User:Steeorg - Revision history

Steeorg at 00:31, 19 October 2011

2011-10-19T00:31:43Z

← Older revision		Revision as of 03:31, 19 October 2011
Line 17:		Line 17:
	Järgmisena tutvustasid meile järjest uuenevaid serverikeskuste võrguarhitektuure Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist. Alustuseks tehti lühitutvustus firmast ja nende igapäevasest tööst. Toodi välja kuidas tavakasutajale läheb IT järjest lihtsamaks, kuid infrastruktuur selle taga järjest keerulisemaks. Serverikeskuste võrguarhitektuur oli tehnilise poolelt raskestimõistetav, kuid mingisugusegi pildi arhitektuurist sai ikkagi ette. Seega läks loeng mingil moel ka asja ette. Meelde jäi Cisco uudne lähenemine serveriehitusele ja jutt serverite tegemise automiseerimisest. Kuidas serveriteenust pakkuvad firmad peavad valmis olema kohe püsti panema uue serveri ega mitte kolme kuu pärast. Mainiti ka T-tähelise kujuliste inimeste vajadusest tänapäeva IT-s. Samuti rääkisime tulevikust, kuidas arvutid kaovad ära ja järgi jääb ainult monitorid, mis kuvavad pilti läbi võrgu serverites olevatest operatsioonisüsteemidest. Päris ulme!		Järgmisena tutvustasid meile järjest uuenevaid serverikeskuste võrguarhitektuure Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist. Alustuseks tehti lühitutvustus firmast ja nende igapäevasest tööst. Toodi välja kuidas tavakasutajale läheb IT järjest lihtsamaks, kuid infrastruktuur selle taga järjest keerulisemaks. Serverikeskuste võrguarhitektuur oli tehnilise poolelt raskestimõistetav, kuid mingisugusegi pildi arhitektuurist sai ikkagi ette. Seega läks loeng mingil moel ka asja ette. Meelde jäi Cisco uudne lähenemine serveriehitusele ja jutt serverite tegemise automiseerimisest. Kuidas serveriteenust pakkuvad firmad peavad valmis olema kohe püsti panema uue serveri ega mitte kolme kuu pärast. Mainiti ka T-tähelise kujuliste inimeste vajadusest tänapäeva IT-s. Samuti rääkisime tulevikust, kuidas arvutid kaovad ära ja järgi jääb ainult monitorid, mis kuvavad pilti läbi võrgu serverites olevatest operatsioonisüsteemidest. Päris ulme!

	Viies loeng oli „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Esinejaks oli Agu Leinfield Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu üheks osaks oli koos arutamine slaididel toodud küsimustele. Näiteks jõudsime niiviisi välja mõtetele kuidas IT kättesaadavus igal pool on inimeste jaoks järjest loomulikum ja sõltuvus IT-st järjest suureneb. Näitena tõi Agu välja huvitavaid fakte kuidas isegi wc-s peetakse loomulikuks olla meilboksis. Negatiivse poole pealt tõi ta välja küberkuritegevuse pidev kasvamine ja tehnoloogia arenguga kaasnenud tööaja suurenemine. Kõlama jäi lause „ kui puuduvad eesmärgid ei saagi olla edukas“. Loeng oli huvitav ja andis päris palju mõtlemisainet. Samuti sain teada kuidas olla ’’hea itikas“.		Viies loeng oli „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Esinejaks oli Agu Leinfield Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu üheks osaks oli koos arutamine slaididel toodud küsimustele. Näiteks jõudsime niiviisi välja mõtetele kuidas IT kättesaadavus igal pool on inimeste jaoks järjest loomulikum ja sõltuvus IT-st järjest suureneb. Näitena tõi Agu välja huvitavaid fakte kuidas isegi WC-s peetakse loomulikuks olla meilboksis. Negatiivse poole pealt tõi ta välja küberkuritegevuse pidev kasvamine ja tehnoloogia arenguga kaasnenud tööaja suurenemine. Kõlama jäi ka lause „ kui puuduvad eesmärgid ei saagi olla edukas“. Loeng oli huvitav ja andis päris palju mõtlemisainet. Samuti sain teada kuidas olla ’’hea itikas“.

	Huvitav teema oli ka „ Töö arvuti-ikalduste töörühmas“ Anto Veldre poolt. Loengu põhiteemaks oli juba eelmises loengus läbikäinud küberkuritegevusest. Sain teada mis on CERT.ee ja millega täpsemalt nad tegelevad. Nimelt siis jälgivad ja lahendavad Eesti arvutivõrkudes turvaitsidente. Ise ta võrdles end kui arvutisibiga, kes puhastab arvuteid. Anto rääkis meile natuke arvutiviiruste ajaloost ja samuti kust tulevad viirused. Mainis ka kuidas uute viiruste tulek aitab neil saada targemaks. ~~Huvital~~ oli ka kuidas pannakse viirustetegijatele ~~sööt~~ võlts-~~faili näol~~ ja siis vaadatakse milliste viirustega neid rünnatakse. Räägiti ka kuidas viirusetõrjet pakuvad firmad nöörivad inimestelt raha, puhastades arvuteid enda tehtud viirustest. Kuna teema oli väga aktuaalne igale interneti kasutajale siis loeng oli väga kasulik ja valgustas võrguturvaluse tagamaid.		Huvitav teema oli ka „ Töö arvuti-ikalduste töörühmas“ Anto Veldre poolt. Loengu põhiteemaks oli juba eelmises loengus läbikäinud küberkuritegevusest. Sain teada, mis on CERT.ee ja millega täpsemalt nad tegelevad. Nimelt siis jälgivad ja lahendavad Eesti arvutivõrkudes turvaitsidente. Ise ta võrdles end kui arvutisibiga, kes puhastab arvuteid. Anto rääkis meile natuke arvutiviiruste ajaloost ja samuti kust tulevad viirused. Mainis ka kuidas uute viiruste tulek aitab neil saada targemaks. Huvitav oli ka kuidas pannakse viirustetegijatele söödaks võlts-fail ja siis vaadatakse milliste viirustega neid rünnatakse. Räägiti ka kuidas viirusetõrjet pakuvad firmad nöörivad inimestelt raha, puhastades arvuteid nende enda tehtud viirustest. Kuna teema oli väga aktuaalne igale igapäevasele interneti kasutajale, siis loeng oli väga kasulik ja valgustas võrguturvaluse tagamaid.

	Viimase loengus esines Kalle Tammemäe teemaga „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Loeng tutvustas põhjalikult TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja instituute ning ka TTÜ ja ITK ühiseid tulevikuplaane. Räägiti kõrgharidusese erinavatest tasemetest ja rõhutati sertifikaatide omamise tähtsust. Jututeemaks tuli kõrghariduse pakkujatest Eestis kui ka Soomes toodi ka mitmeid näitajad ~~tasemest~~ . Üldiselt oli palju juttu TTÜ-st, mis kindlasti ei tule kahjuks kui on soov jätkata õppimist TTÜ magistriõppes. Siiski oli teistega võrreldes vast kõige igavam loeng.		Viimase loengus esines Kalle Tammemäe teemaga „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Loeng tutvustas põhjalikult TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja instituute ning TTÜ ja ITK ühiseid tulevikuplaane. Räägiti kõrgharidusese erinavatest tasemetest ja rõhutati sertifikaatide omamise tähtsust. Jututeemaks tuli kõrghariduse pakkujatest Eestis kui ka Soomes, samuti toodi ka mitmeid näitajad tasemetest erinevates ülikoolides. Üldiselt oli palju juttu TTÜ-st, mis kindlasti ei tule kahjuks kui on soov jätkata õppimist TTÜ magistriõppes. Siiski oli teistega võrreldes vast kõige igavam loeng.

	Kokkuvõttes olid enamus loengud väga huvitavad, kuna esinejateks olid ~~erinavates~~ IT valdkondades töötanud või töötavad inimesed. Enda lemmikuks oli siis Mart Magnuse loeng kuna ka endal tahtmist tegeleda ettevõtlusega infotehnoloogia vallas. Enamus loengud tõid välja vajadusele täiendada pidevalt oma teadmisi, et olla edukas IT valdkonnas.		Kokkuvõttes olid enamus loengud väga huvitavad, kuna esinejateks olid erinevates IT valdkondades töötanud või töötavad inimesed. Enda lemmikuks oli siis Mart Magnuse loeng kuna ka endal tahtmist tegeleda ettevõtlusega infotehnoloogia vallas. Enamus loengud tõid välja vajadusele täiendada pidevalt oma teadmisi, et olla edukas IT valdkonnas.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Steeorg: /* Essee */

2011-10-19T00:26:24Z

Essee

← Older revision		Revision as of 03:26, 19 October 2011
Line 10:		Line 10:
	Erialatutvustuse kaheksa loengu jooksul andsid esinejad oma teadmisi ja kogemusi IT-alastest töödest kui ka jagasid üldiselt oma maailmavaadet. Loengute vältel sain palju parema ettekujutuse erialastest valdkondade siseelust.		Erialatutvustuse kaheksa loengu jooksul andsid esinejad oma teadmisi ja kogemusi IT-alastest töödest kui ka jagasid üldiselt oma maailmavaadet. Loengute vältel sain palju parema ettekujutuse erialastest valdkondade siseelust.

	Esimeseks loenguks erialatutvustuses oli„ Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ja esinejaks Linnar Viik. Viik tegi väga hästi selgeks mis on innovatsioon (uute ideede kasutamisele võtmine) ja selgitas selleks ei pea alati olema mingi uus teaduslik lähenemine. Innovatsiooniks võib olla ka vabalt lahendus mingile probleemile. Linnar tõi välja kuidas millegi uue tegemisel ei tohiks karta eksida ja tuletas meelde fakti inimene õpib kõige rohkem ise tehes. Näitena tõi välja jalgrattaga sõitma õppimise — alguses kukud kuid selgeks saamisel enam niipea ei unusta. Huvitav oli ka kuidas toimub patendisõda infotehnoloogia suurfirmade vahel ja missuguseid võtteid kasutakse turuliidri positsiooni saavutamiseks. Kuna väga paljud innovaatilised ideed tulevad just IT valdkonnast siis loeng oli väga kasulik ja aitas mõista millised on innovaatilised ideed ning kuidas neid genereerida.		Esimeseks loenguks erialatutvustuses oli„ Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ja esinejaks Linnar Viik. Viik tegi väga hästi selgeks, mis on innovatsioon (uute ideede kasutamisele võtmine) ja selgitas selleks ei pea alati olema mingi uus teaduslik lähenemine. Innovatsiooniks võib olla ka vabalt lahendus mingile probleemile. Linnar tõi välja kuidas millegi uue tegemisel ei tohiks karta eksida ja tuletas meelde fakti inimene õpib kõige rohkem ise tehes. Näitena tõi välja jalgrattaga sõitma õppimise — alguses kukud palju kuid selgeks saamisel enam niipea ei unusta. Huvitav oli ka kuidas toimub patendisõda infotehnoloogia suurfirmade vahel ja missuguseid võtteid kasutakse turuliidri positsiooni saavutamiseks. Kuna väga paljud innovaatilised ideed tulevad just IT valdkonnast, siis loeng oli väga kasulik ja aitas mõista millised on innovaatilised ideed ning kuidas neid genereerida.
	Kui esimeses loengus saime teada innovatsioonist kui olemusest siis teises loengus selgitati kuidas ideest teha reaalne töötav ettevõte. Esineja Mart Magnus pidev suhtlus auditoorumiga ja ka grupitöö tegi selle loengu väga huvitavaks. Meeldisid elulised näited tema enda ettevõtetest ja kuidas ideedest uued ideed välja koorusid. Tekkis ka endal kohe tahtmine teostada oma ideed. Sarnaselt esimesele mainiti loengus vajadusele pidevale ajurünnakule uute ideede genereerimiseks, et mitte jääda mitte-töötavale ideedele toppama. Lisaks sellele tõime välja ühise arutelu tulemusena palgatöö ja ~~ettevõtja~~ positiivsed ning negatiivsed küljed. Meelde jäi ka soovitus kasutada võimalikult palju olemasolevaid lahendusi ehk üritada oma idee võimalikult kiiresti tööle saada ja alles siis edu puhul luua vajalik platvorm. Pidime ka mõtlema välja innovaatilisi äriideid, millest mõned olid väga vaimukad ja leidus ka asjalikke. Loengu lõpus koostasime värskelt väljamõeldud ideedele SWOT-analüüsi. Kindlasti sooviks veel sarnasega teemaga loenguid samasuguse taustaga inimestelt.		Kui esimeses loengus saime teada innovatsioonist kui olemusest, siis teises loengus selgitati kuidas ideest teha reaalne töötav ettevõte. Esineja Mart Magnus pidev suhtlus auditoorumiga ja grupitöö kasutamine, tegi selle loengu väga huvitavaks. Meeldisid elulised näited tema enda ettevõtetest ja kuidas ideedest uued ideed välja koorusid. Tekkis ka endal kohe tahtmine teostada oma ideed. Sarnaselt esimesele mainiti loengus vajadusele pidevale ajurünnakule uute ideede genereerimiseks, et mitte jääda mitte-töötavale ideedele toppama. Lisaks sellele tõime välja ühise arutelu tulemusena palgatöö ja ettevõtluse positiivsed ning negatiivsed küljed. Meelde jäi ka soovitus kasutada võimalikult palju olemasolevaid lahendusi ehk üritada oma idee võimalikult kiiresti tööle saada ja alles siis edu puhul luua vajalik platvorm. Pidime ka mõtlema välja innovaatilisi äriideid, millest mõned olid väga vaimukad ja leidus ka asjalikke. Loengu lõpus koostasime värskelt väljamõeldud ideedele SWOT-analüüsi. Kindlasti sooviks veel sarnasega teemaga loenguid samasuguse taustaga inimestelt.

	Kolmandas loengus käis Margus Ernits rääkimas robootikast. Tutvustas meile lähemalt ITK robootikaklubi ja soovitas kindlasti liituda sellega. Tõi välja ka tõsiasja, et praktika kinnistab palju paremini teadmisi kui puhas teooria tuupimine. Mis on ka väga õige, sest kõike mida inimene ei kasuta pidevalt kustutakse mälust ära, kuna ~~pind~~ on piiratud nagu kõvaketastel. Näitena kasulikust õppetööst tõigi robootikat, kus ühendakse matemaatika, füüsika ja üleüldine kreatiivsus. Samas nõustusin ka lausega, et ~~iga õppeaine on~~ huvitav ~~siis kui~~ õppejõud ~~on huvitav~~. Praktika ehk kogemuste omandamise teema käis ka ~~läbi~~ esimesest loengust.		Kolmandas loengus käis Margus Ernits rääkimas robootikast. Tutvustas meile lähemalt ITK robootikaklubi ja soovitas kindlasti liituda sellega. Tõi välja ka tõsiasja, et praktika kinnistab palju paremini teadmisi kui puhas teooria tuupimine. Mis on ka väga õige, sest kõike mida inimene ei kasuta pidevalt kustutakse mälust ära, kuna mälupind peas on piiratud nagu kõvaketastel. Näitena kasulikust õppetööst tõigi robootikat, kus ühendakse matemaatika, füüsika ja üleüldine kreatiivsus. Samas nõustusin ka lausega, et huvitav õppejõud teeb ka õppeaine huvitavaks. Praktika ehk kogemuste omandamise teema käis ka esimesest loengust läbi.

	Järgmisena tutvustasid meile järjest uuenevaid serverikeskuste võrguarhitektuure Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist. Alustuseks tehti lühitutvustus firmast ja nende igapäevasest tööst. Toodi välja kuidas ~~tavakasutaja~~ läheb IT järjest lihtsamaks, kuid infrastruktuur selle taga järjest keerulisemaks. Serverikeskuste võrguarhitektuur oli tehnilise poolelt raskestimõistetav, kuid mingisugusegi pildi arhitektuurist sai ikkagi ette. Seega läks loeng mingil moel ka asja ette. Meelde jäi ka Cisco uudne lähenemine serveriehitusele ja jutt serverite tegemise automiseerimisest. Kuidas serveriteenust pakkuvad firmad peavad valmis olema kohe püsti panema uue serveri ja mitte kolme kuu pärast. Mainiti ka T-tähelise kujuliste inimeste vajadusest tänapäeva IT-s. Samuti rääkisime tulevikust, kuidas arvutid kaovad ära ja järgi jääb ainult monitorid, mis kuvavad pilti läbi võrgu serverites olevatest operatsioonisüsteemidest.		Järgmisena tutvustasid meile järjest uuenevaid serverikeskuste võrguarhitektuure Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist. Alustuseks tehti lühitutvustus firmast ja nende igapäevasest tööst. Toodi välja kuidas tavakasutajale läheb IT järjest lihtsamaks, kuid infrastruktuur selle taga järjest keerulisemaks. Serverikeskuste võrguarhitektuur oli tehnilise poolelt raskestimõistetav, kuid mingisugusegi pildi arhitektuurist sai ikkagi ette. Seega läks loeng mingil moel ka asja ette. Meelde jäi Cisco uudne lähenemine serveriehitusele ja jutt serverite tegemise automiseerimisest. Kuidas serveriteenust pakkuvad firmad peavad valmis olema kohe püsti panema uue serveri ega mitte kolme kuu pärast. Mainiti ka T-tähelise kujuliste inimeste vajadusest tänapäeva IT-s. Samuti rääkisime tulevikust, kuidas arvutid kaovad ära ja järgi jääb ainult monitorid, mis kuvavad pilti läbi võrgu serverites olevatest operatsioonisüsteemidest. Päris ulme!

	Viies loeng oli „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Esinejaks oli Agu Leinfield Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu üheks osaks oli koos arutamine slaididel toodud küsimustele. Näiteks jõudsime niiviisi välja mõtetele kuidas IT kättesaadavus ~~igas kohas~~ on inimeste jaoks järjest loomulikum ja sõltuvus IT-st järjest suureneb. Näitena tõi Agu välja huvitavaid fakte kuidas isegi wc-s peetakse loomulikuks olla meilboksis. Negatiivse poole pealt tõi ta välja küberkuritegevuse pidev kasvamine ja tehnoloogia arenguga kaasnenud tööaja suurenemine. Kõlama jäi lause „ kui puuduvad eesmärgid ei saagi olla edukas“. Loeng oli huvitav ja andis päris palju mõtlemisainet. Samuti sain teada kuidas olla ’’hea itikas“.		Viies loeng oli „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Esinejaks oli Agu Leinfield Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu üheks osaks oli koos arutamine slaididel toodud küsimustele. Näiteks jõudsime niiviisi välja mõtetele kuidas IT kättesaadavus igal pool on inimeste jaoks järjest loomulikum ja sõltuvus IT-st järjest suureneb. Näitena tõi Agu välja huvitavaid fakte kuidas isegi wc-s peetakse loomulikuks olla meilboksis. Negatiivse poole pealt tõi ta välja küberkuritegevuse pidev kasvamine ja tehnoloogia arenguga kaasnenud tööaja suurenemine. Kõlama jäi lause „ kui puuduvad eesmärgid ei saagi olla edukas“. Loeng oli huvitav ja andis päris palju mõtlemisainet. Samuti sain teada kuidas olla ’’hea itikas“.

	Huvitav teema oli ka „ Töö arvuti-ikalduste töörühmas“ Anto Veldre poolt. Loengu põhiteemaks oli juba eelmises loengus läbikäinud küberkuritegevusest. Sain teada mis on CERT.ee ja millega täpsemalt nad tegelevad. Nimelt siis jälgivad ja lahendavad Eesti arvutivõrkudes turvaitsidente. Ise ta võrdles end kui arvutisibiga, kes puhastab arvuteid. Anto rääkis meile natuke arvutiviiruste ajaloost ja samuti kust tulevad viirused. Mainis ka kuidas uute viiruste tulek aitab neil saada targemaks. Huvital oli ka kuidas pannakse viirustetegijatele sööt võlts-faili näol ja siis vaadatakse milliste viirustega neid rünnatakse. Räägiti ka kuidas viirusetõrjet pakuvad firmad nöörivad inimestelt raha, puhastades arvuteid enda tehtud viirustest. Kuna teema oli väga aktuaalne igale interneti kasutajale siis loeng oli väga kasulik ja valgustas võrguturvaluse tagamaid.		Huvitav teema oli ka „ Töö arvuti-ikalduste töörühmas“ Anto Veldre poolt. Loengu põhiteemaks oli juba eelmises loengus läbikäinud küberkuritegevusest. Sain teada mis on CERT.ee ja millega täpsemalt nad tegelevad. Nimelt siis jälgivad ja lahendavad Eesti arvutivõrkudes turvaitsidente. Ise ta võrdles end kui arvutisibiga, kes puhastab arvuteid. Anto rääkis meile natuke arvutiviiruste ajaloost ja samuti kust tulevad viirused. Mainis ka kuidas uute viiruste tulek aitab neil saada targemaks. Huvital oli ka kuidas pannakse viirustetegijatele sööt võlts-faili näol ja siis vaadatakse milliste viirustega neid rünnatakse. Räägiti ka kuidas viirusetõrjet pakuvad firmad nöörivad inimestelt raha, puhastades arvuteid enda tehtud viirustest. Kuna teema oli väga aktuaalne igale interneti kasutajale siis loeng oli väga kasulik ja valgustas võrguturvaluse tagamaid.

Steeorg: /* Essee */

2011-10-19T00:11:48Z

Essee

← Older revision		Revision as of 03:11, 19 October 2011
Line 8:		Line 8:


	Erialatutvustuse kaheksa loengu jooksul andsid esinejad oma teadmisi ja kogemusi IT-alastest töödest kui ka üldiselt oma ~~maailmavaadetest~~. Loengute vältel sain palju parema ettekujutuse erialastest valdkondade siseelust.		Erialatutvustuse kaheksa loengu jooksul andsid esinejad oma teadmisi ja kogemusi IT-alastest töödest kui ka jagasid üldiselt oma maailmavaadet. Loengute vältel sain palju parema ettekujutuse erialastest valdkondade siseelust.

	Esimeseks loenguks erialatutvustuses oli„ Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ja esinejaks Linnar Viik. Viik tegi väga hästi selgeks mis on innovatsioon (uute ideede kasutamisele võtmine) ja selgitas selleks ei pea alati olema mingi uus teaduslik lähenemine. Innovatsiooniks võib olla ka vabalt lahendus mingile probleemile. Linnar tõi välja kuidas millegi uue tegemisel ei tohiks karta eksida ja tuletas meelde fakti inimene õpib kõige rohkem ise tehes. Näitena tõi välja jalgrattaga sõitma õppimise — alguses kukud kuid selgeks saamisel enam niipea ei unusta. Huvitav oli ka kuidas toimub patendisõda infotehnoloogia suurfirmade vahel ja missuguseid võtteid kasutakse turuliidri positsiooni saavutamiseks. Kuna väga paljud innovaatilised ideed tulevad just IT valdkonnast siis loeng oli väga kasulik ja aitas mõista millised on innovaatilised ideed ning kuidas neid genereerida.		Esimeseks loenguks erialatutvustuses oli„ Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ja esinejaks Linnar Viik. Viik tegi väga hästi selgeks mis on innovatsioon (uute ideede kasutamisele võtmine) ja selgitas selleks ei pea alati olema mingi uus teaduslik lähenemine. Innovatsiooniks võib olla ka vabalt lahendus mingile probleemile. Linnar tõi välja kuidas millegi uue tegemisel ei tohiks karta eksida ja tuletas meelde fakti inimene õpib kõige rohkem ise tehes. Näitena tõi välja jalgrattaga sõitma õppimise — alguses kukud kuid selgeks saamisel enam niipea ei unusta. Huvitav oli ka kuidas toimub patendisõda infotehnoloogia suurfirmade vahel ja missuguseid võtteid kasutakse turuliidri positsiooni saavutamiseks. Kuna väga paljud innovaatilised ideed tulevad just IT valdkonnast siis loeng oli väga kasulik ja aitas mõista millised on innovaatilised ideed ning kuidas neid genereerida.
Line 23:		Line 23:
	Viimase loengus esines Kalle Tammemäe teemaga „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Loeng tutvustas põhjalikult TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja instituute ning ka TTÜ ja ITK ühiseid tulevikuplaane. Räägiti kõrgharidusese erinavatest tasemetest ja rõhutati sertifikaatide omamise tähtsust. Jututeemaks tuli kõrghariduse pakkujatest Eestis kui ka Soomes toodi ka mitmeid näitajad tasemest . Üldiselt oli palju juttu TTÜ-st, mis kindlasti ei tule kahjuks kui on soov jätkata õppimist TTÜ magistriõppes. Siiski oli teistega võrreldes vast kõige igavam loeng.		Viimase loengus esines Kalle Tammemäe teemaga „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Loeng tutvustas põhjalikult TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja instituute ning ka TTÜ ja ITK ühiseid tulevikuplaane. Räägiti kõrgharidusese erinavatest tasemetest ja rõhutati sertifikaatide omamise tähtsust. Jututeemaks tuli kõrghariduse pakkujatest Eestis kui ka Soomes toodi ka mitmeid näitajad tasemest . Üldiselt oli palju juttu TTÜ-st, mis kindlasti ei tule kahjuks kui on soov jätkata õppimist TTÜ magistriõppes. Siiski oli teistega võrreldes vast kõige igavam loeng.

	Kokkuvõttes olid enamus loengud väga huvitavad, kuna esinejateks olid erinavates IT valdkondades töötanud või töötavad inimesed. Enda lemmikuks oli siis Mart Magnuse loeng kuna ka endal tahtmist tegeleda ettevõtlusega infotehnoloogia vallas. Enamus loengud tõid välja vajadusele täiendada pidevalt oma teadmisi, et olla edukas IT valdkonnas.		Kokkuvõttes olid enamus loengud väga huvitavad, kuna esinejateks olid erinavates IT valdkondades töötanud või töötavad inimesed. Enda lemmikuks oli siis Mart Magnuse loeng kuna ka endal tahtmist tegeleda ettevõtlusega infotehnoloogia vallas. Enamus loengud tõid välja vajadusele täiendada pidevalt oma teadmisi, et olla edukas IT valdkonnas.


	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Steeorg at 00:11, 19 October 2011

2011-10-19T00:11:17Z

← Older revision		Revision as of 03:11, 19 October 2011
Line 37:		Line 37:
	Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?		Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
	===Vastus===		===Vastus===
			Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust kolmel juhul esimesel aastal:
			a.)Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks (meditsiiniasutuse tõendiga)
			b.)Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks
			c.)Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
			Akadeemilisele puhkusele minekuks tuleb esitada taotlus avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. Puhkuse lõpetamine toimub avaldusega rektori nimele. Puhkuse ajal ei saa deklareerida õppeained väljaarvatud nendel kellel on akadeemiline puhkus lapse hooldamiseks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.


	[[Category:Erialatutvustus 2011]]		[[Category:Erialatutvustus 2011]]

Steeorg: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Sten Teeorg
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Erialatutvustuse kaheksa loen…'

2011-10-19T00:04:41Z

Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Sten Teeorg<br> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Erialatutvustuse kaheksa loen…'

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sten Teeorg<br>
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Erialatutvustuse kaheksa loengu jooksul andsid esinejad oma teadmisi ja kogemusi IT-alastest töödest kui ka üldiselt oma maailmavaadetest. Loengute vältel sain palju parema ettekujutuse erialastest valdkondade siseelust.

Esimeseks loenguks erialatutvustuses oli„ Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ja esinejaks Linnar Viik. Viik tegi väga hästi selgeks mis on innovatsioon (uute ideede kasutamisele võtmine) ja selgitas selleks ei pea alati olema mingi uus teaduslik lähenemine. Innovatsiooniks võib olla ka vabalt lahendus mingile probleemile. Linnar tõi välja kuidas millegi uue tegemisel ei tohiks karta eksida ja tuletas meelde fakti inimene õpib kõige rohkem ise tehes. Näitena tõi välja jalgrattaga sõitma õppimise — alguses kukud kuid selgeks saamisel enam niipea ei unusta. Huvitav oli ka kuidas toimub patendisõda infotehnoloogia suurfirmade vahel ja missuguseid võtteid kasutakse turuliidri positsiooni saavutamiseks. Kuna väga paljud innovaatilised ideed tulevad just IT valdkonnast siis loeng oli väga kasulik ja aitas mõista millised on innovaatilised ideed ning kuidas neid genereerida.
Kui esimeses loengus saime teada innovatsioonist kui olemusest siis teises loengus selgitati kuidas ideest teha reaalne töötav ettevõte. Esineja Mart Magnus pidev suhtlus auditoorumiga ja ka grupitöö tegi selle loengu väga huvitavaks. Meeldisid elulised näited tema enda ettevõtetest ja kuidas ideedest uued ideed välja koorusid. Tekkis ka endal kohe tahtmine teostada oma ideed. Sarnaselt esimesele mainiti loengus vajadusele pidevale ajurünnakule uute ideede genereerimiseks, et mitte jääda mitte-töötavale ideedele toppama. Lisaks sellele tõime välja ühise arutelu tulemusena palgatöö ja ettevõtja positiivsed ning negatiivsed küljed. Meelde jäi ka soovitus kasutada võimalikult palju olemasolevaid lahendusi ehk üritada oma idee võimalikult kiiresti tööle saada ja alles siis edu puhul luua vajalik platvorm. Pidime ka mõtlema välja innovaatilisi äriideid, millest mõned olid väga vaimukad ja leidus ka asjalikke. Loengu lõpus koostasime värskelt väljamõeldud ideedele SWOT-analüüsi. Kindlasti sooviks veel sarnasega teemaga loenguid samasuguse taustaga inimestelt.

Kolmandas loengus käis Margus Ernits rääkimas robootikast. Tutvustas meile lähemalt ITK robootikaklubi ja soovitas kindlasti liituda sellega. Tõi välja ka tõsiasja, et praktika kinnistab palju paremini teadmisi kui puhas teooria tuupimine. Mis on ka väga õige, sest kõike mida inimene ei kasuta pidevalt kustutakse mälust ära, kuna pind on piiratud nagu kõvaketastel. Näitena kasulikust õppetööst tõigi robootikat, kus ühendakse matemaatika, füüsika ja üleüldine kreatiivsus. Samas nõustusin ka lausega, et iga õppeaine on huvitav siis kui õppejõud on huvitav. Praktika ehk kogemuste omandamise teema käis ka läbi esimesest loengust.

Järgmisena tutvustasid meile järjest uuenevaid serverikeskuste võrguarhitektuure Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist. Alustuseks tehti lühitutvustus firmast ja nende igapäevasest tööst. Toodi välja kuidas tavakasutaja läheb IT järjest lihtsamaks, kuid infrastruktuur selle taga järjest keerulisemaks. Serverikeskuste võrguarhitektuur oli tehnilise poolelt raskestimõistetav, kuid mingisugusegi pildi arhitektuurist sai ikkagi ette. Seega läks loeng mingil moel ka asja ette. Meelde jäi ka Cisco uudne lähenemine serveriehitusele ja jutt serverite tegemise automiseerimisest. Kuidas serveriteenust pakkuvad firmad peavad valmis olema kohe püsti panema uue serveri ja mitte kolme kuu pärast. Mainiti ka T-tähelise kujuliste inimeste vajadusest tänapäeva IT-s. Samuti rääkisime tulevikust, kuidas arvutid kaovad ära ja järgi jääb ainult monitorid, mis kuvavad pilti läbi võrgu serverites olevatest operatsioonisüsteemidest.

Viies loeng oli „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Esinejaks oli Agu Leinfield Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu üheks osaks oli koos arutamine slaididel toodud küsimustele. Näiteks jõudsime niiviisi välja mõtetele kuidas IT kättesaadavus igas kohas on inimeste jaoks järjest loomulikum ja sõltuvus IT-st järjest suureneb. Näitena tõi Agu välja huvitavaid fakte kuidas isegi wc-s peetakse loomulikuks olla meilboksis. Negatiivse poole pealt tõi ta välja küberkuritegevuse pidev kasvamine ja tehnoloogia arenguga kaasnenud tööaja suurenemine. Kõlama jäi lause „ kui puuduvad eesmärgid ei saagi olla edukas“. Loeng oli huvitav ja andis päris palju mõtlemisainet. Samuti sain teada kuidas olla ’’hea itikas“.

Huvitav teema oli ka „ Töö arvuti-ikalduste töörühmas“ Anto Veldre poolt. Loengu põhiteemaks oli juba eelmises loengus läbikäinud küberkuritegevusest. Sain teada mis on CERT.ee ja millega täpsemalt nad tegelevad. Nimelt siis jälgivad ja lahendavad Eesti arvutivõrkudes turvaitsidente. Ise ta võrdles end kui arvutisibiga, kes puhastab arvuteid. Anto rääkis meile natuke arvutiviiruste ajaloost ja samuti kust tulevad viirused. Mainis ka kuidas uute viiruste tulek aitab neil saada targemaks. Huvital oli ka kuidas pannakse viirustetegijatele sööt võlts-faili näol ja siis vaadatakse milliste viirustega neid rünnatakse. Räägiti ka kuidas viirusetõrjet pakuvad firmad nöörivad inimestelt raha, puhastades arvuteid enda tehtud viirustest. Kuna teema oli väga aktuaalne igale interneti kasutajale siis loeng oli väga kasulik ja valgustas võrguturvaluse tagamaid.

Viimase loengus esines Kalle Tammemäe teemaga „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Loeng tutvustas põhjalikult TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja instituute ning ka TTÜ ja ITK ühiseid tulevikuplaane. Räägiti kõrgharidusese erinavatest tasemetest ja rõhutati sertifikaatide omamise tähtsust. Jututeemaks tuli kõrghariduse pakkujatest Eestis kui ka Soomes toodi ka mitmeid näitajad tasemest . Üldiselt oli palju juttu TTÜ-st, mis kindlasti ei tule kahjuks kui on soov jätkata õppimist TTÜ magistriõppes. Siiski oli teistega võrreldes vast kõige igavam loeng.

Kokkuvõttes olid enamus loengud väga huvitavad, kuna esinejateks olid erinavates IT valdkondades töötanud või töötavad inimesed. Enda lemmikuks oli siis Mart Magnuse loeng kuna ka endal tahtmist tegeleda ettevõtlusega infotehnoloogia vallas. Enamus loengud tõid välja vajadusele täiendada pidevalt oma teadmisi, et olla edukas IT valdkonnas.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

Õppuril on õigus korduseksamile kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami kuupäev ja aeg tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksami eest peab olema tasutud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvise kohaga tudengile on korduseksam tasuta. Riigieelarvevälise kohaga tudeng peab tasuma tasu kehtestatud rektori käskkirjaga.

===Küsimus 4===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

User:Steeorg - Revision history

Steeorg at 00:31, 19 October 2011

Steeorg: /* Essee */

Steeorg: /* Essee */

Steeorg at 00:11, 19 October 2011

Steeorg: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Sten Teeorg Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Erialatutvustuse kaheksa loen…'

Steeorg: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Sten Teeorg
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus Erialatutvustuse kaheksa loen…'