User:Srekkaro - Revision history

Srekkaro at 15:37, 3 November 2013

2013-11-03T15:37:07Z

← Older revision		Revision as of 18:37, 3 November 2013
Line 95:		Line 95:
	[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/		[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Srekkaro: /* Essee */

2013-10-31T21:18:35Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:18, 1 November 2013
Line 18:		Line 18:
	Linnar Viik pidas väga kaasahaarava loengu innovatsioonist ja selle juhtimisest. Sõna innovatsioon on igapäevaselt käibel, aga selle olemusse väga ei süübita. Inimesed kipuvad sellest distantseeruma ja pidama seda kellegi teisega seotuks, näiteks suurfirmadega. Tegelikkuses saame me kõik olla innovaatilised- mõelda välja uusi ideid ja mis kõige olulisem need ka kasutusele võtta. Olgu selleks siis mõne igapäevase tegevuse või ülesande uutmoodi ja efektiivsemalt lahendamine. Sajanditega on innovatsiooni olemus muutunud- kui 19.sajandil oli tegemist põhiliselt individuaalsete saavutustega, milledele hakati rakendust otsima alles peale valmimist, siis tänapäeval alustatakse tarbijast- leitakse probleem, mille lahenduse järele on turul vajadus, ja seejärel viiakse see meeskonnatöö raames ellu. Üksi innovatsiooniga tegelemiseks pole enam lihtsalt aega, sest ümbritsev elu muutub väga kiiresti. See, mis täna on tehnoloogia tippsaavutus võib homme omada vaid nostalgilist väärtust. Kõige tähtsam on katsetada ja võtta kõiki läbikukkumisi õppetundidena. Innovatsiooni juhtimise võtmes olid väga huvitavad näited Google’i „otsimootorist maailma teabe korrastajaks“ ja IBM’i kõnesünteesi ning häältuvastuse projektid.		Linnar Viik pidas väga kaasahaarava loengu innovatsioonist ja selle juhtimisest. Sõna innovatsioon on igapäevaselt käibel, aga selle olemusse väga ei süübita. Inimesed kipuvad sellest distantseeruma ja pidama seda kellegi teisega seotuks, näiteks suurfirmadega. Tegelikkuses saame me kõik olla innovaatilised- mõelda välja uusi ideid ja mis kõige olulisem need ka kasutusele võtta. Olgu selleks siis mõne igapäevase tegevuse või ülesande uutmoodi ja efektiivsemalt lahendamine. Sajanditega on innovatsiooni olemus muutunud- kui 19.sajandil oli tegemist põhiliselt individuaalsete saavutustega, milledele hakati rakendust otsima alles peale valmimist, siis tänapäeval alustatakse tarbijast- leitakse probleem, mille lahenduse järele on turul vajadus, ja seejärel viiakse see meeskonnatöö raames ellu. Üksi innovatsiooniga tegelemiseks pole enam lihtsalt aega, sest ümbritsev elu muutub väga kiiresti. See, mis täna on tehnoloogia tippsaavutus võib homme omada vaid nostalgilist väärtust. Kõige tähtsam on katsetada ja võtta kõiki läbikukkumisi õppetundidena. Innovatsiooni juhtimise võtmes olid väga huvitavad näited Google’i „otsimootorist maailma teabe korrastajaks“ ja IBM’i kõnesünteesi ning häältuvastuse projektid.

	Tarmo Randel keskendus oma loengus erinevatele küberturbe aspektidele. Ära kirjeldatud said küberkuriteod alates krediit- ja debeetkaardi pettustest, lõpetades SaaS ja Paas teenustega. Nii nagu igapäeva äris, nii tegeletakse ka kriminaalses IT sektoris pideva arendustegevusega, mistõttu loorberitele puhkama jääda ei saa. Oma rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda igapäev, olgu selleks süsteemiks kasvõi kodune Wifi võrk. Kus on võimalus sissemurdmiseks, seal see ka varem või hiljem juhtub. Huvitavad Eestiga seotud küberkuritegevuse näited olid Rove Digital ja Artur Boiko. Rove Digital sai kuulsaks siis, kui Eestis oli majandussurutis. Ajakirjanduses räägiti ainult finantsnumbritest ning ülistati firmat, kui ühte Eesti IT valdkonna ekspordimootorit. Mõni aasta hiljem selgus, et tegemist oli mastaapse küberkelmusega. Irooniline on see, et firma plaanis ~~alguselt~~ luua tarkvara kasutajate kaitsmiseks, aga kui selles piisavat tulu ei nähtud, siis vahetati pooli. Artur Boiko juhtum on hea näide sellest, kuidas meedia vahendusel ~~on võimalik~~ inimesi ~~küberturvalisuse tondiga hirmutada~~. Tegemist on mehega, keda on mitmel korral erinevate firmade ja riigi vastu suunatud küberrünnete korraldamise eest süüdi mõistetud ja karistatud[1]. Sellele vaatamata kirjutas ühe ~~erakonna~~ meedia temast, kui (suhteliselt) süütult vangimõistetust ning ~~võrdleb~~ teda Edward Snowdeniga [2].		Tarmo Randel keskendus oma loengus erinevatele küberturbe aspektidele. Ära kirjeldatud said küberkuriteod alates krediit- ja debeetkaardi pettustest, lõpetades SaaS ja Paas teenustega. Nii nagu igapäeva äris, nii tegeletakse ka kriminaalses IT sektoris pideva arendustegevusega, mistõttu loorberitele puhkama jääda ei saa. Oma rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda igapäev, olgu selleks süsteemiks kasvõi kodune Wifi võrk. Kus on võimalus sissemurdmiseks, seal see ka varem või hiljem juhtub. Huvitavad Eestiga seotud küberkuritegevuse näited olid Rove Digital ja Artur Boiko. Rove Digital sai kuulsaks siis, kui Eestis oli majandussurutis. Ajakirjanduses räägiti ainult finantsnumbritest ning ülistati firmat, kui ühte Eesti IT valdkonna ekspordimootorit. Mõni aasta hiljem selgus, et tegemist oli mastaapse küberkelmusega. Irooniline on see, et firma plaanis algselt luua tarkvara kasutajate kaitsmiseks, aga kui selles piisavat tulu ei nähtud, siis vahetati pooli. Artur Boiko juhtum on hea näide sellest, kuidas meedia vahendusel inimesi kübertturvalisuse teemadel harimise asemel hoopis hirmutatakse. Tegemist on mehega, keda on mitmel korral erinevate firmade ja riigi vastu suunatud küberrünnete korraldamise eest süüdi mõistetud ja karistatud[1]. Sellele vaatamata kirjutas ühe erakonnaga tihedalt seotud meedia temast, kui (suhteliselt) süütult vangimõistetust ning võrdles teda koguni Edward Snowdeniga [2][3]. Raudkangiga võõrast uksest sisse murdmist ühiskonnas üldiselt ei aktsepteerita, aga eelnevalt viidatud artiklitest jääb mulje, nagu oleks analoogne tegevus küberruumis täiesti normaalne.

	Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi edasi järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!		Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi edasi järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!
Line 26:		Line 26:
	[1] http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ule-14-miljoni-isikukoodiga-andmebaasi-omanud-mees-tunnistati-suudi-riigi<br>		[1] http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ule-14-miljoni-isikukoodiga-andmebaasi-omanud-mees-tunnistati-suudi-riigi<br>
	[2] http://www.tallinnatv.eu/?id=8730<br>		[2] http://www.tallinnatv.eu/?id=8730<br>
			[3] http://pealinn.tallinn.ee/failid/pdf/release_317_est.pdf

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Srekkaro: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2013-10-31T07:55:52Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 10:55, 31 October 2013
Line 2:		Line 2:
	Autor: Sven Rekkaro<br>		Autor: Sven Rekkaro<br>
	Rühm: AK11<br>		Rühm: AK11<br>
	Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2013		Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

	==Essee==		==Essee==

Srekkaro at 07:55, 31 October 2013

2013-10-31T07:55:39Z

← Older revision		Revision as of 10:55, 31 October 2013
Line 93:		Line 93:

	[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/		[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

			[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Srekkaro: /* Essee */

2013-10-31T07:54:45Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:54, 31 October 2013
Line 22:		Line 22:
	Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi edasi järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!		Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi edasi järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!

	~~Kõikide loengute põhilisteks märksõnadeks~~ on huvi (info)~~tehnologia~~ vastu, enesearendamise tahe, põhjalikkus ja enesemotiveerimise oskus. ~~Vahet~~ ei ole, kas alustada Basicus „Hello World“ programmi kirjutamisega või võrgukaablile pistiku otsa panemisega, mõlemal juhul on võimalik piisava tahte ~~ja huvi~~ korral saada ~~IT alal tipptegijaks~~.		Läbivateks mõteteks kõikides loengutes on huvi (info)tehnoloogia vastu, enesearendamise tahe, põhjalikkus ja enesemotiveerimise oskus. Väga suur roll on praktilisel katsetamisel, mille käigus tuleb ette ka ebaõnnestumisi. Suured asjad saavad alguse väikestest, seega ei ole vahet, kas alustada näiteks Basicus „Hello World“ programmi kirjutamisega või võrgukaablile pistiku otsa panemisega, mõlemal juhul on võimalik piisava huvi ning tahte korral oma ala tipptegijaks saada.

	[1] http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ule-14-miljoni-isikukoodiga-andmebaasi-omanud-mees-tunnistati-suudi-riigi<br>		[1] http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ule-14-miljoni-isikukoodiga-andmebaasi-omanud-mees-tunnistati-suudi-riigi<br>

Srekkaro: /* Essee */

2013-10-31T07:44:53Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:44, 31 October 2013
Line 18:		Line 18:
	Linnar Viik pidas väga kaasahaarava loengu innovatsioonist ja selle juhtimisest. Sõna innovatsioon on igapäevaselt käibel, aga selle olemusse väga ei süübita. Inimesed kipuvad sellest distantseeruma ja pidama seda kellegi teisega seotuks, näiteks suurfirmadega. Tegelikkuses saame me kõik olla innovaatilised- mõelda välja uusi ideid ja mis kõige olulisem need ka kasutusele võtta. Olgu selleks siis mõne igapäevase tegevuse või ülesande uutmoodi ja efektiivsemalt lahendamine. Sajanditega on innovatsiooni olemus muutunud- kui 19.sajandil oli tegemist põhiliselt individuaalsete saavutustega, milledele hakati rakendust otsima alles peale valmimist, siis tänapäeval alustatakse tarbijast- leitakse probleem, mille lahenduse järele on turul vajadus, ja seejärel viiakse see meeskonnatöö raames ellu. Üksi innovatsiooniga tegelemiseks pole enam lihtsalt aega, sest ümbritsev elu muutub väga kiiresti. See, mis täna on tehnoloogia tippsaavutus võib homme omada vaid nostalgilist väärtust. Kõige tähtsam on katsetada ja võtta kõiki läbikukkumisi õppetundidena. Innovatsiooni juhtimise võtmes olid väga huvitavad näited Google’i „otsimootorist maailma teabe korrastajaks“ ja IBM’i kõnesünteesi ning häältuvastuse projektid.		Linnar Viik pidas väga kaasahaarava loengu innovatsioonist ja selle juhtimisest. Sõna innovatsioon on igapäevaselt käibel, aga selle olemusse väga ei süübita. Inimesed kipuvad sellest distantseeruma ja pidama seda kellegi teisega seotuks, näiteks suurfirmadega. Tegelikkuses saame me kõik olla innovaatilised- mõelda välja uusi ideid ja mis kõige olulisem need ka kasutusele võtta. Olgu selleks siis mõne igapäevase tegevuse või ülesande uutmoodi ja efektiivsemalt lahendamine. Sajanditega on innovatsiooni olemus muutunud- kui 19.sajandil oli tegemist põhiliselt individuaalsete saavutustega, milledele hakati rakendust otsima alles peale valmimist, siis tänapäeval alustatakse tarbijast- leitakse probleem, mille lahenduse järele on turul vajadus, ja seejärel viiakse see meeskonnatöö raames ellu. Üksi innovatsiooniga tegelemiseks pole enam lihtsalt aega, sest ümbritsev elu muutub väga kiiresti. See, mis täna on tehnoloogia tippsaavutus võib homme omada vaid nostalgilist väärtust. Kõige tähtsam on katsetada ja võtta kõiki läbikukkumisi õppetundidena. Innovatsiooni juhtimise võtmes olid väga huvitavad näited Google’i „otsimootorist maailma teabe korrastajaks“ ja IBM’i kõnesünteesi ning häältuvastuse projektid.

	Tarmo Randel keskendus oma loengus erinevatele küberturbe aspektidele. Ära kirjeldatud said küberkuriteod alates krediit- ja debeetkaardi pettustest, lõpetades SaaS ja Paas teenustega. Nii nagu igapäeva äris, nii tegeletakse ka kriminaalses IT sektoris pideva arendustegevusega, mistõttu loorberitele puhkama jääda ei saa. Oma rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda igapäev, olgu selleks süsteemiks kasvõi kodune Wifi võrk. Kus on võimalus sissemurdmiseks, seal see ka varem või hiljem juhtub. Huvitavad Eestiga seotud küberkuritegevuse näited olid Rove Digital ja Artur Boiko. Rove Digital sai kuulsaks siis, kui Eestis oli majandussurutis. Ajakirjanduses räägiti ainult finantsnumbritest ning ülistati firmat, kui ühte Eesti IT valdkonna ekspordimootorit. Mõni aasta hiljem selgus, et tegemist oli mastaapse küberkelmusega. Irooniline on see, et firma plaanis alguselt luua tarkvara kasutajate kaitsmiseks, aga kui selles piisavat tulu ei nähtud, siis vahetati pooli. Artur Boiko ~~puhul~~ on ~~tegemist~~ mehega, keda on mitmel korral erinevate küberrünnete korraldamise eest karistatud. ~~Lisaks oma tegudele on A.Boiko veel mainimist väärt selle poolest, et~~ ühe erakonna meedia ~~räägib~~ temast, kui süütult vangimõistetust ning võrdleb teda Edward Snowdeniga ~~[1]. Samal ajal eiratakse tõsiasja, et kohus on mehe süü ja tegude pahatahtlikkuse tuvastanud~~[2].		Tarmo Randel keskendus oma loengus erinevatele küberturbe aspektidele. Ära kirjeldatud said küberkuriteod alates krediit- ja debeetkaardi pettustest, lõpetades SaaS ja Paas teenustega. Nii nagu igapäeva äris, nii tegeletakse ka kriminaalses IT sektoris pideva arendustegevusega, mistõttu loorberitele puhkama jääda ei saa. Oma rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda igapäev, olgu selleks süsteemiks kasvõi kodune Wifi võrk. Kus on võimalus sissemurdmiseks, seal see ka varem või hiljem juhtub. Huvitavad Eestiga seotud küberkuritegevuse näited olid Rove Digital ja Artur Boiko. Rove Digital sai kuulsaks siis, kui Eestis oli majandussurutis. Ajakirjanduses räägiti ainult finantsnumbritest ning ülistati firmat, kui ühte Eesti IT valdkonna ekspordimootorit. Mõni aasta hiljem selgus, et tegemist oli mastaapse küberkelmusega. Irooniline on see, et firma plaanis alguselt luua tarkvara kasutajate kaitsmiseks, aga kui selles piisavat tulu ei nähtud, siis vahetati pooli. Artur Boiko juhtum on hea näide sellest, kuidas meedia vahendusel on võimalik inimesi küberturvalisuse tondiga hirmutada. Tegemist on mehega, keda on mitmel korral erinevate firmade ja riigi vastu suunatud küberrünnete korraldamise eest süüdi mõistetud ja karistatud[1]. Sellele vaatamata kirjutas ühe erakonna meedia temast, kui (suhteliselt) süütult vangimõistetust ning võrdleb teda Edward Snowdeniga [2].

	Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi ~~lahendamine üle~~ järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!		Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi edasi järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!

	Kõikide loengute põhilisteks märksõnadeks on huvi (info)tehnologia vastu, enesearendamise tahe, põhjalikkus ja enesemotiveerimise oskus. Vahet ei ole, kas alustada Basicus „Hello World“ programmi kirjutamisega või võrgukaablile pistiku otsa panemisega, mõlemal juhul on võimalik piisava tahte ja huvi korral saada IT alal tipptegijaks.		Kõikide loengute põhilisteks märksõnadeks on huvi (info)tehnologia vastu, enesearendamise tahe, põhjalikkus ja enesemotiveerimise oskus. Vahet ei ole, kas alustada Basicus „Hello World“ programmi kirjutamisega või võrgukaablile pistiku otsa panemisega, mõlemal juhul on võimalik piisava tahte ja huvi korral saada IT alal tipptegijaks.

	[1~~] http://www.tallinnatv.eu/?id=8730<br>~~		[1] http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ule-14-miljoni-isikukoodiga-andmebaasi-omanud-mees-tunnistati-suudi-riigi<br>
	[2] http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ule-14-miljoni-isikukoodiga-andmebaasi-omanud-mees-tunnistati-suudi-riigi<br>		[2] http://www.tallinnatv.eu/?id=8730<br>

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Srekkaro: /* Essee */

2013-10-31T07:31:48Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:31, 31 October 2013
Line 8:		Line 8:
	Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest.		Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest.

	Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumid/workshop’id. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. ~~Olgu selleks teiseks pooleks tööandja, riik, vanemad või kool, alati~~ mõne ~~isku~~ arvates ~~nende~~ ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine~~. Vastutuse võtmine ja ise otsustamine on ju nii raske~~. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.		Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumid/workshop’id. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Alati on mõne inimese arvates tema ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine, olgu selleks tööandja, riik, vanemad, kool või keegi kolmas. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.

	Mis on motivatsioon? Kuidas seda endas leida? Kuidas saada edukaks? Nendele küsimustele jagus vastuseid mitmes loengus. Margus Ernits kirjeldas motivatsiooni kooliaspketist, eraldi oli väljatoodud olukord, kus tudengite huvipuudus viib õppejõu motivatsiooni languseni ning lõpuks tekib surnud ring. Andres Käver ja Ats Albre tõid esile erialase edukuse alused. Põhirõhk on huvil, õppimisel ning praktilisel kogemusel: mida suurem on huvi, seda lihtsam on pühenduda ja õppida. Mida rohkem praktiliselt katsetada, seda sügavam huvi tekib. Väga innustav oli Merle Lindma loeng, kus olid väljatoodud seosed erinevate pehmete väärtuste ja edukuse ning motiveerituse vahel. Selleks, et midagi saavutada tuleb kõige pealt endaga vaeva näha. Tuleb mõelda, mis on mulle oluline, mida tahan saavutada ja mis mind õnnelikuks teeb. Alles seejärel on võimalik ettevõetud hästi teoks teha, olla motiveeritud töötaja või ettevõtja.		Mis on motivatsioon? Kuidas seda endas leida? Kuidas saada edukaks? Nendele küsimustele jagus vastuseid mitmes loengus. Margus Ernits kirjeldas motivatsiooni kooliaspketist, eraldi oli väljatoodud olukord, kus tudengite huvipuudus viib õppejõu motivatsiooni languseni ning lõpuks tekib surnud ring. Andres Käver ja Ats Albre tõid esile erialase edukuse alused. Põhirõhk on huvil, õppimisel ning praktilisel kogemusel: mida suurem on huvi, seda lihtsam on pühenduda ja õppida. Mida rohkem praktiliselt katsetada, seda sügavam huvi tekib. Väga innustav oli Merle Lindma loeng, kus olid väljatoodud seosed erinevate pehmete väärtuste ja edukuse ning motiveerituse vahel. Selleks, et midagi saavutada tuleb kõige pealt endaga vaeva näha. Tuleb mõelda, mis on mulle oluline, mida tahan saavutada ja mis mind õnnelikuks teeb. Alles seejärel on võimalik ettevõetud hästi teoks teha, olla motiveeritud töötaja või ettevõtja.

	Andres Käver kirjeldas oma loengus isiklikku EIK läbimise kogemust ja tõi välja näiliselt IT vaatenurgast ebaoluliste õppeainete rakenduse tegelikus elus, näiteks reaalained mõtlemisvõime arendajatena ning majanduse alused ärimaailma paremaks mõistmiseks. Olen tööturul üsna pikalt aktiivne olnud ja minu vaated kattuvad loengupidaja omadega: kui midagi teha, siis tuleb seda teha hästi. Parem on pingutada ja tunda tulemuse üle uhkust, kui tegeleda hiljem „tulekahjude“ kustutamisega ning oma maine taastamisega. Lisaks kooliteemadele kirjeldas A.Käver ka ettevõtja ja töötaja ~~maailmade~~ vastandumist ning erinevaid ettevõtluse tagamaid: näiteks kuidas kujunevad töödele hinnad ning töötajatele palgad, millised on töötajate riskid ja millised on ettevõtlusega seotud riskid. Räägitu oli heaks vastukaaluks ~~üsna~~ tihti ~~kuulda olevale~~ arvamusele, et ettevõtjad ja tööandjad tegelevad kõik eranditult töötajate kulul rikastumisega.		Andres Käver kirjeldas oma loengus isiklikku EIK läbimise kogemust ja tõi välja näiliselt IT vaatenurgast ebaoluliste õppeainete rakenduse tegelikus elus, näiteks reaalained mõtlemisvõime arendajatena ning majanduse alused ärimaailma paremaks mõistmiseks. Olen tööturul üsna pikalt aktiivne olnud ja minu vaated kattuvad loengupidaja omadega: kui midagi teha, siis tuleb seda teha hästi. Parem on pingutada ja tunda tulemuse üle uhkust, kui tegeleda hiljem „tulekahjude“ kustutamisega ning oma maine taastamisega. Lisaks kooliteemadele kirjeldas A.Käver ka ettevõtja ja töötaja mõttemaailmade vastandumist ning erinevaid ettevõtluse tagamaid: näiteks kuidas kujunevad töödele hinnad ning töötajatele palgad, millised on töötajate riskid ja millised on ettevõtlusega seotud riskid. Räägitu oli heaks vastukaaluks tihti levinud arvamusele, et ettevõtjad ja tööandjad tegelevad kõik eranditult töötajate kulul rikastumisega.

	Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng „Kuidas saada superstaariks“ kirjeldas ettevõttet Nortal ja Nortali suveülikooli. Esitlus andis hea ülevaate tarkvara arenduse põhimõtetest, eesmärkidest ja erinevatest faasidest. Ära kirjeldatud said arendusprotsessi erinevused avalikus sektoris ja eraettevõtetes. Loengu pealkirjale vastavalt olid välja toodud superstaariks saamise põhipunktid. Märksõnad olid: baasteadmised, pidev enesetäiendamine, huvi programmeerimise vastu, projektides ja praktikumides osalemine, töökogemus ning ~~suhtlemisoskus koos meeskonnatööga~~. Praktiliste oskuste saamiseks viib Nortal läbi suveülikooli. Sissesaamiseks on vaja läbida konkurss, millele järgneb paari ~~nädalane~~ koolitus. Peale ~~koolitust~~ antakse praktikantidele juhendaja jälgimise all ette ülesanded reaalsetes projektides.		Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng „Kuidas saada superstaariks“ kirjeldas ettevõttet Nortal ja Nortali suveülikooli. Esitlus andis hea ülevaate tarkvara arenduse põhimõtetest, eesmärkidest ja erinevatest faasidest. Ära kirjeldatud said arendusprotsessi erinevused avalikus sektoris ja eraettevõtetes. Loengu pealkirjale vastavalt olid välja toodud superstaariks saamise põhipunktid. Märksõnad olid: baasteadmised, pidev enesetäiendamine, huvi programmeerimise vastu, projektides ja praktikumides osalemine, töökogemus ning meeskonnatöö. Praktiliste oskuste saamiseks viib Nortal läbi suveülikooli. Sissesaamiseks on vaja läbida konkurss, millele järgneb paari nädala pikkune koolitus. Peale koolituse läbimist antakse praktikantidele juhendaja jälgimise all ette ülesanded reaalsetes projektides.

	Linnar ~~Viigi~~ pidas väga kaasahaarava loengu innovatsioonist ja selle juhtimisest. Sõna innovatsioon on igapäevaselt käibel, aga selle olemusse väga ei süübita. Inimesed kipuvad sellest distantseeruma ja pidama seda kellegi teisega seotuks, näiteks suurfirmadega. Tegelikkuses saame me kõik olla innovaatilised- mõelda välja uusi ideid ja mis kõige ~~tähtsam~~ need kasutusele võtta. Olgu selleks siis mõne igapäevase tegevuse või ülesande uutmoodi ja efektiivsemalt lahendamine. Sajanditega on innovatsiooni olemus muutunud- kui 19.sajandil oli tegemist põhiliselt individuaalsete saavutustega, milledele hakati rakendust otsima alles peale valmimist, siis tänapäeval alustatakse tarbijast- leitakse probleem, mille lahenduse ~~järgi~~ on vajadus, ja seejärel viiakse see ~~meeskonnatööna~~ ellu. Üksi innovatsiooniga tegelemiseks pole enam lihtsalt aega, sest ümbritsev elu muutub väga kiiresti. ~~Mis~~ täna on tehnoloogia tippsaavutus võib homme ~~olla~~ vaid ~~nostalgilise väärtusega uunikum~~. Kõige tähtsam on katsetada ja võtta kõiki läbikukkumisi õppetundidena. Innovatsiooni juhtimise võtmes olid väga huvitavad Google’i „otsimootorist maailma teabe korrastajaks“ ja IBM’i kõnesünteesi ning häältuvastuse ~~projekti näited~~.		Linnar Viik pidas väga kaasahaarava loengu innovatsioonist ja selle juhtimisest. Sõna innovatsioon on igapäevaselt käibel, aga selle olemusse väga ei süübita. Inimesed kipuvad sellest distantseeruma ja pidama seda kellegi teisega seotuks, näiteks suurfirmadega. Tegelikkuses saame me kõik olla innovaatilised- mõelda välja uusi ideid ja mis kõige olulisem need ka kasutusele võtta. Olgu selleks siis mõne igapäevase tegevuse või ülesande uutmoodi ja efektiivsemalt lahendamine. Sajanditega on innovatsiooni olemus muutunud- kui 19.sajandil oli tegemist põhiliselt individuaalsete saavutustega, milledele hakati rakendust otsima alles peale valmimist, siis tänapäeval alustatakse tarbijast- leitakse probleem, mille lahenduse järele on turul vajadus, ja seejärel viiakse see meeskonnatöö raames ellu. Üksi innovatsiooniga tegelemiseks pole enam lihtsalt aega, sest ümbritsev elu muutub väga kiiresti. See, mis täna on tehnoloogia tippsaavutus võib homme omada vaid nostalgilist väärtust. Kõige tähtsam on katsetada ja võtta kõiki läbikukkumisi õppetundidena. Innovatsiooni juhtimise võtmes olid väga huvitavad näited Google’i „otsimootorist maailma teabe korrastajaks“ ja IBM’i kõnesünteesi ning häältuvastuse projektid.

	Tarmo Randel keskendus oma loengus erinevatele küberturbe aspektidele. Ära kirjeldatud said küberkuriteod alates krediit- ja debeetkaardi pettustest, lõpetades SaaS ja Paas teenustega. Nii nagu igapäeva äris, nii tegeletakse ka kriminaalses IT sektoris pideva arendustegevusega, mistõttu loorberitele puhkama jääda ei saa. Oma rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda igapäev, olgu selleks süsteemiks kasvõi kodune Wifi võrk. Kus on võimalus sissemurdmiseks, seal see ka varem või hiljem juhtub. Huvitavad Eestiga seotud küberkuritegevuse näited olid Rove Digital ja Artur Boiko. Rove Digital sai kuulsaks siis, kui Eestis oli majandussurutis. Ajakirjanduses räägiti ainult finantsnumbritest ning ülistati firmat, kui ühte Eesti ~~ekspordi mootorit~~. Mõni aasta hiljem selgus, et tegemist oli mastaapse küberkelmusega. Irooniline on see, et firma plaanis ~~alguses~~ luua tarkvara kasutajate kaitsmiseks, aga kui selles piisavat tulu ei nähtud, siis vahetati pooli. Artur Boiko puhul on tegemist mehega, keda on mitmel korral erinevate küberrünnete korraldamise eest karistatud. ~~Muuseas~~ on A.Boiko mainimist väärt selle poolest, et ühe erakonna meedia räägib temast, kui süütult vangimõistetust~~, võrreldes~~ teda Edward Snowdeniga [1]. Samal ajal eiratakse tõsiasja, et kohus on mehe süü ja tegude pahatahtlikkuse tuvastanud[2].		Tarmo Randel keskendus oma loengus erinevatele küberturbe aspektidele. Ära kirjeldatud said küberkuriteod alates krediit- ja debeetkaardi pettustest, lõpetades SaaS ja Paas teenustega. Nii nagu igapäeva äris, nii tegeletakse ka kriminaalses IT sektoris pideva arendustegevusega, mistõttu loorberitele puhkama jääda ei saa. Oma rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda igapäev, olgu selleks süsteemiks kasvõi kodune Wifi võrk. Kus on võimalus sissemurdmiseks, seal see ka varem või hiljem juhtub. Huvitavad Eestiga seotud küberkuritegevuse näited olid Rove Digital ja Artur Boiko. Rove Digital sai kuulsaks siis, kui Eestis oli majandussurutis. Ajakirjanduses räägiti ainult finantsnumbritest ning ülistati firmat, kui ühte Eesti IT valdkonna ekspordimootorit. Mõni aasta hiljem selgus, et tegemist oli mastaapse küberkelmusega. Irooniline on see, et firma plaanis alguselt luua tarkvara kasutajate kaitsmiseks, aga kui selles piisavat tulu ei nähtud, siis vahetati pooli. Artur Boiko puhul on tegemist mehega, keda on mitmel korral erinevate küberrünnete korraldamise eest karistatud. Lisaks oma tegudele on A.Boiko veel mainimist väärt selle poolest, et ühe erakonna meedia räägib temast, kui süütult vangimõistetust ning võrdleb teda Edward Snowdeniga [1]. Samal ajal eiratakse tõsiasja, et kohus on mehe süü ja tegude pahatahtlikkuse tuvastanud[2].

	Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi lahendamine üle järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!		Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi lahendamine üle järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!

Srekkaro: /* Essee */

2013-10-31T07:11:16Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:11, 31 October 2013
Line 8:		Line 8:
	Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest.		Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest.

	Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad ~~praktikumide~~/~~workshop’ide toimumine~~. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Olgu selleks teiseks pooleks tööandja, riik, vanemad või kool, alati mõne isku arvates nende ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine. Vastutuse võtmine ja ise otsustamine on ju nii raske. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.		Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumid/workshop’id. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Olgu selleks teiseks pooleks tööandja, riik, vanemad või kool, alati mõne isku arvates nende ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine. Vastutuse võtmine ja ise otsustamine on ju nii raske. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.

	Mis on motivatsioon? Kuidas seda endas leida? Kuidas saada edukaks? Nendele küsimustele jagus vastuseid mitmes loengus. Margus Ernits kirjeldas motivatsiooni kooliaspketist, eraldi oli väljatoodud olukord, kus tudengite huvipuudus viib õppejõu motivatsiooni languseni ning lõpuks tekib surnud ring. Andres Käver ja Ats Albre tõid esile erialase edukuse alused. Põhirõhk on huvil, õppimisel ning praktilisel kogemusel: mida suurem on huvi, seda lihtsam on pühenduda ja õppida. Mida rohkem praktiliselt katsetada, seda sügavam huvi tekib. Väga innustav oli Merle Lindma loeng, kus olid väljatoodud seosed erinevate pehmete väärtuste ja edukuse ning motiveerituse vahel. Selleks, et midagi saavutada tuleb kõige pealt endaga vaeva näha. Tuleb mõelda, mis on mulle oluline, mida tahan saavutada ja mis mind õnnelikuks teeb. Alles seejärel on võimalik ettevõetud hästi teoks teha, olla motiveeritud töötaja või ettevõtja.		Mis on motivatsioon? Kuidas seda endas leida? Kuidas saada edukaks? Nendele küsimustele jagus vastuseid mitmes loengus. Margus Ernits kirjeldas motivatsiooni kooliaspketist, eraldi oli väljatoodud olukord, kus tudengite huvipuudus viib õppejõu motivatsiooni languseni ning lõpuks tekib surnud ring. Andres Käver ja Ats Albre tõid esile erialase edukuse alused. Põhirõhk on huvil, õppimisel ning praktilisel kogemusel: mida suurem on huvi, seda lihtsam on pühenduda ja õppida. Mida rohkem praktiliselt katsetada, seda sügavam huvi tekib. Väga innustav oli Merle Lindma loeng, kus olid väljatoodud seosed erinevate pehmete väärtuste ja edukuse ning motiveerituse vahel. Selleks, et midagi saavutada tuleb kõige pealt endaga vaeva näha. Tuleb mõelda, mis on mulle oluline, mida tahan saavutada ja mis mind õnnelikuks teeb. Alles seejärel on võimalik ettevõetud hästi teoks teha, olla motiveeritud töötaja või ettevõtja.

Srekkaro: /* Essee */

2013-10-31T07:10:10Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:10, 31 October 2013
Line 6:		Line 6:
	==Essee==		==Essee==

	Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest~~. Täpselt see, mille pärast ma koolitee jalge alla võtsin~~.		Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest.

	Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumide/workshop’ide toimumine. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Olgu selleks teiseks pooleks tööandja, riik, vanemad või kool, alati mõne isku arvates nende ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine. Vastutuse võtmine ja ise otsustamine on ju nii raske. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.		Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumide/workshop’ide toimumine. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Olgu selleks teiseks pooleks tööandja, riik, vanemad või kool, alati mõne isku arvates nende ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine. Vastutuse võtmine ja ise otsustamine on ju nii raske. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.

Srekkaro: /* Essee */

2013-10-31T07:09:32Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:09, 31 October 2013
Line 6:		Line 6:
	==Essee==		==Essee==

	Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus saada ~~osa~~ teiste kogemustest. Täpselt see, mille pärast ma koolitee jalge alla võtsin.		Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest. Täpselt see, mille pärast ma koolitee jalge alla võtsin.

	Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumide/workshop’ide toimumine. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Olgu selleks teiseks pooleks tööandja, riik, vanemad või kool, alati mõne isku arvates nende ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine. Vastutuse võtmine ja ise otsustamine on ju nii raske. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.		Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumide/workshop’ide toimumine. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Olgu selleks teiseks pooleks tööandja, riik, vanemad või kool, alati mõne isku arvates nende ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine. Vastutuse võtmine ja ise otsustamine on ju nii raske. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.