User:Pkutser - Revision history

Pkutser: /* Septer & Koltšanov */

2017-01-14T12:05:44Z

Septer & Koltšanov

← Older revision		Revision as of 15:05, 14 January 2017
Line 47:		Line 47:
	===Septer & Koltšanov===		===Septer & Koltšanov===

	Loengusarja parimaks esinejaks pean konkurentsitult Andres Septerit. Ma ei ürita siinkohal kuidagi lektorit meelitada, aga mulle lihtsalt väga sümpatiseerib tema asjadest rääkimise stiil – otse, ehedalt, keerutamata, konkreetselt, kainelt ehk siis nii, nagu asjad on. Olen ise samasugune ja see on mulle tihtipeale elus probleeme kaasa toonud. Aga sellist brutaalset siirust on väga vaja, kuna hoiab aega ja energiat kokku. Septer jagas erinevaid nippe, kuidas tööle saada ja palgakõrgendust küsida. Septer andis näpunäiteid, kuidas Eesti IT-maailmas tööle saada. Meeldis soovitus minna välismaale, aga tulla Eestisse tagasi. Huvitav oli võrdlus Eesti ja Eestis tegutsevate välisettevõtete vahel. Septer tõi välja, et idufirma asemel võib vabalt ~~luau~~ ka nö tavalise firma. Idufirma pole mingi püha lehm ses mõttes. Ma leian, et selle idufirmanduse tähtsustamisega (haipimisega) on kohati vast natuke liiale mindud. Usun, et Septer tõi paljud maa peale tagasi, et idufirma võib olla üks väga õudne koht. Septer soovitas välismaale minna enne seda, kui tudengil on tited ja kodulaenud ning liisingud kaelas.		Loengusarja parimaks esinejaks pean konkurentsitult Andres Septerit. Ma ei ürita siinkohal kuidagi lektorit meelitada, aga mulle lihtsalt väga sümpatiseerib tema asjadest rääkimise stiil – otse, ehedalt, keerutamata, konkreetselt, kainelt ehk siis nii, nagu asjad on. Olen ise samasugune ja see on mulle tihtipeale elus probleeme kaasa toonud. Aga sellist brutaalset siirust on väga vaja, kuna hoiab aega ja energiat kokku. Septer jagas erinevaid nippe, kuidas tööle saada ja palgakõrgendust küsida. Septer andis näpunäiteid, kuidas Eesti IT-maailmas tööle saada. Meeldis soovitus minna välismaale, aga tulla Eestisse tagasi. Huvitav oli võrdlus Eesti ja Eestis tegutsevate välisettevõtete vahel. Septer tõi välja, et idufirma asemel võib vabalt luua ka nö tavalise firma. Idufirma pole mingi püha lehm ses mõttes. Ma leian, et selle idufirmanduse tähtsustamisega (haipimisega) on kohati vast natuke liiale mindud. Usun, et Septer tõi paljud maa peale tagasi, et idufirma võib olla üks väga õudne koht. Septer soovitas välismaale minna enne seda, kui tudengil on tited ja kodulaenud ning liisingud kaelas.

	Seega, kui peaksin välja konkreetse loengu, siis oleks see vast viies, kuna ka hr Koltšarovi esitus ja lugu olid paeluvad. Mulle meeldis mõte sellest, kuidas meditsiinist saab liikuda infotehnoloogiavaldkonda. Olla mitmes valdkonnas asjalik, on tunnustamist väärt saavutus omaette. Ta tõi välja SCRUM masteri töö iseloomulikke jooni ja kuidas see tavapärase projektijuhi tööst erineb.		Seega, kui peaksin välja konkreetse loengu, siis oleks see vast viies, kuna ka hr Koltšarovi esitus ja lugu olid paeluvad. Mulle meeldis mõte sellest, kuidas meditsiinist saab liikuda infotehnoloogiavaldkonda. Olla mitmes valdkonnas asjalik, on tunnustamist väärt saavutus omaette. Ta tõi välja SCRUM masteri töö iseloomulikke jooni ja kuidas see tavapärase projektijuhi tööst erineb.

Pkutser: /* Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö */

2017-01-14T12:03:10Z

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 15:03, 14 January 2017
Line 8:		Line 8:
	Õpperühm: 15		Õpperühm: 15

	Esitamise kuupäev: 8.01.~~2016~~		Esitamise kuupäev: ...

	'''		'''

Pkutser: /* Septer & Koltšanov */

2017-01-14T11:57:29Z

Septer & Koltšanov

← Older revision		Revision as of 14:57, 14 January 2017
Line 47:		Line 47:
	===Septer & Koltšanov===		===Septer & Koltšanov===

	Loengusarja parimaks esinejaks pean konkurentsitult Andres Septerit. Ma ei ürita siinkohal kuidagi lektorit meelitada, aga mulle lihtsalt väga sümpatiseerib tema asjadest rääkimise stiil – otse, ehedalt, keerutamata, konkreetselt, kainelt ehk siis nii, nagu asjad on. Olen ise samasugune ja see on mulle tihtipeale elus probleeme kaasa toonud. Aga sellist brutaalset siirust on väga vaja, kuna hoiab aega ja energiat kokku. Septer jagas erinevaid nippe, kuidas tööle saada ja palgakõrgendust küsida.		Loengusarja parimaks esinejaks pean konkurentsitult Andres Septerit. Ma ei ürita siinkohal kuidagi lektorit meelitada, aga mulle lihtsalt väga sümpatiseerib tema asjadest rääkimise stiil – otse, ehedalt, keerutamata, konkreetselt, kainelt ehk siis nii, nagu asjad on. Olen ise samasugune ja see on mulle tihtipeale elus probleeme kaasa toonud. Aga sellist brutaalset siirust on väga vaja, kuna hoiab aega ja energiat kokku. Septer jagas erinevaid nippe, kuidas tööle saada ja palgakõrgendust küsida. Septer andis näpunäiteid, kuidas Eesti IT-maailmas tööle saada. Meeldis soovitus minna välismaale, aga tulla Eestisse tagasi. Huvitav oli võrdlus Eesti ja Eestis tegutsevate välisettevõtete vahel. Septer tõi välja, et idufirma asemel võib vabalt luau ka nö tavalise firma. Idufirma pole mingi püha lehm ses mõttes. Ma leian, et selle idufirmanduse tähtsustamisega (haipimisega) on kohati vast natuke liiale mindud. Usun, et Septer tõi paljud maa peale tagasi, et idufirma võib olla üks väga õudne koht. Septer soovitas välismaale minna enne seda, kui tudengil on tited ja kodulaenud ning liisingud kaelas.

	Seega, kui peaksin välja konkreetse loengu, siis oleks see vast viies, kuna ka hr Koltšarovi esitus ja lugu olid paeluvad. Mulle meeldis mõte sellest, kuidas meditsiinist saab liikuda infotehnoloogiavaldkonda. Olla mitmes valdkonnas asjalik, on tunnustamist väärt saavutus omaette.		Seega, kui peaksin välja konkreetse loengu, siis oleks see vast viies, kuna ka hr Koltšarovi esitus ja lugu olid paeluvad. Mulle meeldis mõte sellest, kuidas meditsiinist saab liikuda infotehnoloogiavaldkonda. Olla mitmes valdkonnas asjalik, on tunnustamist väärt saavutus omaette. Ta tõi välja SCRUM masteri töö iseloomulikke jooni ja kuidas see tavapärase projektijuhi tööst erineb.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc 5. loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 salvestus]</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc 5. loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 salvestus]</ref>

Pkutser: /* Jaan Priisalu */

2017-01-14T11:47:48Z

Jaan Priisalu

← Older revision		Revision as of 14:47, 14 January 2017
Line 58:		Line 58:

	===Jaan Priisalu===		===Jaan Priisalu===
	Tema puhul hakkas häirima tema „ktt“-itamine. See on mingi parasiitkeelend, millest tal vast endalgi puudub teadmine. Üldjoontes on tegu targa ja haritud inimesega, kes jagab teemat ja oma valdkonda. Tema esitus Eesti IT ajaloost pani kuulama. Priisalu esinemine oli veenev, usutav ja huvitav.		Tema puhul hakkas häirima tema „ktt“-itamine. See on mingi parasiitkeelend, millest tal vast endalgi puudub teadmine. Üldjoontes on tegu targa ja haritud inimesega, kes jagab teemat ja oma valdkonda. Tema esitus Eesti IT ajaloost pani kuulama. Priisalu esinemine oli veenev, usutav ja huvitav. Sain teada, et Symanteci arendus käib Eestis ja soomlased pidid meie peale väga kadedad olema.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 7. loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 salvestus]</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 7. loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 salvestus]</ref>

Pkutser: /* Jaan Priisalu */

2017-01-14T11:46:19Z

Jaan Priisalu

← Older revision		Revision as of 14:46, 14 January 2017
Line 58:		Line 58:

	===Jaan Priisalu===		===Jaan Priisalu===
	Tema puhul hakkas häirima tema „ktt“-itamine. See on mingi parasiitkeelend, millest tal vast endalgi puudub teadmine~~. See selleks~~. Üldjoontes on tegu targa ja haritud inimesega, kes jagab teemat ja oma valdkonda~~. Midagi pole öelda~~. Tema esitus Eesti IT ajaloost pani kuulama. Priisalu esinemine oli veenev, usutav ja huvitav.		Tema puhul hakkas häirima tema „ktt“-itamine. See on mingi parasiitkeelend, millest tal vast endalgi puudub teadmine. Üldjoontes on tegu targa ja haritud inimesega, kes jagab teemat ja oma valdkonda. Tema esitus Eesti IT ajaloost pani kuulama. Priisalu esinemine oli veenev, usutav ja huvitav.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 7. loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 salvestus]</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 7. loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 salvestus]</ref>

Pkutser: /* Lisaülesanne */

2017-01-14T11:43:31Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 14:43, 14 January 2017
Line 108:		Line 108:
	Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.<ref>[https://www.theguardian.com/culture/2014/jun/02/how-we-made-tetris Tetris: how we made the addictive computer game]</ref>		Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.<ref>[https://www.theguardian.com/culture/2014/jun/02/how-we-made-tetris Tetris: how we made the addictive computer game]</ref>

	Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.<ref>[http://time.com/2833988/tetris-anniversary/		Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.<ref>[http://time.com/2833988/tetris-anniversary/ Tetris Still Taunts: The Game’s Legacy 30 Years Later]</ref>
	Tetris Still Taunts: The Game’s Legacy 30 Years Later]</ref>

	Tetris tuleneb kahesõnalisest kombinatsioonist. Esiteks, kreekakeelne arvuline eesliide "tetra-", mis tähendab "nelja" (Terise-mängu kõik kujundid omavad nelja segmenti) ja teiseks tennis, mis oli Pažitnovi lemmikspordiala.<ref>[http://vadim.oversigma.com/Tetris.htm Tetris Story by Vadim Gerasimov]</ref>		Tetris tuleneb kahesõnalisest kombinatsioonist. Esiteks, kreekakeelne arvuline eesliide "tetra-", mis tähendab "nelja" (Terise-mängu kõik kujundid omavad nelja segmenti) ja teiseks tennis, mis oli Pažitnovi lemmikspordiala.<ref>[http://vadim.oversigma.com/Tetris.htm Tetris Story by Vadim Gerasimov]</ref>

Pkutser: /* Lisaülesanne */

2017-01-14T11:42:28Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 14:42, 14 January 2017
Line 108:		Line 108:
	Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.<ref>[https://www.theguardian.com/culture/2014/jun/02/how-we-made-tetris Tetris: how we made the addictive computer game]</ref>		Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.<ref>[https://www.theguardian.com/culture/2014/jun/02/how-we-made-tetris Tetris: how we made the addictive computer game]</ref>

	Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.		Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.<ref>[http://time.com/2833988/tetris-anniversary/
			Tetris Still Taunts: The Game’s Legacy 30 Years Later]</ref>

	Tetris tuleneb kahesõnalisest kombinatsioonist. Esiteks, kreekakeelne arvuline eesliide "tetra-", mis tähendab "nelja" (Terise-mängu kõik kujundid omavad nelja segmenti) ja teiseks tennis, mis oli Pažitnovi lemmikspordiala.<ref>[http://vadim.oversigma.com/Tetris.htm Tetris Story by Vadim Gerasimov]</ref>		Tetris tuleneb kahesõnalisest kombinatsioonist. Esiteks, kreekakeelne arvuline eesliide "tetra-", mis tähendab "nelja" (Terise-mängu kõik kujundid omavad nelja segmenti) ja teiseks tennis, mis oli Pažitnovi lemmikspordiala.<ref>[http://vadim.oversigma.com/Tetris.htm Tetris Story by Vadim Gerasimov]</ref>

Pkutser: /* Lisaülesanne */

2017-01-14T11:40:12Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 14:40, 14 January 2017
Line 106:		Line 106:
	'''Tetris'''		'''Tetris'''

	Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.		Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.<ref>[https://www.theguardian.com/culture/2014/jun/02/how-we-made-tetris Tetris: how we made the addictive computer game]</ref>

	Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.		Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.

Pkutser: /* Lisaülesanne */

2017-01-14T11:36:48Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 14:36, 14 January 2017
Line 107:		Line 107:

	Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.		Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.

	Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.		Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.

Line 113:		Line 114:
	Tetris on tähtis ka sellepoolest, et ta sobib pea kõikidele auditooriumitele. Tetrise mängimist on kerge alustada ja selle disain on lihtne, mistõttu ka aegumatu. Tetrist ei saagi visuaalselt üleküllastada, kuna see hakkaks mängimist segama.		Tetris on tähtis ka sellepoolest, et ta sobib pea kõikidele auditooriumitele. Tetrise mängimist on kerge alustada ja selle disain on lihtne, mistõttu ka aegumatu. Tetrist ei saagi visuaalselt üleküllastada, kuna see hakkaks mängimist segama.

	Tetris on kahtlemata kõige olulisem mäng mitte üksnes video- ja arvutimängude, vaid mängude ajaloos üldse. Ta sobitud kenasti male, kabe ja teiste klassikaliste mängude kõrvale, mis lihtsalt toimivad, vigadeta ja neid ei ole kunagi võimalik lõpuni ning tõeliselt võita. Tetrise printsiip, et mängu ei olegi tegelikult võimalik võita, kehtib selle loomise hetkest tänaseni. Tetrise mehaanikat ja üleüldist ülesehitust kasutatakse paljudes teisteski arvutimängudes tänini.		Tetris on kahtlemata kõige olulisem mäng mitte üksnes video- ja arvutimängude, vaid mängude ajaloos üldse. Ta sobitud kenasti male, kabe ja teiste klassikaliste mängude kõrvale, mis lihtsalt toimivad, vigadeta ja neid ei ole kunagi võimalik lõpuni ning tõeliselt võita. Tetrise printsiip, et mängu ei olegi tegelikult võimalik võita, kehtib selle loomise hetkest tänaseni. Tetrise mehaanikat ja üleüldist ülesehitust kasutatakse paljudes teisteski arvutimängudes tänini.<ref>[http://1morecastle.com/2013/06/the-legacy-of-tetris-29-years-never-beaten/ The Legacy of Tetris: 29 Years, Never Beaten]</ref>

	'''		'''

Pkutser: /* Lisaülesanne */

2017-01-14T11:33:24Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 14:33, 14 January 2017
Line 109:		Line 109:
	Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.		Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.

	Tetris tuleneb kahesõnalisest kombinatsioonist. Esiteks, kreekakeelne arvuline eesliide "tetra-", mis tähendab "nelja" (Terise-mängu kõik kujundid omavad nelja segmenti) ja teiseks tennis, mis oli Pažitnovi lemmikspordiala.		Tetris tuleneb kahesõnalisest kombinatsioonist. Esiteks, kreekakeelne arvuline eesliide "tetra-", mis tähendab "nelja" (Terise-mängu kõik kujundid omavad nelja segmenti) ja teiseks tennis, mis oli Pažitnovi lemmikspordiala.<ref>[http://vadim.oversigma.com/Tetris.htm Tetris Story by Vadim Gerasimov]</ref>

	Tetris on tähtis ka sellepoolest, et ta sobib pea kõikidele auditooriumitele. Tetrise mängimist on kerge alustada ja selle disain on lihtne, mistõttu ka aegumatu. Tetrist ei saagi visuaalselt üleküllastada, kuna see hakkaks mängimist segama.		Tetris on tähtis ka sellepoolest, et ta sobib pea kõikidele auditooriumitele. Tetrise mängimist on kerge alustada ja selle disain on lihtne, mistõttu ka aegumatu. Tetrist ei saagi visuaalselt üleküllastada, kuna see hakkaks mängimist segama.