User:Rrand - Revision history

Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-19T00:21:55Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 03:21, 19 October 2016
Line 38:		Line 38:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.		Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.]</ref> kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.1.]</ref> kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7]</ref>. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja]</ref> kohaselt 20 €.

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 45:		Line 45:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.		Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra]</ref> andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2]</ref> põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
Line 58:		Line 58:
	Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€		Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€

	Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.		Kasutasin EIK Kõrgharidusreform (KKK)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)]</ref> teise punkti all avaldatud infot.

	==Allikad==		==Allikad==
	<references/>		<references/>

Rrand: /* Essee */

2016-10-19T00:14:36Z

Essee

Rrand: /* Allikad */

2016-10-19T00:12:10Z

Allikad

← Older revision		Revision as of 03:12, 19 October 2016
Line 61:		Line 61:

	==Allikad==		==Allikad==
			<references/>

Rrand: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-19T00:11:55Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 03:11, 19 October 2016
Line 59:		Line 59:

	Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.		Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.

			==Allikad==

Rrand: /* Essee */

2016-10-19T00:11:19Z

Essee

Rrand: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-18T23:59:58Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 02:59, 19 October 2016
Line 3:		Line 3:

	Rühm: 11		Rühm: 11
			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

	Esitamise kuupäev: 19.10.2016		Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-18T23:51:35Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 02:51, 19 October 2016
Line 37:		Line 37:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~Eksamite ja arvestuste korraldus~~ punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.		Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===

Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-18T23:50:32Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 02:50, 19 October 2016
Line 37:		Line 37:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~Eksamite ja arvestuste korraldus/~~ õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~Eksamite ja arvestuste korraldus~~ punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.		Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===

Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-18T23:48:49Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 02:48, 19 October 2016
Line 37:		Line 37:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~Eksamite_ja_arvestuste_korraldus~~ õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.		Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus/ õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===

Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-18T23:48:08Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 02:48, 19 October 2016
Line 37:		Line 37:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~Eksamite ja arvestuste korraldus~~ õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.		Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite_ja_arvestuste_korraldus õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===

← Older revision		Revision as of 03:14, 19 October 2016
Line 9:		Line 9:
	Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.

	Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]</ref>		Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord]</ref>

	Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]</ref>		Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref>

	Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased.		Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased.
	Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee.		Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee.
	Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema.		Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema.
	Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]</ref>		Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]</ref>

	Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]</ref>		Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest"]</ref>

	Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.		Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.
	Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]</ref>		Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref>

	Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]</ref>		Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>

	Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]</ref>		Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse.]</ref>

	Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]</ref>		Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus"]</ref>

	Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.		Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.