User:Rkuldvee - Revision history

Rkuldvee at 05:59, 24 October 2013

2013-10-24T05:59:02Z

← Older revision		Revision as of 08:59, 24 October 2013
Line 25:		Line 25:
	Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cacti ja Nagios.		Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cacti ja Nagios.

	Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika poolest võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.		Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta, aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta, mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika poolest võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.

	Kaheksas ja viimane loeng toimus 17. oktoobril. Loengut oli kutsutud pidama Liisu Lindma. Liisu rääkis psühholoogilisest aspektidest, nimelt ellusuhtumisest. Loengu jooksul andis ta kuulajatele ülesandeid küsida üksteiselt küsimusi. Lindma kajastas põhiliselt temaatikat mida mina olen näiteks palju kuulnud gümnaasiumis karjääriõpetuse tunnis. Põhiteemadeks olid väärtused ja ellusuhtumine, et see määravat ka selle kui hästi inimesel läheb. Liisu rõhutas ka enesekindluse tähtsust, usaldust ja meeskonnatöö olulisust. Loengu eripäraks oli suur kogus inglise ~~kellseid~~ slaide ning auditooriumile ülesannete andmine.		Kaheksas ja viimane loeng toimus 17. oktoobril. Loengut oli kutsutud pidama Liisu Lindma. Liisu rääkis psühholoogilisest aspektidest, nimelt ellusuhtumisest. Loengu jooksul andis ta kuulajatele ülesandeid küsida üksteiselt küsimusi. Lindma kajastas põhiliselt temaatikat, mida mina olen näiteks palju kuulnud gümnaasiumis karjääriõpetuse tunnis. Põhiteemadeks olid väärtused ja ellusuhtumine, et see määravat ka selle kui hästi inimesel läheb. Liisu rõhutas ka enesekindluse tähtsust, usaldust ja meeskonnatöö olulisust. Loengu eripäraks oli suur kogus inglise keelseid slaide ning auditooriumile ülesannete andmine.

	Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõik loengud olid omamoodi põnevad ning silmaringi avardavad. Igast loengust sai midagi uut teada. Minu jaoks isiklikult olid põnevaimad loengud küberpätturluse, innovatsiooni, Nortali ning ka Skype loeng. See aga ei tähenda, et teistest loengutest poleks midagi tähtsat ega huvitavat kaasa võtta tulevikuks. Loengupidajate kohta võin öelda seda, et nad kõik olid väga toredad ja muhedad inimesed. Sai kuulda põnevaid näiteid ning näha lahedaid slaide.		Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõik loengud olid omamoodi põnevad ning silmaringi avardavad. Igast loengust sai midagi uut teada. Minu jaoks isiklikult olid põnevaimad loengud küberpätturluse, innovatsiooni, Nortali ning ka Skype loeng. See aga ei tähenda, et teistest loengutest poleks midagi tähtsat ega huvitavat kaasa võtta tulevikuks. Loengupidajate kohta võin öelda seda, et nad kõik olid väga toredad ja muhedad inimesed. Sai kuulda põnevaid näiteid ning näha lahedaid slaide.

Rkuldvee at 05:54, 24 October 2013

2013-10-24T05:54:50Z

← Older revision		Revision as of 08:54, 24 October 2013
Line 23:		Line 23:
	Viies loeng peeti 26. septembril ning loengut pidas IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Käver rääkis Elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Käver alustas loengut, tutvustades iseennast. Loengu jooksul jagas ta nõuandeid tudengitele, et mis õppeained on tema arvates olulised. Andres Kõver rõhutas matemaatika osatähtsust ning tõi näiteid selle kohta, et kus on matemaatika õppimine kasu toonud. Loengu jooksul tõi Käver palju näiteid elust enesest. Andres jutustas kuulajatele ka seda, et kuidas ta ise omal ajal õppis. Slaide Käveri loengus peaaegu ei olnud. Loeng meenutas mingil määral kahte esimest loengut nii temaatika kui ka sisu poolest.		Viies loeng peeti 26. septembril ning loengut pidas IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Käver rääkis Elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Käver alustas loengut, tutvustades iseennast. Loengu jooksul jagas ta nõuandeid tudengitele, et mis õppeained on tema arvates olulised. Andres Kõver rõhutas matemaatika osatähtsust ning tõi näiteid selle kohta, et kus on matemaatika õppimine kasu toonud. Loengu jooksul tõi Käver palju näiteid elust enesest. Andres jutustas kuulajatele ka seda, et kuidas ta ise omal ajal õppis. Slaide Käveri loengus peaaegu ei olnud. Loeng meenutas mingil määral kahte esimest loengut nii temaatika kui ka sisu poolest.

	Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad ~~Cscti~~ ja Nagios.		Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cacti ja Nagios.

	Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika poolest võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.		Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika poolest võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.

Rkuldvee at 05:53, 24 October 2013

2013-10-24T05:53:50Z

← Older revision		Revision as of 08:53, 24 October 2013
Line 9:		Line 9:
	Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli üks põnev õppeaine. Omapäraseks tegi selle aine see, et sisaldas vaid loenguid, kuid sellegipoolest oli väga huvitav. Igas loengus esinesid erinevad inimesed , kes jagasid tudengitele oma teadmisi, kogemusi ja soovitusi.		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli üks põnev õppeaine. Omapäraseks tegi selle aine see, et sisaldas vaid loenguid, kuid sellegipoolest oli väga huvitav. Igas loengus esinesid erinevad inimesed , kes jagasid tudengitele oma teadmisi, kogemusi ja soovitusi.

	Esimene arvesse minev loeng toimus juba enne õppeaasta algust 28. augustil. Loengu läbiviijateks olid		Esimene arvesse minev loeng toimus juba enne õppeaasta algust, 28. augustil. Loengu läbiviijateks olid
	Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tudengitele räägiti lähemalt kõrgharidusreformist ning tutvustati IT Kolledži õppekorraldust. Peale selle räägiti edasiõppimisvõimalustest, tehti koolis õpinguid alustavaid õppureid tuttavaks ÕIS-iga, räägiti õppekorralduse eeskirjast ning anti teada kelle poole tuleks küsimuste tekkimisel pöörduda.		Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tudengitele räägiti lähemalt kõrgharidusreformist ning tutvustati IT Kolledži õppekorraldust. Peale selle räägiti edasiõppimisvõimalustest, tehti koolis õpinguid alustavaid õppureid tuttavaks ÕIS-iga, räägiti õppekorralduse eeskirjast ning anti teada kelle poole tuleks küsimuste tekkimisel pöörduda.

	Teist loengut, mis toimus nädal hiljem viis läbi IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits. Loengu alguses Margus tutvustas ennast, et mis õppeaineid ja kellele ta annab ning millest loengus juttu tuleb. Loengus rääkis Ernits lähemalt mida tähendab õppuri eetikakoodeks, jagas nõuandeid õppimiseks ja enese motiveerimiseks. Loengu lõpus tutvustas Margus robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Loengus käsitleti taas esimese loengu temaatikat, kuid veidi teise nurga alt. Uudne oli kuulata põnevat kirjeldust robootikaklubi kohta.		Teist loengut, mis toimus nädal hiljem, viis läbi IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits. Loengu alguses Margus tutvustas ennast, et mis õppeaineid ja kellele ta annab ning millest loengus juttu tuleb. Loengus rääkis Ernits lähemalt, mida tähendab õppuri eetikakoodeks, jagas nõuandeid õppimiseks ja enese motiveerimiseks. Loengu lõpus tutvustas Margus robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Loengus käsitleti taas esimese loengu temaatikat, kuid veidi teise nurga alt. Uudne oli kuulata põnevat kirjeldust robootikaklubi kohta.

	Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline.		Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline.
	Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et ~~palju~~ juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus, kui Linnar küsis auditooriumi arvamust mitte ei hakanud kohe teemast rääkima.		Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus, kui Linnar küsis auditooriumi arvamust, mitte ei hakanud kohe teemast rääkima.

	Neljas loeng toimus 19. septembril. Loengut oli kutsutud pidama Tarmo Randel, kes töötab CERT-EE organisatsioonis. Tarmo rääkis auditooriumile IT varjuküljest, ~~nimelt~~ pahavarast ja sellega seonduvatest ohtudest. Tema juttu saatsid värvikad slaidid. Lisaks slaididele oli loeng muudetud põnevamaks ka kahe video abil. Ühelt slaidilt võis näha näidet algelisest arvutiviirusest.		Neljas loeng toimus 19. septembril. Loengut oli kutsutud pidama Tarmo Randel, kes töötab CERT-EE organisatsioonis. Tarmo rääkis auditooriumile IT varjuküljest, täpsemalt pahavarast ja sellega seonduvatest ohtudest. Tema juttu saatsid värvikad slaidid. Lisaks slaididele oli loeng muudetud põnevamaks ka kahe video abil. Ühelt slaidilt võis näha näidet algelisest arvutiviirusest.
	Lisaks sellele selgitas Tarmo Randel kuulajatele mitmete erinevate mõistete tähendust ning rääkis ka sellest, mida ette võetakse, et küberpätte pidurdada ning nende tegevust takistada. Esimest korda loengutes võis slaididelt leida hulgaliselt skeeme. Loengu jooksul kajastas CERT-EE töötaja ka statistikat, mis kajastas küberkuritegevust lähiaastatel. Loengu lõpetuseks tõi Tarmo välja ajakirjandusse ja meediasse jõudnud näiteid küberkuritegevuse kohta nii Eestist kui ka välismaalt.		Lisaks sellele selgitas Tarmo Randel kuulajatele mitmete erinevate mõistete tähendust ning rääkis ka sellest, mida ette võetakse, et küberpätte pidurdada ning nende tegevust takistada. Esimest korda loengutes võis slaididelt leida hulgaliselt skeeme. Loengu jooksul kajastas CERT-EE töötaja ka statistikat, mis kajastas küberkuritegevust lähiaastatel. Loengu lõpetuseks tõi Tarmo välja ajakirjandusse ja meediasse jõudnud näiteid küberkuritegevuse kohta nii Eestist kui ka välismaalt.
	Loeng oli omapärane selle poolest, et näidati videosid ning palju skeeme.		Loeng oli omapärane selle poolest, et näidati videosid ning palju skeeme.

	Viies loeng peeti 26. septembril ning loengut pidas IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Käver rääkis Elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Käver alustas loengut, tutvustades iseennast. Loengu jooksul jagas ta nõuandeid tudengitele, et mis õppeained on tema arvates olulised. Andres Kõver rõhutas matemaatika osatähtsust ning tõi näiteid selle kohta, et kus on matemaatika õppimine kasu toonud. Loengu jooksul tõi Käver palju näiteid elust enesest. Andres jutustas kuulajatele ka seda, et kuidas ta ise omal ajal õppis. Slaide Käveri loengus peaaegu ei olnud. Loeng meenutas mingil määral kahte esimest loengut temaatika ja ka sisu poolest.		Viies loeng peeti 26. septembril ning loengut pidas IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Käver rääkis Elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Käver alustas loengut, tutvustades iseennast. Loengu jooksul jagas ta nõuandeid tudengitele, et mis õppeained on tema arvates olulised. Andres Kõver rõhutas matemaatika osatähtsust ning tõi näiteid selle kohta, et kus on matemaatika õppimine kasu toonud. Loengu jooksul tõi Käver palju näiteid elust enesest. Andres jutustas kuulajatele ka seda, et kuidas ta ise omal ajal õppis. Slaide Käveri loengus peaaegu ei olnud. Loeng meenutas mingil määral kahte esimest loengut nii temaatika kui ka sisu poolest.

	Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.		Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.

Rkuldvee at 18:58, 23 October 2013

2013-10-23T18:58:30Z

← Older revision		Revision as of 21:58, 23 October 2013
Line 29:		Line 29:
	Kaheksas ja viimane loeng toimus 17. oktoobril. Loengut oli kutsutud pidama Liisu Lindma. Liisu rääkis psühholoogilisest aspektidest, nimelt ellusuhtumisest. Loengu jooksul andis ta kuulajatele ülesandeid küsida üksteiselt küsimusi. Lindma kajastas põhiliselt temaatikat mida mina olen näiteks palju kuulnud gümnaasiumis karjääriõpetuse tunnis. Põhiteemadeks olid väärtused ja ellusuhtumine, et see määravat ka selle kui hästi inimesel läheb. Liisu rõhutas ka enesekindluse tähtsust, usaldust ja meeskonnatöö olulisust. Loengu eripäraks oli suur kogus inglise kellseid slaide ning auditooriumile ülesannete andmine.		Kaheksas ja viimane loeng toimus 17. oktoobril. Loengut oli kutsutud pidama Liisu Lindma. Liisu rääkis psühholoogilisest aspektidest, nimelt ellusuhtumisest. Loengu jooksul andis ta kuulajatele ülesandeid küsida üksteiselt küsimusi. Lindma kajastas põhiliselt temaatikat mida mina olen näiteks palju kuulnud gümnaasiumis karjääriõpetuse tunnis. Põhiteemadeks olid väärtused ja ellusuhtumine, et see määravat ka selle kui hästi inimesel läheb. Liisu rõhutas ka enesekindluse tähtsust, usaldust ja meeskonnatöö olulisust. Loengu eripäraks oli suur kogus inglise kellseid slaide ning auditooriumile ülesannete andmine.

	Kokkuvõtteks		Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõik loengud olid omamoodi põnevad ning silmaringi avardavad. Igast loengust sai midagi uut teada. Minu jaoks isiklikult olid põnevaimad loengud küberpätturluse, innovatsiooni, Nortali ning ka Skype loeng. See aga ei tähenda, et teistest loengutest poleks midagi tähtsat ega huvitavat kaasa võtta tulevikuks. Loengupidajate kohta võin öelda seda, et nad kõik olid väga toredad ja muhedad inimesed. Sai kuulda põnevaid näiteid ning näha lahedaid slaide.











	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==

Rkuldvee at 18:48, 23 October 2013

2013-10-23T18:48:43Z

← Older revision		Revision as of 21:48, 23 October 2013
Line 25:		Line 25:
	Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.		Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.

	Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika ~~põllest~~ võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.		Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika poolest võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.

			Kaheksas ja viimane loeng toimus 17. oktoobril. Loengut oli kutsutud pidama Liisu Lindma. Liisu rääkis psühholoogilisest aspektidest, nimelt ellusuhtumisest. Loengu jooksul andis ta kuulajatele ülesandeid küsida üksteiselt küsimusi. Lindma kajastas põhiliselt temaatikat mida mina olen näiteks palju kuulnud gümnaasiumis karjääriõpetuse tunnis. Põhiteemadeks olid väärtused ja ellusuhtumine, et see määravat ka selle kui hästi inimesel läheb. Liisu rõhutas ka enesekindluse tähtsust, usaldust ja meeskonnatöö olulisust. Loengu eripäraks oli suur kogus inglise kellseid slaide ning auditooriumile ülesannete andmine.

			Kokkuvõtteks

Rkuldvee at 18:37, 23 October 2013

2013-10-23T18:37:00Z

← Older revision		Revision as of 21:37, 23 October 2013
Line 25:		Line 25:
	Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.		Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.

	Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt.		Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika põllest võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.

Rkuldvee at 18:23, 23 October 2013

2013-10-23T18:23:52Z

← Older revision		Revision as of 21:23, 23 October 2013
Line 16:		Line 16:
	Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline.		Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline.
	Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et palju juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus, kui Linnar küsis auditooriumi arvamust mitte ei hakanud kohe teemast rääkima.		Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et palju juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus, kui Linnar küsis auditooriumi arvamust mitte ei hakanud kohe teemast rääkima.

			Neljas loeng toimus 19. septembril. Loengut oli kutsutud pidama Tarmo Randel, kes töötab CERT-EE organisatsioonis. Tarmo rääkis auditooriumile IT varjuküljest, nimelt pahavarast ja sellega seonduvatest ohtudest. Tema juttu saatsid värvikad slaidid. Lisaks slaididele oli loeng muudetud põnevamaks ka kahe video abil. Ühelt slaidilt võis näha näidet algelisest arvutiviirusest.
			Lisaks sellele selgitas Tarmo Randel kuulajatele mitmete erinevate mõistete tähendust ning rääkis ka sellest, mida ette võetakse, et küberpätte pidurdada ning nende tegevust takistada. Esimest korda loengutes võis slaididelt leida hulgaliselt skeeme. Loengu jooksul kajastas CERT-EE töötaja ka statistikat, mis kajastas küberkuritegevust lähiaastatel. Loengu lõpetuseks tõi Tarmo välja ajakirjandusse ja meediasse jõudnud näiteid küberkuritegevuse kohta nii Eestist kui ka välismaalt.
			Loeng oli omapärane selle poolest, et näidati videosid ning palju skeeme.

			Viies loeng peeti 26. septembril ning loengut pidas IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Käver rääkis Elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Käver alustas loengut, tutvustades iseennast. Loengu jooksul jagas ta nõuandeid tudengitele, et mis õppeained on tema arvates olulised. Andres Kõver rõhutas matemaatika osatähtsust ning tõi näiteid selle kohta, et kus on matemaatika õppimine kasu toonud. Loengu jooksul tõi Käver palju näiteid elust enesest. Andres jutustas kuulajatele ka seda, et kuidas ta ise omal ajal õppis. Slaide Käveri loengus peaaegu ei olnud. Loeng meenutas mingil määral kahte esimest loengut temaatika ja ka sisu poolest.

			Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.

			Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt.

Rkuldvee at 17:39, 23 October 2013

2013-10-23T17:39:23Z

← Older revision		Revision as of 20:39, 23 October 2013
Line 15:		Line 15:

	Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline.		Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline.
	Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et palju juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus kui Linnar küsis auditooriumi arvamust.		Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et palju juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus, kui Linnar küsis auditooriumi arvamust mitte ei hakanud kohe teemast rääkima.

Rkuldvee at 17:37, 23 October 2013

2013-10-23T17:37:52Z

← Older revision		Revision as of 20:37, 23 October 2013
Line 6:		Line 6:

	== Erialatutvustuse essee ==		== Erialatutvustuse essee ==

			Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli üks põnev õppeaine. Omapäraseks tegi selle aine see, et sisaldas vaid loenguid, kuid sellegipoolest oli väga huvitav. Igas loengus esinesid erinevad inimesed , kes jagasid tudengitele oma teadmisi, kogemusi ja soovitusi.

			Esimene arvesse minev loeng toimus juba enne õppeaasta algust 28. augustil. Loengu läbiviijateks olid
			Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tudengitele räägiti lähemalt kõrgharidusreformist ning tutvustati IT Kolledži õppekorraldust. Peale selle räägiti edasiõppimisvõimalustest, tehti koolis õpinguid alustavaid õppureid tuttavaks ÕIS-iga, räägiti õppekorralduse eeskirjast ning anti teada kelle poole tuleks küsimuste tekkimisel pöörduda.

			Teist loengut, mis toimus nädal hiljem viis läbi IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits. Loengu alguses Margus tutvustas ennast, et mis õppeaineid ja kellele ta annab ning millest loengus juttu tuleb. Loengus rääkis Ernits lähemalt mida tähendab õppuri eetikakoodeks, jagas nõuandeid õppimiseks ja enese motiveerimiseks. Loengu lõpus tutvustas Margus robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Loengus käsitleti taas esimese loengu temaatikat, kuid veidi teise nurga alt. Uudne oli kuulata põnevat kirjeldust robootikaklubi kohta.

			Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline.
			Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et palju juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus kui Linnar küsis auditooriumi arvamust.

Rkuldvee at 15:51, 23 October 2013

2013-10-23T15:51:27Z

← Older revision		Revision as of 18:51, 23 October 2013
Line 6:		Line 6:

	== Erialatutvustuse essee ==		== Erialatutvustuse essee ==



Line 87:		Line 88:

	[14]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2.1		[14]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2.1

			[[Category:Erialatutvustus 2013]]