User:Skallakm - Revision history

Skallakm at 12:41, 7 November 2014

2014-11-07T12:41:01Z

← Older revision		Revision as of 15:41, 7 November 2014
Line 13:		Line 13:
	Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> sai soovitusi, kuidas loengus käituda, kuidas õppejõududega efektiivsemalt koostööd teha ning kuidas ennast paremini motiveerida. Minu arvates üks tähtsamaid teemasid selles loengus oli akadeemiline petturlus. Selleks, et edukalt ülikoolis õppida ja õppeainete sisu omandada, peavad olema motiveeritud nii üliõpilane kui ka õppejõud. Olen veendunud, et akadeemiline petturlus mõjub negatiivselt mõlema osapoole motivatsioonile ja seega segab kõigi õppetööga seotud inimeste tegemisi.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> sai soovitusi, kuidas loengus käituda, kuidas õppejõududega efektiivsemalt koostööd teha ning kuidas ennast paremini motiveerida. Minu arvates üks tähtsamaid teemasid selles loengus oli akadeemiline petturlus. Selleks, et edukalt ülikoolis õppida ja õppeainete sisu omandada, peavad olema motiveeritud nii üliõpilane kui ka õppejõud. Olen veendunud, et akadeemiline petturlus mõjub negatiivselt mõlema osapoole motivatsioonile ja seega segab kõigi õppetööga seotud inimeste tegemisi.

	Loeng robootikast ja häkkimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tõi mulle uue teadmise sõna “häkkimine” tähenduse kohta. Häkkimine ehk süsteemi süviti tundma õppimine, kusjuures tegemist ei pea olema arvutisüsteemiga, peaks olema iga ennast arendada sooviva inimese meelistegevus. Loengus propageeriti koos õppimist, sellle kaudu saab õppeainest paremini aru ja on huvitavam. Isikliku kogemuse põhjal saan selle väitega täielikult nõustuda - õppides keskkooliastmes Nõo Reaalgümnaasiumis õppisime koolikaaslastega peaaegu alati eesolevateks kontrolltöödeks koos. Selleks andis hea eelduse internaat, kus enamus kooli õpilastest on peaaegu alati koos.		Loeng robootikast ja häkkimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tõi mulle uue teadmise sõna “häkkimine” tähenduse kohta. Häkkimine ehk süsteemi süviti tundma õppimine, kusjuures tegemist ei pea olema arvutisüsteemiga, peaks olema iga ennast arendada sooviva inimese meelistegevus. Loengus propageeriti koos õppimist, sellle kaudu saab õppeainest paremini aru ja on huvitavam. Isikliku kogemuse põhjal saan selle väitega täielikult nõustuda - õppides keskkooliastmes Nõo Reaalgümnaasiumis õppisime koolikaaslastega peaaegu alati eesolevateks kontrolltöödeks koos. Selleks andis hea eelduse internaat, kus enamus kooli õpilastest oli peaaegu alati koos.

	Loengus pealkirjaga “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv enda kogemusest programmeerjana. Kõige rohkem pakkus mulle huvi tema toodud paralleel filmi stsenaariumi kirjutamise ja programmi koodi kirjutamise vahel. Mõlemad vajavad loovat lähenemist ja ettekujutust suurest plaanist kõige väiksema detailini välja. Sellist mõtteviisi saaks kasutada programmeerimise valdkonna populariseerimiseks ja programmeerimise õppimise põnevamaks muutmiseks uue nurga alt. Veel avaldas Liiv loengus arvamust, et naiste väike arv IT valdkonnas võib olla probleem. Selle põhjuseks tõi ta välja stereotüübi, et naised ei oska programmeerida. Mina olen pigem arvamusel, et naiste vähesus IT-maastikul on tingitud naiste väiksemast huvist selle valdkonna vastu ja pigem on viimasel ajal naiste hulgas see huvi kasvanud. Välja toodud stereotüübi saan isiklike kogemuste põhljal ümber lükata - õppides keskkoolis programmeerimist klassis, kus poiste ja tüdrukute arv oli peaaegu võrdne, ei pannud ma tähele, et mu klassiõed oleks mu klassivendadele programmeerimisoskuste poolest alla jäänud.		Loengus pealkirjaga “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv enda kogemusest programmeerjana. Kõige rohkem pakkus mulle huvi tema toodud paralleel filmi stsenaariumi kirjutamise ja programmi koodi kirjutamise vahel. Mõlemad vajavad loovat lähenemist ja ettekujutust suurest plaanist kõige väiksema detailini välja. Sellist mõtteviisi saaks kasutada programmeerimise valdkonna populariseerimiseks ja programmeerimise õppimise põnevamaks muutmiseks uue nurga alt. Veel avaldas Liiv loengus arvamust, et naiste väike arv IT valdkonnas võib olla probleem. Selle põhjuseks tõi ta välja stereotüübi, et naised ei oska programmeerida. Mina olen pigem arvamusel, et naiste vähesus IT-maastikul on tingitud naiste väiksemast huvist selle valdkonna vastu ja pigem on viimasel ajal naiste hulgas see huvi kasvanud. Välja toodud stereotüübi saan isiklike kogemuste põhljal ümber lükata - õppides keskkoolis programmeerimist klassis, kus poiste ja tüdrukute arv oli peaaegu võrdne, ei pannud ma tähele, et mu klassiõed oleks mu klassivendadele programmeerimisoskuste poolest alla jäänud.
Line 19:		Line 19:
	Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> andis ülevaate enda haridusteest ja karjäärist Carolyn Fischer, kes töötab Skype-is. Sellest loengust jäi mulle kõige rohkem pähe kõlama lause “Ärge põletage ennast läbi”. Pean seda väga tähtsaks kuna tihti unustavad inimesed kuidas lõõgstuda ja enda mõtteid töö ja/või kooli juurest eemale viia. Läbi põlenud ja stressis inimene ei suuda enam produktiivselt tööd teha ja õppida. Ühe lahendusena võib välja tuua Fischeri poolt kirjeldatud traditsioon Skype-is, kui hommikuti töötajad jagavad üksteisega oma eelmise päeva tegemisi.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> andis ülevaate enda haridusteest ja karjäärist Carolyn Fischer, kes töötab Skype-is. Sellest loengust jäi mulle kõige rohkem pähe kõlama lause “Ärge põletage ennast läbi”. Pean seda väga tähtsaks kuna tihti unustavad inimesed kuidas lõõgstuda ja enda mõtteid töö ja/või kooli juurest eemale viia. Läbi põlenud ja stressis inimene ei suuda enam produktiivselt tööd teha ja õppida. Ühe lahendusena võib välja tuua Fischeri poolt kirjeldatud traditsioon Skype-is, kui hommikuti töötajad jagavad üksteisega oma eelmise päeva tegemisi.

	Järjekorras kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma ei olnudki varem mõelnud selle peale, kui tähtis osa on tarkvara väljatöötamise juures testimisel tegelikult. Loengus välja toodud näited erinevatest tarkvara vigadest, mis on maksma läinud sadu miljoneid dollareid, tuletas meelde neljandas loengus Jaanika Liivi poolt öeldud lause ~~“Kunagu~~ tuleb kõigil esimene viga”. Kiiresti hakkasid peast läbi käima erinevad mõtted selle kohta, kuidas ma ise kunagi eksida ei tahaks. Kui suur võib olla kunagi minu vastutus ja millist kaalu võivad omada võimalikud vead, mis võivad koodi sisse pugeda? Kahjuks reaalsuses vigu vältida pole võimalik ja sellega tuleb arvestada. Selleks ongi vajalik ja ülitähtis roll testijatel, kuid vaevalt et nemadki kõiki vigu üles leiavad.		Järjekorras kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma ei olnudki varem mõelnud selle peale, kui tähtis osa on tarkvara väljatöötamise juures testimisel tegelikult. Loengus välja toodud näited erinevatest tarkvara vigadest, mis on maksma läinud sadu miljoneid dollareid, tuletas meelde neljandas loengus Jaanika Liivi poolt öeldud lause “Kunagi tuleb kõigil esimene viga”. Kiiresti hakkasid peast läbi käima erinevad mõtted selle kohta, kuidas ma ise kunagi eksida ei tahaks. Kui suur võib olla kunagi minu vastutus ja millist kaalu võivad omada võimalikud vead, mis võivad koodi sisse pugeda? Kahjuks reaalsuses vigu vältida pole võimalik ja sellega tuleb arvestada. Selleks ongi vajalik ja ülitähtis roll testijatel, kuid vaevalt et nemadki kõiki vigu üles leiavad.

	Loengus "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Andres Septeri poolt pakkus mulle kõige enam mõtteainet karjääri tegemise ja karjääriredelil tõusmise temaatika. Septer juhtis tähelepanu sellele, et tavaliselt on ühes firmas sees karjääriredelil tõusta keeruline, pigem toimub tõus karjääriredelil uude firmasse tööle minekuga. Valitseb mentaliteet: “Aga kus kohast me nii tubli inimese sinu asemele leiame?” Arvan, et üheltpoolt on selline käitumine töötajale hea, sest uude firmasse minnes peaks kogemustepagas ja silmaring rohkem suurenema. Teisalt ei mõju teadmine edutamise väiksest tõenäosusest hästi töötaja motivatsioonile. Loengupidaja seisukohad riigiasutustest tundusid kohati liialt subjektiivsed, ei tahaks uskuda, et riigiasutustes töö tegemisega üldse ei tegeleta.		Loengus "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Andres Septeri poolt pakkus mulle kõige enam mõtteainet karjääri tegemise ja karjääriredelil tõusmise temaatika. Septer juhtis tähelepanu sellele, et tavaliselt on ühes firmas sees karjääriredelil tõusta keeruline, pigem toimub tõus karjääriredelil uude firmasse tööle minekuga. Valitseb mentaliteet: “Aga kus kohast me nii tubli inimese sinu asemele leiame?” Arvan, et üheltpoolt on selline käitumine töötajale hea, sest uude firmasse minnes peaks kogemustepagas ja silmaring rohkem suurenema. Teisalt ei mõju teadmine edutamise väiksest tõenäosusest hästi töötaja motivatsioonile. Loengupidaja seisukohad riigiasutustest tundusid kohati liialt subjektiivsed, ei tahaks uskuda, et riigiasutustes töö tegemisega üldse ei tegeleta.

Skallakm at 12:31, 7 November 2014

2014-11-07T12:31:39Z

← Older revision		Revision as of 15:31, 7 November 2014
Line 37:		Line 37:
	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref> Aine korduv deklareerimine on tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref> Aine korduv deklareerimine on tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>
	Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>		Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
	Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal ~~punkt 5~~]</ref>		Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

	===Küsimus 2===		===Küsimus 2===
Line 44:		Line 44:

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
			Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>

	~~Selleks~~, et minna ~~akadeemilisele puhkusele~~, ~~pean~~ ...		Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.1.1.]</ref>

			Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.]</ref>

			Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref>



			Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11.]</ref>

			===Ülesanne===
			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


			Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>
			Arve esitatakse 227 - (28+22) = 4 EAP eest (arvestus käib kumulatiivselt), arve suuruseks on 450 = 200 €.


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Skallakm at 10:55, 7 November 2014

2014-11-07T10:55:42Z

← Older revision		Revision as of 13:55, 7 November 2014
Line 35:		Line 35:
	Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4.]</ref>		Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4.]</ref>
	Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>		Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
			Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref> Aine korduv deklareerimine on tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>
			Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
			Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal punkt 5]</ref>

	===Küsimus 3===		===Küsimus 2===
	~~Millised võimalused~~ on ~~minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis~~ tegevused tuleb ~~selleks~~ teha? ~~Kui pikk~~ on ~~maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid~~ ja ~~arvestusi~~?		Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
			Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

Skallakm at 10:29, 7 November 2014

2014-11-07T10:29:30Z

← Older revision		Revision as of 13:29, 7 November 2014
Line 27:		Line 27:
	Erialatutvustuse videoloengud osutusid huvitavamateks kui eelnevalt julgesin oodata. Kuulates hästi motiveeritud oma eriala ekspertide kogemusi ja nõuandeid tundsin ka iseenda motivatsiooni kasvu. Mul tekkis reaalne ettekujutus mida täpsemalt koolis õpingute jooksul ja hiljem edasi tööturul oodata.		Erialatutvustuse videoloengud osutusid huvitavamateks kui eelnevalt julgesin oodata. Kuulates hästi motiveeritud oma eriala ekspertide kogemusi ja nõuandeid tundsin ka iseenda motivatsiooni kasvu. Mul tekkis reaalne ettekujutus mida täpsemalt koolis õpingute jooksul ja hiljem edasi tööturul oodata.


	~~Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.~~

	~~Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''~~

	~~Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.~~

	~~==Notes==~~

	Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==
	===Küsimus B===		===Küsimus B===
	Kukkusid arvestusel läbi. ~~Kuidas edasi?~~ Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et ~~arvestust~~ teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled ~~riigieelarvelisel~~ (RE) ~~kohal~~? Palju maksab, kui oled ~~riigieelarvevälisel~~ (~~REV~~) kohal?		Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

	~~<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>~~

	'''Vastus'''		'''Vastus'''
			Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4.]</ref>
	~~Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused~~ ...		Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===

Skallakm at 09:34, 7 November 2014

2014-11-07T09:34:03Z

← Older revision		Revision as of 12:34, 7 November 2014
Line 13:		Line 13:
	Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> sai soovitusi, kuidas loengus käituda, kuidas õppejõududega efektiivsemalt koostööd teha ning kuidas ennast paremini motiveerida. Minu arvates üks tähtsamaid teemasid selles loengus oli akadeemiline petturlus. Selleks, et edukalt ülikoolis õppida ja õppeainete sisu omandada, peavad olema motiveeritud nii üliõpilane kui ka õppejõud. Olen veendunud, et akadeemiline petturlus mõjub negatiivselt mõlema osapoole motivatsioonile ja seega segab kõigi õppetööga seotud inimeste tegemisi.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> sai soovitusi, kuidas loengus käituda, kuidas õppejõududega efektiivsemalt koostööd teha ning kuidas ennast paremini motiveerida. Minu arvates üks tähtsamaid teemasid selles loengus oli akadeemiline petturlus. Selleks, et edukalt ülikoolis õppida ja õppeainete sisu omandada, peavad olema motiveeritud nii üliõpilane kui ka õppejõud. Olen veendunud, et akadeemiline petturlus mõjub negatiivselt mõlema osapoole motivatsioonile ja seega segab kõigi õppetööga seotud inimeste tegemisi.

	Loeng robootikast ja häkkimisest tõi mulle uue teadmise sõna “häkkimine” tähenduse kohta. Häkkimine ehk süsteemi süviti tundma õppimine, kusjuures tegemist ei pea olema arvutisüsteemiga, peaks olema iga ennast arendada sooviva inimese meelistegevus. Loengus propageeriti koos õppimist, sellle kaudu saab õppeainest paremini aru ja on huvitavam. Isikliku kogemuse põhjal saan selle väitega täielikult nõustuda - õppides keskkooliastmes Nõo Reaalgümnaasiumis õppisime koolikaaslastega peaaegu alati eesolevateks kontrolltöödeks koos. Selleks andis hea eelduse internaat, kus enamus kooli õpilastest on peaaegu alati koos.		Loeng robootikast ja häkkimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tõi mulle uue teadmise sõna “häkkimine” tähenduse kohta. Häkkimine ehk süsteemi süviti tundma õppimine, kusjuures tegemist ei pea olema arvutisüsteemiga, peaks olema iga ennast arendada sooviva inimese meelistegevus. Loengus propageeriti koos õppimist, sellle kaudu saab õppeainest paremini aru ja on huvitavam. Isikliku kogemuse põhjal saan selle väitega täielikult nõustuda - õppides keskkooliastmes Nõo Reaalgümnaasiumis õppisime koolikaaslastega peaaegu alati eesolevateks kontrolltöödeks koos. Selleks andis hea eelduse internaat, kus enamus kooli õpilastest on peaaegu alati koos.

	Loengus pealkirjaga “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja ~~kogukonnast”~~ rääkis Janika Liiv enda kogemusest programmeerjana. Kõige rohkem pakkus mulle huvi tema toodud paralleel filmi stsenaariumi kirjutamise ja programmi koodi kirjutamise vahel. Mõlemad vajavad loovat lähenemist ja ettekujutust suurest plaanist kõige väiksema detailini välja. Sellist mõtteviisi saaks kasutada programmeerimise valdkonna populariseerimiseks ja programmeerimise õppimise põnevamaks muutmiseks uue nurga alt. Veel avaldas Liiv loengus arvamust, et naiste väike arv IT valdkonnas võib olla probleem. Selle põhjuseks tõi ta välja stereotüübi, et naised ei oska programmeerida. Mina olen pigem arvamusel, et naiste vähesus IT-maastikul on tingitud naiste väiksemast huvist selle valdkonna vastu ja pigem on viimasel ajal naiste hulgas see huvi kasvanud. Välja toodud stereotüübi saan isiklike kogemuste põhljal ümber lükata - õppides keskkoolis programmeerimist klassis, kus poiste ja tüdrukute arv oli peaaegu võrdne, ei pannud ma tähele, et mu klassiõed oleks mu klassivendadele programmeerimisoskuste poolest alla jäänud.		Loengus pealkirjaga “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv enda kogemusest programmeerjana. Kõige rohkem pakkus mulle huvi tema toodud paralleel filmi stsenaariumi kirjutamise ja programmi koodi kirjutamise vahel. Mõlemad vajavad loovat lähenemist ja ettekujutust suurest plaanist kõige väiksema detailini välja. Sellist mõtteviisi saaks kasutada programmeerimise valdkonna populariseerimiseks ja programmeerimise õppimise põnevamaks muutmiseks uue nurga alt. Veel avaldas Liiv loengus arvamust, et naiste väike arv IT valdkonnas võib olla probleem. Selle põhjuseks tõi ta välja stereotüübi, et naised ei oska programmeerida. Mina olen pigem arvamusel, et naiste vähesus IT-maastikul on tingitud naiste väiksemast huvist selle valdkonna vastu ja pigem on viimasel ajal naiste hulgas see huvi kasvanud. Välja toodud stereotüübi saan isiklike kogemuste põhljal ümber lükata - õppides keskkoolis programmeerimist klassis, kus poiste ja tüdrukute arv oli peaaegu võrdne, ei pannud ma tähele, et mu klassiõed oleks mu klassivendadele programmeerimisoskuste poolest alla jäänud.

	Viiendas loengus andis ülevaate enda haridusteest ja karjäärist Carolyn Fischer, kes töötab Skype-is. Sellest loengust jäi mulle kõige rohkem pähe kõlama lause “Ärge põletage ennast läbi”. Pean seda väga tähtsaks kuna tihti unustavad inimesed kuidas lõõgstuda ja enda mõtteid töö ja/või kooli juurest eemale viia. Läbi põlenud ja stressis inimene ei suuda enam produktiivselt tööd teha ja õppida. Ühe lahendusena võib välja tuua Fischeri poolt kirjeldatud traditsioon Skype-is, kui hommikuti töötajad jagavad üksteisega oma eelmise päeva tegemisi.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> andis ülevaate enda haridusteest ja karjäärist Carolyn Fischer, kes töötab Skype-is. Sellest loengust jäi mulle kõige rohkem pähe kõlama lause “Ärge põletage ennast läbi”. Pean seda väga tähtsaks kuna tihti unustavad inimesed kuidas lõõgstuda ja enda mõtteid töö ja/või kooli juurest eemale viia. Läbi põlenud ja stressis inimene ei suuda enam produktiivselt tööd teha ja õppida. Ühe lahendusena võib välja tuua Fischeri poolt kirjeldatud traditsioon Skype-is, kui hommikuti töötajad jagavad üksteisega oma eelmise päeva tegemisi.

	Järjekorras kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma ei olnudki varem mõelnud selle peale, kui tähtis osa on tarkvara väljatöötamise juures testimisel tegelikult. Loengus välja toodud näited erinevatest tarkvara vigadest, mis on maksma läinud sadu miljoneid dollareid, tuletas meelde neljandas loengus Jaanika Liivi poolt öeldud lause “Kunagu tuleb kõigil esimene viga”. Kiiresti hakkasid peast läbi käima erinevad mõtted selle kohta, kuidas ma ise kunagi eksida ei tahaks. Kui suur võib olla kunagi minu vastutus ja millist kaalu võivad omada võimalikud vead, mis võivad koodi sisse pugeda? Kahjuks reaalsuses vigu vältida pole võimalik ja sellega tuleb arvestada. Selleks ongi vajalik ja ülitähtis roll testijatel, kuid vaevalt et nemadki kõiki vigu üles leiavad.		Järjekorras kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma ei olnudki varem mõelnud selle peale, kui tähtis osa on tarkvara väljatöötamise juures testimisel tegelikult. Loengus välja toodud näited erinevatest tarkvara vigadest, mis on maksma läinud sadu miljoneid dollareid, tuletas meelde neljandas loengus Jaanika Liivi poolt öeldud lause “Kunagu tuleb kõigil esimene viga”. Kiiresti hakkasid peast läbi käima erinevad mõtted selle kohta, kuidas ma ise kunagi eksida ei tahaks. Kui suur võib olla kunagi minu vastutus ja millist kaalu võivad omada võimalikud vead, mis võivad koodi sisse pugeda? Kahjuks reaalsuses vigu vältida pole võimalik ja sellega tuleb arvestada. Selleks ongi vajalik ja ülitähtis roll testijatel, kuid vaevalt et nemadki kõiki vigu üles leiavad.

	Loengus IT tööturust Andres Septeri poolt pakkus mulle kõige enam mõtteainet karjääri tegemise ja karjääriredelil tõusmise temaatika. Septer juhtis tähelepanu sellele, et tavaliselt on ühes firmas sees karjääriredelil tõusta keeruline, pigem toimub tõus karjääriredelil uude firmasse tööle minekuga. Valitseb mentaliteet: “Aga kus kohast me nii tubli inimese sinu asemele leiame?” Arvan, et üheltpoolt on selline käitumine töötajale hea, sest uude firmasse minnes peaks kogemustepagas ja silmaring rohkem suurenema. Teisalt ei mõju teadmine edutamise väiksest tõenäosusest hästi töötaja motivatsioonile. Loengupidaja seisukohad riigiasutustest tundusid kohati liialt subjektiivsed, ei tahaks uskuda, et riigiasutustes töö tegemisega üldse ei tegeleta.		Loengus "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Andres Septeri poolt pakkus mulle kõige enam mõtteainet karjääri tegemise ja karjääriredelil tõusmise temaatika. Septer juhtis tähelepanu sellele, et tavaliselt on ühes firmas sees karjääriredelil tõusta keeruline, pigem toimub tõus karjääriredelil uude firmasse tööle minekuga. Valitseb mentaliteet: “Aga kus kohast me nii tubli inimese sinu asemele leiame?” Arvan, et üheltpoolt on selline käitumine töötajale hea, sest uude firmasse minnes peaks kogemustepagas ja silmaring rohkem suurenema. Teisalt ei mõju teadmine edutamise väiksest tõenäosusest hästi töötaja motivatsioonile. Loengupidaja seisukohad riigiasutustest tundusid kohati liialt subjektiivsed, ei tahaks uskuda, et riigiasutustes töö tegemisega üldse ei tegeleta.

	Minu jaoks oli kõige huvitavam viimane loeng - Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Elar Lang tõi välja paralleeli õppetöösse suhtumise ja hiljem töösse suhtumise vahel. Olen ka ise seisukohal, et inimeste harjumused ja suhtumine jääb laias laastus samaks, vahet ei ole kas käia koolis või tööl. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja mõlemas valdkonnas vaeva näha ning midagi utoopilist või püüdmatut kumbki valdkond ette ei sea. Loengu teine pool oli pühendatud veebirakenduste turvalisuse teemale, täpsemalt paroolidele. Tegemist on väga tähtsa teemaga, millest teatakse vähe. IT valdkonnast kaugemale jäävad inimesed ei taju ohtusid, mida nõrkade paroolide kasutamine endaga kaasa võib tuua. Kindlasti tuleks teha laiemale üldsusele rohkem teavitustööd, kuidas oma kontosid ja sellega otseselt iseenda privaatsust paremini kaitsta.		Minu jaoks oli kõige huvitavam viimane loeng - Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>. Elar Lang tõi välja paralleeli õppetöösse suhtumise ja hiljem töösse suhtumise vahel. Olen ka ise seisukohal, et inimeste harjumused ja suhtumine jääb laias laastus samaks, vahet ei ole kas käia koolis või tööl. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja mõlemas valdkonnas vaeva näha ning midagi utoopilist või püüdmatut kumbki valdkond ette ei sea. Loengu teine pool oli pühendatud veebirakenduste turvalisuse teemale, täpsemalt paroolidele. Tegemist on väga tähtsa teemaga, millest teatakse vähe. IT valdkonnast kaugemale jäävad inimesed ei taju ohtusid, mida nõrkade paroolide kasutamine endaga kaasa võib tuua. Kindlasti tuleks teha laiemale üldsusele rohkem teavitustööd, kuidas oma kontosid ja sellega otseselt iseenda privaatsust paremini kaitsta.

	Erialatutvustuse videoloengud osutusid huvitavamateks kui eelnevalt julgesin oodata. Kuulates hästi motiveeritud oma eriala ekspertide kogemusi ja nõuandeid tundsin ka iseenda motivatsiooni kasvu. Mul tekkis reaalne ettekujutus mida täpsemalt koolis õpingute jooksul ja hiljem edasi tööturul oodata.		Erialatutvustuse videoloengud osutusid huvitavamateks kui eelnevalt julgesin oodata. Kuulates hästi motiveeritud oma eriala ekspertide kogemusi ja nõuandeid tundsin ka iseenda motivatsiooni kasvu. Mul tekkis reaalne ettekujutus mida täpsemalt koolis õpingute jooksul ja hiljem edasi tööturul oodata.

Skallakm at 09:16, 7 November 2014

2014-11-07T09:16:17Z

← Older revision		Revision as of 12:16, 7 November 2014
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==
	Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

	Mõtted, mis mul tekkisid vaadates aine ~~‘Õpingukorraldus~~ ja ~~erialatutvustus’~~ videoloenguid.		Mõtted, mis mul tekkisid vaadates aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" videoloenguid.

	Avaloengus tutvustati üldist korda IT Kolledžis. Sai ülevaate, mida peaks ootama ja teadma värskelt õppima asunud üliõpilane. Üheks olulisemaks teemaks avaloengus pean erinevate stipendiumite tutvustamist. Sain infot uue riikliku stipendiumi liigi - erialastipendiumi kohta. On hea teada, et minu eriala on riigile tähtis ning lisaks tulemusstipendiumile, millele saab kandideerida alates teisest semestrist, on võimalik saada ka erialastipendiumit, mida saavad taodelda ja esmakursuslased. Veel oli huvitav kuulata infot e-õppe ja loengusalvestuste kohta.		Avaloengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati üldist korda IT Kolledžis. Sai ülevaate, mida peaks ootama ja teadma värskelt õppima asunud üliõpilane. Üheks olulisemaks teemaks avaloengus pean erinevate stipendiumite tutvustamist. Sain infot uue riikliku stipendiumi liigi - erialastipendiumi kohta. On hea teada, et minu eriala on riigile tähtis ning lisaks tulemusstipendiumile, millele saab kandideerida alates teisest semestrist, on võimalik saada ka erialastipendiumit, mida saavad taodelda ja esmakursuslased. Veel oli huvitav kuulata infot e-õppe ja loengusalvestuste kohta.

	Teises loengus sai soovitusi, kuidas loengus käituda, kuidas õppejõududega efektiivsemalt koostööd teha ning kuidas ennast paremini motiveerida. Minu arvates üks tähtsamaid teemasid selles loengus oli akadeemiline petturlus. Selleks, et edukalt ülikoolis õppida ja õppeainete sisu omandada, peavad olema motiveeritud nii üliõpilane kui ka õppejõud. Olen veendunud, et akadeemiline petturlus mõjub negatiivselt mõlema osapoole motivatsioonile ja seega segab kõigi õppetööga seotud inimeste tegemisi.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> sai soovitusi, kuidas loengus käituda, kuidas õppejõududega efektiivsemalt koostööd teha ning kuidas ennast paremini motiveerida. Minu arvates üks tähtsamaid teemasid selles loengus oli akadeemiline petturlus. Selleks, et edukalt ülikoolis õppida ja õppeainete sisu omandada, peavad olema motiveeritud nii üliõpilane kui ka õppejõud. Olen veendunud, et akadeemiline petturlus mõjub negatiivselt mõlema osapoole motivatsioonile ja seega segab kõigi õppetööga seotud inimeste tegemisi.

	Loeng robootikast ja häkkimisest tõi mulle uue teadmise sõna “häkkimine” tähenduse kohta. Häkkimine ehk süsteemi süviti tundma õppimine, kusjuures tegemist ei pea olema arvutisüsteemiga, peaks olema iga ennast arendada sooviva inimese meelistegevus. Loengus propageeriti koos õppimist, sellle kaudu saab õppeainest paremini aru ja on huvitavam. Isikliku kogemuse põhjal saan selle väitega täielikult nõustuda - õppides keskkooliastmes Nõo Reaalgümnaasiumis õppisime koolikaaslastega peaaegu alati eesolevateks kontrolltöödeks koos. Selleks andis hea eelduse internaat, kus enamus kooli õpilastest on peaaegu alati koos.		Loeng robootikast ja häkkimisest tõi mulle uue teadmise sõna “häkkimine” tähenduse kohta. Häkkimine ehk süsteemi süviti tundma õppimine, kusjuures tegemist ei pea olema arvutisüsteemiga, peaks olema iga ennast arendada sooviva inimese meelistegevus. Loengus propageeriti koos õppimist, sellle kaudu saab õppeainest paremini aru ja on huvitavam. Isikliku kogemuse põhjal saan selle väitega täielikult nõustuda - õppides keskkooliastmes Nõo Reaalgümnaasiumis õppisime koolikaaslastega peaaegu alati eesolevateks kontrolltöödeks koos. Selleks andis hea eelduse internaat, kus enamus kooli õpilastest on peaaegu alati koos.

Skallakm at 09:06, 7 November 2014

2014-11-07T09:06:28Z

← Older revision		Revision as of 12:06, 7 November 2014
Line 8:		Line 8:
	Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...		Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

			Mõtted, mis mul tekkisid vaadates aine ‘Õpingukorraldus ja erialatutvustus’ videoloenguid.

			Avaloengus tutvustati üldist korda IT Kolledžis. Sai ülevaate, mida peaks ootama ja teadma värskelt õppima asunud üliõpilane. Üheks olulisemaks teemaks avaloengus pean erinevate stipendiumite tutvustamist. Sain infot uue riikliku stipendiumi liigi - erialastipendiumi kohta. On hea teada, et minu eriala on riigile tähtis ning lisaks tulemusstipendiumile, millele saab kandideerida alates teisest semestrist, on võimalik saada ka erialastipendiumit, mida saavad taodelda ja esmakursuslased. Veel oli huvitav kuulata infot e-õppe ja loengusalvestuste kohta.

			Teises loengus sai soovitusi, kuidas loengus käituda, kuidas õppejõududega efektiivsemalt koostööd teha ning kuidas ennast paremini motiveerida. Minu arvates üks tähtsamaid teemasid selles loengus oli akadeemiline petturlus. Selleks, et edukalt ülikoolis õppida ja õppeainete sisu omandada, peavad olema motiveeritud nii üliõpilane kui ka õppejõud. Olen veendunud, et akadeemiline petturlus mõjub negatiivselt mõlema osapoole motivatsioonile ja seega segab kõigi õppetööga seotud inimeste tegemisi.

			Loeng robootikast ja häkkimisest tõi mulle uue teadmise sõna “häkkimine” tähenduse kohta. Häkkimine ehk süsteemi süviti tundma õppimine, kusjuures tegemist ei pea olema arvutisüsteemiga, peaks olema iga ennast arendada sooviva inimese meelistegevus. Loengus propageeriti koos õppimist, sellle kaudu saab õppeainest paremini aru ja on huvitavam. Isikliku kogemuse põhjal saan selle väitega täielikult nõustuda - õppides keskkooliastmes Nõo Reaalgümnaasiumis õppisime koolikaaslastega peaaegu alati eesolevateks kontrolltöödeks koos. Selleks andis hea eelduse internaat, kus enamus kooli õpilastest on peaaegu alati koos.

			Loengus pealkirjaga “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” rääkis Janika Liiv enda kogemusest programmeerjana. Kõige rohkem pakkus mulle huvi tema toodud paralleel filmi stsenaariumi kirjutamise ja programmi koodi kirjutamise vahel. Mõlemad vajavad loovat lähenemist ja ettekujutust suurest plaanist kõige väiksema detailini välja. Sellist mõtteviisi saaks kasutada programmeerimise valdkonna populariseerimiseks ja programmeerimise õppimise põnevamaks muutmiseks uue nurga alt. Veel avaldas Liiv loengus arvamust, et naiste väike arv IT valdkonnas võib olla probleem. Selle põhjuseks tõi ta välja stereotüübi, et naised ei oska programmeerida. Mina olen pigem arvamusel, et naiste vähesus IT-maastikul on tingitud naiste väiksemast huvist selle valdkonna vastu ja pigem on viimasel ajal naiste hulgas see huvi kasvanud. Välja toodud stereotüübi saan isiklike kogemuste põhljal ümber lükata - õppides keskkoolis programmeerimist klassis, kus poiste ja tüdrukute arv oli peaaegu võrdne, ei pannud ma tähele, et mu klassiõed oleks mu klassivendadele programmeerimisoskuste poolest alla jäänud.

			Viiendas loengus andis ülevaate enda haridusteest ja karjäärist Carolyn Fischer, kes töötab Skype-is. Sellest loengust jäi mulle kõige rohkem pähe kõlama lause “Ärge põletage ennast läbi”. Pean seda väga tähtsaks kuna tihti unustavad inimesed kuidas lõõgstuda ja enda mõtteid töö ja/või kooli juurest eemale viia. Läbi põlenud ja stressis inimene ei suuda enam produktiivselt tööd teha ja õppida. Ühe lahendusena võib välja tuua Fischeri poolt kirjeldatud traditsioon Skype-is, kui hommikuti töötajad jagavad üksteisega oma eelmise päeva tegemisi.

			Järjekorras kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma ei olnudki varem mõelnud selle peale, kui tähtis osa on tarkvara väljatöötamise juures testimisel tegelikult. Loengus välja toodud näited erinevatest tarkvara vigadest, mis on maksma läinud sadu miljoneid dollareid, tuletas meelde neljandas loengus Jaanika Liivi poolt öeldud lause “Kunagu tuleb kõigil esimene viga”. Kiiresti hakkasid peast läbi käima erinevad mõtted selle kohta, kuidas ma ise kunagi eksida ei tahaks. Kui suur võib olla kunagi minu vastutus ja millist kaalu võivad omada võimalikud vead, mis võivad koodi sisse pugeda? Kahjuks reaalsuses vigu vältida pole võimalik ja sellega tuleb arvestada. Selleks ongi vajalik ja ülitähtis roll testijatel, kuid vaevalt et nemadki kõiki vigu üles leiavad.

			Loengus IT tööturust Andres Septeri poolt pakkus mulle kõige enam mõtteainet karjääri tegemise ja karjääriredelil tõusmise temaatika. Septer juhtis tähelepanu sellele, et tavaliselt on ühes firmas sees karjääriredelil tõusta keeruline, pigem toimub tõus karjääriredelil uude firmasse tööle minekuga. Valitseb mentaliteet: “Aga kus kohast me nii tubli inimese sinu asemele leiame?” Arvan, et üheltpoolt on selline käitumine töötajale hea, sest uude firmasse minnes peaks kogemustepagas ja silmaring rohkem suurenema. Teisalt ei mõju teadmine edutamise väiksest tõenäosusest hästi töötaja motivatsioonile. Loengupidaja seisukohad riigiasutustest tundusid kohati liialt subjektiivsed, ei tahaks uskuda, et riigiasutustes töö tegemisega üldse ei tegeleta.

			Minu jaoks oli kõige huvitavam viimane loeng - Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Elar Lang tõi välja paralleeli õppetöösse suhtumise ja hiljem töösse suhtumise vahel. Olen ka ise seisukohal, et inimeste harjumused ja suhtumine jääb laias laastus samaks, vahet ei ole kas käia koolis või tööl. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja mõlemas valdkonnas vaeva näha ning midagi utoopilist või püüdmatut kumbki valdkond ette ei sea. Loengu teine pool oli pühendatud veebirakenduste turvalisuse teemale, täpsemalt paroolidele. Tegemist on väga tähtsa teemaga, millest teatakse vähe. IT valdkonnast kaugemale jäävad inimesed ei taju ohtusid, mida nõrkade paroolide kasutamine endaga kaasa võib tuua. Kindlasti tuleks teha laiemale üldsusele rohkem teavitustööd, kuidas oma kontosid ja sellega otseselt iseenda privaatsust paremini kaitsta.

			Erialatutvustuse videoloengud osutusid huvitavamateks kui eelnevalt julgesin oodata. Kuulates hästi motiveeritud oma eriala ekspertide kogemusi ja nõuandeid tundsin ka iseenda motivatsiooni kasvu. Mul tekkis reaalne ettekujutus mida täpsemalt koolis õpingute jooksul ja hiljem edasi tööturul oodata.

Skallakm at 01:16, 7 November 2014

2014-11-07T01:16:16Z

← Older revision		Revision as of 04:16, 7 November 2014
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus 2014 ~~(Päevaõpe)~~]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: ~~'''~~Siim~~'''~~ Kallakmaa		Autor: Siim Kallakmaa

	Esitamise kuupäev: 7. november 2014		Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Skallakm at 01:11, 7 November 2014

2014-11-07T01:11:05Z

← Older revision		Revision as of 04:11, 7 November 2014
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Siim Kallakmaa		Autor: '''Siim''' Kallakmaa

	Esitamise kuupäev: 7. november 2014		Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Skallakm: Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Siim Kallakmaa Esitamise kuupäev: 7. november 2014 ==Essee== Siia tuleb essee teks…"

2014-11-07T01:06:29Z

Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Siim Kallakmaa Esitamise kuupäev: 7. november 2014 ==Essee== Siia tuleb essee teks…"

New page

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Kallakmaa

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />