User:Tkoost - Revision history

Tkoost: /* küsimused ja ülesanded */

2016-10-19T14:21:40Z

küsimused ja ülesanded

Tkoost at 14:20, 19 October 2016

2016-10-19T14:20:06Z

← Older revision		Revision as of 17:20, 19 October 2016
Line 45:		Line 45:
	"IT ja turundus" – Toode on kogu võti. Ütleme nii, et kui täna sõidaksid inimesed jalgratastega, millel on kandilised rattad ja „leiutaksid“ ringi kujulised rattad, siis tuleks tellimusi miljardites. Sama käib ka keerulisemate toodete kohta.		"IT ja turundus" – Toode on kogu võti. Ütleme nii, et kui täna sõidaksid inimesed jalgratastega, millel on kandilised rattad ja „leiutaksid“ ringi kujulised rattad, siis tuleks tellimusi miljardites. Sama käib ka keerulisemate toodete kohta.

	~~----~~

	= küsimused ja ülesanded =		= küsimused ja ülesanded =

Tkoost: /* Essee */

2016-10-19T14:18:22Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:18, 19 October 2016
Line 2:		Line 2:

	Toomas Koost - rühm DK14, Kood 10163393		Toomas Koost - rühm DK14, Kood 10163393
	= Essee =		= "Essee" =
	1. Loeng/teema (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)		1. Loeng/teema (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)

Tkoost: /* Essee */

2016-10-19T14:17:53Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:17, 19 October 2016
Line 8:		Line 8:
	Stipendiumid – Täna on IT aladel õppimine vägagi soodne, nimelt on tudengitele välja pandud mitmed stipendiumid, mis on tavapärasest kõrgemad. Täna on saada IT tudengitel tulemusstipendiumid alates teisest semestrist, erialastipendiumid, erinevad ettevõtte stipendiumid ja ka IT võistlused, kus on rahalised autasud.		Stipendiumid – Täna on IT aladel õppimine vägagi soodne, nimelt on tudengitele välja pandud mitmed stipendiumid, mis on tavapärasest kõrgemad. Täna on saada IT tudengitel tulemusstipendiumid alates teisest semestrist, erialastipendiumid, erinevad ettevõtte stipendiumid ja ka IT võistlused, kus on rahalised autasud.
	Erialatutvustuse aine edukas sooritamine(kaugõpe ja hr. Karmo loengu ainetel) – Arvestuse saamiseks tuleb lahendada kaks küsimust, üks ülesanne ning kirjutada lühidalt, mida uut õppisid vaadates videoloenguid päevasest õppest.		Erialatutvustuse aine edukas sooritamine(kaugõpe ja hr. Karmo loengu ainetel) – Arvestuse saamiseks tuleb lahendada kaks küsimust, üks ülesanne ning kirjutada lühidalt, mida uut õppisid vaadates videoloenguid päevasest õppest.


	2. loeng (Andres Kütt)		2. loeng (Andres Kütt)

	Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. - Mõelda vaid, et mingi hetk oli vaja arvutis vaja kõik programmid ise luua, sest muidu polnud võimalik lihtsalt nt arvutis ringi liigelda. Aastatega on IT maailm üles ehitatud ja nüüd kui luuakse ülimalt keerukaid süsteeme, siis tihtipeale ei olda võimelised jääma lihtsaks. Järeldus: nõrkade kandetalade tõttu kokku varisenud pilvelõhkujat ei saa uuesti üles ehitada, tuleb kohe korralikult teha.		Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. - Mõelda vaid, et mingi hetk oli vaja arvutis vaja kõik programmid ise luua, sest muidu polnud võimalik lihtsalt nt arvutis ringi liigelda. Aastatega on IT maailm üles ehitatud ja nüüd kui luuakse ülimalt keerukaid süsteeme, siis tihtipeale ei olda võimelised jääma lihtsaks. Järeldus: nõrkade kandetalade tõttu kokku varisenud pilvelõhkujat ei saa uuesti üles ehitada, tuleb kohe korralikult teha.


	3. Loeng (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))		3. Loeng (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))

	Testimine ja startupid – Eestlased on täna juba oma Startupidega kuulsad üheskoos nimega „Estonian Mafia“. Kogu lugu lühidalt kokku võetuna on see, et tuleb meeletult pingutada. Just pühendumine on see, mis toob täna edu.		Testimine ja startupid – Eestlased on täna juba oma Startupidega kuulsad üheskoos nimega „Estonian Mafia“. Kogu lugu lühidalt kokku võetuna on see, et tuleb meeletult pingutada. Just pühendumine on see, mis toob täna edu.


	4. Loeng(Lembitu Ling aka Snakeman)		4. Loeng(Lembitu Ling aka Snakeman)

Tkoost: /* Essee */

2016-10-19T14:17:33Z

Essee

Tkoost: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe Toomas Koost - rühm DK14, Kood 10163393 = Essee = 1. Loeng/teema (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer..."

2016-10-19T14:16:36Z

Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe Toomas Koost - rühm DK14, Kood 10163393 = Essee = 1. Loeng/teema (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer..."

New page

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

Toomas Koost - rühm DK14, Kood 10163393
= Essee =
1. Loeng/teema (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)
Õppekorraldus ja sisekord – Uus kõrgharidusreform lubab ka tegelikkuses õppida väga paindlikult – küll tasuliselt(eksternõppes/täiendusõpppes), aga siiski. Õppekorralduse eeskiri on sisult koolis toimivad „seadused“, mis on kõigile järgimiseks. Kogu semestri algus juhindub punasest joonest – jälgida akadeemilist kalendrit.
Stipendiumid – Täna on IT aladel õppimine vägagi soodne, nimelt on tudengitele välja pandud mitmed stipendiumid, mis on tavapärasest kõrgemad. Täna on saada IT tudengitel tulemusstipendiumid alates teisest semestrist, erialastipendiumid, erinevad ettevõtte stipendiumid ja ka IT võistlused, kus on rahalised autasud.
Erialatutvustuse aine edukas sooritamine(kaugõpe ja hr. Karmo loengu ainetel) – Arvestuse saamiseks tuleb lahendada kaks küsimust, üks ülesanne ning kirjutada lühidalt, mida uut õppisid vaadates videoloenguid päevasest õppest.
2. loeng (Andres Kütt)
Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. - Mõelda vaid, et mingi hetk oli vaja arvutis vaja kõik programmid ise luua, sest muidu polnud võimalik lihtsalt nt arvutis ringi liigelda. Aastatega on IT maailm üles ehitatud ja nüüd kui luuakse ülimalt keerukaid süsteeme, siis tihtipeale ei olda võimelised jääma lihtsaks. Järeldus: nõrkade kandetalade tõttu kokku varisenud pilvelõhkujat ei saa uuesti üles ehitada, tuleb kohe korralikult teha.
3. Loeng (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))
Testimine ja startupid – Eestlased on täna juba oma Startupidega kuulsad üheskoos nimega „Estonian Mafia“. Kogu lugu lühidalt kokku võetuna on see, et tuleb meeletult pingutada. Just pühendumine on see, mis toob täna edu.
4. Loeng(Lembitu Ling aka Snakeman)
„Süsadminnimisest“ – Alguses pandi arvutitega kaasa igasuguseid programme, umbes nagu ka tänapäeval pannakse Windowsid arvutitele peale. See oli lahendus sellele, et toimis „kadaka turg“. Töö tegemisel tuleb jääda ausaks ja mõista/tunnetada oma piire. Pole mõtet pumbata ennast päevast päeva tühjaks energiast – lõppkokkuvõttes kannatavad nii töötaja kui tööandja tekkinud probleemist.
5. Loeng(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))
Kuhu ennast siis „maha müüa“ – Nii arendaja kui ka adminni eesmärk on esimestel aastatel kindlasti saada laiapõhjalised teadmised oma valdkonnas. Minnes tööle mõnda suurettevõttesse, hakkad tõenäoliselt mingi kitsa protsessiga tegelema, kuid samas liiga väikses just absoluutselt kõigega - ettevõttesse on ka peldikupaberit vahepeal poest vaja tuua. Mõistlik on leida tugeva finantsiga ettevõte, kes on huvitavale alale spetsialiseerunud, kuid kes pole liiga suur.
IT vs äripool – IT ja äri peavad toimima sümbioosis. IT inimesed peavad õppima äri ja äriinimesed peavad mõistma ITd. Sellisel juhul on võimalik kahe spetsiifilise ala tugev koostöö ja tõenäoliselt ka vägagi õitsev ettevõte – olgu selleks siis in-house IT või sisseostetud.
6. Loeng(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)
Andmed ei allu analüüsile – Andmete analüüsimine on ülimalt vajalik, tegemaks õigeid otsuseid. Siin tuleb, aga tähele panna asjaolu, et enamus ajast ei ole andmete kogum täiuslik või on liiga keeruline. Sellest tuleneb ka statistika vale või ebatäpsus välja. Kui me ei võrdle kõiki aspekte, siis kas Kuu on kaugemal Päikesest või Maa on kaugemal Päikesest – sõltub ju ajahetkest. Elu ja andmete vahel on ka tihti käärid.
7. Loeng 7(Jaan Priisalu)
Eesti Vabariigi küberkaitse – Oleme pika tee teinud juba ära Eestis, kuid oleme jätkuvalt ohutsoonis. Mida rohkem meie teenuseid läheb just E-teenustena üles, seda suurem on ka risk, et neid mõjutatakase meie vaenlaste poolt. Olgu selleks mõni „kapitalismiga“ võitlev rühmitus või hoopiski territooriumi ihkav naaber, lõpptulemina peame me olema valmis kõigeks. Seetõttu ka Eesti panustab tugevalt just küberturvalisusele.
8. Loeng 8(Hedi Mardisoo, Starman AS)
"IT ja turundus" – Toode on kogu võti. Ütleme nii, et kui täna sõidaksid inimesed jalgratastega, millel on kandilised rattad ja „leiutaksid“ ringi kujulised rattad, siis tuleks tellimusi miljardites. Sama käib ka keerulisemate toodete kohta.

----

= küsimused ja ülesanded =
Küsimus B - Kukkusid arvestusel läbi.
Kaua on võimalik arvestust järele teha? - ''5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.''[1]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ''5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.'' [1] Ehk õppejõud planeerib kordussoorituste ajad ja tudeng peab võtma õppejõuga ühendust.
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
''5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;'' [1]
Mis on tähtajad? ''5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.''[1] See tähendab, et selle ajaga peab olema kordussooritused edukalt läbitud.
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Pole mainitud, ehk 0€ on esimesed 3 katset, siis tuleb aine korduvdeklareerida. ''5.2.14. Aine korduv deklareerimine on tasuline.''[1]
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ''5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.'' [1]

Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
1. ''5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.''[1] – ehk kordussooritused peavad tehtud olema
2. ''3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.''[1]
3. ''3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.''[1]
4. ''6.1.3.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.'' [1]
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
''5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.''
[1]

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Koodi number Ainepunkte
3 22
9 28

28 EAP sügissemester
22 EAP kevadsemester
28-27EAP=1EAP
(27-22-1)*50=200€ - tuleb tasuda, sest ainult kevadsemester oli 5 EAPga miinuses ja sügisel tehti 1 EAP „ette“

----

Viited allikatele:
1. Õppekorralduse eeskiri, http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)

← Older revision		Revision as of 17:21, 19 October 2016
Line 48:		Line 48:
	= küsimused ja ülesanded =		= küsimused ja ülesanded =
	Küsimus B - Kukkusid arvestusel läbi.		Küsimus B - Kukkusid arvestusel läbi.

	Kaua on võimalik arvestust järele teha? - ''5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.		Kaua on võimalik arvestust järele teha? - ''5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
	5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.''[1]		5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.''[1]

	Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ''5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.'' [1] Ehk õppejõud planeerib kordussoorituste ajad ja tudeng peab võtma õppejõuga ühendust.		Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ''5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.'' [1] Ehk õppejõud planeerib kordussoorituste ajad ja tudeng peab võtma õppejõuga ühendust.

	Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?		Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
	''5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:		''5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
	5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;'' [1]		5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;'' [1]

	Mis on tähtajad? ''5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.''[1] See tähendab, et selle ajaga peab olema kordussooritused edukalt läbitud.		Mis on tähtajad? ''5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.''[1] See tähendab, et selle ajaga peab olema kordussooritused edukalt läbitud.

	Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Pole mainitud, ehk 0€ on esimesed 3 katset, siis tuleb aine korduvdeklareerida. ''5.2.14. Aine korduv deklareerimine on tasuline.''[1]		Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Pole mainitud, ehk 0€ on esimesed 3 katset, siis tuleb aine korduvdeklareerida. ''5.2.14. Aine korduv deklareerimine on tasuline.''[1]

	Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ''5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.'' [1]		Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ''5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.'' [1]


	Küsimus 2		Küsimus 2
	Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.		Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

	1. ''5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.''[1] – ehk kordussooritused peavad tehtud olema		1. ''5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.''[1] – ehk kordussooritused peavad tehtud olema

	2. ''3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.''[1]		2. ''3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.''[1]

	3. ''3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.''[1]		3. ''3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.''[1]

	4. ''6.1.3.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.'' [1]		4. ''6.1.3.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.'' [1]

	Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?		Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

	''5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.''		''5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.''
	[1]		[1]
Line 71:		Line 84:
	Ülesanne		Ülesanne
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

	Koodi number Ainepunkte		Koodi number Ainepunkte

	3 22		3 22

	9 28		9 28

	28 EAP sügissemester		28 EAP sügissemester

	22 EAP kevadsemester		22 EAP kevadsemester

	28-27EAP=1EAP		28-27EAP=1EAP

	(27-22-1)*50=200€ - tuleb tasuda, sest ainult kevadsemester oli 5 EAPga miinuses ja sügisel tehti 1 EAP „ette“		(27-22-1)*50=200€ - tuleb tasuda, sest ainult kevadsemester oli 5 EAPga miinuses ja sügisel tehti 1 EAP „ette“

Line 84:		Line 103:

	Viited allikatele:		Viited allikatele:

	1. Õppekorralduse eeskiri, http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)		1. Õppekorralduse eeskiri, http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)

← Older revision		Revision as of 17:17, 19 October 2016
Line 4:		Line 4:
	= Essee =		= Essee =
	1. Loeng/teema (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)		1. Loeng/teema (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)

	Õppekorraldus ja sisekord – Uus kõrgharidusreform lubab ka tegelikkuses õppida väga paindlikult – küll tasuliselt(eksternõppes/täiendusõpppes), aga siiski. Õppekorralduse eeskiri on sisult koolis toimivad „seadused“, mis on kõigile järgimiseks. Kogu semestri algus juhindub punasest joonest – jälgida akadeemilist kalendrit.		Õppekorraldus ja sisekord – Uus kõrgharidusreform lubab ka tegelikkuses õppida väga paindlikult – küll tasuliselt(eksternõppes/täiendusõpppes), aga siiski. Õppekorralduse eeskiri on sisult koolis toimivad „seadused“, mis on kõigile järgimiseks. Kogu semestri algus juhindub punasest joonest – jälgida akadeemilist kalendrit.
	Stipendiumid – Täna on IT aladel õppimine vägagi soodne, nimelt on tudengitele välja pandud mitmed stipendiumid, mis on tavapärasest kõrgemad. Täna on saada IT tudengitel tulemusstipendiumid alates teisest semestrist, erialastipendiumid, erinevad ettevõtte stipendiumid ja ka IT võistlused, kus on rahalised autasud.		Stipendiumid – Täna on IT aladel õppimine vägagi soodne, nimelt on tudengitele välja pandud mitmed stipendiumid, mis on tavapärasest kõrgemad. Täna on saada IT tudengitel tulemusstipendiumid alates teisest semestrist, erialastipendiumid, erinevad ettevõtte stipendiumid ja ka IT võistlused, kus on rahalised autasud.
	Erialatutvustuse aine edukas sooritamine(kaugõpe ja hr. Karmo loengu ainetel) – Arvestuse saamiseks tuleb lahendada kaks küsimust, üks ülesanne ning kirjutada lühidalt, mida uut õppisid vaadates videoloenguid päevasest õppest.		Erialatutvustuse aine edukas sooritamine(kaugõpe ja hr. Karmo loengu ainetel) – Arvestuse saamiseks tuleb lahendada kaks küsimust, üks ülesanne ning kirjutada lühidalt, mida uut õppisid vaadates videoloenguid päevasest õppest.

	2. loeng (Andres Kütt)		2. loeng (Andres Kütt)

	Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. - Mõelda vaid, et mingi hetk oli vaja arvutis vaja kõik programmid ise luua, sest muidu polnud võimalik lihtsalt nt arvutis ringi liigelda. Aastatega on IT maailm üles ehitatud ja nüüd kui luuakse ülimalt keerukaid süsteeme, siis tihtipeale ei olda võimelised jääma lihtsaks. Järeldus: nõrkade kandetalade tõttu kokku varisenud pilvelõhkujat ei saa uuesti üles ehitada, tuleb kohe korralikult teha.		Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. - Mõelda vaid, et mingi hetk oli vaja arvutis vaja kõik programmid ise luua, sest muidu polnud võimalik lihtsalt nt arvutis ringi liigelda. Aastatega on IT maailm üles ehitatud ja nüüd kui luuakse ülimalt keerukaid süsteeme, siis tihtipeale ei olda võimelised jääma lihtsaks. Järeldus: nõrkade kandetalade tõttu kokku varisenud pilvelõhkujat ei saa uuesti üles ehitada, tuleb kohe korralikult teha.

	3. Loeng (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))		3. Loeng (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))

	Testimine ja startupid – Eestlased on täna juba oma Startupidega kuulsad üheskoos nimega „Estonian Mafia“. Kogu lugu lühidalt kokku võetuna on see, et tuleb meeletult pingutada. Just pühendumine on see, mis toob täna edu.		Testimine ja startupid – Eestlased on täna juba oma Startupidega kuulsad üheskoos nimega „Estonian Mafia“. Kogu lugu lühidalt kokku võetuna on see, et tuleb meeletult pingutada. Just pühendumine on see, mis toob täna edu.

	4. Loeng(Lembitu Ling aka Snakeman)		4. Loeng(Lembitu Ling aka Snakeman)

	„Süsadminnimisest“ – Alguses pandi arvutitega kaasa igasuguseid programme, umbes nagu ka tänapäeval pannakse Windowsid arvutitele peale. See oli lahendus sellele, et toimis „kadaka turg“. Töö tegemisel tuleb jääda ausaks ja mõista/tunnetada oma piire. Pole mõtet pumbata ennast päevast päeva tühjaks energiast – lõppkokkuvõttes kannatavad nii töötaja kui tööandja tekkinud probleemist.		„Süsadminnimisest“ – Alguses pandi arvutitega kaasa igasuguseid programme, umbes nagu ka tänapäeval pannakse Windowsid arvutitele peale. See oli lahendus sellele, et toimis „kadaka turg“. Töö tegemisel tuleb jääda ausaks ja mõista/tunnetada oma piire. Pole mõtet pumbata ennast päevast päeva tühjaks energiast – lõppkokkuvõttes kannatavad nii töötaja kui tööandja tekkinud probleemist.


	5. Loeng(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))		5. Loeng(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))

	Kuhu ennast siis „maha müüa“ – Nii arendaja kui ka adminni eesmärk on esimestel aastatel kindlasti saada laiapõhjalised teadmised oma valdkonnas. Minnes tööle mõnda suurettevõttesse, hakkad tõenäoliselt mingi kitsa protsessiga tegelema, kuid samas liiga väikses just absoluutselt kõigega - ettevõttesse on ka peldikupaberit vahepeal poest vaja tuua. Mõistlik on leida tugeva finantsiga ettevõte, kes on huvitavale alale spetsialiseerunud, kuid kes pole liiga suur.		Kuhu ennast siis „maha müüa“ – Nii arendaja kui ka adminni eesmärk on esimestel aastatel kindlasti saada laiapõhjalised teadmised oma valdkonnas. Minnes tööle mõnda suurettevõttesse, hakkad tõenäoliselt mingi kitsa protsessiga tegelema, kuid samas liiga väikses just absoluutselt kõigega - ettevõttesse on ka peldikupaberit vahepeal poest vaja tuua. Mõistlik on leida tugeva finantsiga ettevõte, kes on huvitavale alale spetsialiseerunud, kuid kes pole liiga suur.
	IT vs äripool – IT ja äri peavad toimima sümbioosis. IT inimesed peavad õppima äri ja äriinimesed peavad mõistma ITd. Sellisel juhul on võimalik kahe spetsiifilise ala tugev koostöö ja tõenäoliselt ka vägagi õitsev ettevõte – olgu selleks siis in-house IT või sisseostetud.		IT vs äripool – IT ja äri peavad toimima sümbioosis. IT inimesed peavad õppima äri ja äriinimesed peavad mõistma ITd. Sellisel juhul on võimalik kahe spetsiifilise ala tugev koostöö ja tõenäoliselt ka vägagi õitsev ettevõte – olgu selleks siis in-house IT või sisseostetud.


	6. Loeng(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)		6. Loeng(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)

	Andmed ei allu analüüsile – Andmete analüüsimine on ülimalt vajalik, tegemaks õigeid otsuseid. Siin tuleb, aga tähele panna asjaolu, et enamus ajast ei ole andmete kogum täiuslik või on liiga keeruline. Sellest tuleneb ka statistika vale või ebatäpsus välja. Kui me ei võrdle kõiki aspekte, siis kas Kuu on kaugemal Päikesest või Maa on kaugemal Päikesest – sõltub ju ajahetkest. Elu ja andmete vahel on ka tihti käärid.		Andmed ei allu analüüsile – Andmete analüüsimine on ülimalt vajalik, tegemaks õigeid otsuseid. Siin tuleb, aga tähele panna asjaolu, et enamus ajast ei ole andmete kogum täiuslik või on liiga keeruline. Sellest tuleneb ka statistika vale või ebatäpsus välja. Kui me ei võrdle kõiki aspekte, siis kas Kuu on kaugemal Päikesest või Maa on kaugemal Päikesest – sõltub ju ajahetkest. Elu ja andmete vahel on ka tihti käärid.


	7. Loeng 7(Jaan Priisalu)		7. Loeng 7(Jaan Priisalu)

	Eesti Vabariigi küberkaitse – Oleme pika tee teinud juba ära Eestis, kuid oleme jätkuvalt ohutsoonis. Mida rohkem meie teenuseid läheb just E-teenustena üles, seda suurem on ka risk, et neid mõjutatakase meie vaenlaste poolt. Olgu selleks mõni „kapitalismiga“ võitlev rühmitus või hoopiski territooriumi ihkav naaber, lõpptulemina peame me olema valmis kõigeks. Seetõttu ka Eesti panustab tugevalt just küberturvalisusele.		Eesti Vabariigi küberkaitse – Oleme pika tee teinud juba ära Eestis, kuid oleme jätkuvalt ohutsoonis. Mida rohkem meie teenuseid läheb just E-teenustena üles, seda suurem on ka risk, et neid mõjutatakase meie vaenlaste poolt. Olgu selleks mõni „kapitalismiga“ võitlev rühmitus või hoopiski territooriumi ihkav naaber, lõpptulemina peame me olema valmis kõigeks. Seetõttu ka Eesti panustab tugevalt just küberturvalisusele.


	8. Loeng 8(Hedi Mardisoo, Starman AS)		8. Loeng 8(Hedi Mardisoo, Starman AS)

	"IT ja turundus" – Toode on kogu võti. Ütleme nii, et kui täna sõidaksid inimesed jalgratastega, millel on kandilised rattad ja „leiutaksid“ ringi kujulised rattad, siis tuleks tellimusi miljardites. Sama käib ka keerulisemate toodete kohta.		"IT ja turundus" – Toode on kogu võti. Ütleme nii, et kui täna sõidaksid inimesed jalgratastega, millel on kandilised rattad ja „leiutaksid“ ringi kujulised rattad, siis tuleks tellimusi miljardites. Sama käib ka keerulisemate toodete kohta.