User:Rturi - Revision history

Rturi: /* Ülesanne */

2015-10-21T18:43:16Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 21:43, 21 October 2015
Line 68:		Line 68:
	* esimese semestri järel ühe EAP eest		* esimese semestri järel ühe EAP eest
	* peale teist semestrit kevadel puudu jäänud nelja EAP eest ning korduvtasuna ühe EAP jagu sügisese puudujäägi eest		* peale teist semestrit kevadel puudu jäänud nelja EAP eest ning korduvtasuna ühe EAP jagu sügisese puudujäägi eest
	* kokku niisiis (27-1)50 + (227 - 1 - 4) = 50*6 = 300 eurot		* kokku niisiis (27-26)50 + (227 - 26 - 23) = 50*6 = 300 eurot

	Õppekoormuse arvestust peetakse nii semestripõhiselt kui üle semestrite kumulatiivselt. Kui peale n-ndat semestrit pole õppesooritusi n * 27 eest, siis on vaja tasuda kõigi n * 27 tingimusest puudu jäävate EAP-de eest (ka siis kui puudujääk on tekkinud varem ja selle eest on juba tasutud). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ EIK "Kõrgharidusreform (KKK)" punkt 2]</ref>		Õppekoormuse arvestust peetakse nii semestripõhiselt kui üle semestrite kumulatiivselt. Kui peale n-ndat semestrit pole õppesooritusi n * 27 eest, siis on vaja tasuda kõigi n * 27 tingimusest puudu jäävate EAP-de eest (ka siis kui puudujääk on tekkinud varem ja selle eest on juba tasutud). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ EIK "Kõrgharidusreform (KKK)" punkt 2]</ref>

Rturi: /* Ülesanne */

2015-10-21T18:41:57Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 21:41, 21 October 2015
Line 61:		Line 61:

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? ~~'''~~Kui suur on teile esitatav arve?~~'''~~		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
Line 68:		Line 68:
	* esimese semestri järel ühe EAP eest		* esimese semestri järel ühe EAP eest
	* peale teist semestrit kevadel puudu jäänud nelja EAP eest ning korduvtasuna ühe EAP jagu sügisese puudujäägi eest		* peale teist semestrit kevadel puudu jäänud nelja EAP eest ning korduvtasuna ühe EAP jagu sügisese puudujäägi eest
			* kokku niisiis (27-1)50 + (227 - 1 - 4) = 50*6 = 300 eurot

	Õppekoormuse arvestust peetakse nii semestripõhiselt kui üle semestrite kumulatiivselt. Kui peale n-ndat semestrit pole õppesooritusi n * 27 eest, siis on vaja tasuda kõigi n * 27 tingimusest puudu jäävate EAP-de eest (ka siis kui puudujääk on tekkinud varem ja selle eest on juba tasutud). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ EIK "Kõrgharidusreform (KKK)" punkt 2]</ref>		Õppekoormuse arvestust peetakse nii semestripõhiselt kui üle semestrite kumulatiivselt. Kui peale n-ndat semestrit pole õppesooritusi n * 27 eest, siis on vaja tasuda kõigi n * 27 tingimusest puudu jäävate EAP-de eest (ka siis kui puudujääk on tekkinud varem ja selle eest on juba tasutud). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ EIK "Kõrgharidusreform (KKK)" punkt 2]</ref>

Rturi: /* Essee */

2015-10-21T18:37:31Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:37, 21 October 2015
Line 15:		Line 15:
	Esimeses pidulikus aktus-loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref> kuulsime korduvalt kinnitust koolivaliku õigsuse kohta; saime olulisi juhiseid õppekoha säilitamiseks ning soovitusi selle kohta, kuidas koolist nii õppetöös kui vabal ajal maksimumi võtta.		Esimeses pidulikus aktus-loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref> kuulsime korduvalt kinnitust koolivaliku õigsuse kohta; saime olulisi juhiseid õppekoha säilitamiseks ning soovitusi selle kohta, kuidas koolist nii õppetöös kui vabal ajal maksimumi võtta.

	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> rääkis Tiina Seeman enda kogemustest väga erinäoliste IT tiimide juhtimisel ja projektijuhi rollist üldisemalt. Sellest, miks projekti õnnestumiseks ei piisa suurepärastest tehnilistest spetsialistidest, vaid on vaja ka juhti, kes spetse ühes suunas juhiks. Väga huvitavad olid praktilised soovitused nii ~~projekti plaani~~ koostamise kohta (tea ette kas ja kuidas vajadusel raha juurde saab; tagantpoolt ette planeerimine) kui projekti jooksva juhtimise kohta (sünk ärijuhtidega/tellijatega; juhtgrupi moodustamine, et tehakse õiget asja; verstapostide jälgimise olulisus). Enda kogemustega kõlas eriti kaasa selle rõhutamine, et kogu projekti jooksul on kõigil projekti osalistel (ka arendajatel) vaja meeles pidada, et tööd tehakse kliendi jaoks. Julgustav oli kinnitus selle kohta, et IT haridus on tugevalt abiks ka siis kui eesmärgiks pole saada ~~koodi kirjutajaks~~.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> rääkis Tiina Seeman enda kogemustest väga erinäoliste IT tiimide juhtimisel ja projektijuhi rollist üldisemalt. Sellest, miks projekti õnnestumiseks ei piisa suurepärastest tehnilistest spetsialistidest, vaid on vaja ka juhti, kes spetse ühes suunas juhiks. Väga huvitavad olid praktilised soovitused nii projektiplaani koostamise kohta (tea ette, kas ja kuidas vajadusel raha juurde saab; tagantpoolt ette planeerimine) kui projekti jooksva juhtimise kohta (sünk ärijuhtidega/tellijatega; juhtgrupi moodustamine, et tehakse õiget asja; verstapostide jälgimise olulisus). Enda kogemustega kõlas eriti kaasa selle rõhutamine, et kogu projekti jooksul on kõigil projekti osalistel (ka arendajatel) vaja meeles pidada, et tööd tehakse kliendi jaoks. Julgustav oli kinnitus selle kohta, et IT haridus on tugevalt abiks ka siis kui eesmärgiks pole saada koodikirjutajaks.

	Järgnevalt rääkis Elar Lang sellest, kuidas temal endalegi ootamatult ülikoolis õppimine väga hästi välja tuli.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref>. Mulle meeldis, kuidas ta sõnastas põhjuse, miks ta juba aastaid IT-s töötanuna haridusteed jätkata otsustas - professionaalse keele õppimine. Ka ise olen sageli arendajatega suheldes tundud, et asjad liiguks ladusamalt kui keel ühisem oleks. Suur ühisosa oli eelmise loenguga. Mõlemad esinejad soovitasid kasutada projektijuhtimise võtteid ka väljaspool tööelu. Ehk siis kooli/õppeaine puhul: tea miks õpid; pane algusest peale plaan paika; jaga tegevused mittehirmutavateks tükkideks; lisa puhvrid; ning~~, mis peamine - pea plaanist kinni~~. Aine refräänina hakkas kõlama tõdemus, et koolis on oluline õppida kahte asja - õppimist ja progemist.		Järgnevalt rääkis Elar Lang sellest, kuidas temal endalegi ootamatult ülikoolis õppimine väga hästi välja tuli.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref>. Mulle meeldis, kuidas ta sõnastas põhjuse, miks ta juba aastaid IT-s töötanuna haridusteed jätkata otsustas - professionaalse keele õppimine. Ka ise olen sageli arendajatega suheldes tundud, et asjad liiguks ladusamalt kui keel ühisem oleks. Suur ühisosa oli eelmise loenguga. Mõlemad esinejad soovitasid kasutada projektijuhtimise võtteid ka väljaspool tööelu. Ehk siis kooli/õppeaine puhul: tea miks õpid; pane algusest peale plaan paika; jaga tegevused mittehirmutavateks tükkideks; lisa puhvrid; ning hoia eesmärki meeles. Aine refräänina hakkas kõlama tõdemus, et koolis on oluline õppida kahte asja - õppimist ja progemist.

	Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk süsteemihalduri tööd. Algatuseks kirjeldas ta ideaalset sysadminni - stressitaluvus, tasakaal kiiruse ja kiirustamise vahel, hea nina vigade peale, valmisolek ründajatega pidevalt võidu joosta ning laitmatu eetika. Järgnes ülevaade süsteemihalduri töö muutumisest viimase paarikümne aasta jooksul. Sellest, kuidas veaohtlikult käsitöölt on liigutud automatiseerimisele; kuidas töövahendid on arenenud; kuidas üksikute füüsiliste masinatega tegelemisest pilveteenusteni jõuti. Eriti huvitav oli selle kirjeldus, kuidas on töörollide jaotumist ja sotsiaalseid suhteid muutnud liikumine waterfalli meetoditelt agiilsuse suunas. See kuidas arendajate ja adminnide vastutuse ning tööülesannete segunemine on töö kvaliteeti ja kliimat parandanud.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk süsteemihalduri tööd. Algatuseks kirjeldas ta ideaalset sysadminni - stressitaluvus, tasakaal kiiruse ja kiirustamise vahel, hea nina vigade peale, valmisolek ründajatega pidevalt võidu joosta ning laitmatu eetika. Järgnes ülevaade süsteemihalduri töö muutumisest viimase paarikümne aasta jooksul. Sellest, kuidas veaohtlikult käsitöölt on liigutud automatiseerimisele; kuidas töövahendid on arenenud; kuidas üksikute füüsiliste masinatega tegelemisest pilveteenusteni jõuti. Eriti huvitav oli selle kirjeldus, kuidas on töörollide jaotumist ja sotsiaalseid suhteid muutnud liikumine waterfalli meetoditelt agiilsuse suunas. See kuidas arendajate ja adminnide vastutuse ning tööülesannete segunemine on töö kvaliteeti ja kliimat parandanud.
Line 23:		Line 23:
	Kert Suvi loeng testijatest ja testimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> oli minu jaoks mõnes mõttes loengusarja kõige valgustavam. Testijate töö sisu on mulle seni üsna hämaraks jäänud. Arendajad teevad töö ära, testijad üritavad kuidagimoodi suuremad vead üles leida, aga pärast tuleb live'is ikka probleeme välja. Loeng aitas veidi aimu saada kuivõrd oluline on testimine kõigis tarkvaraprojekti faasides ning kõigi projekti osaliste jaoks. Üllatav oli ka see, kui palju erinevaid ameteid ja ülesandeid üldnimetaja "testija" taga peidus on. Sarnaselt eelneva loenguga toodi esile seda, kuivõrd on tänapäeval erinevad arendusprotsessi rollid teineteisest läbi põimunud - arendaja alustab koodi kirjutamist testi loomisest ja asjalik testija programmeerib oma töö võimalikult automaatseks.		Kert Suvi loeng testijatest ja testimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> oli minu jaoks mõnes mõttes loengusarja kõige valgustavam. Testijate töö sisu on mulle seni üsna hämaraks jäänud. Arendajad teevad töö ära, testijad üritavad kuidagimoodi suuremad vead üles leida, aga pärast tuleb live'is ikka probleeme välja. Loeng aitas veidi aimu saada kuivõrd oluline on testimine kõigis tarkvaraprojekti faasides ning kõigi projekti osaliste jaoks. Üllatav oli ka see, kui palju erinevaid ameteid ja ülesandeid üldnimetaja "testija" taga peidus on. Sarnaselt eelneva loenguga toodi esile seda, kuivõrd on tänapäeval erinevad arendusprotsessi rollid teineteisest läbi põimunud - arendaja alustab koodi kirjutamist testi loomisest ja asjalik testija programmeerib oma töö võimalikult automaatseks.

	Kuuendas loengus andis Targo Tennisberg soovitusi tarkvaraarenduse maailmas ellujäämiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> Peamine sõnum, mis mina kuuldust kaasa sain on see, et maailm on tunduvalt keerulisem kui koolitunnis räägitakse ning edukuse eelduseks on selle keerukusega teadlik arvestamine. Edukas on projektijuht, kes arvestab plaanides, et arendaja töö on palju enamat kui koodi kirjutamine ning kaitseb arendajaid ülearuste lisaülesannete ja probleemide eest. Arendaja edu aluseks on vähem oskus kirjutada ägedat koodi kui ~~suhtlusoskus~~. ~~See~~ kui suurel osal arendusteekonnast - kliendi hägusest soovist reaalse koodini jõudmiseni - arendaja soovib ja suudab kaasa rääkida. Taaskord tõstatus see, kuivõrd oluline on võime ja oskus täita arendustiimis erinevaid ülesandeid. Huvitav oli ka tarkvaraäri jaotamine konsultatsiooni ja tiražeerimisettevõteteks.		Kuuendas loengus andis Targo Tennisberg soovitusi tarkvaraarenduse maailmas ellujäämiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> Peamine sõnum, mis mina kuuldust kaasa sain on see, et maailm on tunduvalt keerulisem kui koolitunnis räägitakse ning edukuse eelduseks on selle keerukusega teadlik arvestamine. Edukas on projektijuht, kes arvestab plaanides, et arendaja töö on palju enamat kui koodi kirjutamine ning kaitseb arendajaid ülearuste lisaülesannete ja probleemide eest. Arendaja edu aluseks on vähem oskus kirjutada ägedat koodi kui võime riske maandada ja inimestega suhelda. Selle olulisus, kui suurel osal arendusteekonnast - kliendi hägusest soovist reaalse koodini jõudmiseni - arendaja soovib ja suudab kaasa rääkida. Taaskord tõstatus see, kuivõrd oluline on võime ja oskus täita arendustiimis erinevaid ülesandeid. Huvitav oli ka tarkvaraäri jaotamine konsultatsiooni ja tiražeerimisettevõteteks.

	Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Tanel Unt ettevõtja elu võludest ja valudest. Taaskord kuulsime sellest kuivõrd palju mitmekülgsem üks elukutse võrreldes tavaettekujutusega on. Eriti firma algusjärgus peab ettevõtja olema raamatupidaja, psühholoog, personalitöötaja, müügimees, finantsarvestaja, cheerleader jne. jne. Peamise edufaktorina tõi lektor välja meeskonna valimise oskuse. Oluline on nii professioonaalne pädevus kui isiklik klappimine. Kuulsime ka hoiatust investorite ja laenatud raha liiga varajase ja suuremahulise kaasamise vastu. Peamiste plussina palgatööga võrreldes tõi ta välja vabaduse ise otsustada. Kuna valikuid tehes on panused kõrgemad - valeotsusega sead ohtu enda vara ja teiste töökohad - on ka kõik võidud magusamad.		Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Tanel Unt ettevõtja elu võludest ja valudest. Taaskord kuulsime sellest kuivõrd palju mitmekülgsem üks elukutse võrreldes tavaettekujutusega on. Eriti firma algusjärgus peab ettevõtja olema raamatupidaja, psühholoog, personalitöötaja, müügimees, finantsarvestaja, cheerleader jne. jne. Peamise edufaktorina tõi lektor välja meeskonna valimise oskuse. Oluline on nii professioonaalne pädevus kui isiklik klappimine. Kuulsime ka hoiatust investorite ja laenatud raha liiga varajase ja suuremahulise kaasamise vastu. Peamiste plussina palgatööga võrreldes tõi ta välja vabaduse ise otsustada. Kuna valikuid tehes on panused kõrgemad - valeotsusega sead ohtu enda vara ja teiste töökohad - on ka kõik võidud magusamad.

Rturi: /* Essee */

2015-10-21T18:29:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:29, 21 October 2015
Line 11:		Line 11:
	==Essee==		==Essee==

	Aine ~~oli lahe sellepärast, et .~~..		Aine õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud andsid ülevaate erinevatest IT valdkonna ametitest ning eduteguritest mis edukaks karjääriks olulised on. Aine aitab kindlasti edaspidiste õpingute jooksul mõtestatumaid valikuid teha.

	Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref>		Esimeses pidulikus aktus-loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref> kuulsime korduvalt kinnitust koolivaliku õigsuse kohta; saime olulisi juhiseid õppekoha säilitamiseks ning soovitusi selle kohta, kuidas koolist nii õppetöös kui vabal ajal maksimumi võtta.

	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> rääkis Tiina Seeman enda kogemustest väga erinäoliste IT tiimide juhtimisel ja projektijuhi rollist üldisemalt. Sellest, miks projekti õnnestumiseks ei piisa suurepärastest tehnilistest spetsialistidest, vaid on vaja ka juhti, kes spetse ühes suunas juhiks. Väga huvitavad olid praktilised soovitused nii projekti plaani koostamise kohta (tea ette kas ja kuidas vajadusel raha juurde saab; tagantpoolt ette planeerimine) kui projekti jooksva juhtimise kohta (sünk ärijuhtidega/tellijatega; juhtgrupi moodustamine, et tehakse õiget asja; verstapostide jälgimise olulisus). Enda kogemustega kõlas eriti kaasa selle rõhutamine, et kogu projekti jooksul on kõigil projekti osalistel (ka arendajatel) vaja meeles pidada, et tööd tehakse kliendi jaoks. Julgustav oli kinnitus selle kohta, et IT haridus on tugevalt abiks ka siis kui eesmärgiks pole saada koodi kirjutajaks.		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> rääkis Tiina Seeman enda kogemustest väga erinäoliste IT tiimide juhtimisel ja projektijuhi rollist üldisemalt. Sellest, miks projekti õnnestumiseks ei piisa suurepärastest tehnilistest spetsialistidest, vaid on vaja ka juhti, kes spetse ühes suunas juhiks. Väga huvitavad olid praktilised soovitused nii projekti plaani koostamise kohta (tea ette kas ja kuidas vajadusel raha juurde saab; tagantpoolt ette planeerimine) kui projekti jooksva juhtimise kohta (sünk ärijuhtidega/tellijatega; juhtgrupi moodustamine, et tehakse õiget asja; verstapostide jälgimise olulisus). Enda kogemustega kõlas eriti kaasa selle rõhutamine, et kogu projekti jooksul on kõigil projekti osalistel (ka arendajatel) vaja meeles pidada, et tööd tehakse kliendi jaoks. Julgustav oli kinnitus selle kohta, et IT haridus on tugevalt abiks ka siis kui eesmärgiks pole saada koodi kirjutajaks.
Line 28:		Line 28:

	8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> Loengus loetles Oliver Kadak muljetavaldava nimekirja elualadest, mille parendamiseks on (esinejate firma?) andmekaevet ja muud analüüsitööd teinud. Kahjuks jäi loengu sisu pisut pinnapealseks, arvatavasti hirmust liigsete detailidega igavaks muutuda. Oleks olnud huvitav kui oleks paari projekti kohta põhjalikumalt kuulda saanud. Praegu sai küll aimu kui erinevates valdkondades andmekaevet ja -teadust rakendada saab, aga kuidas reaalne kaevandamine välja näeb, milliseid oskusi ja isikuomadusi see valdkond eeldab - sellest oleks soovinud rohkem kuulda. Küll oli selge esinejate soovitus eduka karjääri leidmisel - leia IT ja mõne muu valdkonna piirialal teema, mis sulle tõsiselt huvi pakub, ning mine süvitsi. Ja soovitatavalt viis aastat enne teisi.		8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> Loengus loetles Oliver Kadak muljetavaldava nimekirja elualadest, mille parendamiseks on (esinejate firma?) andmekaevet ja muud analüüsitööd teinud. Kahjuks jäi loengu sisu pisut pinnapealseks, arvatavasti hirmust liigsete detailidega igavaks muutuda. Oleks olnud huvitav kui oleks paari projekti kohta põhjalikumalt kuulda saanud. Praegu sai küll aimu kui erinevates valdkondades andmekaevet ja -teadust rakendada saab, aga kuidas reaalne kaevandamine välja näeb, milliseid oskusi ja isikuomadusi see valdkond eeldab - sellest oleks soovinud rohkem kuulda. Küll oli selge esinejate soovitus eduka karjääri leidmisel - leia IT ja mõne muu valdkonna piirialal teema, mis sulle tõsiselt huvi pakub, ning mine süvitsi. Ja soovitatavalt viis aastat enne teisi.

			Kokkuvõttes oli loengute vaatamisse investeeritud aeg kindlasti hästi kulutatud. Tutvusin ametitega, mille kohta oli varem palju ähmasem ettekujutus. Kuulsin mitmeid praktilisi soovitusi, mida igapäevases töös rakendama saab hakata. Sain ka palju mõtteainet selle kohta, milliseid valikuid edasisel õppimisel ja karjääri kujundamisel teha.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Rturi: /* Essee */

2015-10-21T15:01:06Z

Essee

← Older revision		Revision as of 18:01, 21 October 2015
Line 27:		Line 27:
	Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Tanel Unt ettevõtja elu võludest ja valudest. Taaskord kuulsime sellest kuivõrd palju mitmekülgsem üks elukutse võrreldes tavaettekujutusega on. Eriti firma algusjärgus peab ettevõtja olema raamatupidaja, psühholoog, personalitöötaja, müügimees, finantsarvestaja, cheerleader jne. jne. Peamise edufaktorina tõi lektor välja meeskonna valimise oskuse. Oluline on nii professioonaalne pädevus kui isiklik klappimine. Kuulsime ka hoiatust investorite ja laenatud raha liiga varajase ja suuremahulise kaasamise vastu. Peamiste plussina palgatööga võrreldes tõi ta välja vabaduse ise otsustada. Kuna valikuid tehes on panused kõrgemad - valeotsusega sead ohtu enda vara ja teiste töökohad - on ka kõik võidud magusamad.		Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Tanel Unt ettevõtja elu võludest ja valudest. Taaskord kuulsime sellest kuivõrd palju mitmekülgsem üks elukutse võrreldes tavaettekujutusega on. Eriti firma algusjärgus peab ettevõtja olema raamatupidaja, psühholoog, personalitöötaja, müügimees, finantsarvestaja, cheerleader jne. jne. Peamise edufaktorina tõi lektor välja meeskonna valimise oskuse. Oluline on nii professioonaalne pädevus kui isiklik klappimine. Kuulsime ka hoiatust investorite ja laenatud raha liiga varajase ja suuremahulise kaasamise vastu. Peamiste plussina palgatööga võrreldes tõi ta välja vabaduse ise otsustada. Kuna valikuid tehes on panused kõrgemad - valeotsusega sead ohtu enda vara ja teiste töökohad - on ka kõik võidud magusamad.

	8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>		8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> Loengus loetles Oliver Kadak muljetavaldava nimekirja elualadest, mille parendamiseks on (esinejate firma?) andmekaevet ja muud analüüsitööd teinud. Kahjuks jäi loengu sisu pisut pinnapealseks, arvatavasti hirmust liigsete detailidega igavaks muutuda. Oleks olnud huvitav kui oleks paari projekti kohta põhjalikumalt kuulda saanud. Praegu sai küll aimu kui erinevates valdkondades andmekaevet ja -teadust rakendada saab, aga kuidas reaalne kaevandamine välja näeb, milliseid oskusi ja isikuomadusi see valdkond eeldab - sellest oleks soovinud rohkem kuulda. Küll oli selge esinejate soovitus eduka karjääri leidmisel - leia IT ja mõne muu valdkonna piirialal teema, mis sulle tõsiselt huvi pakub, ning mine süvitsi. Ja soovitatavalt viis aastat enne teisi.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Rturi: /* Essee */

2015-10-20T03:26:16Z

Essee

← Older revision		Revision as of 06:26, 20 October 2015
Line 25:		Line 25:
	Kuuendas loengus andis Targo Tennisberg soovitusi tarkvaraarenduse maailmas ellujäämiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> Peamine sõnum, mis mina kuuldust kaasa sain on see, et maailm on tunduvalt keerulisem kui koolitunnis räägitakse ning edukuse eelduseks on selle keerukusega teadlik arvestamine. Edukas on projektijuht, kes arvestab plaanides, et arendaja töö on palju enamat kui koodi kirjutamine ning kaitseb arendajaid ülearuste lisaülesannete ja probleemide eest. Arendaja edu aluseks on vähem oskus kirjutada ägedat koodi kui suhtlusoskus. See kui suurel osal arendusteekonnast - kliendi hägusest soovist reaalse koodini jõudmiseni - arendaja soovib ja suudab kaasa rääkida. Taaskord tõstatus see, kuivõrd oluline on võime ja oskus täita arendustiimis erinevaid ülesandeid. Huvitav oli ka tarkvaraäri jaotamine konsultatsiooni ja tiražeerimisettevõteteks.		Kuuendas loengus andis Targo Tennisberg soovitusi tarkvaraarenduse maailmas ellujäämiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> Peamine sõnum, mis mina kuuldust kaasa sain on see, et maailm on tunduvalt keerulisem kui koolitunnis räägitakse ning edukuse eelduseks on selle keerukusega teadlik arvestamine. Edukas on projektijuht, kes arvestab plaanides, et arendaja töö on palju enamat kui koodi kirjutamine ning kaitseb arendajaid ülearuste lisaülesannete ja probleemide eest. Arendaja edu aluseks on vähem oskus kirjutada ägedat koodi kui suhtlusoskus. See kui suurel osal arendusteekonnast - kliendi hägusest soovist reaalse koodini jõudmiseni - arendaja soovib ja suudab kaasa rääkida. Taaskord tõstatus see, kuivõrd oluline on võime ja oskus täita arendustiimis erinevaid ülesandeid. Huvitav oli ka tarkvaraäri jaotamine konsultatsiooni ja tiražeerimisettevõteteks.

	7. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>		Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Tanel Unt ettevõtja elu võludest ja valudest. Taaskord kuulsime sellest kuivõrd palju mitmekülgsem üks elukutse võrreldes tavaettekujutusega on. Eriti firma algusjärgus peab ettevõtja olema raamatupidaja, psühholoog, personalitöötaja, müügimees, finantsarvestaja, cheerleader jne. jne. Peamise edufaktorina tõi lektor välja meeskonna valimise oskuse. Oluline on nii professioonaalne pädevus kui isiklik klappimine. Kuulsime ka hoiatust investorite ja laenatud raha liiga varajase ja suuremahulise kaasamise vastu. Peamiste plussina palgatööga võrreldes tõi ta välja vabaduse ise otsustada. Kuna valikuid tehes on panused kõrgemad - valeotsusega sead ohtu enda vara ja teiste töökohad - on ka kõik võidud magusamad.

	8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>		8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>

Rturi: /* Essee */

2015-10-19T20:22:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:22, 19 October 2015
Line 21:		Line 21:
	Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk süsteemihalduri tööd. Algatuseks kirjeldas ta ideaalset sysadminni - stressitaluvus, tasakaal kiiruse ja kiirustamise vahel, hea nina vigade peale, valmisolek ründajatega pidevalt võidu joosta ning laitmatu eetika. Järgnes ülevaade süsteemihalduri töö muutumisest viimase paarikümne aasta jooksul. Sellest, kuidas veaohtlikult käsitöölt on liigutud automatiseerimisele; kuidas töövahendid on arenenud; kuidas üksikute füüsiliste masinatega tegelemisest pilveteenusteni jõuti. Eriti huvitav oli selle kirjeldus, kuidas on töörollide jaotumist ja sotsiaalseid suhteid muutnud liikumine waterfalli meetoditelt agiilsuse suunas. See kuidas arendajate ja adminnide vastutuse ning tööülesannete segunemine on töö kvaliteeti ja kliimat parandanud.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk süsteemihalduri tööd. Algatuseks kirjeldas ta ideaalset sysadminni - stressitaluvus, tasakaal kiiruse ja kiirustamise vahel, hea nina vigade peale, valmisolek ründajatega pidevalt võidu joosta ning laitmatu eetika. Järgnes ülevaade süsteemihalduri töö muutumisest viimase paarikümne aasta jooksul. Sellest, kuidas veaohtlikult käsitöölt on liigutud automatiseerimisele; kuidas töövahendid on arenenud; kuidas üksikute füüsiliste masinatega tegelemisest pilveteenusteni jõuti. Eriti huvitav oli selle kirjeldus, kuidas on töörollide jaotumist ja sotsiaalseid suhteid muutnud liikumine waterfalli meetoditelt agiilsuse suunas. See kuidas arendajate ja adminnide vastutuse ning tööülesannete segunemine on töö kvaliteeti ja kliimat parandanud.

	5. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref>		Kert Suvi loeng testijatest ja testimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> oli minu jaoks mõnes mõttes loengusarja kõige valgustavam. Testijate töö sisu on mulle seni üsna hämaraks jäänud. Arendajad teevad töö ära, testijad üritavad kuidagimoodi suuremad vead üles leida, aga pärast tuleb live'is ikka probleeme välja. Loeng aitas veidi aimu saada kuivõrd oluline on testimine kõigis tarkvaraprojekti faasides ning kõigi projekti osaliste jaoks. Üllatav oli ka see, kui palju erinevaid ameteid ja ülesandeid üldnimetaja "testija" taga peidus on. Sarnaselt eelneva loenguga toodi esile seda, kuivõrd on tänapäeval erinevad arendusprotsessi rollid teineteisest läbi põimunud - arendaja alustab koodi kirjutamist testi loomisest ja asjalik testija programmeerib oma töö võimalikult automaatseks.

	6. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref>		Kuuendas loengus andis Targo Tennisberg soovitusi tarkvaraarenduse maailmas ellujäämiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> Peamine sõnum, mis mina kuuldust kaasa sain on see, et maailm on tunduvalt keerulisem kui koolitunnis räägitakse ning edukuse eelduseks on selle keerukusega teadlik arvestamine. Edukas on projektijuht, kes arvestab plaanides, et arendaja töö on palju enamat kui koodi kirjutamine ning kaitseb arendajaid ülearuste lisaülesannete ja probleemide eest. Arendaja edu aluseks on vähem oskus kirjutada ägedat koodi kui suhtlusoskus. See kui suurel osal arendusteekonnast - kliendi hägusest soovist reaalse koodini jõudmiseni - arendaja soovib ja suudab kaasa rääkida. Taaskord tõstatus see, kuivõrd oluline on võime ja oskus täita arendustiimis erinevaid ülesandeid. Huvitav oli ka tarkvaraäri jaotamine konsultatsiooni ja tiražeerimisettevõteteks.

	7. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>		7. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>

Rturi: /* Essee */

2015-10-18T20:04:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:04, 18 October 2015
Line 13:		Line 13:
	Aine oli lahe sellepärast, et ...		Aine oli lahe sellepärast, et ...

	Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref>		Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref>

	~~2. loeng~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref>		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> rääkis Tiina Seeman enda kogemustest väga erinäoliste IT tiimide juhtimisel ja projektijuhi rollist üldisemalt. Sellest, miks projekti õnnestumiseks ei piisa suurepärastest tehnilistest spetsialistidest, vaid on vaja ka juhti, kes spetse ühes suunas juhiks. Väga huvitavad olid praktilised soovitused nii projekti plaani koostamise kohta (tea ette kas ja kuidas vajadusel raha juurde saab; tagantpoolt ette planeerimine) kui projekti jooksva juhtimise kohta (sünk ärijuhtidega/tellijatega; juhtgrupi moodustamine, et tehakse õiget asja; verstapostide jälgimise olulisus). Enda kogemustega kõlas eriti kaasa selle rõhutamine, et kogu projekti jooksul on kõigil projekti osalistel (ka arendajatel) vaja meeles pidada, et tööd tehakse kliendi jaoks. Julgustav oli kinnitus selle kohta, et IT haridus on tugevalt abiks ka siis kui eesmärgiks pole saada koodi kirjutajaks.

	3. ~~loeng~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu " ~~IT projektide juhtimine~~" (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref>		Järgnevalt rääkis Elar Lang sellest, kuidas temal endalegi ootamatult ülikoolis õppimine väga hästi välja tuli.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref>. Mulle meeldis, kuidas ta sõnastas põhjuse, miks ta juba aastaid IT-s töötanuna haridusteed jätkata otsustas - professionaalse keele õppimine. Ka ise olen sageli arendajatega suheldes tundud, et asjad liiguks ladusamalt kui keel ühisem oleks. Suur ühisosa oli eelmise loenguga. Mõlemad esinejad soovitasid kasutada projektijuhtimise võtteid ka väljaspool tööelu. Ehk siis kooli/õppeaine puhul: tea miks õpid; pane algusest peale plaan paika; jaga tegevused mittehirmutavateks tükkideks; lisa puhvrid; ning, mis peamine - pea plaanist kinni. Aine refräänina hakkas kõlama tõdemus, et koolis on oluline õppida kahte asja - õppimist ja progemist.

	~~4. loeng~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref>		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk süsteemihalduri tööd. Algatuseks kirjeldas ta ideaalset sysadminni - stressitaluvus, tasakaal kiiruse ja kiirustamise vahel, hea nina vigade peale, valmisolek ründajatega pidevalt võidu joosta ning laitmatu eetika. Järgnes ülevaade süsteemihalduri töö muutumisest viimase paarikümne aasta jooksul. Sellest, kuidas veaohtlikult käsitöölt on liigutud automatiseerimisele; kuidas töövahendid on arenenud; kuidas üksikute füüsiliste masinatega tegelemisest pilveteenusteni jõuti. Eriti huvitav oli selle kirjeldus, kuidas on töörollide jaotumist ja sotsiaalseid suhteid muutnud liikumine waterfalli meetoditelt agiilsuse suunas. See kuidas arendajate ja adminnide vastutuse ning tööülesannete segunemine on töö kvaliteeti ja kliimat parandanud.

	5. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref>		5. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref>
Line 28:		Line 28:

	8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>		8. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus]</ref>


	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Rturi: /* Ülesanne */

2015-10-16T20:47:25Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 23:47, 16 October 2015
Line 60:		Line 60:

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? '''Kui suur on teile esitatav arve?'''

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
Line 69:		Line 69:

	Õppekoormuse arvestust peetakse nii semestripõhiselt kui üle semestrite kumulatiivselt. Kui peale n-ndat semestrit pole õppesooritusi n * 27 eest, siis on vaja tasuda kõigi n * 27 tingimusest puudu jäävate EAP-de eest (ka siis kui puudujääk on tekkinud varem ja selle eest on juba tasutud). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ EIK "Kõrgharidusreform (KKK)" punkt 2]</ref>		Õppekoormuse arvestust peetakse nii semestripõhiselt kui üle semestrite kumulatiivselt. Kui peale n-ndat semestrit pole õppesooritusi n * 27 eest, siis on vaja tasuda kõigi n * 27 tingimusest puudu jäävate EAP-de eest (ka siis kui puudujääk on tekkinud varem ja selle eest on juba tasutud). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ EIK "Kõrgharidusreform (KKK)" punkt 2]</ref>


	==Viited==		==Viited==

Rturi: /* Arvestustöö - Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) */

2015-10-16T20:41:07Z

Arvestustöö - Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020)

← Older revision		Revision as of 23:41, 16 October 2015
Line 4:		Line 4:
	Rühm: DK12		Rühm: DK12

	Kood: ~~Kood -~~ ******74		Kood: ******74

	Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015		Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015