User:Rmeiusi - Revision history

Rmeiusi: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-17T11:18:36Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 14:18, 17 October 2016
Line 40:		Line 40:
	Arvestust on võimalik järele teha [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.12] kohaselt ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.		Arvestust on võimalik järele teha [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.12] kohaselt ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

	Kordussooritusele pääsemiseks [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ itk kodulehe kkk punkt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?] on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu		Kordussooritusele pääsemiseks [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ itk kodulehe kkk punkt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?] on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu.

	Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 10.]		Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 10.]

Rmeiusi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-17T11:11:42Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 14:11, 17 October 2016
Line 1:		Line 1:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

	Autor: Reio Meiusi		Autor: Reio Meiusi

Rmeiusi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-17T11:05:04Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 14:05, 17 October 2016
Line 2:		Line 2:
	Autor: Reio Meiusi		Autor: Reio Meiusi

	Esitamise kuupäev: 16.10.2016		Esitamise kuupäev: 17.10.2016

	==Essee==		==Essee==

Rmeiusi: /* Ülesanne */

2016-10-17T11:02:45Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 14:02, 17 October 2016
Line 78:		Line 78:
	Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 8 EAP ulatuses.		Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 8 EAP ulatuses.

	Maksma peab 8 * 50 = 400€ ~~(1 EAP =~~		Maksma peab 8 * 50 = 400€

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Rmeiusi: /* Ülesanne */

2016-10-17T11:02:29Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 14:02, 17 October 2016
Line 69:		Line 69:

	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK) 2.1)]		IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK) 2.1)]

			Õppekulude osalise hüvitamise määr [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] kohaselt on 50 € 1 EAP kohta.

	Aastas peab olema kumulatiivselt 27 + 27 = 54 EAP		Aastas peab olema kumulatiivselt 27 + 27 = 54 EAP
Line 75:		Line 77:

	Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 8 EAP ulatuses.		Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 8 EAP ulatuses.

			Maksma peab 8 * 50 = 400€ (1 EAP =

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Rmeiusi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-16T13:50:06Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 16:50, 16 October 2016
Line 3:		Line 3:

	Esitamise kuupäev: 16.10.2016		Esitamise kuupäev: 16.10.2016

			==Essee==

	Õppekorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärgiks on tutvustada esmakursuslastele, millisesse valdkonda nad on sattunud, mis neid ees ootab, millised on raskused ja milliseid võimalusi see valdkond tulevikus pakkuda võib. Kui esimest korda selle aine nime nägin, sain ettekujutuse, et aine tuleb igav ning pooled loengud on õpingukorraldusest ja ülejäänud eriala tutvustusest. Hiljem sain teada, et õppekorraldusest räägiti vaid esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. sptember loengusalvestus]</ref> ja ülejäänud loengud olid väga huvitavad ja teineteisest erinevad.		Õppekorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärgiks on tutvustada esmakursuslastele, millisesse valdkonda nad on sattunud, mis neid ees ootab, millised on raskused ja milliseid võimalusi see valdkond tulevikus pakkuda võib. Kui esimest korda selle aine nime nägin, sain ettekujutuse, et aine tuleb igav ning pooled loengud on õpingukorraldusest ja ülejäänud eriala tutvustusest. Hiljem sain teada, et õppekorraldusest räägiti vaid esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. sptember loengusalvestus]</ref> ja ülejäänud loengud olid väga huvitavad ja teineteisest erinevad.

Rmeiusi: /* Essee */

2016-10-16T13:49:32Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:49, 16 October 2016
Line 3:		Line 3:

	Esitamise kuupäev: 16.10.2016		Esitamise kuupäev: 16.10.2016

	~~==Essee==~~

	Õppekorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärgiks on tutvustada esmakursuslastele, millisesse valdkonda nad on sattunud, mis neid ees ootab, millised on raskused ja milliseid võimalusi see valdkond tulevikus pakkuda võib. Kui esimest korda selle aine nime nägin, sain ettekujutuse, et aine tuleb igav ning pooled loengud on õpingukorraldusest ja ülejäänud eriala tutvustusest. Hiljem sain teada, et õppekorraldusest räägiti vaid esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. sptember loengusalvestus]</ref> ja ülejäänud loengud olid väga huvitavad ja teineteisest erinevad.		Õppekorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärgiks on tutvustada esmakursuslastele, millisesse valdkonda nad on sattunud, mis neid ees ootab, millised on raskused ja milliseid võimalusi see valdkond tulevikus pakkuda võib. Kui esimest korda selle aine nime nägin, sain ettekujutuse, et aine tuleb igav ning pooled loengud on õpingukorraldusest ja ülejäänud eriala tutvustusest. Hiljem sain teada, et õppekorraldusest räägiti vaid esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. sptember loengusalvestus]</ref> ja ülejäänud loengud olid väga huvitavad ja teineteisest erinevad.

	Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> rääkis meile Andres Kütt oma teekonnast IT arhitektini. Ta on hea näide sellest, kuidas Eestis algas IT õpetamine koolides. 80-ndate lõpus oli koolis olemas juba arvutiklass ning sellest ajast peale hakkasid talle arvutid huvi pakkuma. Suveks anti talle arvuti koju kaasa ja mõne aja ~~mõõdudes~~ õpilased ületasid õpetajate teadmisi arvutite osas, kuna õpilastel oli tol ajal palju rohkem aega arvutitega tegeleda. Ülikooli minnes läks ta ka kohe tööle ning töö hakkas kooli segama. Keskkoolis õppima ei pidanud ning seetõttu tuli ülikooli minnes õppida õppima. Lisaks rääkis ta, et koolil ja koolil on suur vahe. Mõni õpetab selgeks süsteemi, aga teine õpetab kuidas süsteem toimib. Näiteks tõi ta Tartu Ülikooli ja MIT ~~vahel~~. Kui on väga hea põhjus, siis iga asi muutub võimalikuks. Arhitekti kohapealt ~~rääksi~~ ta esiteks seda, et see on suhteliselt raske eriala, kuna üldiselt keegi ei taha tõde kuulda võtta. Ta seletas, et näiteks kui tuleb mõni uus projekt, millele on juba plaan valmis mõeldud ning arhitekt teab oma kogemuste põhjal, et see ei hakka toimima, siis tal on raske panna teisi ennast uskuma. Moraaliks tõi ta välja, et arhitekti töös kriitiline oskus on oskus suhelda.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> rääkis meile Andres Kütt oma teekonnast IT arhitektini. Ta on hea näide sellest, kuidas Eestis algas IT õpetamine koolides. 80-ndate lõpus oli koolis olemas juba arvutiklass ning sellest ajast peale hakkasid talle arvutid huvi pakkuma. Suveks anti talle arvuti koju kaasa ja mõne aja möödudes õpilased ületasid õpetajate teadmisi arvutite osas, kuna õpilastel oli tol ajal palju rohkem aega arvutitega tegeleda. Ülikooli minnes läks ta ka kohe tööle ning töö hakkas kooli segama. Keskkoolis õppima ei pidanud ning seetõttu tuli ülikooli minnes õppida õppima. Lisaks rääkis ta, et koolil ja koolil on suur vahe. Mõni õpetab selgeks süsteemi, aga teine õpetab kuidas süsteem toimib. Näiteks tõi ta Tartu Ülikooli ja MIT . Kui on väga hea põhjus, siis iga asi muutub võimalikuks. Arhitekti kohapealt rääkis ta esiteks seda, et see on suhteliselt raske eriala, kuna üldiselt keegi ei taha tõde kuulda võtta. Ta seletas, et näiteks kui tuleb mõni uus projekt, millele on juba plaan valmis mõeldud ning arhitekt teab oma kogemuste põhjal, et see ei hakka toimima, siis tal on raske panna teisi ennast uskuma. Moraaliks tõi ta välja, et arhitekti töös kriitiline oskus on oskus suhelda.

	IT valdkonnas testimisest rääkisid kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. septembri loengusalvestus]</ref> Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Sellest loengust sain teada, mida teeb testija, mis on startup ning mida kujutab endast hackathon. Nimelt testija otsib välja vead teiste süsteemidest ning annab nendest vigadest teada. Kristel Kruustük selgitas, et hackathon on üritus, mis üldiselt kestab 24 tundi või siis terve nädalavahetuse, kus osalejad panevad kokku tiimi, ehitavad prototüübi ja siis esitlevad seda. Startupi selgitamiseks kasutas ta Paul Grahami artiklit „Startup = Growth“ , kus autor on öelnud, et startup on firma, mis on loodud kiirelt kasvama.<ref>[http://www.paulgraham.com/growth.html Paul Graham. Startup = Growth, 09.2012 - (http://www.paulgraham.com/growth.html) (15.10.2016) ]</ref> See loeng pani mind testimise vastu huvi tundma ning kui tekib võimalus, siis valin ka testimise aine, et sellega lähemalt tutvuda.		IT valdkonnas testimisest rääkisid kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. septembri loengusalvestus]</ref> Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Sellest loengust sain teada, mida teeb testija, mis on startup ning mida kujutab endast hackathon. Nimelt testija otsib välja vead teiste süsteemidest ning annab nendest vigadest teada. Kristel Kruustük selgitas, et hackathon on üritus, mis üldiselt kestab 24 tundi või siis terve nädalavahetuse, kus osalejad panevad kokku tiimi, ehitavad prototüübi ja siis esitlevad seda. Startupi selgitamiseks kasutas ta Paul Grahami artiklit „Startup = Growth“ , kus autor on öelnud, et startup on firma, mis on loodud kiirelt kasvama.<ref>[http://www.paulgraham.com/growth.html Paul Graham. Startup = Growth, 09.2012 - (http://www.paulgraham.com/growth.html) (15.10.2016) ]</ref> See loeng pani mind testimise vastu huvi tundma ning kui tekib võimalus, siis valin ka testimise aine, et sellega lähemalt tutvuda.

Rmeiusi: /* Essee */

2016-10-16T09:04:04Z

Essee

← Older revision		Revision as of 12:04, 16 October 2016
Line 24:		Line 24:
	Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis meile IT-st ja turundusest Hedi Mardisoo. Selles loengus sain targemaks selle koha pealt, et turunduses algab kõik sellest, et firmas olevad inimesed peaksid tundma, et nad müüvad parimat toodet. Mardisoo ütles, et peab tundma klienti selleks, et talle õiget toodet müüa. Ta lisas, et koht, kus IT maailm on tulnud appi turundusele on see, et on võimalik kliente palju paremini tundma õppida.		Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis meile IT-st ja turundusest Hedi Mardisoo. Selles loengus sain targemaks selle koha pealt, et turunduses algab kõik sellest, et firmas olevad inimesed peaksid tundma, et nad müüvad parimat toodet. Mardisoo ütles, et peab tundma klienti selleks, et talle õiget toodet müüa. Ta lisas, et koht, kus IT maailm on tulnud appi turundusele on see, et on võimalik kliente palju paremini tundma õppida.

	Mõte, mis esines enamikel loengutel oli see, et IT valdkonnas määrab ettevõtte toimimise ja toote kvaliteedi koostöö ja suhtlus. Andres Kütt ütles oma loengus: „Sa pead väga andekas inimene olema, kui sa suudad suuri süsteeme üksi nullist kirjutada.“. Lisaks ütles Kristel Kruustük, et tema jaoks määrab toote edukuse tiimitöö.		Mõte, mis esines enamikel loengutel oli see, et IT valdkonnas määrab ettevõtte toimimise ja toote kvaliteedi koostöö ja suhtlus. Andres Kütt ütles oma loengus: „Sa pead väga andekas inimene olema, kui sa suudad suuri süsteeme üksi nullist kirjutada.“ Lisaks ütles Kristel Kruustük, et tema jaoks määrab toote edukuse tiimitöö.

	Kokkuvõtteks tahan öelda, et see aine oli oodatust märksa huvitavam ning loodan, et ka järgmistel aastatel tehakse esmakursuslastele sama põnevaid loenguid. Lisaks tekkis ka kõikide loengute kohta üks küsimus. Nimelt, millega meelitatakse erinevaid inimesi antud teemade kohta loenguid pidama, kuna on näha, et esinejad on oma esitlustega vaeva näinud ja usun, et see pole lihtne töö/kooli ja pere kõrvalt kolmapäeva varahommikul loengut tulla pidama?		Kokkuvõtteks tahan öelda, et see aine oli oodatust märksa huvitavam ning loodan, et ka järgmistel aastatel tehakse esmakursuslastele sama põnevaid loenguid. Lisaks tekkis ka kõikide loengute kohta üks küsimus. Nimelt, millega meelitatakse erinevaid inimesi antud teemade kohta loenguid pidama, kuna on näha, et esinejad on oma esitlustega vaeva näinud ja usun, et see pole lihtne töö/kooli ja pere kõrvalt kolmapäeva varahommikul loengut tulla pidama?

Rmeiusi: /* Ülesanne */

2016-10-15T18:04:27Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 21:04, 15 October 2016
Line 68:		Line 68:
	Y=22		Y=22

	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]		IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK) 2.1)]

	Aastas peab olema kumulatiivselt 27 + 27 = 54 EAP		Aastas peab olema kumulatiivselt 27 + 27 = 54 EAP

Rmeiusi: /* Ülesanne */

2016-10-15T18:03:39Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 21:03, 15 October 2016
Line 69:		Line 69:

	IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]		IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]

	Aastas peab olema kumulatiivselt 27 + 27 = 54 EAP		Aastas peab olema kumulatiivselt 27 + 27 = 54 EAP

	54 - ( 24 + 22 ) = 8 EAP		54 - ( 24 + 22 ) = 8 EAP

	Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 8 EAP ulatuses.		Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 8 EAP ulatuses.

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />