User:Sosur - Revision history

Sosur: /* Essee */

2016-12-15T05:47:18Z

Essee

← Older revision		Revision as of 08:47, 15 December 2016
Line 28:		Line 28:
	5. loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng ""IT tööturg" "Karjäärikäänakud"" Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) 21. september]</ref> viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. See loeng on samasugune sellele mida ma vaatasin Andres Septeri poolt aastal 2014. Esimene pool on täpselt sama. Andres räägib sellest mis toimub IT tööturul ja kuidas tööle saada. Olulised punktid toon välja, nõus olen kõigega. CV keskus on "jäätmehunnik", nõus. Kuigi ma sain oma IT töökogemuse selle kaudu, sain tunda seda mis tähendab ka "sunnitud mobiilsus", sest see mida see lause nüüd tähendab ma siin ei maini(avalik page) aga tõsi ta on. Arendage oma võrgustikku. See tähendab seda et kui panete avalduse ülesse et kohta otsite, võiks 2. nädalaks saada juba koha kätte. Peteri Printsiip kehtib, olen näinud ja kogenud. Enesemüügi oskus on oluline, see kuidas raha küsida tähendab seda kui palju palka saab.		5. loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng ""IT tööturg" "Karjäärikäänakud"" Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) 21. september]</ref> viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. See loeng on samasugune sellele mida ma vaatasin Andres Septeri poolt aastal 2014. Esimene pool on täpselt sama. Andres räägib sellest mis toimub IT tööturul ja kuidas tööle saada. Olulised punktid toon välja, nõus olen kõigega. CV keskus on "jäätmehunnik", nõus. Kuigi ma sain oma IT töökogemuse selle kaudu, sain tunda seda mis tähendab ka "sunnitud mobiilsus", sest see mida see lause nüüd tähendab ma siin ei maini(avalik page) aga tõsi ta on. Arendage oma võrgustikku. See tähendab seda et kui panete avalduse ülesse et kohta otsite, võiks 2. nädalaks saada juba koha kätte. Peteri Printsiip kehtib, olen näinud ja kogenud. Enesemüügi oskus on oluline, see kuidas raha küsida tähendab seda kui palju palka saab.
	Mõned pahad: Korporatiivsetest ettevõtetest mainisin testimise juures, seal on ebaprotesesside jama ja ka protsesside jama veel otsas oma haldussüsteemide ja ticketidega. Väike-ettevõtetes see oht et kui sa oled ainuke, siis istub kõik sinu kaelas. Seetõttu väga stressirohke, pingeline, sest kui kukub ka puhkuse ajal siis pead ikka jahuma korda tegema. Startupid, on minu jaoks isiklikult ühed halvimad variandid üldse. On erandeid aga loota siin ausalt ilmselt ei maksa. Proovimiseks hea koht alguses aga stabiilsuse mõistes mõttetu minu arust, kui just ise firmat ei asuta.		Mõned pahad: Korporatiivsetest ettevõtetest mainisin testimise juures, seal on ebaprotesesside jama ja ka protsesside jama veel otsas oma haldussüsteemide ja ticketidega. Väike-ettevõtetes see oht et kui sa oled ainuke, siis istub kõik sinu kaelas. Seetõttu väga stressirohke, pingeline, sest kui kukub ka puhkuse ajal siis pead ikka jahuma korda tegema. Startupid, on minu jaoks isiklikult ühed halvimad variandid üldse. On erandeid aga loota siin ausalt ilmselt ei maksa. Proovimiseks hea koht alguses aga stabiilsuse mõistes mõttetu minu arust, kui just ise firmat ei asuta.
	Einar Koltšanov. Tema osa loengust on kahe-teraga mõõk minu jaoks. Ta räägib oma tööst ja SCRUM Masteriks olemisest, kuidas käib töö siis (definitsiooni kohaselt) vaatevinklist kus iga hommik stiilis tullakse kokku, lepitakse päevased ülesanded ära ja räägitakse üle ka mis sai enne tehtud jne. jne. SCRUM Master on siis stiilis koosoleku juhataja ja devops protsesside koordinaator. Ma võin nüüd natuke ka eksida, sest siin pole ühte kindlat allikat aga aru saamist mööda on see agiilse arenduse osa. Aga. Siin nõustun nendega kes nimetavad sellist stiili "War room" stiilis arenduseks ettevõttes. See tähendab et pidevalt oleks nagu lahinguväljal, pidevalt on kriis, probleem, "kiirustav" arendus, ning seetõttu, olen hetkel kardinaalselt vastu sellele. Viitan ühe artikli millega ma olen nõus.<ref>[https://michaelochurch.wordpress.com/2015/06/06/why-agile-and-especially-scrum-are-terrible/ Why Scrum ~~Master~~ is terrible]</ref> Ilmselgelt see kõik sõltub ja kui tiim on sünergia poolest priima, siis töötab, aga siis töötaks ka default. SCRUM põhimõtteliselt elimineerib full-range testimise suurel määral, selle tulemus on hea näite näol näha Microsofti Windows 10 viljades. Eriti just siis kui see OS oli oma alguses.		Einar Koltšanov. Tema osa loengust on kahe-teraga mõõk minu jaoks. Ta räägib oma tööst ja SCRUM Masteriks olemisest, kuidas käib töö siis (definitsiooni kohaselt) vaatevinklist kus iga hommik stiilis tullakse kokku, lepitakse päevased ülesanded ära ja räägitakse üle ka mis sai enne tehtud jne. jne. SCRUM Master on siis stiilis koosoleku juhataja ja devops protsesside koordinaator. Ma võin nüüd natuke ka eksida, sest siin pole ühte kindlat allikat aga aru saamist mööda on see agiilse arenduse osa. Aga. Siin nõustun nendega kes nimetavad sellist stiili "War room" stiilis arenduseks ettevõttes. See tähendab et pidevalt oleks nagu lahinguväljal, pidevalt on kriis, probleem, "kiirustav" arendus, ning seetõttu, olen hetkel kardinaalselt vastu sellele. Viitan ühe artikli millega ma olen nõus.<ref>[https://michaelochurch.wordpress.com/2015/06/06/why-agile-and-especially-scrum-are-terrible/ Why Scrum is terrible]</ref> Ilmselgelt see kõik sõltub ja kui tiim on sünergia poolest priima, siis töötab, aga siis töötaks ka default. SCRUM põhimõtteliselt elimineerib full-range testimise suurel määral, selle tulemus on hea näite näol näha Microsofti Windows 10 viljades. Eriti just siis kui see OS oli oma alguses.

Sosur at 23:19, 14 December 2016

2016-12-14T23:19:22Z

← Older revision		Revision as of 02:19, 15 December 2016
Line 5:		Line 5:
	Rühm: ISd, 13		Rühm: ISd, 13

	Esitamise Kuupäev: ##. detsember 2016		Esitamise Kuupäev: 15. detsember 2016

	==Essee==		==Essee==

Sosur at 23:19, 14 December 2016

2016-12-14T23:19:14Z

← Older revision		Revision as of 02:19, 15 December 2016
Line 128:		Line 128:

	<references/>		<references/>

			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Sosur: /* Lisaülesanne */

2016-12-14T23:16:36Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 02:16, 15 December 2016
Line 119:		Line 119:
	Üks põhilisi probleeme tol ajal enne System/360 sündi, iga arvuti mis komplekteeriti oli erijuhtum ja omas tarkvara, mis ainult tal töötas. IBM otsustas selle probleemi ära kaotada, mis oli ettevõtte seisukohalt väga tark samm. Samasuguse kannapöörde tegid nad 1981, kui otsustasid tulla turule oma Personal Computer'iga(PC), mis on tänapäeval igal pool standardiks oma sisemise jaotuse osas.<ref>[http://www.vintage-computer.com/ibm_pc.shtml IBM tuleb välja oma Personaalarvutiga, ~2004, Erik S. Klein]</ref>		Üks põhilisi probleeme tol ajal enne System/360 sündi, iga arvuti mis komplekteeriti oli erijuhtum ja omas tarkvara, mis ainult tal töötas. IBM otsustas selle probleemi ära kaotada, mis oli ettevõtte seisukohalt väga tark samm. Samasuguse kannapöörde tegid nad 1981, kui otsustasid tulla turule oma Personal Computer'iga(PC), mis on tänapäeval igal pool standardiks oma sisemise jaotuse osas.<ref>[http://www.vintage-computer.com/ibm_pc.shtml IBM tuleb välja oma Personaalarvutiga, ~2004, Erik S. Klein]</ref>

	System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, ~~Juuni~~, ~~1971~~]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.		System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, Jaanuar, 1972]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.

	Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.		Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.

Sosur: /* Lisaülesanne */

2016-12-14T23:14:59Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 02:14, 15 December 2016
Line 123:		Line 123:
	Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.		Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.

	Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda~~. Kadus see süsteem lõpuks ära kuna tehnoloogia arenes edasi~~. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te oli ~~selle~~ ajastu ~~omadega läbi~~. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam "külmikuid" kaasas kandma. Kui tuua midagi konkreetset välja, mille poolest ta tänapäevase maailma juures mittesobilik oleks, siis ilmselt oleks see lihtsalt see, et selle süsteemi käimas hoidmiseks läheb natuke liiga palju vaja, kui selle kõrvalt saaks näiteks Intel'i protsessori serveriga ilusti hakkama. Ma pean siin silmas hoolduskulusid ja töös hoidmise kulusid, kuigi tuleb välja, et selle edasiarendused elavad veel praegu siiamaani ilusti mõnedes vanemates suurfirmades.		Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te, oli "mainframe'i" ajastu vaikselt hääbumas. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam n.ö. "külmikuid" kaasas kandma. Kui tuua midagi konkreetset välja, mille poolest ta tänapäevase maailma juures mittesobilik oleks, siis ilmselt oleks see lihtsalt see, et selle süsteemi käimas hoidmiseks läheb natuke liiga palju vaja, kui selle kõrvalt saaks näiteks Intel'i protsessori serveriga ilusti hakkama. Ma pean siin silmas hoolduskulusid ja töös hoidmise kulusid, kuigi tuleb välja, et selle edasiarendused elavad veel praegu siiamaani ilusti mõnedes vanemates suurfirmades edasi.

	=Viited=		=Viited=

	<references/>		<references/>

Sosur: /* Lisaülesanne */

2016-12-14T23:12:04Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 02:12, 15 December 2016
Line 123:		Line 123:
	Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.		Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.

	Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda. Kadus see süsteem lõpuks ära kuna tehnoloogia arenes edasi. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te oli selle ajastu omadega läbi. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam "külmikuid" kaasas kandma.		Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda. Kadus see süsteem lõpuks ära kuna tehnoloogia arenes edasi. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te oli selle ajastu omadega läbi. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam "külmikuid" kaasas kandma. Kui tuua midagi konkreetset välja, mille poolest ta tänapäevase maailma juures mittesobilik oleks, siis ilmselt oleks see lihtsalt see, et selle süsteemi käimas hoidmiseks läheb natuke liiga palju vaja, kui selle kõrvalt saaks näiteks Intel'i protsessori serveriga ilusti hakkama. Ma pean siin silmas hoolduskulusid ja töös hoidmise kulusid, kuigi tuleb välja, et selle edasiarendused elavad veel praegu siiamaani ilusti mõnedes vanemates suurfirmades.

	=Viited=		=Viited=

	<references/>		<references/>

Sosur: /* Lisaülesanne */

2016-12-14T23:05:53Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 02:05, 15 December 2016
Line 123:		Line 123:
	Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.		Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.

	Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda. Kadus see süsteem lõpuks ära kuna tehnoloogia arenes edasi. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te oli selle ~~ajastuga ots~~. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam "külmikuid" kaasas kandma.		Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda. Kadus see süsteem lõpuks ära kuna tehnoloogia arenes edasi. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te oli selle ajastu omadega läbi. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam "külmikuid" kaasas kandma.

	=Viited=		=Viited=

	<references/>		<references/>

Sosur: /* Lisaülesanne */

2016-12-14T22:59:57Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 01:59, 15 December 2016
Line 121:		Line 121:
	System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, Juuni, 1971]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.		System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, Juuni, 1971]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.

	Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid ~~kuule lendamiseks~~ kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.		Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuult õhku tõusmiseks et koju tagasi tulla, kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.

	Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda. Kadus see süsteem lõpuks ära kuna tehnoloogia arenes edasi. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te oli selle ajastuga ots. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam "külmikuid" kaasas kandma.		Kokkuvõtvalt oli oma aja üks innovaatilisemaid lahendusi. Eelmise sajandi pärl pärlite seas, mis puudutab tehnoloogilist arengut. Küll ei olnud neil tol ajal veel olemas tehnoloogiat millega kahandada neid massiivseid kolakaid mis selle süsteemi toimivuse jaoks vajalikud olid. Aitas see IBM'i innovaatiline leiutis palju kaasa arvutisüsteemide arengule. Aluse pani ta 32-bit arhitektuuri käsustikule, tõi revolutsioonilise kontseptsiooni modulaarsuse ja ühilduvuse osas, selle näol et kui ostsid System/360 variant 20, siis tegelikkuses võisid sa seda parendada edasi järgmistele tasemetele ilma sellele meeletult raha juurde makstes, sest tarkvara ühildus üksteise vahel ning enamus protsessist oli see füüsiline kohale toomine ja paika seadmine ning hooldustegevused peale seda. Kadus see süsteem lõpuks ära kuna tehnoloogia arenes edasi. Peale seda kui jõuti mikroprotsessoriteni ja toote-protsessid arenesid tasemeteni kus suudeti kahandada protsessori ruumala märkimisväärselt pea 3ndast dimensioonist ainult 2-te oli selle ajastuga ots. Perfokaardid ja magnet-lindid lõpetasid oma tegevuse sarnasel moel, kui suudeti kõvakettaid nagu nad praegu välja näevad kahandada sellisele tasemele et keegi ei pidanud enam "külmikuid" kaasas kandma.

Sosur: /* Lisaülesanne */

2016-12-14T22:58:55Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 01:58, 15 December 2016
Line 119:		Line 119:
	Üks põhilisi probleeme tol ajal enne System/360 sündi, iga arvuti mis komplekteeriti oli erijuhtum ja omas tarkvara, mis ainult tal töötas. IBM otsustas selle probleemi ära kaotada, mis oli ettevõtte seisukohalt väga tark samm. Samasuguse kannapöörde tegid nad 1981, kui otsustasid tulla turule oma Personal Computer'iga(PC), mis on tänapäeval igal pool standardiks oma sisemise jaotuse osas.<ref>[http://www.vintage-computer.com/ibm_pc.shtml IBM tuleb välja oma Personaalarvutiga, ~2004, Erik S. Klein]</ref>		Üks põhilisi probleeme tol ajal enne System/360 sündi, iga arvuti mis komplekteeriti oli erijuhtum ja omas tarkvara, mis ainult tal töötas. IBM otsustas selle probleemi ära kaotada, mis oli ettevõtte seisukohalt väga tark samm. Samasuguse kannapöörde tegid nad 1981, kui otsustasid tulla turule oma Personal Computer'iga(PC), mis on tänapäeval igal pool standardiks oma sisemise jaotuse osas.<ref>[http://www.vintage-computer.com/ibm_pc.shtml IBM tuleb välja oma Personaalarvutiga, ~2004, Erik S. Klein]</ref>

	System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, Juuni, 1971]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli ~~väga~~ kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.		System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, Juuni, 1971]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.

	Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuule lendamiseks kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.		Eesmärk antud arvutil tol ajastul oli enamasti komputatsioon ja andmete hoidmine ja manageerimine. Ettevõtetel arve pidamine, kindlustusfirmadele poliiside register näiteks ja muud taolist. Väga palju täitis ta oma eesmärki sõjatööstusele arvutusteks ning Ameeriklastel aitas välja arvutada trajektoorid kuule lendamiseks kosmose võidujooksu ajal. Hiljem üritasid venelased tulla kaasa ka enda ühilduva süsteemiga selle süsteemi juurde.

Sosur: /* Lisaülesanne */

2016-12-14T22:57:58Z

Lisaülesanne

← Older revision		Revision as of 01:57, 15 December 2016
Line 117:		Line 117:

	Üks olulisi tunnuseid System/360 juures oli modulaarsus, mis oli mõtteviisiga et kuidas kliendile asja mugavamaks teha. System/360 oli esimene masin maailmas millega läheneti asjale ühilduvuse vaatevinklist. Eelnevalt tehti üldjuhul klientidele jupikaupa tööd. Talle pandi tema vajadustele põhinedes kokku talle sobilik arvuti koos ainult sellele masinale sobiva tarkvaraga. Kuid System/360 juures toodi välja et tollega saab klient ise valida mis tal vaja on ning kõige tähtsam oli selle juures see et kogu tooteliin oli ühilduv omavahel, mida enne, polnud keegi teinud.<ref>[http://www-03.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/system360/ IBM System/360 lühikokkuvõte, Icons of Progress]</ref>. Üks printsiip mis kasutusel ka veel tänapäeval on, et arhitektuuri osas oli masin esimene mis pani alguse 8-bit byte tähendusele ning oli protsessorite arhitektuuris esimene esindaja 32-biti maailma liinis. Revolutsiooniline, oli, et esimest korda keskenduti tarkvara arendusele firmas selle eesmärgiga et kui klient ostab kõige nõrgema versiooni tootest, kus osi mooduleid pole, siis tal on hiljem võimalus neid sinna juurde osta ilma et selleks peaks tal keegi hakkama süsteemi tarkvara ringi kirjutama.		Üks olulisi tunnuseid System/360 juures oli modulaarsus, mis oli mõtteviisiga et kuidas kliendile asja mugavamaks teha. System/360 oli esimene masin maailmas millega läheneti asjale ühilduvuse vaatevinklist. Eelnevalt tehti üldjuhul klientidele jupikaupa tööd. Talle pandi tema vajadustele põhinedes kokku talle sobilik arvuti koos ainult sellele masinale sobiva tarkvaraga. Kuid System/360 juures toodi välja et tollega saab klient ise valida mis tal vaja on ning kõige tähtsam oli selle juures see et kogu tooteliin oli ühilduv omavahel, mida enne, polnud keegi teinud.<ref>[http://www-03.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/system360/ IBM System/360 lühikokkuvõte, Icons of Progress]</ref>. Üks printsiip mis kasutusel ka veel tänapäeval on, et arhitektuuri osas oli masin esimene mis pani alguse 8-bit byte tähendusele ning oli protsessorite arhitektuuris esimene esindaja 32-biti maailma liinis. Revolutsiooniline, oli, et esimest korda keskenduti tarkvara arendusele firmas selle eesmärgiga et kui klient ostab kõige nõrgema versiooni tootest, kus osi mooduleid pole, siis tal on hiljem võimalus neid sinna juurde osta ilma et selleks peaks tal keegi hakkama süsteemi tarkvara ringi kirjutama.
	Üks põhilisi probleeme tol ajal enne System/360 sündi, iga arvuti mis komplekteeriti oli erijuhtum ja omas tarkvara, mis ainult tal töötas. IBM otsustas selle probleemi ära kaotada, mis oli ettevõtte seisukohalt väga tark samm. Samasuguse kannapöörde tegid nad 1981, kui otsustasid tulla turule oma Personal Computer'iga(PC), mis on tänapäeval igal pool standardiks oma sisemise jaotuse osas<ref>[http://www.vintage-computer.com/ibm_pc.shtml IBM tuleb välja oma Personaalarvutiga, ~2004, Erik S. Klein]</ref>		Üks põhilisi probleeme tol ajal enne System/360 sündi, iga arvuti mis komplekteeriti oli erijuhtum ja omas tarkvara, mis ainult tal töötas. IBM otsustas selle probleemi ära kaotada, mis oli ettevõtte seisukohalt väga tark samm. Samasuguse kannapöörde tegid nad 1981, kui otsustasid tulla turule oma Personal Computer'iga(PC), mis on tänapäeval igal pool standardiks oma sisemise jaotuse osas.<ref>[http://www.vintage-computer.com/ibm_pc.shtml IBM tuleb välja oma Personaalarvutiga, ~2004, Erik S. Klein]</ref>

	System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, Juuni, 1971]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli väga kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.		System/360 koosnes 3 tasemega op-süsteemist<ref>[http://www.mirrorservice.org/sites/www.bitsavers.org/pdf/ibm/360/os/R01-08/C28-6535-0_OS360_Concepts_and_Facilities_1965.pdf System/360 Kontseptid/mõisted ja Vahendid, IBM, 1965]</ref><ref>[http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/ibm/360/os/R21.0_Mar72/GC28-6534-3_OS360_Introduction_R21_Jan72.pdf System/360 Operatsiooni süsteemide tutvustus, IBM, Juuni, 1971]</ref>, üks oli väikekliendile, mis oli odavam lahendus, väiksema mälu mahuga. Teine oli suurem ja kolmas siis oli veel suurem. IBM-i mõte oli alguses luua üks kindel Operatsiooni süsteem kõikidele mudelitele aga siis avastati et pole võimalik kuna odavaima mudeli peal ei mahuks op-süsteem masina mällu ära. Selle peale otsustati jagada asi kolmeks. Kusjuures arenduses viibis kolmas Operatsioonisüsteemi variant üsna kaua, mistõttu oli ta ka kõige vähem kasutatum. Kuna süsteem oli väga kallis ja suur, siis üldiselt kujunes välja et keskastme Operatsiooni-süsteem oli kõige nõutum. Sest sellele oli kasutajaskonda kõige rohkem.