User:Ppomeran - Revision history

Ppomeran: Blanked the page

2018-04-24T08:10:01Z

Blanked the page

Ppomeran at 13:46, 17 October 2015

2015-10-17T13:46:59Z

← Older revision		Revision as of 16:46, 17 October 2015
Line 3:		Line 3:
	Autor: Piret Pomerants		Autor: Piret Pomerants

	Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2015		Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Ppomeran at 13:46, 17 October 2015

2015-10-17T13:46:32Z

← Older revision		Revision as of 16:46, 17 October 2015
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Piret Pomerants		Autor: Piret Pomerants

Ppomeran: /* Essee */

2015-10-17T13:37:30Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:37, 17 October 2015
Line 9:		Line 9:

	Ainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” oli mul algselt eelarvamus, et sellest tuleb üsnagi igav kohustuslik aine, mis tuleb n-ö ära istuda loengutes. Kuid õnneks ei pidanud mu eelarvamused paika ning üllatuseks oli aine vägagi motiveeriv ja silmaringi laiendav. Igas loengus oli erinevate it-ametite esindajad rääkimas oma hariduse taustast, töökogemustest ning kes rohkemal, kes vähemal määral andsid nõuandeid, kuidas edukalt kooli läbida. Enamus loengutes esinejatest on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži, kuid oli ka neid, kellel on jäänud ülikool pooleli.		Ainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” oli mul algselt eelarvamus, et sellest tuleb üsnagi igav kohustuslik aine, mis tuleb n-ö ära istuda loengutes. Kuid õnneks ei pidanud mu eelarvamused paika ning üllatuseks oli aine vägagi motiveeriv ja silmaringi laiendav. Igas loengus oli erinevate it-ametite esindajad rääkimas oma hariduse taustast, töökogemustest ning kes rohkemal, kes vähemal määral andsid nõuandeid, kuidas edukalt kooli läbida. Enamus loengutes esinejatest on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži, kuid oli ka neid, kellel on jäänud ülikool pooleli.

	Esimeses loengus, mis toimus eelnädalal vahetult peale avaaktust, tutvustati kooli õppekorraldust koos õppe-eeskirjaga: kus saab aineid deklareerida ning mitme EAP eest, rõhutati semestri punase joone päeva, tutvustati inimesi, kelle poole koolis pöörduda oma murega jms. Õppekorralduse eeskirjast välja toodud punktid ei olnud mulle uus info, kuna olin eelnevalt need endale juba selgeks teinud, sest ma tunnen end kindlamalt, kui tean enda õigusi ja kohustusi ning olen kursis, mis mind ees ootab. Lisaks tutvustas Andres Septer antud aine olemust ja arvestuse saamise tingimusi ning andis üldisi nõuanded kooli läbimiseks. Esimesest loengust kõlab endiselt mu kõrvus Andres Septeri sõnad: “Õppige, õppige ja veel kord õppige!”		Esimeses loengus, mis toimus eelnädalal vahetult peale avaaktust, tutvustati kooli õppekorraldust koos õppe-eeskirjaga: kus saab aineid deklareerida ning mitme EAP eest, rõhutati semestri punase joone päeva, tutvustati inimesi, kelle poole koolis pöörduda oma murega jms. Õppekorralduse eeskirjast välja toodud punktid ei olnud mulle uus info, kuna olin eelnevalt need endale juba selgeks teinud, sest ma tunnen end kindlamalt, kui tean enda õigusi ja kohustusi ning olen kursis, mis mind ees ootab. Lisaks tutvustas Andres Septer antud aine olemust ja arvestuse saamise tingimusi ning andis üldisi nõuanded kooli läbimiseks. Esimesest loengust kõlab endiselt mu kõrvus Andres Septeri sõnad: “Õppige, õppige ja veel kord õppige!”

	Esimene külaline selles aines oli IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman, kes tutvustas meile IT projektide juhtimist. Ta tõi välja olulise punkti projektijuhtimisest – tuleb näha raamist välja laiemalt. Ta ei tee ise kunagi projekti projekti pärast, vaid ikka selleks, et ettevõttele raha teenida ning eduka projekti võtmeks nimetas ta seejuures meeskonda. Minule ta tundus väga ambitsioonikas ja iseseisev naisterahvas, arvestades veel fakti, et ta oli kõigest 23-aastane, kui juhtis EMT-s töötades ligi 70-liikmelist teenindusosakonda. Peale selle on ta juhtinud osakondi Eesti Energias, TeliaSoneras, Bang&Olufsen’is ning hetkel töötab Zave Medias. Lisaks oli väga muljetavaldav tema puhul see, et ta oli väikse lapsega kodune, kui astus IT Kolledžisse ning juba teisel kursusel läks lapse kõrvalt tagasi tööle. Kõige muu juures jääb tal veel aega, et maratonidel joosta. Temaga võrreldes ei tohiks enamus täiskohaga tudengeid ohkida, kui palju on vaja õppida ning kuidas üldse ei jõua (kaasa arvatud ma ise).		Esimene külaline selles aines oli IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman, kes tutvustas meile IT projektide juhtimist. Ta tõi välja olulise punkti projektijuhtimisest – tuleb näha raamist välja laiemalt. Ta ei tee ise kunagi projekti projekti pärast, vaid ikka selleks, et ettevõttele raha teenida ning eduka projekti võtmeks nimetas ta seejuures meeskonda. Minule ta tundus väga ambitsioonikas ja iseseisev naisterahvas, arvestades veel fakti, et ta oli kõigest 23-aastane, kui juhtis EMT-s töötades ligi 70-liikmelist teenindusosakonda. Peale selle on ta juhtinud osakondi Eesti Energias, TeliaSoneras, Bang&Olufsen’is ning hetkel töötab Zave Medias. Lisaks oli väga muljetavaldav tema puhul see, et ta oli väikse lapsega kodune, kui astus IT Kolledžisse ning juba teisel kursusel läks lapse kõrvalt tagasi tööle. Kõige muu juures jääb tal veel aega, et maratonidel joosta. Temaga võrreldes ei tohiks enamus täiskohaga tudengeid ohkida, kui palju on vaja õppida ning kuidas üldse ei jõua (kaasa arvatud ma ise).

	Kolmandasse loengusse tuli rääkima, samuti IT Kolledži vilistlane, Elar Lang, kes oli minu jaoks kõige huvitavam, inspireerivam ning eelkõige motiveerivam esineja selle aine raames. Hetkel töötab ta veebirakenduste turvalisuse testijana Clarified Security OÜ-s. Ta tõi võrdlemisi vähe näiteid oma töökogemustest, kuid see-eest rääkis õppimisest omast kogemusest. Ta oli esialgu n-ö isehakanud programmeerija ja tundis, et on parem programmeerija kui IT Kolledži lõpetanud, kuid lõpuks leidis, et ei tea lihtsaid ja elementaarseid asju, mis ei ole otseselt seotud tema tööülesannetega, näiteks ei tundnud termineid. Kutsekeskkoolis õppimist mitte armastanud Elar Lang lõpetas IT Kolledži cum laudega ning seda veel aasta varem kui kaugõppe nominaalaeg ette nägi. Peale selle lõpetas TTÜ magistriõppe samuti cum laudega, sealjuures keskmise hindega 5.0000. Elar Lang soovitas oma ettekandes võtta kooli kui tööl käimist, kus õppeained on justkui projektid, millel on kindel ajaplaan. Kool on võimalus õppida olema edukas, sest edukus ei ole juhus, see on meie enda teha. Kuulsad ja edukad on õppinud õppima ning olema paindlikud ja kohanema olukorraga.		Kolmandasse loengusse tuli rääkima, samuti IT Kolledži vilistlane, Elar Lang, kes oli minu jaoks kõige huvitavam, inspireerivam ning eelkõige motiveerivam esineja selle aine raames. Hetkel töötab ta veebirakenduste turvalisuse testijana Clarified Security OÜ-s. Ta tõi võrdlemisi vähe näiteid oma töökogemustest, kuid see-eest rääkis õppimisest omast kogemusest. Ta oli esialgu n-ö isehakanud programmeerija ja tundis, et on parem programmeerija kui IT Kolledži lõpetanud, kuid lõpuks leidis, et ei tea lihtsaid ja elementaarseid asju, mis ei ole otseselt seotud tema tööülesannetega, näiteks ei tundnud termineid. Kutsekeskkoolis õppimist mitte armastanud Elar Lang lõpetas IT Kolledži cum laudega ning seda veel aasta varem kui kaugõppe nominaalaeg ette nägi. Peale selle lõpetas TTÜ magistriõppe samuti cum laudega, sealjuures keskmise hindega 5.0000. Elar Lang soovitas oma ettekandes võtta kooli kui tööl käimist, kus õppeained on justkui projektid, millel on kindel ajaplaan. Kool on võimalus õppida olema edukas, sest edukus ei ole juhus, see on meie enda teha. Kuulsad ja edukad on õppinud õppima ning olema paindlikud ja kohanema olukorraga.

	Järgmises ehk neljandas loengus tutvustas hetkel GrabCAD’is töötav Taavi Tuisk, millega tegeleb süsteemihaldur. Süsteemi administraatori üks peamisi omadusi peab olema tugev stressitaluvus, mis pidavat ajaga kergemaks minema. Veel võiks ta olla leidlik, osata programmeerida ning eriti range punkt on pidada kinni ametieetikast, st kasutaja andmetes on keelatud tuhnida, see võib tähendada karjääri lõppu. Süsteemi administraatorite tööpäevad võivad teinekord aga venida eriti pikale. Näitena tõi Taavi Tuisk Skype’s juhtunud viperust, kus Skype oli maas pea ühe päeva, mis tähendas, et süsteemi administraatori tavaline tööpäev nihkus ca 48-tunniseks. See loeng oli minu jaoks teistest igavam, mis võis olla põhjustatud kahe tingimuse kokkulangemisel – esitleja rääkis liiga tasasel häälel ja veidi emotsioonitult ning samas oli veel varahommik, kui tavaliselt aju pole veel päris üles ärganud.		Järgmises ehk neljandas loengus tutvustas hetkel GrabCAD’is töötav Taavi Tuisk, millega tegeleb süsteemihaldur. Süsteemi administraatori üks peamisi omadusi peab olema tugev stressitaluvus, mis pidavat ajaga kergemaks minema. Veel võiks ta olla leidlik, osata programmeerida ning eriti range punkt on pidada kinni ametieetikast, st kasutaja andmetes on keelatud tuhnida, see võib tähendada karjääri lõppu. Süsteemi administraatorite tööpäevad võivad teinekord aga venida eriti pikale. Näitena tõi Taavi Tuisk Skype’s juhtunud viperust, kus Skype oli maas pea ühe päeva, mis tähendas, et süsteemi administraatori tavaline tööpäev nihkus ca 48-tunniseks. See loeng oli minu jaoks teistest igavam, mis võis olla põhjustatud kahe tingimuse kokkulangemisel – esitleja rääkis liiga tasasel häälel ja veidi emotsioonitult ning samas oli veel varahommik, kui tavaliselt aju pole veel päris üles ärganud.

	Viiendasse loengusse oli kutsutud ASA Quality Services OÜ-st Kert Suvi valgustamaks meid testimise alal. Erialatutvustuse loengute nimekirjast seda teemat nähes ootasin põnevusega antud loengut, sest ise olen ette kujutanud, et oma it-töökogemust võiksin alustada just sellest vallast. Minu üllatuseks sain teada, et tegelikult pole testimine väga populaarne ja millegi pärast ei ole see amet paljude jaoks atraktiivne. Leitakse põhjusi, miks ei peaks testima: sest see on kallis, testimine ei loo väärtust, selleks ei jää aega või “seda pole võimalik testida”. Võib-olla ei juhtu mitte midagi, kui ei testi, kuid võib-olla juhtub kõige hullem – väikse vea tõttu võivad olla väga suured kahjud. Kui Kert Suvi palus auditooriumis tõsta käed neil, kellel on plaanis hakata testima, siis tõusis kõige rohkem 10 kätt saalis (minu käsi nende seas). Ilmselt polnud enamusel siis aimu, et testimine peaks käima käsikäes programmeerimisega. Ehk said paljud selles osas nüüd teadlikumaks...		Viiendasse loengusse oli kutsutud ASA Quality Services OÜ-st Kert Suvi valgustamaks meid testimise alal. Erialatutvustuse loengute nimekirjast seda teemat nähes ootasin põnevusega antud loengut, sest ise olen ette kujutanud, et oma it-töökogemust võiksin alustada just sellest vallast. Minu üllatuseks sain teada, et tegelikult pole testimine väga populaarne ja millegi pärast ei ole see amet paljude jaoks atraktiivne. Leitakse põhjusi, miks ei peaks testima: sest see on kallis, testimine ei loo väärtust, selleks ei jää aega või “seda pole võimalik testida”. Võib-olla ei juhtu mitte midagi, kui ei testi, kuid võib-olla juhtub kõige hullem – väikse vea tõttu võivad olla väga suured kahjud. Kui Kert Suvi palus auditooriumis tõsta käed neil, kellel on plaanis hakata testima, siis tõusis kõige rohkem 10 kätt saalis (minu käsi nende seas). Ilmselt polnud enamusel siis aimu, et testimine peaks käima käsikäes programmeerimisega. Ehk said paljud selles osas nüüd teadlikumaks...

	Kuuendasse loengusse ma kahjuks ise füüsiliselt kohale ei jõudnud, kuid õnneks on IT Kolledžis võimalik loengusalvestusi hiljem järgi vaadata. Loengusse oli kutsutud tarkvara arendaja Targo Tennisberg, kes andis nõu, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. See, mis on kirjas ja õpetatakse on ainult väike osa sellest, mis tegelikult tuleb teha, sest programmeerija edu võti ei seisne selles, kui head koodi ta oskab kirjutada, vaid kui hästi ta suudab probleeme ennetada ja riske maandada. Huvitav fakt, mille sain loengust teada, oli tarkvara projektide ebaõnnestumise peamine põhjus, milleks on tegelikult inimestevaheline suhtlemine. Mida suuremaks tarkvara projekt kasvab, seda rohkem inimesi tavaliselt sellesse kaasatakse ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus seejuures samuti kasvab. Põhjus on selles, et läbi mitmete vahendajate info muundub tihtipeale hoopis teiseks, kui see algselt oli.		Kuuendasse loengusse ma kahjuks ise füüsiliselt kohale ei jõudnud, kuid õnneks on IT Kolledžis võimalik loengusalvestusi hiljem järgi vaadata. Loengusse oli kutsutud tarkvara arendaja Targo Tennisberg, kes andis nõu, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. See, mis on kirjas ja õpetatakse on ainult väike osa sellest, mis tegelikult tuleb teha, sest programmeerija edu võti ei seisne selles, kui head koodi ta oskab kirjutada, vaid kui hästi ta suudab probleeme ennetada ja riske maandada. Huvitav fakt, mille sain loengust teada, oli tarkvara projektide ebaõnnestumise peamine põhjus, milleks on tegelikult inimestevaheline suhtlemine. Mida suuremaks tarkvara projekt kasvab, seda rohkem inimesi tavaliselt sellesse kaasatakse ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus seejuures samuti kasvab. Põhjus on selles, et läbi mitmete vahendajate info muundub tihtipeale hoopis teiseks, kui see algselt oli.

	Eelviimases loengus rääkis Tanel Unt oma ettevõtte eelistest ja puudustest. Põhiliseks eeliseks, nagu tihtipeale enamus ettevõtjaidki seda väidavad, peab Tanel Unt vabadust ise otsustada ehk saab ise valida, milline ettevõte sellest kujundada, keegi ei dikteeri. Miinuseks võiks tuua n-ö mitu ametit ühes, st ettevõtjana peab olema üheaegselt müügimees, raamatupidaja, psühholoog jne. Kõige olulisem oma ettevõttes on aga meeskonnakaaslased, kellega koos ettevõtet pidada. Nad peavad teadma, mida nad teevad, kuid samas peavad omavahel sobima. Samuti pidas projektide juhtimises meeskonda väga oluliseks teises loengus esinenud Tiina Seeman. Mulle meeldis eelviimane loeng ilmeka esineja poolest, kes tõi väga värvikaid näiteid oma elust.		Eelviimases loengus rääkis Tanel Unt oma ettevõtte eelistest ja puudustest. Põhiliseks eeliseks, nagu tihtipeale enamus ettevõtjaidki seda väidavad, peab Tanel Unt vabadust ise otsustada ehk saab ise valida, milline ettevõte sellest kujundada, keegi ei dikteeri. Miinuseks võiks tuua n-ö mitu ametit ühes, st ettevõtjana peab olema üheaegselt müügimees, raamatupidaja, psühholoog jne. Kõige olulisem oma ettevõttes on aga meeskonnakaaslased, kellega koos ettevõtet pidada. Nad peavad teadma, mida nad teevad, kuid samas peavad omavahel sobima. Samuti pidas projektide juhtimises meeskonda väga oluliseks teises loengus esinenud Tiina Seeman. Mulle meeldis eelviimane loeng ilmeka esineja poolest, kes tõi väga värvikaid näiteid oma elust.

	Viimases loengus oli kaks esinejat – Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes on kaks väga entusiastlikku andmete analüüsijat. Nad tegid muidu nii igava tunduva ala nagu statistika äärmiselt põnevaks ja seda kõike väga meeldiva huumoriga. Tänapäeval on kasutusel termin data science, mis hõlmab infotehnoloogiat, statistikat ja analüütikat. Kui leida endale selline nišš, kus olla teistest ees viis kuni kümme aastat, kuna kedagi teist ei köida see ala, ja olla ise kirglikult meelestatud sellest, siis suure tõenäosusega on võimalik saada üsna edukaks.		Viimases loengus oli kaks esinejat – Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes on kaks väga entusiastlikku andmete analüüsijat. Nad tegid muidu nii igava tunduva ala nagu statistika äärmiselt põnevaks ja seda kõike väga meeldiva huumoriga. Tänapäeval on kasutusel termin data science, mis hõlmab infotehnoloogiat, statistikat ja analüütikat. Kui leida endale selline nišš, kus olla teistest ees viis kuni kümme aastat, kuna kedagi teist ei köida see ala, ja olla ise kirglikult meelestatud sellest, siis suure tõenäosusega on võimalik saada üsna edukaks.

	Erialatutvuse loengute sari andis oluliselt parema ettekujutuse it-maailmast, kui mul algselt sellest oli. Samuti kinnistas see õppekorralduse eeskirja, mida ma arvan, et enamus oleks “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” aine puudumisel selle lihtsalt parimal juhul diagonaalselt läbi lugenud. Lisaks nägin erinevate külaliste näol, et it-inimesed pole midagi nii nohikud, kui üldtuntud arvamus neist on.		Erialatutvuse loengute sari andis oluliselt parema ettekujutuse it-maailmast, kui mul algselt sellest oli. Samuti kinnistas see õppekorralduse eeskirja, mida ma arvan, et enamus oleks “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” aine puudumisel selle lihtsalt parimal juhul diagonaalselt läbi lugenud. Lisaks nägin erinevate külaliste näol, et it-inimesed pole midagi nii nohikud, kui üldtuntud arvamus neist on.


	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Ppomeran at 13:36, 17 October 2015

2015-10-17T13:36:34Z

← Older revision		Revision as of 16:36, 17 October 2015
Line 7:		Line 7:

	==Essee==		==Essee==
	~~Siia~~ tuleb ~~essee tekst~~.
			Ainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” oli mul algselt eelarvamus, et sellest tuleb üsnagi igav kohustuslik aine, mis tuleb n-ö ära istuda loengutes. Kuid õnneks ei pidanud mu eelarvamused paika ning üllatuseks oli aine vägagi motiveeriv ja silmaringi laiendav. Igas loengus oli erinevate it-ametite esindajad rääkimas oma hariduse taustast, töökogemustest ning kes rohkemal, kes vähemal määral andsid nõuandeid, kuidas edukalt kooli läbida. Enamus loengutes esinejatest on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži, kuid oli ka neid, kellel on jäänud ülikool pooleli.
			Esimeses loengus, mis toimus eelnädalal vahetult peale avaaktust, tutvustati kooli õppekorraldust koos õppe-eeskirjaga: kus saab aineid deklareerida ning mitme EAP eest, rõhutati semestri punase joone päeva, tutvustati inimesi, kelle poole koolis pöörduda oma murega jms. Õppekorralduse eeskirjast välja toodud punktid ei olnud mulle uus info, kuna olin eelnevalt need endale juba selgeks teinud, sest ma tunnen end kindlamalt, kui tean enda õigusi ja kohustusi ning olen kursis, mis mind ees ootab. Lisaks tutvustas Andres Septer antud aine olemust ja arvestuse saamise tingimusi ning andis üldisi nõuanded kooli läbimiseks. Esimesest loengust kõlab endiselt mu kõrvus Andres Septeri sõnad: “Õppige, õppige ja veel kord õppige!”
			Esimene külaline selles aines oli IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman, kes tutvustas meile IT projektide juhtimist. Ta tõi välja olulise punkti projektijuhtimisest – tuleb näha raamist välja laiemalt. Ta ei tee ise kunagi projekti projekti pärast, vaid ikka selleks, et ettevõttele raha teenida ning eduka projekti võtmeks nimetas ta seejuures meeskonda. Minule ta tundus väga ambitsioonikas ja iseseisev naisterahvas, arvestades veel fakti, et ta oli kõigest 23-aastane, kui juhtis EMT-s töötades ligi 70-liikmelist teenindusosakonda. Peale selle on ta juhtinud osakondi Eesti Energias, TeliaSoneras, Bang&Olufsen’is ning hetkel töötab Zave Medias. Lisaks oli väga muljetavaldav tema puhul see, et ta oli väikse lapsega kodune, kui astus IT Kolledžisse ning juba teisel kursusel läks lapse kõrvalt tagasi tööle. Kõige muu juures jääb tal veel aega, et maratonidel joosta. Temaga võrreldes ei tohiks enamus täiskohaga tudengeid ohkida, kui palju on vaja õppida ning kuidas üldse ei jõua (kaasa arvatud ma ise).
			Kolmandasse loengusse tuli rääkima, samuti IT Kolledži vilistlane, Elar Lang, kes oli minu jaoks kõige huvitavam, inspireerivam ning eelkõige motiveerivam esineja selle aine raames. Hetkel töötab ta veebirakenduste turvalisuse testijana Clarified Security OÜ-s. Ta tõi võrdlemisi vähe näiteid oma töökogemustest, kuid see-eest rääkis õppimisest omast kogemusest. Ta oli esialgu n-ö isehakanud programmeerija ja tundis, et on parem programmeerija kui IT Kolledži lõpetanud, kuid lõpuks leidis, et ei tea lihtsaid ja elementaarseid asju, mis ei ole otseselt seotud tema tööülesannetega, näiteks ei tundnud termineid. Kutsekeskkoolis õppimist mitte armastanud Elar Lang lõpetas IT Kolledži cum laudega ning seda veel aasta varem kui kaugõppe nominaalaeg ette nägi. Peale selle lõpetas TTÜ magistriõppe samuti cum laudega, sealjuures keskmise hindega 5.0000. Elar Lang soovitas oma ettekandes võtta kooli kui tööl käimist, kus õppeained on justkui projektid, millel on kindel ajaplaan. Kool on võimalus õppida olema edukas, sest edukus ei ole juhus, see on meie enda teha. Kuulsad ja edukad on õppinud õppima ning olema paindlikud ja kohanema olukorraga.
			Järgmises ehk neljandas loengus tutvustas hetkel GrabCAD’is töötav Taavi Tuisk, millega tegeleb süsteemihaldur. Süsteemi administraatori üks peamisi omadusi peab olema tugev stressitaluvus, mis pidavat ajaga kergemaks minema. Veel võiks ta olla leidlik, osata programmeerida ning eriti range punkt on pidada kinni ametieetikast, st kasutaja andmetes on keelatud tuhnida, see võib tähendada karjääri lõppu. Süsteemi administraatorite tööpäevad võivad teinekord aga venida eriti pikale. Näitena tõi Taavi Tuisk Skype’s juhtunud viperust, kus Skype oli maas pea ühe päeva, mis tähendas, et süsteemi administraatori tavaline tööpäev nihkus ca 48-tunniseks. See loeng oli minu jaoks teistest igavam, mis võis olla põhjustatud kahe tingimuse kokkulangemisel – esitleja rääkis liiga tasasel häälel ja veidi emotsioonitult ning samas oli veel varahommik, kui tavaliselt aju pole veel päris üles ärganud.
			Viiendasse loengusse oli kutsutud ASA Quality Services OÜ-st Kert Suvi valgustamaks meid testimise alal. Erialatutvustuse loengute nimekirjast seda teemat nähes ootasin põnevusega antud loengut, sest ise olen ette kujutanud, et oma it-töökogemust võiksin alustada just sellest vallast. Minu üllatuseks sain teada, et tegelikult pole testimine väga populaarne ja millegi pärast ei ole see amet paljude jaoks atraktiivne. Leitakse põhjusi, miks ei peaks testima: sest see on kallis, testimine ei loo väärtust, selleks ei jää aega või “seda pole võimalik testida”. Võib-olla ei juhtu mitte midagi, kui ei testi, kuid võib-olla juhtub kõige hullem – väikse vea tõttu võivad olla väga suured kahjud. Kui Kert Suvi palus auditooriumis tõsta käed neil, kellel on plaanis hakata testima, siis tõusis kõige rohkem 10 kätt saalis (minu käsi nende seas). Ilmselt polnud enamusel siis aimu, et testimine peaks käima käsikäes programmeerimisega. Ehk said paljud selles osas nüüd teadlikumaks...
			Kuuendasse loengusse ma kahjuks ise füüsiliselt kohale ei jõudnud, kuid õnneks on IT Kolledžis võimalik loengusalvestusi hiljem järgi vaadata. Loengusse oli kutsutud tarkvara arendaja Targo Tennisberg, kes andis nõu, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. See, mis on kirjas ja õpetatakse on ainult väike osa sellest, mis tegelikult tuleb teha, sest programmeerija edu võti ei seisne selles, kui head koodi ta oskab kirjutada, vaid kui hästi ta suudab probleeme ennetada ja riske maandada. Huvitav fakt, mille sain loengust teada, oli tarkvara projektide ebaõnnestumise peamine põhjus, milleks on tegelikult inimestevaheline suhtlemine. Mida suuremaks tarkvara projekt kasvab, seda rohkem inimesi tavaliselt sellesse kaasatakse ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus seejuures samuti kasvab. Põhjus on selles, et läbi mitmete vahendajate info muundub tihtipeale hoopis teiseks, kui see algselt oli.
			Eelviimases loengus rääkis Tanel Unt oma ettevõtte eelistest ja puudustest. Põhiliseks eeliseks, nagu tihtipeale enamus ettevõtjaidki seda väidavad, peab Tanel Unt vabadust ise otsustada ehk saab ise valida, milline ettevõte sellest kujundada, keegi ei dikteeri. Miinuseks võiks tuua n-ö mitu ametit ühes, st ettevõtjana peab olema üheaegselt müügimees, raamatupidaja, psühholoog jne. Kõige olulisem oma ettevõttes on aga meeskonnakaaslased, kellega koos ettevõtet pidada. Nad peavad teadma, mida nad teevad, kuid samas peavad omavahel sobima. Samuti pidas projektide juhtimises meeskonda väga oluliseks teises loengus esinenud Tiina Seeman. Mulle meeldis eelviimane loeng ilmeka esineja poolest, kes tõi väga värvikaid näiteid oma elust.
			Viimases loengus oli kaks esinejat – Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes on kaks väga entusiastlikku andmete analüüsijat. Nad tegid muidu nii igava tunduva ala nagu statistika äärmiselt põnevaks ja seda kõike väga meeldiva huumoriga. Tänapäeval on kasutusel termin data science, mis hõlmab infotehnoloogiat, statistikat ja analüütikat. Kui leida endale selline nišš, kus olla teistest ees viis kuni kümme aastat, kuna kedagi teist ei köida see ala, ja olla ise kirglikult meelestatud sellest, siis suure tõenäosusega on võimalik saada üsna edukaks.
			Erialatutvuse loengute sari andis oluliselt parema ettekujutuse it-maailmast, kui mul algselt sellest oli. Samuti kinnistas see õppekorralduse eeskirja, mida ma arvan, et enamus oleks “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” aine puudumisel selle lihtsalt parimal juhul diagonaalselt läbi lugenud. Lisaks nägin erinevate külaliste näol, et it-inimesed pole midagi nii nohikud, kui üldtuntud arvamus neist on.

Ppomeran: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2015-10-15T15:36:09Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 18:36, 15 October 2015
Line 3:		Line 3:
	Autor: Piret Pomerants		Autor: Piret Pomerants

	Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2015		Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2015

Ppomeran at 15:34, 15 October 2015

2015-10-15T15:34:40Z

← Older revision		Revision as of 18:34, 15 October 2015
Line 48:		Line 48:
	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [8]		Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [8]


			===Ülesanne===
			Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


			'''Vastus'''

			X=21 EAP, Y=22 EAP

			Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd semestris, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 eur 1 EAP kohta.

			Õppekava täies mahus täitmiseks on vaja seega aasta lõpuks kokku saada:
			27 + 27 = 54 EAP

			Kui X=21 EAP ja Y=22 EAP, siis saame:
			21 + 22 = 43 EAP

			Aasta lõpuks tuleb hüvitada:
			54 – 43 = 11 EAP

			Esitatav arve:
			11 * 50 = 550 eur

			Vastus: esitatav arve on 550 € 11 EAP ulatuses.

Ppomeran: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-15T15:32:27Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 18:32, 15 October 2015
Line 33:		Line 33:
	Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.		Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
	Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?		Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?


	'''Vastus'''		'''Vastus'''

Ppomeran: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-15T15:32:01Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 18:32, 15 October 2015
Line 30:		Line 30:


	===Küsimus 3===		===Küsimus 2===
	~~Millised võimalused~~ on ~~minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis~~ tegevused tuleb ~~selleks~~ teha? ~~Kui pikk~~ on ~~maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid~~ ja ~~arvestusi~~?		Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
			Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	~~Selleks, et minna~~ akadeemilisele puhkusele, ~~pean~~ ...		1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [5]

			2) Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minnes (alates teisest õppeaastast) tuleb avaldus esitada enne punase joone päeva. [6]

			3) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. [7]

			4) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]


			Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [8]

Ppomeran: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-15T15:30:32Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 18:30, 15 October 2015
Line 28:		Line 28:

	Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. [4]		Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. [4]


	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===