https://wiki.itcollege.ee/index.php?action=history&feed=atom&title=User%3ASjurkataUser:Sjurkata - Revision history2026-05-10T03:12:58ZRevision history for this page on the wikiMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=104990&oldid=prevSjurkata: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */2016-08-17T07:18:23Z<p><span class="autocomment">Erialatutvustuse aine arvestustöö</span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 10:18, 17 August 2016</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l6">Line 6:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 6:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Essee==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Essee==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ei </del>olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">kindlasti </del>vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ei ole </ins>mul olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">igal õppuril </ins>vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81431:rev-104990:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81431&oldid=prevSjurkata at 09:26, 5 November 20142014-11-05T09:26:34Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:26, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l18">Line 18:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 18:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks ilma <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">baasteadmisteta </del>hakkama saab. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks ilma <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">baasteadmisi omamata </ins>hakkama saab. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81430:rev-81431:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81430&oldid=prevSjurkata at 09:26, 5 November 20142014-11-05T09:26:01Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:26, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l18">Line 18:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 18:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks hakkama saab. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ilma baasteadmisteta </ins>hakkama saab. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td></tr>
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81429&oldid=prevSjurkata at 09:23, 5 November 20142014-11-05T09:23:49Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:23, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l18">Line 18:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 18:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">iga loll </del>hakkama saab. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">igaüks </ins>hakkama saab. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81428:rev-81429:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81428&oldid=prevSjurkata at 09:21, 5 November 20142014-11-05T09:21:57Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:21, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l21">Line 21:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 21:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen kindlasti <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">edaspidi muuta</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">edaspidi </ins>kindlasti <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">parandada</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81427:rev-81428:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81427&oldid=prevSjurkata at 09:21, 5 November 20142014-11-05T09:21:02Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:21, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l21">Line 21:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 21:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">hakkab </del>ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">hakkab</ins>. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen kindlasti edaspidi muuta</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81426:rev-81427:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81426&oldid=prevSjurkata at 09:11, 5 November 20142014-11-05T09:11:46Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:11, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l21">Line 21:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 21:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">hinna </del>maksma.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">hinda </ins>maksma.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81423:rev-81426:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81423&oldid=prevSjurkata at 09:09, 5 November 20142014-11-05T09:09:09Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:09, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l16">Line 16:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 16:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">jälle </del>meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. </div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81420:rev-81423:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81420&oldid=prevSjurkata at 09:05, 5 November 20142014-11-05T09:05:35Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="en">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">← Older revision</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Revision as of 12:05, 5 November 2014</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l34">Line 34:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 34:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Vastus'''</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Vastus'''</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ITK </del>KKK p 9<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">.</del>]</ref></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">IT Kolledži </ins>KKK p 9]</ref></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Küsimus 4=== </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Küsimus 4=== </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l41">Line 41:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">Line 41:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Vastus'''</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Vastus'''</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">II osa </del>p 1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2.</ins>1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Ülesanne===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Ülesanne===</div></td></tr>
<!-- diff cache key ico_mediawiki-ITK_:diff:1.41:old-81418:rev-81420:php=table -->
</table>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81418&oldid=prevSjurkata at 09:04, 5 November 20142014-11-05T09:04:24Z<p></p>
<a href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81418&oldid=81350">Show changes</a>Sjurkata