptasemeks maailmas.

	Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is ja tema teemaks oli “IT ja turundus”. Algul ta hakkas rääkima enda elust. Ta on lõpetanud Reaal kooli ja õppinud ka mitmetes ülikoolides. Ta on ka töötanud mitmetes ettevõtetes ka näiteks Swedpangas. Praegust ta töötab Starman AS-is. Pärast seda ta hakkas rääkima brändidest. Ta tõi välja põneva lause, mille on välja mõelnud Jeff Bezons, kes on Amazoni asutaja ja lausa kõlas, et kui lahkud ruumist, siis kõik hakkavad sinu asjast rääkima ja nad tunnevad huvi selle vastu. Pärast seda hakkas ta rääkima turundusest. Turundusel on oluline see, et mis on su toode, mis on hind, kuidas seda müüki saab toetada ja mis on su koht, kus kliendid saaksid seda osta. Inimesed on turundusele vajalikud ka. Näiteks sa oled tehnik interneti ettevõttes ja sa lähed kliendile koju, et seadet paigaldada, aga sa näiteks haised, siis see rikub seda toodet ja brändi. Natukene rääkis PR-ist ka. Igal firmal peab olema head suhted klientidega ja kuulama ka neid. Kui firma hakkab pidevalt valetama või halvasti käituma, siis usaldus selle firmale väheneb. Seda usaldust tagasi saada on üsna raske ja võtab kaua aega ka. Jutu kokkuvõtteks, et hästi oluline on koostöö ja IT ja ~~Ärimaailm~~ peab rääkima ühte keelt, mitte ei põhineks rääkima lühenditele.		Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is ja tema teemaks oli “IT ja turundus”. Algul ta hakkas rääkima enda elust. Ta on lõpetanud Reaal kooli ja õppinud ka mitmetes ülikoolides. Ta on ka töötanud mitmetes ettevõtetes ka näiteks Swedpangas. Praegust ta töötab Starman AS-is. Pärast seda ta hakkas rääkima brändidest. Ta tõi välja põneva lause, mille on välja mõelnud Jeff Bezons, kes on Amazoni asutaja ja lausa kõlas, et kui lahkud ruumist, siis kõik hakkavad sinu asjast rääkima ja nad tunnevad huvi selle vastu. Pärast seda hakkas ta rääkima turundusest. Turundusel on oluline see, et mis on su toode, mis on hind, kuidas seda müüki saab toetada ja mis on su koht, kus kliendid saaksid seda osta. Inimesed on turundusele vajalikud ka. Näiteks sa oled tehnik interneti ettevõttes ja sa lähed kliendile koju, et seadet paigaldada, aga sa näiteks haised, siis see rikub seda toodet ja brändi. Natukene rääkis PR-ist ka. Igal firmal peab olema head suhted klientidega ja kuulama ka neid. Kui firma hakkab pidevalt valetama või halvasti käituma, siis usaldus selle firmale väheneb. Seda usaldust tagasi saada on üsna raske ja võtab kaua aega ka. Jutu kokkuvõtteks, et hästi oluline on koostöö ning IT ja ärimaailm peab rääkima ühte keelt, mitte ei põhineks rääkima lühenditele.

	Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid häid ~~vihjeid~~ ka, et tulevikus paremini hakkama saada. Algul ma ei teadnud üldse, kuidas IT maailm töötab, aga tänu nende loengutele, tean nüüd. Põhimõtteliselt peab IT inimene olema väga töökas, seltskondlik ja kaval. IT-s saab küll enamus asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead endale meeskonna otsima. Tänu selle essee kirjutamisega, sain paremini aru, miks see aine oli vajalik alguseks.		Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid häid informatsioone ka, et tulevikus paremini hakkama saada. Algul ma ei teadnud üldse, kuidas IT maailm töötab, aga tänu nende loengutele, tean nüüd. Põhimõtteliselt peab IT inimene olema väga töökas, seltskondlik ja kaval. IT-s saab küll enamus asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead endale meeskonna otsima. Tänu selle essee kirjutamisega, sain paremini aru, miks see aine oli vajalik alguseks.

	=== Õpingukorralduse küsimused ===		=== Õpingukorralduse küsimused ===

Pfridoli at 16:54, 15 October 2016

2016-10-15T16:54:11Z

← Older revision		Revision as of 19:54, 15 October 2016
Line 54:		Line 54:
	# Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 7.2.1. </ref>		# Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 7.2.1. </ref>
	# Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 1.3.6. </ref>		# Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 1.3.6. </ref>
	# ~~Deklareerides~~ valikaineid üle õppekavas ~~ette nähtud mahu tuleb arvestada~~, ~~et see maksab 50€ 1 EAP kohta.~~ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)"]. Punkt 2</ref>		# Riigifinantseeritaval õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse sulle õppemaksu arve <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)"]. Punkt 2</ref>

	==== Ülesanne ====		==== Ülesanne ====

Pfridoli at 16:48, 15 October 2016

2016-10-15T16:48:02Z

← Older revision		Revision as of 19:48, 15 October 2016
Line 54:		Line 54:
	# Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 7.2.1. </ref>		# Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 7.2.1. </ref>
	# Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 1.3.6. </ref>		# Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 1.3.6. </ref>
	# ~~Deklareerimisel tasub~~ arvestada ~~oma õppekava ainete soovituslikku järgnevust semestrite kaupa ja valida ainete läbimiseks enda õpperühm~~, et ~~vältida loengute ajalist kattuvust tunniplaanis~~. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)"]. Punkt 2</ref>		# Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb arvestada, et see maksab 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)"]. Punkt 2</ref>

	==== Ülesanne ====		==== Ülesanne ====

Pfridoli at 15:32, 12 October 2016

2016-10-12T15:32:45Z

← Older revision		Revision as of 18:32, 12 October 2016
Line 33:		Line 33:
	==== Küsimus B ====		==== Küsimus B ====

	Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>

	'''Vastused'''		'''Vastused'''
Line 47:		Line 47:

	Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?		Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
	Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>


Line 58:		Line 58:
	==== Ülesanne ====		==== Ülesanne ====

	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>

Pfridoli at 15:31, 12 October 2016

2016-10-12T15:31:25Z

← Older revision		Revision as of 18:31, 12 October 2016
Line 33:		Line 33:
	==== Küsimus B ====		==== Küsimus B ====

	Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd " Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>

	'''Vastused'''		'''Vastused'''
Line 47:		Line 47:

	Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?		Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
	Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd " Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>


Line 58:		Line 58:
	==== Ülesanne ====		==== Ülesanne ====

	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd " Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>