User:Shabakuk - Revision history

Shabakuk: /* Essee */

2015-11-07T10:35:59Z

Essee

← Older revision		Revision as of 13:35, 7 November 2015
Line 6:		Line 6:
	==Essee==		==Essee==
	Tulin infosüsteemide arendust Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima niiöelda valge lehena ehk inimesena, kel varasem kokkupuude IT valdkonnaga ning IT sektoris toimuvaga sisuliselt puudus. Seetõttu oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine minu jaoks silmaringi arvadav ning väga asjakohane sissejuhatus edasistesse õpingutesse.		Tulin infosüsteemide arendust Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima niiöelda valge lehena ehk inimesena, kel varasem kokkupuude IT valdkonnaga ning IT sektoris toimuvaga sisuliselt puudus. Seetõttu oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine minu jaoks silmaringi arvadav ning väga asjakohane sissejuhatus edasistesse õpingutesse.

			Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati teemasid, millest on igal värskel tudengil vajalik teada, et võimalikult sujuvalt kooliellu sisse elada (õpingukorraldus, Moodle, stipendiumid, õpingute eest tasumine, tagasiside andmine, üldised põhimõtted, millest võiks õppimisel lähtuda jne).

	Tiina Seeman rääkis oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> IT valdkonna projektijuhtimisest. Kõige olulisem mõte, mille enda jaoks kaasa võtsin oli, et projektide esialgsel planeerimisel kasutatakse alati sel hetkel parimat teadaolevat teadmist (wild best educated guess) ning tuleb arvestada, et tavapärane on, et projektid lähevad ikka teistmoodi, kui esialgselt planeeritud (näiteks äripool muudab oma soove, turuolukord on muutunud, IT-l pole mingit võimekust jne) ja sellest ei tasu heituda, kui projekt ei kulge esialgse plaani kohaselt, sest see ongi (IT) projektide eripära. Projektiplaanil tuleb lihtsalt silm peal hoida ning seda kohendada vastavalt muutunud asjaoludele. Kui kõik projektid läheksid plaanipäraselt, siis polekski ju projektijuhte vaja.		Tiina Seeman rääkis oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> IT valdkonna projektijuhtimisest. Kõige olulisem mõte, mille enda jaoks kaasa võtsin oli, et projektide esialgsel planeerimisel kasutatakse alati sel hetkel parimat teadaolevat teadmist (wild best educated guess) ning tuleb arvestada, et tavapärane on, et projektid lähevad ikka teistmoodi, kui esialgselt planeeritud (näiteks äripool muudab oma soove, turuolukord on muutunud, IT-l pole mingit võimekust jne) ja sellest ei tasu heituda, kui projekt ei kulge esialgse plaani kohaselt, sest see ongi (IT) projektide eripära. Projektiplaanil tuleb lihtsalt silm peal hoida ning seda kohendada vastavalt muutunud asjaoludele. Kui kõik projektid läheksid plaanipäraselt, siis polekski ju projektijuhte vaja.

Shabakuk: /* Essee */

2015-11-07T10:23:12Z

Essee

← Older revision		Revision as of 13:23, 7 November 2015
Line 7:		Line 7:
	Tulin infosüsteemide arendust Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima niiöelda valge lehena ehk inimesena, kel varasem kokkupuude IT valdkonnaga ning IT sektoris toimuvaga sisuliselt puudus. Seetõttu oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine minu jaoks silmaringi arvadav ning väga asjakohane sissejuhatus edasistesse õpingutesse.		Tulin infosüsteemide arendust Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima niiöelda valge lehena ehk inimesena, kel varasem kokkupuude IT valdkonnaga ning IT sektoris toimuvaga sisuliselt puudus. Seetõttu oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine minu jaoks silmaringi arvadav ning väga asjakohane sissejuhatus edasistesse õpingutesse.

	~~Kõige olulisem mõte, mille~~ Tiina ~~Seemani IT valdkonna projektijuhtimise loengust~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> enda jaoks kaasa võtsin oli, et projektide esialgsel planeerimisel kasutatakse alati sel hetkel parimat teadaolevat teadmist (wild best educated guess) ning tuleb arvestada, et tavapärane on, et projektid lähevad ikka teistmoodi, kui esialgselt planeeritud (näiteks äripool muudab oma soove, turuolukord on muutunud, IT-l pole mingit võimekust jne) ja sellest ei tasu heituda, kui projekt ei kulge esialgse plaani kohaselt, sest see ongi (IT) projektide eripära. Projektiplaanil tuleb lihtsalt silm peal hoida ning seda kohendada vastavalt muutunud asjaoludele. Kui kõik projektid läheksid plaanipäraselt, siis polekski ju projektijuhte vaja.		Tiina Seeman rääkis oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> IT valdkonna projektijuhtimisest. Kõige olulisem mõte, mille enda jaoks kaasa võtsin oli, et projektide esialgsel planeerimisel kasutatakse alati sel hetkel parimat teadaolevat teadmist (wild best educated guess) ning tuleb arvestada, et tavapärane on, et projektid lähevad ikka teistmoodi, kui esialgselt planeeritud (näiteks äripool muudab oma soove, turuolukord on muutunud, IT-l pole mingit võimekust jne) ja sellest ei tasu heituda, kui projekt ei kulge esialgse plaani kohaselt, sest see ongi (IT) projektide eripära. Projektiplaanil tuleb lihtsalt silm peal hoida ning seda kohendada vastavalt muutunud asjaoludele. Kui kõik projektid läheksid plaanipäraselt, siis polekski ju projektijuhte vaja.

	Elar Lang andis enda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu “Õppimisest. Omast kogemusest” (Elar Lang) 10. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> juhtnöörid, kuidas tuleks õppida ja suhtuda õpingutesse. Näiteks kui mingi hetk võib tunda, et vaja on teha väga palju koolitöid ja see kõik tundub käivat üle jõu, siis tuleb kõik koolitööd ära kaardistada, alustada nendest, mis on kriitilisemad ja niimoodi tükk tüki haaval koolitööd ära teha. Sest kui sul on paika pandud verstapostid ja mõni nendest saab täidetud, siis see annab motivatsiooni ja enesekindlust, et saan hakkama, mis loob omakorda soodsa pinnase järgmiste koolitööde tegemiseks. Samuti tõi ta välja, et matemaatiline analüüs ja füüsika pole õppekavasse sattunud juhuslikult, vaid nende ainete eesmärk on õpetada mõtlema. Sellega ta pani mind vaatama nendele ainetele teise nurgaga ja muutis suhtumist nendesse. Tema loengu põhisõnum oli, et oluline on õppida pühendunult, sest ilma pühendumata ei tule ka kvaliteeti ning probleemi tekkimisel tuleks küsida abi, mitte lahendust. Seega mõjutab just minu enda suhtumine õpingutesse seda, millise kvaliteediga hariduse ma saan, mitte see, kes on mu õppejõud.		Elar Lang andis enda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu “Õppimisest. Omast kogemusest” (Elar Lang) 10. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> juhtnöörid, kuidas tuleks õppida ja suhtuda õpingutesse. Näiteks kui mingi hetk võib tunda, et vaja on teha väga palju koolitöid ja see kõik tundub käivat üle jõu, siis tuleb kõik koolitööd ära kaardistada, alustada nendest, mis on kriitilisemad ja niimoodi tükk tüki haaval koolitööd ära teha. Sest kui sul on paika pandud verstapostid ja mõni nendest saab täidetud, siis see annab motivatsiooni ja enesekindlust, et saan hakkama, mis loob omakorda soodsa pinnase järgmiste koolitööde tegemiseks. Samuti tõi ta välja, et matemaatiline analüüs ja füüsika pole õppekavasse sattunud juhuslikult, vaid nende ainete eesmärk on õpetada mõtlema. Sellega ta pani mind vaatama nendele ainetele teise nurgaga ja muutis suhtumist nendesse. Tema loengu põhisõnum oli, et oluline on õppida pühendunult, sest ilma pühendumata ei tule ka kvaliteeti ning probleemi tekkimisel tuleks küsida abi, mitte lahendust. Seega mõjutab just minu enda suhtumine õpingutesse seda, millise kvaliteediga hariduse ma saan, mitte see, kes on mu õppejõud.

	~~Süsteemihaldurite~~ loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> toodi välja, et kliendi andmeid ei tohi vaadata ning toodi näide, mis võib selle reegli vastu eksides juhtuda. Kuigi tundub, et kõik on ametieetika reeglitega kursis, siis alati on tegelikult hea, kui seda aeg-ajalt meelde tuletatakse ning teema tõsidusele tähelepanu juhitakse. Väga hea soovitus oli ka see, et töövestlusel tasub üle küsida kas ja missugune on seadmete/tarkvara dokumentatsioon, sest muidu võib tekkida olukord, kus tööle minnes mõnda asja “torkida” ei tohi, sest see võib katki minna, kuna kuskil pole kirjas, mida see teeb. Ise ma sellise asja peale poleks kohe tulnudki. Eriti oluline on aga see, et programmeerijad ja süsteemiadministraatorid ei peaks üksteisega vastanduma, vaid tegema koostööd ning kui organisatsioonis valitsevad programmeerijate ja süsteemiadministraatorite vahel pinged, siis seda ei tohiks aktsepteerida ning organisatsiooni töökorraldus tuleks üle vaadata.		Taavi Tuisk andis enda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> ülevaate süsteemihaldurite maailmas toimuvast. Loengus toodi välja, et kliendi andmeid ei tohi vaadata ning toodi näide, mis võib selle reegli vastu eksides juhtuda. Kuigi tundub, et kõik on ametieetika reeglitega kursis, siis alati on tegelikult hea, kui seda aeg-ajalt meelde tuletatakse ning teema tõsidusele tähelepanu juhitakse. Väga hea soovitus oli ka see, et töövestlusel tasub üle küsida kas ja missugune on seadmete/tarkvara dokumentatsioon, sest muidu võib tekkida olukord, kus tööle minnes mõnda asja “torkida” ei tohi, sest see võib katki minna, kuna kuskil pole kirjas, mida see teeb. Ise ma sellise asja peale poleks kohe tulnudki. Eriti oluline on aga see, et programmeerijad ja süsteemiadministraatorid ei peaks üksteisega vastanduma, vaid tegema koostööd ning kui organisatsioonis valitsevad programmeerijate ja süsteemiadministraatorite vahel pinged, siis seda ei tohiks aktsepteerida ning organisatsiooni töökorraldus tuleks üle vaadata.

	Kõige huvitavam loeng minu jaoks oli testimise loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri 2015 loengusalvestus]</ref>, sest sealt sai selle valdkonna osas väga hea (süsteemse) sissejuhatuse ja ülevaate. Eriti huvitav info oli see, et live’i minekud planeeritakse tihti jaanipäevadeks ja aastavahetusteks, mis tähendab, et testijad ja süsteemiadministraatorid siis ei puhka.		Kõige huvitavam loeng minu jaoks oli testimise loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri 2015 loengusalvestus]</ref>, sest sealt sai selle valdkonna osas väga hea (süsteemse) sissejuhatuse ja ülevaate. Eriti huvitav info oli see, et live’i minekud planeeritakse tihti jaanipäevadeks ja aastavahetusteks, mis tähendab, et testijad ja süsteemiadministraatorid siis ei puhka.

	Targo Tennisberg ~~tõi~~ oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> välja, et tarkvaraettevõtted jagunevad kaheks: konsultatsiooniärid, kes müüvad töötunde ning tooteärid, kes müüvad konkreetset toodet. Minu jaoks oli esialgu üllatav, et konsultatsiooniärides väga suuri kasumimarginaale ei teenita. Kuid kui järgi mõelda, siis tõepoolest oma töö müümine tunnipõhiselt on palju ebastabiilsem (sõltuvalt tööde arvust ja mahust on vahepeal inimesi liiga palju, siis jälle liiga vähe), kui konkreetse valmis tehtud toote müümine ja käigus hoidmine. Seega ei tasu arvata, et IT sektoris tuleb kõik kergelt kätte. Nii see ei ole, edu saavutamiseks on vaja siiski väga head planeerimist ja ettevõtte juhtimist. Targo Tennisberg tõi välja ka praktilise näite, kuidas konsultatsiooniärides arvestatakse töötajaga seotud tulusid ja kulusid. Seda teadmist on kasulik tulevastes palgaläbirääkimistes arvestada. Esineja vaade IT sektori ja IT-st tingitud tulevikuarengute osas oli samuti väga intrigeeriv ja mõtlemapanev.		Targo Tennisberg rääkis oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Muuhulgas tõi ta välja, et tarkvaraettevõtted jagunevad kaheks: konsultatsiooniärid, kes müüvad töötunde ning tooteärid, kes müüvad konkreetset toodet. Minu jaoks oli esialgu üllatav, et konsultatsiooniärides väga suuri kasumimarginaale ei teenita. Kuid kui järgi mõelda, siis tõepoolest oma töö müümine tunnipõhiselt on palju ebastabiilsem (sõltuvalt tööde arvust ja mahust on vahepeal inimesi liiga palju, siis jälle liiga vähe), kui konkreetse valmis tehtud toote müümine ja käigus hoidmine. Seega ei tasu arvata, et IT sektoris tuleb kõik kergelt kätte. Nii see ei ole, edu saavutamiseks on vaja siiski väga head planeerimist ja ettevõtte juhtimist. Targo Tennisberg tõi välja ka praktilise näite, kuidas konsultatsiooniärides arvestatakse töötajaga seotud tulusid ja kulusid. Seda teadmist on kasulik tulevastes palgaläbirääkimistes arvestada. Esineja vaade IT sektori ja IT-st tingitud tulevikuarengute osas oli samuti väga intrigeeriv ja mõtlemapanev.

	Tanel Unt andis enda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> ülevaate, mida tasub silmas pidada ja oodata, kui hakata ise ettevõtjaks IT valdkonnas. Meelde tasub jätta soovitus mitte kaasata võimaluse korral väliskapitali (investorid, pangalaenud), sest see sunnib võimalikult ökonoomselt tegutsema ning osalus ettevõttes jääb reaalsetele tegijatele ning ebaedu korral (mis on IT algatuste puhul tavapärane) ei jää kohustusi näiteks panga eest ja saab uute projektidega kergemini tegelema hakata. Kindlasti tasub tulevikus arvestada ka seda, et tuleb olla paindlik ning vajadusel muuta äriplaani, tehnoloogiat ja suunda. Samuti panin kõrva taha teadmise, et oma esialgset sihti (arendusplaani) ei tohi klientide erisoovide ja tehniliste probleemide tõttu tahaplaanile jätta, vaid tuleb leida mõistlik tasakaal arendusplaani realiseerimise ja kliendi soovidele vastutulemise vahel. Väga hoolikalt tuleb läbi mõelda, kas teha tootele juurde erilahendusi lähtuvalt erinevate klientide soovidest, sest oht on see, et lõpuks rakendus koosnebki erilahendustest konkreetsete klientide jaoks, mis teeb aga raskeks oma toote edasiarendamise, sest erilahendustel on komme jääda kasutusse pikaks ajaks.		Tanel Unt andis enda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> ülevaate, mida tasub silmas pidada ja oodata, kui hakata ise ettevõtjaks IT valdkonnas. Meelde tasub jätta soovitus mitte kaasata võimaluse korral väliskapitali (investorid, pangalaenud), sest see sunnib võimalikult ökonoomselt tegutsema ning osalus ettevõttes jääb reaalsetele tegijatele ning ebaedu korral (mis on IT algatuste puhul tavapärane) ei jää kohustusi näiteks panga eest ja saab uute projektidega kergemini tegelema hakata. Kindlasti tasub tulevikus arvestada ka seda, et tuleb olla paindlik ning vajadusel muuta äriplaani, tehnoloogiat ja suunda. Samuti panin kõrva taha teadmise, et oma esialgset sihti (arendusplaani) ei tohi klientide erisoovide ja tehniliste probleemide tõttu tahaplaanile jätta, vaid tuleb leida mõistlik tasakaal arendusplaani realiseerimise ja kliendi soovidele vastutulemise vahel. Väga hoolikalt tuleb läbi mõelda, kas teha tootele juurde erilahendusi lähtuvalt erinevate klientide soovidest, sest oht on see, et lõpuks rakendus koosnebki erilahendustest konkreetsete klientide jaoks, mis teeb aga raskeks oma toote edasiarendamise, sest erilahendustel on komme jääda kasutusse pikaks ajaks.

	Viimases, andmekaevandamise ja analüüsi loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> selgitasid esinejad, et alati ei pea tegelema puhtalt IT valdkonnaga, vaid on võimalik leida enda jaoks huvitav ja lõbus töö ka IT valdkonna äärealalt. Nii selles loengus, kui ka teistes loengutes jäi silma, et esinejad rääkisid oma valdkonnast suure õhinaga ning neile tõeliselt meeldib see, mida nad teevad. Kõik see annab mulle julgustust otsida ja proovida, kuni leian töö, mis mu silmad tõeliselt särama paneb.		Viimases, andmekaevandamise ja analüüsi loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> selgitasid esinejad, mis kasu võib saada andmete analüüsimisest. Samuti selgitasid nad, et alati ei pea tegelema puhtalt IT valdkonnaga, vaid on võimalik leida enda jaoks huvitav ja lõbus töö ka IT valdkonna äärealalt. Nii selles loengus, kui ka teistes loengutes jäi silma, et esinejad rääkisid oma valdkonnast suure õhinaga ning neile tõeliselt meeldib see, mida nad teevad. Kõik see annab mulle julgustust otsida ja proovida, kuni leian töö, mis mu silmad tõeliselt särama paneb.

	Igas loengus üritati käsitleda teemasid erineva nurga alt, kuid siiski oli teemasid, mida käsitlesid mitmed esinejad. Minu hinnangul näitab see nende teemade olulisust.		Igas loengus üritati käsitleda teemasid erineva nurga alt, kuid siiski oli teemasid, mida käsitlesid mitmed esinejad. Minu hinnangul näitab see nende teemade olulisust.

Shabakuk: /* Viited */

2015-11-07T10:13:20Z

Viited

← Older revision		Revision as of 13:13, 7 November 2015
Line 69:		Line 69:
	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

			[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Shabakuk: /* Küsimus 5 */

2015-11-07T10:10:17Z

Küsimus 5

← Older revision		Revision as of 13:10, 7 November 2015
Line 44:		Line 44:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus (04.11.2015)]</ref> peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:		Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus (03.11.2015)]</ref> peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

	1) üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem;		1) üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem;

Shabakuk: /* Ülesanne */

2015-11-07T10:02:40Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 13:02, 7 November 2015
Line 61:		Line 61:

	==Ülesanne==		==Ülesanne==
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. ~~(Karmo, 2015)~~		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAP-d ja teise semestri lõpuks samuti 28 EAP-d, siis ei tule õppekulusid aasta lõpuks osaliselt hüvitada, sest õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib, kui õppekava täitmise määr on alla 27 EAP semestris. Arvet sellisel juhul ei esitata. (IT Kolledž, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 ~~õppeaastal,~~ 2015)		Kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAP-d ja teise semestri lõpuks samuti 28 EAP-d, siis ei tule õppekulusid aasta lõpuks osaliselt hüvitada, sest õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib, kui õppekava täitmise määr on alla 27 EAP semestris. Arvet sellisel juhul ei esitata. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 (03.11.2015)]</ref>

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Shabakuk: /* Küsimus 5 */

2015-11-07T10:01:04Z

Küsimus 5

← Older revision		Revision as of 13:01, 7 November 2015
Line 44:		Line 44:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:		Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus (04.11.2015)]</ref> peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

	1) üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem;		1) üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem;

	2) üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;		2) üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;

	3) üliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.		3) üliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
	~~Üliõpilane, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)~~

	Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust (perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta). Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on kuni 74,75 eurot, siis saab üliõpilane õppetoetust 220 eurot. Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on 74,76–149,50 eurot, siis saab õppetoetust 135 eurot. Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51–329 eurot, siis saab õppetoetust 75 eurot. ~~(IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)~~		Üliõpilane, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

			Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust (perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta). Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on kuni 74,75 eurot, siis saab üliõpilane õppetoetust 220 eurot. Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on 74,76–149,50 eurot, siis saab õppetoetust 135 eurot. Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51–329 eurot, siis saab õppetoetust 75 eurot.

	Toetuse saamiseks peab üliõpilane esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee~~/est/kodanikule/haridus_ja teadus/~~. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. ~~(IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)~~		Toetuse saamiseks peab üliõpilane esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.

	~~Minimaalset semesti ainepunktide arvu õppetoetuse saamiseks pole kehtestatud.~~ Õppetoetuse saamiseks peavad õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (ehk 100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne (ehk kui tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP, siis tudengil on kokku ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda). Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. ~~(IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)~~		Õppetoetuse saamiseks peavad õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (ehk 100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne (ehk kui tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP, siis tudengil on kokku ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda). Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

	==Ülesanne==		==Ülesanne==

Shabakuk: /* Küsimus B */

2015-11-07T09:53:16Z

Küsimus B

← Older revision		Revision as of 12:53, 7 November 2015
Line 37:		Line 37:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Vastavalt ~~ÕKE~~ punktile 5.2.13 on arvestust võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Vastavalt ÕKE punktile 5.2.14 planeeritakse kordussooritused aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (ÕKE punkt 5.2.14.2.). Vastavalt ÕKE punktile 5.2.8.1 tuleb kordussoorituse (kordusarvestuse) tegemiseks registreeruda ÕIS-is, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Vastavalt ÕKE punktile 5.2.7 on kordusarvestuse tegemine tasuline, kui olen tasulisel (OF) õppekohal. ~~(IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri, 2015)~~ Seega kui olen riigi finantseeritaval (RF) õppekohal, siis kordusarvestuse tegemise eest tasuma ei pea. Kordussoorituse tegemine tasulisel (OF) õppekohal olles maksab 20 eurot (IT Kolledž, Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal, 2015).		Vastavalt õppekorralduse eeskirja <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri (12.03.2015)]</ref> punktile 5.2.13 on arvestust võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Vastavalt ÕKE punktile 5.2.14 planeeritakse kordussooritused aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (ÕKE punkt 5.2.14.2.). Vastavalt ÕKE punktile 5.2.8.1 tuleb kordussoorituse (kordusarvestuse) tegemiseks registreeruda ÕIS-is, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Vastavalt ÕKE punktile 5.2.7 on kordusarvestuse tegemine tasuline, kui olen tasulisel (OF) õppekohal. Seega kui olen riigi finantseeritaval (RF) õppekohal, siis kordusarvestuse tegemise eest tasuma ei pea. Kordussoorituse tegemine tasulisel (OF) õppekohal olles maksab 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal (03.11.2015)]</ref>.

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Shabakuk: /* Essee */

2015-11-07T09:51:05Z

Essee

← Older revision		Revision as of 12:51, 7 November 2015
Line 7:		Line 7:
	Tulin infosüsteemide arendust Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima niiöelda valge lehena ehk inimesena, kel varasem kokkupuude IT valdkonnaga ning IT sektoris toimuvaga sisuliselt puudus. Seetõttu oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine minu jaoks silmaringi arvadav ning väga asjakohane sissejuhatus edasistesse õpingutesse.		Tulin infosüsteemide arendust Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima niiöelda valge lehena ehk inimesena, kel varasem kokkupuude IT valdkonnaga ning IT sektoris toimuvaga sisuliselt puudus. Seetõttu oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine minu jaoks silmaringi arvadav ning väga asjakohane sissejuhatus edasistesse õpingutesse.

	~~Elar Lang andis juhtnöörid~~, ~~kuidas tuleks õppida ja suhtuda õpingutesse~~. ~~Näiteks kui mingi hetk võib tunda~~, et ~~vaja on teha väga palju koolitöid ja see kõik tundub käivat üle jõu, siis~~ tuleb ~~kõik koolitööd ära kaardistada~~, ~~alustada nendest, mis~~ on ~~kriitilisemad ja niimoodi tükk tüki haaval koolitööd ära teha. Sest kui sul on paika pandud verstapostid ja mõni nendest saab täidetud~~, ~~siis see annab motivatsiooni ja enesekindlust~~, ~~et saan hakkama~~, ~~mis loob omakorda soodsa pinnase järgmiste koolitööde tegemiseks. Samuti tõi ta välja~~, ~~et matemaatiline analüüs ja füüsika~~ pole ~~õppekavasse sattunud juhuslikult, vaid nende ainete eesmärk on õpetada mõtlema. Sellega ta pani mind vaatama nendele ainetele teise nurgaga~~ ja ~~muutis suhtumist nendesse. Tema loengu põhisõnum oli~~, ~~et oluline on õppida pühendunult~~, sest ~~ilma pühendumata ei tule ka kvaliteeti~~ ning ~~probleemi tekkimisel tuleks küsida abi, mitte lahendust~~. ~~Seega mõjutab just minu enda suhtumine õpingutesse seda~~, ~~millise kvaliteediga hariduse ma saan, mitte see, kes on mu õppejõud~~. ~~(Lang, 2015)~~		Kõige olulisem mõte, mille Tiina Seemani IT valdkonna projektijuhtimise loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> enda jaoks kaasa võtsin oli, et projektide esialgsel planeerimisel kasutatakse alati sel hetkel parimat teadaolevat teadmist (wild best educated guess) ning tuleb arvestada, et tavapärane on, et projektid lähevad ikka teistmoodi, kui esialgselt planeeritud (näiteks äripool muudab oma soove, turuolukord on muutunud, IT-l pole mingit võimekust jne) ja sellest ei tasu heituda, kui projekt ei kulge esialgse plaani kohaselt, sest see ongi (IT) projektide eripära. Projektiplaanil tuleb lihtsalt silm peal hoida ning seda kohendada vastavalt muutunud asjaoludele. Kui kõik projektid läheksid plaanipäraselt, siis polekski ju projektijuhte vaja.

	~~Kõige olulisem mõte, mille Tiina Seemani IT valdkonna projektijuhtimise loengust~~ enda ~~jaoks kaasa võtsin oli, et projektide esialgsel planeerimisel kasutatakse alati sel hetkel parimat teadaolevat teadmist~~ (~~wild best educated guess~~) ~~ning tuleb arvestada~~, et ~~tavapärane~~ on, ~~et projektid lähevad ikka teistmoodi~~, kui ~~esialgselt planeeritud (näiteks äripool muudab oma soove~~, ~~turuolukord on muutunud~~, ~~IT-l~~ pole ~~mingit võimekust jne)~~ ja ~~sellest ei tasu heituda~~, ~~kui projekt~~ ei ~~kulge esialgse plaani kohaselt~~, ~~sest see ongi (IT) projektide eripära~~. ~~Projektiplaanil tuleb lihtsalt silm peal hoida ning~~ seda ~~kohendada vastavalt muutunud asjaoludele. Kui kõik projektid läheksid plaanipäraselt~~, ~~siis polekski ju projektijuhte vaja~~. ~~(Seeman, 2015)~~		Elar Lang andis enda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu “Õppimisest. Omast kogemusest” (Elar Lang) 10. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> juhtnöörid, kuidas tuleks õppida ja suhtuda õpingutesse. Näiteks kui mingi hetk võib tunda, et vaja on teha väga palju koolitöid ja see kõik tundub käivat üle jõu, siis tuleb kõik koolitööd ära kaardistada, alustada nendest, mis on kriitilisemad ja niimoodi tükk tüki haaval koolitööd ära teha. Sest kui sul on paika pandud verstapostid ja mõni nendest saab täidetud, siis see annab motivatsiooni ja enesekindlust, et saan hakkama, mis loob omakorda soodsa pinnase järgmiste koolitööde tegemiseks. Samuti tõi ta välja, et matemaatiline analüüs ja füüsika pole õppekavasse sattunud juhuslikult, vaid nende ainete eesmärk on õpetada mõtlema. Sellega ta pani mind vaatama nendele ainetele teise nurgaga ja muutis suhtumist nendesse. Tema loengu põhisõnum oli, et oluline on õppida pühendunult, sest ilma pühendumata ei tule ka kvaliteeti ning probleemi tekkimisel tuleks küsida abi, mitte lahendust. Seega mõjutab just minu enda suhtumine õpingutesse seda, millise kvaliteediga hariduse ma saan, mitte see, kes on mu õppejõud.

	Süsteemihaldurite loengus toodi välja, et kliendi andmeid ei tohi vaadata ning toodi näide, mis võib selle reegli vastu eksides juhtuda. Kuigi tundub, et kõik on ametieetika reeglitega kursis, siis alati on tegelikult hea, kui seda aeg-ajalt meelde tuletatakse ning teema tõsidusele tähelepanu juhitakse. Väga hea soovitus oli ka see, et töövestlusel tasub üle küsida kas ja missugune on seadmete/tarkvara dokumentatsioon, sest muidu võib tekkida olukord, kus tööle minnes mõnda asja “torkida” ei tohi, sest see võib katki minna, kuna kuskil pole kirjas, mida see teeb. Ise ma sellise asja peale poleks kohe tulnudki. Eriti oluline on aga see, et programmeerijad ja süsteemiadministraatorid ei peaks üksteisega vastanduma, vaid tegema koostööd ning kui organisatsioonis valitsevad programmeerijate ja süsteemiadministraatorite vahel pinged, siis seda ei tohiks aktsepteerida ning organisatsiooni töökorraldus tuleks üle vaadata. ~~(Tuisk, 2015)~~		Süsteemihaldurite loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri 2015 loengusalvestus]</ref> toodi välja, et kliendi andmeid ei tohi vaadata ning toodi näide, mis võib selle reegli vastu eksides juhtuda. Kuigi tundub, et kõik on ametieetika reeglitega kursis, siis alati on tegelikult hea, kui seda aeg-ajalt meelde tuletatakse ning teema tõsidusele tähelepanu juhitakse. Väga hea soovitus oli ka see, et töövestlusel tasub üle küsida kas ja missugune on seadmete/tarkvara dokumentatsioon, sest muidu võib tekkida olukord, kus tööle minnes mõnda asja “torkida” ei tohi, sest see võib katki minna, kuna kuskil pole kirjas, mida see teeb. Ise ma sellise asja peale poleks kohe tulnudki. Eriti oluline on aga see, et programmeerijad ja süsteemiadministraatorid ei peaks üksteisega vastanduma, vaid tegema koostööd ning kui organisatsioonis valitsevad programmeerijate ja süsteemiadministraatorite vahel pinged, siis seda ei tohiks aktsepteerida ning organisatsiooni töökorraldus tuleks üle vaadata.

	Kõige huvitavam loeng minu jaoks oli testimise loeng, sest sealt sai selle valdkonna osas väga hea (süsteemse) sissejuhatuse ja ülevaate. Eriti huvitav info oli see, et live’i minekud planeeritakse tihti jaanipäevadeks ja aastavahetusteks, mis tähendab, et testijad ja süsteemiadministraatorid siis ei puhka. ~~(Suvi, 2015)~~		Kõige huvitavam loeng minu jaoks oli testimise loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri 2015 loengusalvestus]</ref>, sest sealt sai selle valdkonna osas väga hea (süsteemse) sissejuhatuse ja ülevaate. Eriti huvitav info oli see, et live’i minekud planeeritakse tihti jaanipäevadeks ja aastavahetusteks, mis tähendab, et testijad ja süsteemiadministraatorid siis ei puhka.

	Targo Tennisberg tõi välja, et tarkvaraettevõtted jagunevad kaheks: konsultatsiooniärid, kes müüvad töötunde ning tooteärid, kes müüvad konkreetset toodet. Minu jaoks oli esialgu üllatav, et konsultatsiooniärides väga suuri kasumimarginaale ei teenita. Kuid kui järgi mõelda, siis tõepoolest oma töö müümine tunnipõhiselt on palju ebastabiilsem (sõltuvalt tööde arvust ja mahust on vahepeal inimesi liiga palju, siis jälle liiga vähe), kui konkreetse valmis tehtud toote müümine ja käigus hoidmine. Seega ei tasu arvata, et IT sektoris tuleb kõik kergelt kätte. Nii see ei ole, edu saavutamiseks on vaja siiski väga head planeerimist ja ettevõtte juhtimist. Targo Tennisberg tõi välja ka praktilise näite, kuidas konsultatsiooniärides arvestatakse töötajaga seotud tulusid ja kulusid. Seda teadmist on kasulik tulevastes palgaläbirääkimistes arvestada. Esineja vaade IT sektori ja IT-st tingitud tulevikuarengute osas oli samuti väga intrigeeriv ja mõtlemapanev. ~~(Tennisberg, 2015)~~		Targo Tennisberg tõi oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> välja, et tarkvaraettevõtted jagunevad kaheks: konsultatsiooniärid, kes müüvad töötunde ning tooteärid, kes müüvad konkreetset toodet. Minu jaoks oli esialgu üllatav, et konsultatsiooniärides väga suuri kasumimarginaale ei teenita. Kuid kui järgi mõelda, siis tõepoolest oma töö müümine tunnipõhiselt on palju ebastabiilsem (sõltuvalt tööde arvust ja mahust on vahepeal inimesi liiga palju, siis jälle liiga vähe), kui konkreetse valmis tehtud toote müümine ja käigus hoidmine. Seega ei tasu arvata, et IT sektoris tuleb kõik kergelt kätte. Nii see ei ole, edu saavutamiseks on vaja siiski väga head planeerimist ja ettevõtte juhtimist. Targo Tennisberg tõi välja ka praktilise näite, kuidas konsultatsiooniärides arvestatakse töötajaga seotud tulusid ja kulusid. Seda teadmist on kasulik tulevastes palgaläbirääkimistes arvestada. Esineja vaade IT sektori ja IT-st tingitud tulevikuarengute osas oli samuti väga intrigeeriv ja mõtlemapanev.

	Tanel Unt andis ülevaate, mida tasub silmas pidada ja oodata, kui hakata ise ettevõtjaks IT valdkonnas. Meelde tasub jätta soovitus mitte kaasata võimaluse korral väliskapitali (investorid, pangalaenud), sest see sunnib võimalikult ökonoomselt tegutsema ning osalus ettevõttes jääb reaalsetele tegijatele ning ebaedu korral (mis on IT algatuste puhul tavapärane) ei jää kohustusi näiteks panga eest ja saab uute projektidega kergemini tegelema hakata. Kindlasti tasub tulevikus arvestada ka seda, et tuleb olla paindlik ning vajadusel muuta äriplaani, tehnoloogiat ja suunda. Samuti panin kõrva taha teadmise, et oma esialgset sihti (arendusplaani) ei tohi klientide erisoovide ja tehniliste probleemide tõttu tahaplaanile jätta, vaid tuleb leida mõistlik tasakaal arendusplaani realiseerimise ja kliendi soovidele vastutulemise vahel. Väga hoolikalt tuleb läbi mõelda, kas teha tootele juurde erilahendusi lähtuvalt erinevate klientide soovidest, sest oht on see, et lõpuks rakendus koosnebki erilahendustest konkreetsete klientide jaoks, mis teeb aga raskeks oma toote edasiarendamise, sest erilahendustel on komme jääda kasutusse pikaks ajaks. ~~(Unt, 2015)~~		Tanel Unt andis enda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> ülevaate, mida tasub silmas pidada ja oodata, kui hakata ise ettevõtjaks IT valdkonnas. Meelde tasub jätta soovitus mitte kaasata võimaluse korral väliskapitali (investorid, pangalaenud), sest see sunnib võimalikult ökonoomselt tegutsema ning osalus ettevõttes jääb reaalsetele tegijatele ning ebaedu korral (mis on IT algatuste puhul tavapärane) ei jää kohustusi näiteks panga eest ja saab uute projektidega kergemini tegelema hakata. Kindlasti tasub tulevikus arvestada ka seda, et tuleb olla paindlik ning vajadusel muuta äriplaani, tehnoloogiat ja suunda. Samuti panin kõrva taha teadmise, et oma esialgset sihti (arendusplaani) ei tohi klientide erisoovide ja tehniliste probleemide tõttu tahaplaanile jätta, vaid tuleb leida mõistlik tasakaal arendusplaani realiseerimise ja kliendi soovidele vastutulemise vahel. Väga hoolikalt tuleb läbi mõelda, kas teha tootele juurde erilahendusi lähtuvalt erinevate klientide soovidest, sest oht on see, et lõpuks rakendus koosnebki erilahendustest konkreetsete klientide jaoks, mis teeb aga raskeks oma toote edasiarendamise, sest erilahendustel on komme jääda kasutusse pikaks ajaks.

	Viimases, andmekaevandamise ja analüüsi loengus selgitasid esinejad, et alati ei pea tegelema puhtalt IT valdkonnaga, vaid on võimalik leida enda jaoks huvitav ja lõbus töö ka IT valdkonna äärealalt. Nii selles loengus, kui ka teistes loengutes jäi silma, et esinejad rääkisid oma valdkonnast suure õhinaga ning neile tõeliselt meeldib see, mida nad teevad. Kõik see annab mulle julgustust otsida ja proovida, kuni leian töö, mis mu silmad tõeliselt särama paneb. ~~(Bogdanov, Kadak, 2015)~~		Viimases, andmekaevandamise ja analüüsi loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoobri 2015 loengusalvestus]</ref> selgitasid esinejad, et alati ei pea tegelema puhtalt IT valdkonnaga, vaid on võimalik leida enda jaoks huvitav ja lõbus töö ka IT valdkonna äärealalt. Nii selles loengus, kui ka teistes loengutes jäi silma, et esinejad rääkisid oma valdkonnast suure õhinaga ning neile tõeliselt meeldib see, mida nad teevad. Kõik see annab mulle julgustust otsida ja proovida, kuni leian töö, mis mu silmad tõeliselt särama paneb.

	Igas loengus üritati käsitleda teemasid erineva nurga alt, kuid siiski oli teemasid, mida käsitlesid mitmed esinejad. Minu hinnangul näitab see nende teemade olulisust.		Igas loengus üritati käsitleda teemasid erineva nurga alt, kuid siiski oli teemasid, mida käsitlesid mitmed esinejad. Minu hinnangul näitab see nende teemade olulisust.
Line 30:		Line 30:

	Kokkuvõtvalt võib öelda, et igas loengus oli midagi uut ja silmaringi avardavat, kuid need olid vaid mõned mõtted, mille erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest enda jaoks kaasa võtsin. Õnneks on veebis kättesaadavad ka eelmiste aastate loengud ja pole üldse välistatud, et ka sealseid loenguid mõnel rahulikumal hetkel kuulan.		Kokkuvõtvalt võib öelda, et igas loengus oli midagi uut ja silmaringi avardavat, kuid need olid vaid mõned mõtted, mille erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest enda jaoks kaasa võtsin. Õnneks on veebis kättesaadavad ka eelmiste aastate loengud ja pole üldse välistatud, et ka sealseid loenguid mõnel rahulikumal hetkel kuulan.



	Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

	~~Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.~~

	~~Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''~~

	~~Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.~~

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Shabakuk: /* Ülesanne */

2015-11-07T09:38:34Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 12:38, 7 November 2015
Line 72:		Line 72:

	Kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAP-d ja teise semestri lõpuks samuti 28 EAP-d, siis ei tule õppekulusid aasta lõpuks osaliselt hüvitada, sest õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib, kui õppekava täitmise määr on alla 27 EAP semestris. Arvet sellisel juhul ei esitata. (IT Kolledž, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal, 2015)		Kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAP-d ja teise semestri lõpuks samuti 28 EAP-d, siis ei tule õppekulusid aasta lõpuks osaliselt hüvitada, sest õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib, kui õppekava täitmise määr on alla 27 EAP semestris. Arvet sellisel juhul ei esitata. (IT Kolledž, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal, 2015)

			=Viited=
			<references />

Shabakuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-11-07T09:37:11Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 12:37, 7 November 2015
Line 44:		Line 44:
	===Küsimus B===		===Küsimus B===
	Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?		Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


	'''Vastus'''		'''Vastus'''
Line 51:		Line 50:

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===
	Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? ~~(Karmo, 2015)~~		Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
Line 67:		Line 66:
	Minimaalset semesti ainepunktide arvu õppetoetuse saamiseks pole kehtestatud. Õppetoetuse saamiseks peavad õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (ehk 100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne (ehk kui tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP, siis tudengil on kokku ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda). Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)		Minimaalset semesti ainepunktide arvu õppetoetuse saamiseks pole kehtestatud. Õppetoetuse saamiseks peavad õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (ehk 100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne (ehk kui tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP, siis tudengil on kokku ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda). Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)

	===Ülesanne===		==Ülesanne==
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (Karmo, 2015)		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (Karmo, 2015)

Line 73:		Line 72:

	Kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAP-d ja teise semestri lõpuks samuti 28 EAP-d, siis ei tule õppekulusid aasta lõpuks osaliselt hüvitada, sest õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib, kui õppekava täitmise määr on alla 27 EAP semestris. Arvet sellisel juhul ei esitata. (IT Kolledž, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal, 2015)		Kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAP-d ja teise semestri lõpuks samuti 28 EAP-d, siis ei tule õppekulusid aasta lõpuks osaliselt hüvitada, sest õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib, kui õppekava täitmise määr on alla 27 EAP semestris. Arvet sellisel juhul ei esitata. (IT Kolledž, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal, 2015)

	~~===VIITED TEE KA===~~