User:Pploovit - Revision history

Pploovit at 11:23, 5 March 2013

2013-03-05T11:23:40Z

@@ Line 49: / Line 49: @@
 ===Vastus===
 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik  esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia ). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.
 [[Category:Erialatutvustus 2011]]

Pploovit at 09:07, 18 October 2011

2011-10-18T09:07:28Z

Pploovit: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Piia Ploovits
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Rühm: 13 Piia Ploovits Õ…'

2011-10-18T09:04:20Z

Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Piia Ploovits<br> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Rühm: 13 Piia Ploovits Õ…'

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Piia Ploovits<br>
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

==Essee==
Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Rühm: 13
Piia Ploovits

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mis tutvustab üliõpilastele nende eriala. Selles aines käivad loenguid pidamas erinevad IT spetsialistid, kes on tuntud nii Eestis kui ka välismaal ning jagavad meile oma tarkust, annavad nõu erinevates küsimustes ja suunavad õigele teele. Lisaks on suur pluss selle aine juures asjaolu, et aktiivne osalus auditoorses töös, aitab aine sooritust ka kirja saada, mis paljudel tudengitel ka õnnestus.
Esimene loeng rääkis „Õppekorraldusest ja sisekorrast“, mida viisid läbi Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loengus tutvustati meile õppetööd ning selgitati, mida meilt oodatakse ja kuidas koolis hästi hakkama saada. Lisaks andis loeng meile üldise ülevaate, mis meid ees ootama hakkab ja kuhu võib informatsiooni saamiseks pöörduda. Loeng oli väga hea sissejuhatus uude kooliaastasse ning andis kindlasti palju väärt informatsiooni neile, kes ei olnud jõudnud seda ise välja veel uurida.
Teise loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ , mida viis läbi IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Innovatsioon on kõige lihtsamalt öeldes mingi uue idee kasutusse võtmine. Linnar Viik oskas tänu igasugustele huvitavatele näidetele ja läbi elava seletamise selle teema väga huvitavalt meieni tuua. Hea esineja kõnelemist on alati huvitav kuulata. Ta rääkis meile inovatsiooni olemustest ja aitas seda teemat laiemalt ning sealjuures selgemalt mõista. Loeng oli väga vajalik, sest seal esinenud näited aitasid väga palju igasuguseid teemasid laiemalt mõista. Kõikide loengute peale kokku oli tegu ühe minu vaieldamatult lemmikuga.
Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“, mida viis läbi Mart Mangus. Esineja oli noor ning huvitava jutuga. Jäi kumama mõte, et ideest on üksi vähe kasu. Teostus ja järeleproovimine võtavad rohkem aega ja energiat. Olulised on reaalsed oskused ja tegevused, mitte paberid ja teoreetilised ideed. Kuna Mart Mangus on ise nii paljude firmadega tegelenud, siis oskas ta igasuguseid elulisi näiteid ja nippe meile tuua, mis ilmestasid tema juttu väga palju. Loengu suur pluss oli see, et esineja suhtles kuulajaskonnaga pea kogu aeg, oskas enda teemat huvitavalt meile rääkida ja pani meid gruppides tööle, kus pidime tegema ühe mõeldud idee kohta SWOT analüüsi.
Neljanda loengu teemaks oli „Robootikast IT Kolledžis“, mida viis läbi Margus Ernits. Loengus suheldi palju tudengitega, mis on minu arvates üks väga suur pluss. Õppejõu jutt oli hästi selgesti mõistetav ja seega oli loengut lihtne kuulata, kuigi pealkirja vaadates tundub olevat keeruline teema. Ühtlasi kuulsime ka erinevaid kasulikke võimalusi, mis võivad meid õppetöös kõvasti aidata.
Viienda loengu teemaks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, mida viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. See loeng tundus kõige igavam ja oli raskesti mõistetav. Võib-olla on see lihtsalt liiga keeruline teema, millest poolteist tundi tudengitele rääkida.
Minu jaoks oli raskemini mõistetavam Jaan Feldmanni jutt, sest see oli lihtsalt kohati väga tehniline ja arusaamatu kuigi sealt ei puudunud ka igasugused elulised näited ja arvamused,mis muutsid selle minu jaoks natukenegi rohkem kuulatavaks. Oli tunda, et esineja teab ja tunneb oma teemat väga hästi, aga kahjuks polnud seda üldse huvitav nii kaua kuulata.
Kuuenda loengu teemaks oli „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“, mida viis läbi Agu Leinfeld.
Oli tunda, et teema tekitab esinejas kirge ja ta teab, millest räägib. Arutlusel olid teemad nagu tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest, IT kogukonna teenistuses. Küsiti kogu aeg ka tudengite arvamust ja pandi seeläbi kaasa mõtlema. Käis läbi palju huvitavaid fakte, mis aitasid hästi aru saada kuidas tehnoloogia areng inimesi mõjutab.
Seitsmenda loengu teema oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, mida viis läbi Anto Veldre. Loeng oli märkimisväärselt huvitav, eriti tore oli tõdeda, et esineja rääkis meile oma teemat poolteist tundi kasutamata sealjuures mittemingit powerpointi. Selge diktsioon, rahulik kõnemaneer ja elulised ning kohati naljakad näited oma teema kohta elavdasid seda ja panid meid kuulama.Ühtlasi seletati lahti sellise sõna nagu commodity tähendus, mida kuulsid paljud esimest korda.
Kaheksanda ja ühtlasi viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, mida viis läbi Kalle Tammemäe. Kuna tegemist oli endise ITK rektoriga, siis oli loengut eriti põnev kuulata. Päris palju räägiti ka TTÜst ja igasugusetest sealsetest võimalustest, mida saab kasutada. Süveneti põhjalikumalt Eesti kõrgharidusmaastikku 2011 aastal ja võrdluseks toodi ka Soome kõrgharidusmaastik. Seega räägiti loengus põhjalikult kõrgharidusest. Samuti tutvustati meile ühte 24-h ülemaailmset online programmeerimisvõistlust, millest kuulsid kindlasti paljud alles esimest korda. Vaatlesime ka põhjalikumalt erinevaid koolide ja arvutite pingeridasid. Kohati kippus jutt keeruliseks minema, aga lõpuks täitis loeng ikkagi mu ootused. Tegu oli ühe informatsiooni rohkema loenguga minu jaoks.
Kokkuvõttes võin öelda, et õpingukorraldus ja erialatutvustus on väga kasulik õppeaine ja eriti veel rebaste jaoks. Esimese aasta tudengid saavad seeläbi teada, millisteks inimesteks on neil võimalik tulevikus saada ja panna kõrvataha igasuguseid nippe, mida loengutes esinenud külalised rääkisid. See aitab neil saada sama edukateks nagu meie kooli külastanud IT spetsialistidki. Väga suureks plussiks olid igas loengus ilmekad näited elust eneseset, mis aitasid meil teemasse paremini süübida ja erinevaid situatsioone paremini mõista. Erinevus kõikide loengute kohta oleks suhtumine oma presentatsiooni. Põnevam oli neid kuulata, kes kasutasid vähe abimaterjali powerpointi näol. Nad rääkisid vabamalt ja lihtsamalt kui need esinejad, kellel oli olemas põhjalik powerpoint oma teema kohta.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
1. Kuidas edasi?
Edasi tuleb end registreerida järelarvestusele ja kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta nõutav tasu.
2. Kui kaua on võimalik arvestust teha?
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
3. Kellega kokku leppida, et arvestust teha?
Tuleb kokku leppida õppejõuga arvestuse tegemise tingimustes.
4. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Tuleb registreeruda õppeosakonnas ja tasuda rektori käskkirjaga kehtestatud tasu(Kui oled REV kohal) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
5. Mis on tähtajad?
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
6. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel kohal?
Riigieelarvelisel kohal on kordussooritused tasuta.
7. Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel kohal?
Riigieelarvevälisel õppekohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

===Küsimus 3===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia ). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

← Older revision		Revision as of 12:07, 18 October 2011
Line 9:		Line 9:
	Piia Ploovits		Piia Ploovits

	Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mis tutvustab üliõpilastele nende eriala. Selles aines käivad loenguid pidamas erinevad IT spetsialistid, kes on tuntud nii Eestis kui ka välismaal ning jagavad meile oma tarkust, annavad nõu erinevates küsimustes ja suunavad õigele teele. Lisaks on suur pluss selle aine juures asjaolu, et aktiivne osalus auditoorses töös, aitab aine sooritust ka kirja saada, mis paljudel tudengitel ka õnnestus.		Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mis tutvustab üliõpilastele nende eriala. Selles aines käivad loenguid pidamas erinevad IT spetsialistid, kes on tuntud nii Eestis kui ka välismaal ning jagavad meile oma tarkust, annavad nõu erinevates küsimustes ja suunavad õigele teele. Lisaks on suur pluss selle aine juures asjaolu, et aktiivne osalus auditoorses töös, aitab aine sooritust ka kirja saada, mis paljudel tudengitel ka õnnestus.
	Esimene loeng rääkis „Õppekorraldusest ja sisekorrast“, mida viisid läbi Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loengus tutvustati meile õppetööd ning selgitati, mida meilt oodatakse ja kuidas koolis hästi hakkama saada. Lisaks andis loeng meile üldise ülevaate, mis meid ees ootama hakkab ja kuhu võib informatsiooni saamiseks pöörduda. Loeng oli väga hea sissejuhatus uude kooliaastasse ning andis kindlasti palju väärt informatsiooni neile, kes ei olnud jõudnud seda ise välja veel uurida.		Esimene loeng rääkis „Õppekorraldusest ja sisekorrast“, mida viisid läbi Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loengus tutvustati meile õppetööd ning selgitati, mida meilt oodatakse ja kuidas koolis hästi hakkama saada. Lisaks andis loeng meile üldise ülevaate, mis meid ees ootama hakkab ja kuhu võib informatsiooni saamiseks pöörduda. Loeng oli väga hea sissejuhatus uude kooliaastasse ning andis kindlasti palju väärt informatsiooni neile, kes ei olnud jõudnud seda ise välja veel uurida.
	Teise loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ , mida viis läbi IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Innovatsioon on kõige lihtsamalt öeldes mingi uue idee kasutusse võtmine. Linnar Viik oskas tänu igasugustele huvitavatele näidetele ja läbi elava seletamise selle teema väga huvitavalt meieni tuua. Hea esineja kõnelemist on alati huvitav kuulata. Ta rääkis meile inovatsiooni olemustest ja aitas seda teemat laiemalt ning sealjuures selgemalt mõista. Loeng oli väga vajalik, sest seal esinenud näited aitasid väga palju igasuguseid teemasid laiemalt mõista. Kõikide loengute peale kokku oli tegu ühe minu vaieldamatult lemmikuga.		Teise loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ , mida viis läbi IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Innovatsioon on kõige lihtsamalt öeldes mingi uue idee kasutusse võtmine. Linnar Viik oskas tänu igasugustele huvitavatele näidetele ja läbi elava seletamise selle teema väga huvitavalt meieni tuua. Hea esineja kõnelemist on alati huvitav kuulata. Ta rääkis meile inovatsiooni olemustest ja aitas seda teemat laiemalt ning sealjuures selgemalt mõista. Loeng oli väga vajalik, sest seal esinenud näited aitasid väga palju igasuguseid teemasid laiemalt mõista. Kõikide loengute peale kokku oli tegu ühe minu vaieldamatult lemmikuga.
	Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“, mida viis läbi Mart Mangus. Esineja oli noor ning huvitava jutuga. Jäi kumama mõte, et ideest on üksi vähe kasu. Teostus ja järeleproovimine võtavad rohkem aega ja energiat. Olulised on reaalsed oskused ja tegevused, mitte paberid ja teoreetilised ideed. Kuna Mart Mangus on ise nii paljude firmadega tegelenud, siis oskas ta igasuguseid elulisi näiteid ja nippe meile tuua, mis ilmestasid tema juttu väga palju. Loengu suur pluss oli see, et esineja suhtles kuulajaskonnaga pea kogu aeg, oskas enda teemat huvitavalt meile rääkida ja pani meid gruppides tööle, kus pidime tegema ühe mõeldud idee kohta SWOT analüüsi.		Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“, mida viis läbi Mart Mangus. Esineja oli noor ning huvitava jutuga. Jäi kumama mõte, et ideest on üksi vähe kasu. Teostus ja järeleproovimine võtavad rohkem aega ja energiat. Olulised on reaalsed oskused ja tegevused, mitte paberid ja teoreetilised ideed. Kuna Mart Mangus on ise nii paljude firmadega tegelenud, siis oskas ta igasuguseid elulisi näiteid ja nippe meile tuua, mis ilmestasid tema juttu väga palju. Loengu suur pluss oli see, et esineja suhtles kuulajaskonnaga pea kogu aeg, oskas enda teemat huvitavalt meile rääkida ja pani meid gruppides tööle, kus pidime tegema ühe mõeldud idee kohta SWOT analüüsi.
	Neljanda loengu teemaks oli „Robootikast IT Kolledžis“, mida viis läbi Margus Ernits. Loengus suheldi palju tudengitega, mis on minu arvates üks väga suur pluss. Õppejõu jutt oli hästi selgesti mõistetav ja seega oli loengut lihtne kuulata, kuigi pealkirja vaadates tundub olevat keeruline teema. Ühtlasi kuulsime ka erinevaid kasulikke võimalusi, mis võivad meid õppetöös kõvasti aidata.		Neljanda loengu teemaks oli „Robootikast IT Kolledžis“, mida viis läbi Margus Ernits. Loengus suheldi palju tudengitega, mis on minu arvates üks väga suur pluss. Õppejõu jutt oli hästi selgesti mõistetav ja seega oli loengut lihtne kuulata, kuigi pealkirja vaadates tundub olevat keeruline teema. Ühtlasi kuulsime ka erinevaid kasulikke võimalusi, mis võivad meid õppetöös kõvasti aidata.
	Viienda loengu teemaks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, mida viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. See loeng tundus kõige igavam ja oli raskesti mõistetav. Võib-olla on see lihtsalt liiga keeruline teema, millest poolteist tundi tudengitele rääkida.		Viienda loengu teemaks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, mida viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. See loeng tundus kõige igavam ja oli raskesti mõistetav. Võib-olla on see lihtsalt liiga keeruline teema, millest poolteist tundi tudengitele rääkida.
	Minu jaoks oli raskemini mõistetavam Jaan Feldmanni jutt, sest see oli lihtsalt kohati väga tehniline ja arusaamatu kuigi sealt ei puudunud ka igasugused elulised näited ja arvamused,mis muutsid selle minu jaoks natukenegi rohkem kuulatavaks. Oli tunda, et esineja teab ja tunneb oma teemat väga hästi, aga kahjuks polnud seda üldse huvitav nii kaua kuulata.		Minu jaoks oli raskemini mõistetavam Jaan Feldmanni jutt, sest see oli lihtsalt kohati väga tehniline ja arusaamatu kuigi sealt ei puudunud ka igasugused elulised näited ja arvamused,mis muutsid selle minu jaoks natukenegi rohkem kuulatavaks. Oli tunda, et esineja teab ja tunneb oma teemat väga hästi, aga kahjuks polnud seda üldse huvitav nii kaua kuulata.
	Kuuenda loengu teemaks oli „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“, mida viis läbi Agu Leinfeld.		Kuuenda loengu teemaks oli „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“, mida viis läbi Agu Leinfeld.
	Oli tunda, et teema tekitab esinejas kirge ja ta teab, millest räägib. Arutlusel olid teemad nagu tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest, IT kogukonna teenistuses. Küsiti kogu aeg ka tudengite arvamust ja pandi seeläbi kaasa mõtlema. Käis läbi palju huvitavaid fakte, mis aitasid hästi aru saada kuidas tehnoloogia areng inimesi mõjutab.		Oli tunda, et teema tekitab esinejas kirge ja ta teab, millest räägib. Arutlusel olid teemad nagu tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest, IT kogukonna teenistuses. Küsiti kogu aeg ka tudengite arvamust ja pandi seeläbi kaasa mõtlema. Käis läbi palju huvitavaid fakte, mis aitasid hästi aru saada kuidas tehnoloogia areng inimesi mõjutab.
	Seitsmenda loengu teema oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, mida viis läbi Anto Veldre. Loeng oli märkimisväärselt huvitav, eriti tore oli tõdeda, et esineja rääkis meile oma teemat poolteist tundi kasutamata sealjuures mittemingit powerpointi. Selge diktsioon, rahulik kõnemaneer ja elulised ning kohati naljakad näited oma teema kohta elavdasid seda ja panid meid kuulama.Ühtlasi seletati lahti sellise sõna nagu commodity tähendus, mida kuulsid paljud esimest korda.		Seitsmenda loengu teema oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, mida viis läbi Anto Veldre. Loeng oli märkimisväärselt huvitav, eriti tore oli tõdeda, et esineja rääkis meile oma teemat poolteist tundi kasutamata sealjuures mittemingit powerpointi. Selge diktsioon, rahulik kõnemaneer ja elulised ning kohati naljakad näited oma teema kohta elavdasid seda ja panid meid kuulama.Ühtlasi seletati lahti sellise sõna nagu commodity tähendus, mida kuulsid paljud esimest korda.
	Kaheksanda ja ühtlasi viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, mida viis läbi Kalle Tammemäe. Kuna tegemist oli endise ITK rektoriga, siis oli loengut eriti põnev kuulata. Päris palju räägiti ka TTÜst ja igasugusetest sealsetest võimalustest, mida saab kasutada. Süveneti põhjalikumalt Eesti kõrgharidusmaastikku 2011 aastal ja võrdluseks toodi ka Soome kõrgharidusmaastik. Seega räägiti loengus põhjalikult kõrgharidusest. Samuti tutvustati meile ühte 24-h ülemaailmset online programmeerimisvõistlust, millest kuulsid kindlasti paljud alles esimest korda. Vaatlesime ka põhjalikumalt erinevaid koolide ja arvutite pingeridasid. Kohati kippus jutt keeruliseks minema, aga lõpuks täitis loeng ikkagi mu ootused. Tegu oli ühe informatsiooni rohkema loenguga minu jaoks.		Kaheksanda ja ühtlasi viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, mida viis läbi Kalle Tammemäe. Kuna tegemist oli endise ITK rektoriga, siis oli loengut eriti põnev kuulata. Päris palju räägiti ka TTÜst ja igasugusetest sealsetest võimalustest, mida saab kasutada. Süveneti põhjalikumalt Eesti kõrgharidusmaastikku 2011 aastal ja võrdluseks toodi ka Soome kõrgharidusmaastik. Seega räägiti loengus põhjalikult kõrgharidusest. Samuti tutvustati meile ühte 24-h ülemaailmset online programmeerimisvõistlust, millest kuulsid kindlasti paljud alles esimest korda. Vaatlesime ka põhjalikumalt erinevaid koolide ja arvutite pingeridasid. Kohati kippus jutt keeruliseks minema, aga lõpuks täitis loeng ikkagi mu ootused. Tegu oli ühe informatsiooni rohkema loenguga minu jaoks.
	Kokkuvõttes võin öelda, et õpingukorraldus ja erialatutvustus on väga kasulik õppeaine ja eriti veel rebaste jaoks. Esimese aasta tudengid saavad seeläbi teada, millisteks inimesteks on neil võimalik tulevikus saada ja panna kõrvataha igasuguseid nippe, mida loengutes esinenud külalised rääkisid. See aitab neil saada sama edukateks nagu meie kooli külastanud IT spetsialistidki. Väga suureks plussiks olid igas loengus ilmekad näited elust eneseset, mis aitasid meil teemasse paremini süübida ja erinevaid situatsioone paremini mõista. Erinevus kõikide loengute kohta oleks suhtumine oma presentatsiooni. Põnevam oli neid kuulata, kes kasutasid vähe abimaterjali powerpointi näol. Nad rääkisid vabamalt ja lihtsamalt kui need esinejad, kellel oli olemas põhjalik powerpoint oma teema kohta.		Kokkuvõttes võin öelda, et õpingukorraldus ja erialatutvustus on väga kasulik õppeaine ja eriti veel rebaste jaoks. Esimese aasta tudengid saavad seeläbi teada, millisteks inimesteks on neil võimalik tulevikus saada ja panna kõrvataha igasuguseid nippe, mida loengutes esinenud külalised rääkisid. See aitab neil saada sama edukateks nagu meie kooli külastanud IT spetsialistidki. Väga suureks plussiks olid igas loengus ilmekad näited elust eneseset, mis aitasid meil teemasse paremini süübida ja erinevaid situatsioone paremini mõista. Erinevus kõikide loengute kohta oleks suhtumine oma presentatsiooni. Põnevam oli neid kuulata, kes kasutasid vähe abimaterjali powerpointi näol. Nad rääkisid vabamalt ja lihtsamalt kui need esinejad, kellel oli olemas põhjalik powerpoint oma teema kohta.

User:Pploovit - Revision history

Pploovit at 11:23, 5 March 2013

Pploovit at 09:07, 18 October 2011

Pploovit: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Piia Ploovits Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Rühm: 13 Piia Ploovits Õ…'

Pploovit: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Piia Ploovits
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Rühm: 13 Piia Ploovits Õ…'