User:Tlaiksoo - Revision history

Tlaiksoo: /* Essee */

2011-10-18T12:05:40Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:05, 18 October 2011
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
	Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.<br><br> Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid. Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need, kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide ~~meeltust~~ kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.<br><br>		Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.<br><br> Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid. Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need, kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide meeletutest kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.<br><br>
	Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.<br><br>		Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.<br><br>
	Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.<br><br>		Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.<br><br>
Line 12:		Line 12:
	Kaheksandas ning ühtalasi ka viimases loengus astus üles TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes rääkis meile teemal „Akadeemia tee.“ Pikalt tutvustati meie TTÜ Kämpust ehk siis erinevaid TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja insituute ning ka nende õppejõude. Rääkis, kuidas IT-Kolledz ja TTÜ on aegade möödumisel üha paremini läbi hakanud saama ning kuidas on plaan ehitada IT-Kolledzi kõrval asuva muruplatsi peale uus IT Akadeemia. Tutvustati pikalt TTÜ-s õpitavaid erialasi. Seejärel rääkis ta üldiselt õppejõu ja üliõpilase vahelisest rollist ning kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Lisaks tutvustas ta meile Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on kokkuliidetud kolmest erinevast ülikoolist. Seejärel tutvustas härra Tammemäe meile 24-tunnist programmeerimisevõistlusest, millest on ka IT-Kolledz osa võtnud.<br><br>		Kaheksandas ning ühtalasi ka viimases loengus astus üles TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes rääkis meile teemal „Akadeemia tee.“ Pikalt tutvustati meie TTÜ Kämpust ehk siis erinevaid TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja insituute ning ka nende õppejõude. Rääkis, kuidas IT-Kolledz ja TTÜ on aegade möödumisel üha paremini läbi hakanud saama ning kuidas on plaan ehitada IT-Kolledzi kõrval asuva muruplatsi peale uus IT Akadeemia. Tutvustati pikalt TTÜ-s õpitavaid erialasi. Seejärel rääkis ta üldiselt õppejõu ja üliõpilase vahelisest rollist ning kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Lisaks tutvustas ta meile Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on kokkuliidetud kolmest erinevast ülikoolist. Seejärel tutvustas härra Tammemäe meile 24-tunnist programmeerimisevõistlusest, millest on ka IT-Kolledz osa võtnud.<br><br>
	Mis neid loenguid siis seob? Ma leian, et neid loengud seob ühine eesmärk arendada ning edendada IT-d Eestis ja ka mujal maailmas. Muuta IT tava kasutajale lihtsamaks ja kättesaadavamaks, kuid samas ka turvalisemaks. Kõik need loengud andsid mulle isiklikult palju uusi teadmisi ning süvendasid huvi paljude erinevate aspektide suhtes. Kindlasti andis see mulle juurde ka huvi õppida edasi oma eriala ning seda mitte ainult koolitasandil, vaid ka nö „hobi“ korras. Mis muutis kõik loengud väga huvitavaks oli veel see, et kõik loengutes esinenud inimesed olid kindlasti oma ala spetsialistid, kuid mis veel tähtsam- kõik olid erinevatest valdkondadest. Seega leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga hariv.		Mis neid loenguid siis seob? Ma leian, et neid loengud seob ühine eesmärk arendada ning edendada IT-d Eestis ja ka mujal maailmas. Muuta IT tava kasutajale lihtsamaks ja kättesaadavamaks, kuid samas ka turvalisemaks. Kõik need loengud andsid mulle isiklikult palju uusi teadmisi ning süvendasid huvi paljude erinevate aspektide suhtes. Kindlasti andis see mulle juurde ka huvi õppida edasi oma eriala ning seda mitte ainult koolitasandil, vaid ka nö „hobi“ korras. Mis muutis kõik loengud väga huvitavaks oli veel see, et kõik loengutes esinenud inimesed olid kindlasti oma ala spetsialistid, kuid mis veel tähtsam- kõik olid erinevatest valdkondadest. Seega leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga hariv.





	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Tlaiksoo at 20:54, 17 October 2011

2011-10-17T20:54:15Z

@@ Line 4: / Line 4: @@
 ==Essee==
+Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.<br><br>  Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid.  Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need,  kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide meeltust kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.<br><br>
-----
+Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.<br><br>
-   Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.
+Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.<br><br>

Tlaiksoo at 20:49, 17 October 2011

2011-10-17T20:49:05Z

← Older revision		Revision as of 23:49, 17 October 2011
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==

			----
	Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.		Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.

Tlaiksoo at 20:48, 17 October 2011

2011-10-17T20:48:08Z

@@ Line 4: / Line 4: @@
 ==Essee==
-Siia tuleb essee tekst.
+   Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.
 ==Õpingukorralduse küsimused==

Tlaiksoo at 05:59, 17 October 2011

2011-10-17T05:59:22Z

← Older revision		Revision as of 08:59, 17 October 2011
Line 23:		Line 23:
	===Vastus===		===Vastus===
	IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva		IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva



			[[Category:Erialatutvustus 2011]]

Tlaiksoo at 05:58, 17 October 2011

2011-10-17T05:58:05Z

@@ Line 1: / Line 1: @@
-== Hello World ==
+=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
-See on ka minu wiki leht!
+==Õpingukorralduse küsimused==
- Tarmo
+===Vastus===

Tlaiksoo: Created page with '== Hello World == See on ka minu wiki leht! Tarmo'

2011-09-01T05:23:48Z

Created page with '== Hello World == See on ka minu wiki leht! Tarmo'

New page

== Hello World ==

See on ka minu wiki leht!

Tarmo