User:Pstamber - Revision history

Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-26T03:47:26Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 06:47, 26 October 2016
Line 24:		Line 24:
	'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Huvitav fakt oli, et usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta (seda aluseks võttes läheb siis nullist alustades 50 aastat 100%-se usalduse saamiseks). Erinevates valdkondades on erinevad terminid (lühendid), peavad olema arusaadavad osapooltele; 3) telekomi maailmas on oluline harjumuste muutmine, et muuta tarbijate käitumismustreid. Oluline on olla milleski väga hea aga tajuda ka suurt maailma. Kasulikku viited kuidas turunduse kaudu müüki kasvatada olid ''growth hacking'' - parimate müügikanalite leidmine, mida toetab andmete analüüs, programmeerimine ja turundus ning ''kissmetrics''.		'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Huvitav fakt oli, et usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta (seda aluseks võttes läheb siis nullist alustades 50 aastat 100%-se usalduse saamiseks). Erinevates valdkondades on erinevad terminid (lühendid), peavad olema arusaadavad osapooltele; 3) telekomi maailmas on oluline harjumuste muutmine, et muuta tarbijate käitumismustreid. Oluline on olla milleski väga hea aga tajuda ka suurt maailma. Kasulikku viited kuidas turunduse kaudu müüki kasvatada olid ''growth hacking'' - parimate müügikanalite leidmine, mida toetab andmete analüüs, programmeerimine ja turundus ning ''kissmetrics''.

	Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), soovi palju õppida (vanemad esinejad olid suuresti ka iseõppijad) tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Selleks, et hea spetsialist olla ja elus hakkama saada peab lisaks oma eriala headele teadmistele olema ka laiem silmaring (miks ja kellele ma midagi teen, kas see on ka elluviidav, kuidas teised teevad). Kommunikatsiooni/suhtluse roll kõlas läbi enamuses loengutest. Tundub, et enamus probleeme tekkib puudulikust kommunikatsioonist (ei suudeta teiste vajadustest aru saada ja teistele oma vajadusi selgeks teha, seda nii IT sees, kui ka IT ja äripoole vahel). Üldiselt esinejate tööalast käiku IT-sektoris vaadates on näha, et päris sageli vahetatakse töökohti (võib olla lihtsalt inimesed arenevad sageli kiiremini kui ettevõtted kelle jaoks nad töötavad, lisaks ka asjaolu, et ametikõrgenduse, kõrgema palga joaks on vajalik nn sunnitud mobiilsus). Loengud olid väga huvitavad ja kindlasti tasuks neid kuulata ka mitte IT-inimestel. Sain palju selgema pildi, millega erinevate alade spetsilistid ~~tegevad~~ ja huvi teatud teemade vastu tõusis tunduvalt.		Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), soovi palju õppida (vanemad esinejad olid suuresti ka iseõppijad) tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Selleks, et hea spetsialist olla ja elus hakkama saada peab lisaks oma eriala headele teadmistele olema ka laiem silmaring (miks ja kellele ma midagi teen, kas see on ka elluviidav, kuidas teised teevad). Kommunikatsiooni/suhtluse roll kõlas läbi enamuses loengutest. Tundub, et enamus probleeme tekkib puudulikust kommunikatsioonist (ei suudeta teiste vajadustest aru saada ja teistele oma vajadusi selgeks teha, seda nii IT sees, kui ka IT ja äripoole vahel). Üldiselt esinejate tööalast käiku IT-sektoris vaadates on näha, et päris sageli vahetatakse töökohti (võib olla lihtsalt inimesed arenevad sageli kiiremini kui ettevõtted kelle jaoks nad töötavad, lisaks ka asjaolu, et ametikõrgenduse, kõrgema palga joaks on vajalik nn sunnitud mobiilsus). Loengud olid väga huvitavad (Septeri vahekommentaarid asjalikud) ja kindlasti tasuks neid kuulata ka mitte IT-inimestel. Sain palju selgema pildi, millega erinevate alade spetsilistid tegelevad ja huvi teatud teemade vastu tõusis tunduvalt. Võib olla oleks huvitav ka sellised kokkuvõtvad loengud, kus sama valdkonna (nt ainult adminnid või arendajad või testijad) ja ka erinevate valdkondade sptsialistid (äripool(turundus,kasutajad)-arendaja-testija-admin-turundus jms) koos arutaks, kuidas asjad on, kuidas võiks olla ja mida teha, et koostöö (kommunikatsioon) oleks parem jms.

	~~==Notes==~~

	~~Kokkuvõtteks ..~~.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Pstamber: /* Essee */

2016-10-26T03:33:27Z

Essee

Show changes

Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-26T00:55:46Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 03:55, 26 October 2016
Line 19:		Line 19:
	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis '''Ivar Laur''' teemal "Andmed ei allu analüüsile". Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes "teab", et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis '''Ivar Laur''' teemal "Andmed ei allu analüüsile". Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes "teab", et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.

	~~Seitsmendast loengust~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> ~~sain teada~~ ...		'''Jaan Priisalu''' pidas loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> Eesti Vabariigii küberkaitse teemadel. Inimesed õppivad kui keegi midagi küsib. Küberneetika Norbet Wieneri ümberjutustus juhtimisteooriast. Iga iseseisev riik/ettevõte vajab küberturvet. Paroolid ei ole turvalised. Küberturbes peavad asjad olema lihtsad. Kiipkaart on kõige lihtsam arvuti (protsessor, mälud, sisend/väljund). Koostöö kaitses on oluline, et tagada üldine usaldusväärtus. Digiallkirjas peab olema ajatempel.

	'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. ~~Väide, et usaldust~~ ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta on ~~küll veidi kaheldav~~.		'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta. Kui tooted on sarnased, siis ettevõtteid eristabki bränd. Erinevates valdkondades on erinevad terminid (lühendid), peavad olema arusaadavad osapooltele; 3) telekomi maailmas on oluline harjumuste muutmine, et muuta tarbijate käitumismustreid. Oluline on olla milleski väga hea aga tajuda ka suurt maailma. Kasilikku viited kuidas turunduse kaudu müüki kasvatada olid ''growth hacking'' - parimate müügikanalite leidmine, mida toetab andmete analüüs, programmeerimine ja turundus ning kissmetrics. hea turundusinimene küsib enne turundamist küsimusi toote kohta.

	Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.		Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.

Pstamber: /* Essee */

2016-10-25T17:36:32Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:36, 25 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...

	'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.		'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Väide, et usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta on küll veidi kaheldav.

			Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.

	Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).		Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).

Pstamber: /* Essee */

2016-10-25T17:21:58Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:21, 25 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...

	'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale		'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.

	Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).		Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).

Pstamber: /* Essee */

2016-10-25T16:30:11Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:30, 25 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...

	'''Hedi ~~Mardiso~~''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest.		'''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale

	Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).		Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).

Pstamber: /* Essee */

2016-10-25T16:08:31Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:08, 25 October 2016
Line 14:		Line 14:
	'''Lembitu Ling''' kõneles loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.		'''Lembitu Ling''' kõneles loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.

	'''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" (Andres Septer) "Karjäärikäänakud" (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.		'''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" (Andres Septer) "Karjäärikäänakud" (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).
	Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.		Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.

Line 21:		Line 21:
	Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...

	'''Hedi ~~Mardisoo"~~ rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest.		'''Hedi Mardiso''' rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest.

	Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).		Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).

Pstamber: /* Essee */

2016-10-25T04:51:13Z

Essee

← Older revision		Revision as of 07:51, 25 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...

	~~Kaheksandast loengust~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> ~~sain teada ..~~.		'''Hedi Mardisoo" rääkis kaheksandast loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> IT ja turunduse vahelistest seostest.

	Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).		Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).

Pstamber: /* Essee */

2016-10-25T04:39:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 07:39, 25 October 2016
Line 17:		Line 17:
	Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.		Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis '''Ivar Laur''' teemal "Andmed ei allu analüüsile". Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes "teab", et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis '''Ivar Laur''' teemal "Andmed ei allu analüüsile". Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes "teab", et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.

	Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Pstamber: /* Essee */

2016-10-25T04:25:15Z

Essee

← Older revision		Revision as of 07:25, 25 October 2016
Line 17:		Line 17:
	Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.		Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis '''Ivar Laur''' teemal "Andmed ei allu analüüsile". Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes "teab", et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis '''Ivar Laur''' teemal "Andmed ei allu analüüsile". Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes "teab", et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti.

	Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> sain teada ...