User:Tovaher - Revision history

Tovaher at 11:52, 19 October 2015

2015-10-19T11:52:22Z

← Older revision		Revision as of 14:52, 19 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Õpingukorraldus ja erialatuvustus aine andis esimese aasta tudengitele aimu sellest, mida kujutavad endast erinevad IT-valdkonnad. Aine jooksul käisid rääkimas oma eriala spetsialistid sellest, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad ning andsid õpetusi kuidas nii koolis kui ka peale seda hakkama saada.		Õpingukorraldus ja erialatuvustus aine andis esimese aasta tudengitele aimu sellest, mida kujutavad endast erinevad IT-valdkonnad. Aine jooksul käisid rääkimas oma eriala spetsialistid sellest, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad ning andsid õpetusi kuidas nii koolis kui ka peale seda hakkama saada.

	Esimeses loengus räägiti sellest, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži süsteem töötab. Kelle juurde muredega pöörduda, kuidas pääseda ligi ÕIS-le ja millal tuleb ained deklareerida olid mõned teemad. Informatsiooni oli palju, aga aja möödudes olen järjest paremini aru saanud, mis teha on vaja.		Esimeses loengus räägiti sellest, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži süsteem töötab. Kelle juurde muredega pöörduda, kuidas pääseda ligi ÕIS-le ja millal tuleb ained deklareerida - need olid vaid mõned teemad. Informatsiooni oli palju, aga aja möödudes olen järjest paremini aru saanud, mis teha on vaja.

	Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis projektijuhtimisest. Ta rääkis, et tihti kukuvad projektid läbi sellepärast, et tekivad puudused projekti planeerimises, piisavalt ei kaasata klienti projekti töösse, projektil on ebaselge eesmärk osapooltele või lihtsalt on ebarealistlikud ootused projektile. Projektijuhil on vajalik oskus panna omavahel tööle erinevad inimesed, olla ettenägelik projekti planeerimisel, jagada ressursse mõistlikult ning pidevalt jagada informatsiooni projekti liikmete vahel. Kui enda ülesanded saavad tehtud, tuleb vaadata, kuidas teistel läheb ning vajadusel abistada neid, sest projektis osalevad kõik koos ja kannatavad kõik koos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Tiina Seeman teemal "IT projektide juhtimine"]</ref>		Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis projektijuhtimisest. Ta rääkis, et tihti kukuvad projektid läbi sellepärast, et tekivad puudused projekti planeerimises, piisavalt ei kaasata klienti projekti töösse, projektil on ebaselge eesmärk osapooltele või lihtsalt on ebarealistlikud ootused projektile. Projektijuhil on vajalik oskus panna omavahel tööle erinevad inimesed, olla ettenägelik projekti planeerimisel, jagada ressursse mõistlikult ning pidevalt jagada informatsiooni projekti liikmete vahel. Kui enda ülesanded saavad tehtud, tuleb vaadata, kuidas teistel läheb ning vajadusel abistada neid, sest projektis osalevad kõik koos ja kannatavad kõik koos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Tiina Seeman teemal "IT projektide juhtimine"]</ref>

Tovaher at 11:51, 19 October 2015

2015-10-19T11:51:21Z

← Older revision		Revision as of 14:51, 19 October 2015
Line 8:		Line 8:

	Õpingukorraldus ja erialatuvustus aine andis esimese aasta tudengitele aimu sellest, mida kujutavad endast erinevad IT-valdkonnad. Aine jooksul käisid rääkimas oma eriala spetsialistid sellest, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad ning andsid õpetusi kuidas nii koolis kui ka peale seda hakkama saada.		Õpingukorraldus ja erialatuvustus aine andis esimese aasta tudengitele aimu sellest, mida kujutavad endast erinevad IT-valdkonnad. Aine jooksul käisid rääkimas oma eriala spetsialistid sellest, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad ning andsid õpetusi kuidas nii koolis kui ka peale seda hakkama saada.

			Esimeses loengus räägiti sellest, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži süsteem töötab. Kelle juurde muredega pöörduda, kuidas pääseda ligi ÕIS-le ja millal tuleb ained deklareerida olid mõned teemad. Informatsiooni oli palju, aga aja möödudes olen järjest paremini aru saanud, mis teha on vaja.

	Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis projektijuhtimisest. Ta rääkis, et tihti kukuvad projektid läbi sellepärast, et tekivad puudused projekti planeerimises, piisavalt ei kaasata klienti projekti töösse, projektil on ebaselge eesmärk osapooltele või lihtsalt on ebarealistlikud ootused projektile. Projektijuhil on vajalik oskus panna omavahel tööle erinevad inimesed, olla ettenägelik projekti planeerimisel, jagada ressursse mõistlikult ning pidevalt jagada informatsiooni projekti liikmete vahel. Kui enda ülesanded saavad tehtud, tuleb vaadata, kuidas teistel läheb ning vajadusel abistada neid, sest projektis osalevad kõik koos ja kannatavad kõik koos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Tiina Seeman teemal "IT projektide juhtimine"]</ref>		Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis projektijuhtimisest. Ta rääkis, et tihti kukuvad projektid läbi sellepärast, et tekivad puudused projekti planeerimises, piisavalt ei kaasata klienti projekti töösse, projektil on ebaselge eesmärk osapooltele või lihtsalt on ebarealistlikud ootused projektile. Projektijuhil on vajalik oskus panna omavahel tööle erinevad inimesed, olla ettenägelik projekti planeerimisel, jagada ressursse mõistlikult ning pidevalt jagada informatsiooni projekti liikmete vahel. Kui enda ülesanded saavad tehtud, tuleb vaadata, kuidas teistel läheb ning vajadusel abistada neid, sest projektis osalevad kõik koos ja kannatavad kõik koos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Tiina Seeman teemal "IT projektide juhtimine"]</ref>

Tovaher at 10:54, 18 October 2015

2015-10-18T10:54:40Z

← Older revision		Revision as of 13:54, 18 October 2015
Line 35:		Line 35:
	Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>		Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

	Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.8.1.]</ref>		Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

	Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>		Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Tovaher at 10:28, 18 October 2015

2015-10-18T10:28:44Z

← Older revision		Revision as of 13:28, 18 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Õpingukorraldus ja erialatuvustus aine andis esimese aasta tudengitele aimu sellest, mida kujutavad endast erinevad IT-valdkonnad. Aine jooksul käisid rääkimas oma eriala spetsialistid sellest, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad ning andsid õpetusi kuidas nii koolis kui ka peale seda hakkama saada.		Õpingukorraldus ja erialatuvustus aine andis esimese aasta tudengitele aimu sellest, mida kujutavad endast erinevad IT-valdkonnad. Aine jooksul käisid rääkimas oma eriala spetsialistid sellest, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad ning andsid õpetusi kuidas nii koolis kui ka peale seda hakkama saada.

	Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis projektijuhtimisest. Ta rääkis, et tihti kukuvad projektid läbi sellepärast, et tekivad puudused projekti planeerimises, piisavalt ei kaasata klienti projekti töösse, projektil on ebaselge eesmärk osapooltele või lihtsalt on ebarealistlikud ootused projektile. Projektijuhil on vajalik oskus panna omavahel tööle erinevad inimesed, olla ettenägelik projekti planeerimisel, jagada ressursse mõistlikult ning pidevalt jagada informatsiooni projekti liikmete vahel. Kui enda ülesanded saavad tehtud, tuleb vaadata, kuidas teistel läheb ning vajadusel abistada neid, sest projektis osalevad kõik koos ja kannatavad kõik koos.		Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis projektijuhtimisest. Ta rääkis, et tihti kukuvad projektid läbi sellepärast, et tekivad puudused projekti planeerimises, piisavalt ei kaasata klienti projekti töösse, projektil on ebaselge eesmärk osapooltele või lihtsalt on ebarealistlikud ootused projektile. Projektijuhil on vajalik oskus panna omavahel tööle erinevad inimesed, olla ettenägelik projekti planeerimisel, jagada ressursse mõistlikult ning pidevalt jagada informatsiooni projekti liikmete vahel. Kui enda ülesanded saavad tehtud, tuleb vaadata, kuidas teistel läheb ning vajadusel abistada neid, sest projektis osalevad kõik koos ja kannatavad kõik koos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Tiina Seeman teemal "IT projektide juhtimine"]</ref>

	Järgmisena tuli rääkima Elar Lang õppimise poole pealt. Kuna ta oli lõpetanud mitmed koolid, siis oli tal anda erinevaid õpetusi selle kohta, kuidas koolis hakkama saada. Koolist tulnud isikul on võimalik aru saada, kui kehva kvaliteediga koodi tegelikult kirjutatakse. Koolis käies on väga tähtis õppida ära see, kuidas õppida, sest infotehnoloogia valdkond on selline, mis väga tihedalt muutub ning muutustega on vaja kaasas käia. Selleks on vaja pidevalt täiendada oma teadmisi. Tema juttu kuulates tuvastasin probleeme, mis esineb minul õppetöös. Mõneks selliseks oli näiteks asjade tegemine mitte sobival ajal vaid viimasel minutil ning motivatsiooni puudumine kuna puudub eesmärk. Ta andis ka mitmeid soovitusi, mida teha, näiteks kui õppejõud on kehv, siis on parem aine iseseisvalt ära õppida ning ülesannete lahendamiseks on mõistlik jätta omale teatud lisaaeg, sest alati on võimalus, et miski läheb valesti või midagi ootamatut tuleb vahele. Peale tema loengut olin rohkem motiveeritud ning nägin, kuidas suurema pingutusega on ka minul võimalik saada soovitud tulemus.		Järgmisena tuli rääkima Elar Lang õppimise poole pealt. Kuna ta oli lõpetanud mitmed koolid, siis oli tal anda erinevaid õpetusi selle kohta, kuidas koolis hakkama saada. Koolist tulnud isikul on võimalik aru saada, kui kehva kvaliteediga koodi tegelikult kirjutatakse. Koolis käies on väga tähtis õppida ära see, kuidas õppida, sest infotehnoloogia valdkond on selline, mis väga tihedalt muutub ning muutustega on vaja kaasas käia. Selleks on vaja pidevalt täiendada oma teadmisi. Tema juttu kuulates tuvastasin probleeme, mis esineb minul õppetöös. Mõneks selliseks oli näiteks asjade tegemine mitte sobival ajal vaid viimasel minutil ning motivatsiooni puudumine kuna puudub eesmärk. Ta andis ka mitmeid soovitusi, mida teha, näiteks kui õppejõud on kehv, siis on parem aine iseseisvalt ära õppida ning ülesannete lahendamiseks on mõistlik jätta omale teatud lisaaeg, sest alati on võimalus, et miski läheb valesti või midagi ootamatut tuleb vahele. Peale tema loengut olin rohkem motiveeritud ning nägin, kuidas suurema pingutusega on ka minul võimalik saada soovitud tulemus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Elar Lang teemal "Õppimisest. Omast kogemusest."]</ref>

	Taavi Tuisk käis rääkimas sellest, kuidas näeb välja süsteemiadministraatori elu. Ta rääkis, et järjest rohkem on vaja selliseid inimesi, kes jagavad nii haldus poolt kui ka arendus poolt, sest ainult ühega neist on raske hakkama saada. Süsteemiadministraatoril on tähtis see, et ta oleks usaldusväärne - ei tohi sorida süsteemis olevates andmetes, milles ei tohiks olla. Lisaks peab olema pisut paranoiline muudatuste koha pealt. Näiteks uue tarkvara uuenduse tulekul peaks süsteemist turvaaugud võimalikult kiiresti üles otsida ja need parandada ennem, kui keegi neid ära kasutab ja probleeme tekitab. Vigu aitab vältida koodi avalik olek, kus erinevad isikud saavad osaleda programmi vigade paranduses. Suurte vigade korral on võimalik versioonihalduse kasutamisel vanemale töötavale versioonile tagasi minna. Süsteemiadministraator peab teadma seda, kuidas süsteem töötab, seda teeb palju kergemaks see, kui arendatud projekti on korralikult dokumenteeritud.		Taavi Tuisk käis rääkimas sellest, kuidas näeb välja süsteemiadministraatori elu. Ta rääkis, et järjest rohkem on vaja selliseid inimesi, kes jagavad nii haldus poolt kui ka arendus poolt, sest ainult ühega neist on raske hakkama saada. Süsteemiadministraatoril on tähtis see, et ta oleks usaldusväärne - ei tohi sorida süsteemis olevates andmetes, milles ei tohiks olla. Lisaks peab olema pisut paranoiline muudatuste koha pealt. Näiteks uue tarkvara uuenduse tulekul peaks süsteemist turvaaugud võimalikult kiiresti üles otsida ja need parandada ennem, kui keegi neid ära kasutab ja probleeme tekitab. Vigu aitab vältida koodi avalik olek, kus erinevad isikud saavad osaleda programmi vigade paranduses. Suurte vigade korral on võimalik versioonihalduse kasutamisel vanemale töötavale versioonile tagasi minna. Süsteemiadministraator peab teadma seda, kuidas süsteem töötab, seda teeb palju kergemaks see, kui arendatud projekti on korralikult dokumenteeritud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Taavi Tuisk teemal "Millega tegeleb süsteemihaldur"]</ref>

	Neljandaks külalisesinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuidas arenduses olevaid projekte testitakse liiga vähe ning mis hiljem võib tagajärjeks tuua palju probleeme. Vähese testimise põhjuseks on tihti see, et testimisest ei hoolita piisavalt, see on tüütu või igav tegevus ning halva planeerimise tõttu ei jää selleks aega. Palju probleeme, näiteks vastuolud, puudujäägid ja mitmeti mõistetavus, võib leida juba enne arendust olevast analüüsist. Testimise valdkondi on palju. Olenevalt projektist tuleb läbi viia jõudlus-, automaat- ja turvalisustestid. Lisaks oleks hea läbi viia koodiaudit ehk vaadata seda, et ei oleks kirjutatud koodi, mis on lihtsalt kirjutatud selleks, et läbida testid.		Neljandaks külalisesinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuidas arenduses olevaid projekte testitakse liiga vähe ning mis hiljem võib tagajärjeks tuua palju probleeme. Vähese testimise põhjuseks on tihti see, et testimisest ei hoolita piisavalt, see on tüütu või igav tegevus ning halva planeerimise tõttu ei jää selleks aega. Palju probleeme, näiteks vastuolud, puudujäägid ja mitmeti mõistetavus, võib leida juba enne arendust olevast analüüsist. Testimise valdkondi on palju. Olenevalt projektist tuleb läbi viia jõudlus-, automaat- ja turvalisustestid. Lisaks oleks hea läbi viia koodiaudit ehk vaadata seda, et ei oleks kirjutatud koodi, mis on lihtsalt kirjutatud selleks, et läbida testid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Kert Suvi teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet"]</ref>
	~~Targo Tennisberg rääkis sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda~~. ~~Tema arvates kool ei ole oluline, vaid oluline saavutus on kooli lõpetamine~~. Koolist tuleb saada võime õppida mitte konkreetseid teadmisi, mis aeguvad. Tarkvara arendajal on vajalik olla valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole tema ametikirjeldust, sest kõike ei ole võimalik täpselt ära kirjeldada, mida on vaja teha. Ta rääkis, et kliendi rahulolu infotehnoloogia valdkonnas on üks madalamatest, sest kliendi vajadustest on raske aru saada ning tekib informatsiooni kadu kliendi ja arendaja vahel. Selle tõttu tihti peale klient ei saa seda, mida ta tegelikult tahtis. Esineja arvates tulevikus muutub IT tarbeaineks, valmistehtud projektide osasid on võimalik kopeerida ning selle kaudu ressursse kokku hoida. Tänu sellele on võimalik rohkematele klientidele pakkuda väiksema hinna eest neile sobilikku lahendust.

	~~Tanel Unt käis rääkimas ettevõtlusest infotehnoloogias~~. ~~Kuna ta ise alustas oma karjääri juba alaealiselt~~, ~~siis oli tal anda ka mõned õpetused~~. ~~Kui~~ on ~~näha~~, ~~et projektist~~ ei ~~tule välja~~, ~~siis~~ on ~~tema arvates see parem ära lõpetada mitte aeglaselt venitada seda~~. ~~Tuleb luua erinevaid ettevõtteid~~, ~~loomisel võtta võimalikult vähe laene~~, sest ~~hiljem tuleb kõik tagasi maksta~~. ~~Rasketel aegadel tuleb ettevõttes vähendada töötajate palkasid~~, ~~et vältida laenu võtmist~~. ~~Enamus idufirmadest ettevõtteid kukuvad läbi~~ ning ~~tähtis~~ on ~~oma vigadest õppida~~. ~~Ettevõtmist tuleks alustada väikeselt ning edukat ettevõtet ei tohiks liiga kiiresti maha müüa~~.		Targo Tennisberg rääkis sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tema arvates kool ei ole oluline, vaid oluline saavutus on kooli lõpetamine. Koolist tuleb saada võime õppida mitte konkreetseid teadmisi, mis aeguvad. Tarkvara arendajal on vajalik olla valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole tema ametikirjeldust, sest kõike ei ole võimalik täpselt ära kirjeldada, mida on vaja teha. Ta rääkis, et kliendi rahulolu infotehnoloogia valdkonnas on üks madalamatest, sest kliendi vajadustest on raske aru saada ning tekib informatsiooni kadu kliendi ja arendaja vahel. Selle tõttu tihti peale klient ei saa seda, mida ta tegelikult tahtis. Esineja arvates tulevikus muutub IT tarbeaineks, valmistehtud projektide osasid on võimalik kopeerida ning selle kaudu ressursse kokku hoida. Tänu sellele on võimalik rohkematele klientidele pakkuda väiksema hinna eest neile sobilikku lahendust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Targo Tennisberg teemal "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda"]</ref>

	~~Viimases loengus käisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov~~ rääkimas ~~andmeanalüüsist~~. ~~Sealt loengust sai teada seda~~, et ~~enne toote loomist on mõtekas analüüsida turgu~~, ~~vaadata kas tootele~~ on ~~ka kliente~~. ~~Nägin~~, ~~kui vajalik on andmete analüüsimine~~, ~~kui räägiti sellest~~, ~~kuidas tuleviku müügiprognoose üsna täpselt ennustatakse eelnevate andmete järgi~~ ning ~~seda, kuidas inimeste tehtavad tööd~~ on ~~võimalik analüüside põhjal optimeerida~~.		Tanel Unt käis rääkimas ettevõtlusest infotehnoloogias. Kuna ta ise alustas oma karjääri juba alaealiselt, siis oli tal anda ka mõned õpetused. Kui on näha, et projektist ei tule välja, siis on tema arvates see parem ära lõpetada mitte aeglaselt venitada seda. Tuleb luua erinevaid ettevõtteid, loomisel võtta võimalikult vähe laene, sest hiljem tuleb kõik tagasi maksta. Rasketel aegadel tuleb ettevõttes vähendada töötajate palkasid, et vältida laenu võtmist. Enamus idufirmadest ettevõtteid kukuvad läbi ning tähtis on oma vigadest õppida. Ettevõtmist tuleks alustada väikeselt ning edukat ettevõtet ei tohiks liiga kiiresti maha müüa. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Tanel Unt teemal "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel"]</ref>

	Iga loengu jooksul ma sain uusi teadmisi erinevatest IT valdkondadest ning ~~teadmisi~~, ~~mida saan rakendada juba praegu~~.		Viimases loengus käisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov rääkimas andmeanalüüsist. Sealt loengust sai teada seda, et enne toote loomist on mõtekas analüüsida turgu, vaadata kas tootele on ka kliente. Nägin, kui vajalik on andmete analüüsimine, kui räägiti sellest, kuidas tuleviku müügiprognoose üsna täpselt ennustatakse eelnevate andmete järgi ning seda, kuidas inimeste tehtavad tööd on võimalik analüüside põhjal optimeerida. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak teemal "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat"]</ref>

			See aine oli minu jaoks huvitav. Iga loengu jooksul ma sain uusi teadmisi erinevatest IT valdkondadest ning viise, kuidas oma õppimist paremini korraldada.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Tovaher at 10:14, 18 October 2015

2015-10-18T10:14:54Z

← Older revision		Revision as of 13:14, 18 October 2015
Line 30:		Line 30:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. ~~(Õppekorralduseeskiri~~ 5.2.13.)		Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>

	Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. ~~(Õppekorralduseeskiri~~ 5.3.2.)		Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

	Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. ~~(Õppekorralduseeskiri~~ 5.2.8.1.)		Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.8.1.]</ref>

	Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. ~~(Õppekorralduseeskiri~~ 5.2.8.1.)		Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

	Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussoorituse tegemine tasuta. ~~(Õppekorralduseeskiri~~ 5.2.7.)		Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussoorituse tegemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

	Tasulisel õppekohal tuleb maksta 20€. (Teenuste tasumäärad)		Tasulisel õppekohal tuleb maksta 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref>

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 47:		Line 47:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	VÕTA...		1) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord 2.1.]</ref>

			2) Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord 2.6. NB!]</ref>

			2.1) õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

			2.2) tehtud tööde näidised;

			2.3) kolmandate osapoolte tagasiside jms.

			3) VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmises.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord 2.3.]</ref>

	=== Ülesanne ===		=== Ülesanne ===
Line 56:		Line 66:
	::X = 21 EAP		::X = 21 EAP
	::Y = 25 EAP		::Y = 25 EAP
	::Vajalik EAPde hulk õppeaastas on 54 EAP		::Vajalik EAPde hulk õppeaastas on 54 EAP <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK) 2.]</ref>
	::Ühe EAP hind on 50 €		::Ühe EAP hind on 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK) 3.]</ref>
	:Lahendus:		:Lahendus:
	::Aastas kogutud EAPd 21 + 25 = 46 EAP		::Aastas kogutud EAPd 21 + 25 = 46 EAP

Tovaher at 20:47, 17 October 2015

2015-10-17T20:47:39Z

← Older revision		Revision as of 23:47, 17 October 2015
Line 3:		Line 3:
	Autor: Tõnn Vaher		Autor: Tõnn Vaher

	Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015		Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

	==Essee==		==Essee==
	~~Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...~~

			Õpingukorraldus ja erialatuvustus aine andis esimese aasta tudengitele aimu sellest, mida kujutavad endast erinevad IT-valdkonnad. Aine jooksul käisid rääkimas oma eriala spetsialistid sellest, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad ning andsid õpetusi kuidas nii koolis kui ka peale seda hakkama saada.

			Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis projektijuhtimisest. Ta rääkis, et tihti kukuvad projektid läbi sellepärast, et tekivad puudused projekti planeerimises, piisavalt ei kaasata klienti projekti töösse, projektil on ebaselge eesmärk osapooltele või lihtsalt on ebarealistlikud ootused projektile. Projektijuhil on vajalik oskus panna omavahel tööle erinevad inimesed, olla ettenägelik projekti planeerimisel, jagada ressursse mõistlikult ning pidevalt jagada informatsiooni projekti liikmete vahel. Kui enda ülesanded saavad tehtud, tuleb vaadata, kuidas teistel läheb ning vajadusel abistada neid, sest projektis osalevad kõik koos ja kannatavad kõik koos.

	~~Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4~~.4 ...~~</ref></nowiki>''' märgistega~~.		Järgmisena tuli rääkima Elar Lang õppimise poole pealt. Kuna ta oli lõpetanud mitmed koolid, siis oli tal anda erinevaid õpetusi selle kohta, kuidas koolis hakkama saada. Koolist tulnud isikul on võimalik aru saada, kui kehva kvaliteediga koodi tegelikult kirjutatakse. Koolis käies on väga tähtis õppida ära see, kuidas õppida, sest infotehnoloogia valdkond on selline, mis väga tihedalt muutub ning muutustega on vaja kaasas käia. Selleks on vaja pidevalt täiendada oma teadmisi. Tema juttu kuulates tuvastasin probleeme, mis esineb minul õppetöös. Mõneks selliseks oli näiteks asjade tegemine mitte sobival ajal vaid viimasel minutil ning motivatsiooni puudumine kuna puudub eesmärk. Ta andis ka mitmeid soovitusi, mida teha, näiteks kui õppejõud on kehv, siis on parem aine iseseisvalt ära õppida ning ülesannete lahendamiseks on mõistlik jätta omale teatud lisaaeg, sest alati on võimalus, et miski läheb valesti või midagi ootamatut tuleb vahele. Peale tema loengut olin rohkem motiveeritud ning nägin, kuidas suurema pingutusega on ka minul võimalik saada soovitud tulemus.

	~~Viited kuvatakse kohta~~, ~~kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''~~		Taavi Tuisk käis rääkimas sellest, kuidas näeb välja süsteemiadministraatori elu. Ta rääkis, et järjest rohkem on vaja selliseid inimesi, kes jagavad nii haldus poolt kui ka arendus poolt, sest ainult ühega neist on raske hakkama saada. Süsteemiadministraatoril on tähtis see, et ta oleks usaldusväärne - ei tohi sorida süsteemis olevates andmetes, milles ei tohiks olla. Lisaks peab olema pisut paranoiline muudatuste koha pealt. Näiteks uue tarkvara uuenduse tulekul peaks süsteemist turvaaugud võimalikult kiiresti üles otsida ja need parandada ennem, kui keegi neid ära kasutab ja probleeme tekitab. Vigu aitab vältida koodi avalik olek, kus erinevad isikud saavad osaleda programmi vigade paranduses. Suurte vigade korral on võimalik versioonihalduse kasutamisel vanemale töötavale versioonile tagasi minna. Süsteemiadministraator peab teadma seda, kuidas süsteem töötab, seda teeb palju kergemaks see, kui arendatud projekti on korralikult dokumenteeritud.

			Neljandaks külalisesinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuidas arenduses olevaid projekte testitakse liiga vähe ning mis hiljem võib tagajärjeks tuua palju probleeme. Vähese testimise põhjuseks on tihti see, et testimisest ei hoolita piisavalt, see on tüütu või igav tegevus ning halva planeerimise tõttu ei jää selleks aega. Palju probleeme, näiteks vastuolud, puudujäägid ja mitmeti mõistetavus, võib leida juba enne arendust olevast analüüsist. Testimise valdkondi on palju. Olenevalt projektist tuleb läbi viia jõudlus-, automaat- ja turvalisustestid. Lisaks oleks hea läbi viia koodiaudit ehk vaadata seda, et ei oleks kirjutatud koodi, mis on lihtsalt kirjutatud selleks, et läbida testid.
			Targo Tennisberg rääkis sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tema arvates kool ei ole oluline, vaid oluline saavutus on kooli lõpetamine. Koolist tuleb saada võime õppida mitte konkreetseid teadmisi, mis aeguvad. Tarkvara arendajal on vajalik olla valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole tema ametikirjeldust, sest kõike ei ole võimalik täpselt ära kirjeldada, mida on vaja teha. Ta rääkis, et kliendi rahulolu infotehnoloogia valdkonnas on üks madalamatest, sest kliendi vajadustest on raske aru saada ning tekib informatsiooni kadu kliendi ja arendaja vahel. Selle tõttu tihti peale klient ei saa seda, mida ta tegelikult tahtis. Esineja arvates tulevikus muutub IT tarbeaineks, valmistehtud projektide osasid on võimalik kopeerida ning selle kaudu ressursse kokku hoida. Tänu sellele on võimalik rohkematele klientidele pakkuda väiksema hinna eest neile sobilikku lahendust.

			Tanel Unt käis rääkimas ettevõtlusest infotehnoloogias. Kuna ta ise alustas oma karjääri juba alaealiselt, siis oli tal anda ka mõned õpetused. Kui on näha, et projektist ei tule välja, siis on tema arvates see parem ära lõpetada mitte aeglaselt venitada seda. Tuleb luua erinevaid ettevõtteid, loomisel võtta võimalikult vähe laene, sest hiljem tuleb kõik tagasi maksta. Rasketel aegadel tuleb ettevõttes vähendada töötajate palkasid, et vältida laenu võtmist. Enamus idufirmadest ettevõtteid kukuvad läbi ning tähtis on oma vigadest õppida. Ettevõtmist tuleks alustada väikeselt ning edukat ettevõtet ei tohiks liiga kiiresti maha müüa.

			Viimases loengus käisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov rääkimas andmeanalüüsist. Sealt loengust sai teada seda, et enne toote loomist on mõtekas analüüsida turgu, vaadata kas tootele on ka kliente. Nägin, kui vajalik on andmete analüüsimine, kui räägiti sellest, kuidas tuleviku müügiprognoose üsna täpselt ennustatakse eelnevate andmete järgi ning seda, kuidas inimeste tehtavad tööd on võimalik analüüside põhjal optimeerida.

			Iga loengu jooksul ma sain uusi teadmisi erinevatest IT valdkondadest ning teadmisi, mida saan rakendada juba praegu.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==
Line 20:		Line 30:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	~~Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused~~ ...		Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)

			Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduseeskiri 5.3.2.)

			Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.)

			Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.)

			Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussoorituse tegemine tasuta. (Õppekorralduseeskiri 5.2.7.)

			Tasulisel õppekohal tuleb maksta 20€. (Teenuste tasumäärad)

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 27:		Line 47:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	VÕTA ~~kasutamiseks tuleb~~ ...		VÕTA...

	=== Ülesanne ===		=== Ülesanne ===

Tovaher: /* Ülesanne */

2015-10-16T18:22:29Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 21:22, 16 October 2015
Line 36:		Line 36:
	::X = 21 EAP		::X = 21 EAP
	::Y = 25 EAP		::Y = 25 EAP
	::Vajalik ~~EAP-de~~ hulk õppeaastas on 54 EAP		::Vajalik EAPde hulk õppeaastas on 54 EAP
	::Ühe EAP hind on 50 €		::Ühe EAP hind on 50 €
	:Lahendus:		:Lahendus:
	::Aastas kogutud ~~EAP-d~~ 21 + 25 = 46 EAP		::Aastas kogutud EAPd 21 + 25 = 46 EAP
	::Puudujääk 54 - 46 = 8 EAP		::Puudujääk 54 - 46 = 8 EAP
	::8 EAP eurodes = 400 €		::8 EAP eurodes = 400 €
Line 45:		Line 45:
	::Aasta lõpuks tuleb õppekulud hüvitada 8 EAP väärtuses		::Aasta lõpuks tuleb õppekulud hüvitada 8 EAP väärtuses
	::Esitatav arve on 400 €		::Esitatav arve on 400 €

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Tovaher at 18:20, 16 October 2015

2015-10-16T18:20:59Z

@@ Line 29: / Line 29: @@
 VÕTA kasutamiseks tuleb ...
 =Viited=
 <references />

Tovaher at 18:04, 16 October 2015

2015-10-16T18:04:32Z

← Older revision		Revision as of 21:04, 16 October 2015
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus ~~2014~~ (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Tõnn Vaher		Autor: Tõnn Vaher

Tovaher: Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Tõnn Vaher Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015 ==Essee== Siia tuleb essee tek..."

2015-10-16T18:02:14Z

Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Tõnn Vaher Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015 ==Essee== Siia tuleb essee tek..."

New page

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Tõnn Vaher

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

VÕTA kasutamiseks tuleb ...

=Viited=
<references />