User:Sjaanus - Revision history

Sjaanus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2018-10-09T14:39:31Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 17:39, 9 October 2018
Line 1:		Line 1:
	==Erialatutvustuse aine arvestustöö==		==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
	Autor: Simo ~~Jaanus~~		Autor: Simo
	[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Sjaanus: /* Vastus */

2016-10-17T12:05:21Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 15:05, 17 October 2016
Line 59:		Line 59:
	akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>		akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

	~~Punktis 6.1.5~~ nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>		Eelnevalt nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Sjaanus: /* Vastus */

2016-10-17T12:04:23Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 15:04, 17 October 2016
Line 50:		Line 50:
	Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>		Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
	Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>		Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
	Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.		Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>
	~~Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks~~.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

	Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>		Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Sjaanus: /* Vastus */

2016-10-17T12:01:10Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 15:01, 17 October 2016
Line 36:		Line 36:
	Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>		Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
	Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>		Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
	5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>		5.2.7. Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
	Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>		Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>

	=== Küsimus 3===		=== Küsimus 3===

Sjaanus: /* Esee */

2016-10-17T11:55:35Z

Esee

← Older revision		Revision as of 14:55, 17 October 2016
Line 8:		Line 8:
	Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.		Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

	Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka ~~nõu, mis mulle tundusid ka loogilised~~. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et ~~asju~~ ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.		Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõuandeid. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asjad ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

	Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.		Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

	Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi~~, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada~~.		Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi.

	Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.		Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

	Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju ~~arusaama~~. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.		Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju segadust. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

	Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. ~~Tavalisetl~~ leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.		Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavaliselt leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

	Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. ~~Too~~ jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.		Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. See jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

	Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi ~~Appeli~~. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.		Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Apple. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

	Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ~~ohu kohtadest~~ ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.		Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohukohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

	==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==		==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==

Sjaanus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-17T11:45:43Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 14:45, 17 October 2016
Line 3:		Line 3:
	[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

	Esitamise kuupäev: .~~........~~.2016		Esitamise kuupäev: 17.10.2016

	== Esee ==		== Esee ==

Sjaanus: /* Vastuste viited */

2016-10-15T11:29:58Z

Vastuste viited

← Older revision		Revision as of 14:29, 15 October 2016
Line 72:		Line 72:
	===Vastuste viited===		===Vastuste viited===
	<references />		<references />
	~~<ref></ref>~~

Sjaanus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

2016-10-15T11:29:46Z

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

← Older revision		Revision as of 14:29, 15 October 2016
Line 64:		Line 64:
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
	===Vastus===		===Vastus===
	...		IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
			Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

			54-(26+23)= 5 EAPd

			Arve tuleb teile: 5*50= 250€
	===Vastuste viited===		===Vastuste viited===
	<references />		<references />
	<ref></ref>		<ref></ref>

Sjaanus: /* Vastus */

2016-10-15T11:20:27Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 14:20, 15 October 2016
Line 58:		Line 58:
	alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>		alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
	akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>		akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

			Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Sjaanus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

2016-10-15T11:16:09Z

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

@@ Line 42: / Line 42: @@
 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
 ===Vastus===
-...<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
+Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
 ===Ülesanne===
 Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?